1. PRANTSUSE KANGELASLAUL ''ROLANDI LAUL'' ,,Rolandi laul" on prantsuse kangelaseepos. See on kirjutatud umbes 1100. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale
mis tõlkes tähendab mängumeest. Nende esinemised olid rahvalikud etendused. Zonglöörid rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna-ja külaplatsidel. Edasi arenedes jõuti välja rüütlilossidesse. Lugusid esitati poollauldes, kasutati algelisi muusikainstrumente (neid on säilinud kuskil 100 ringis). Paljud lood olid pühendatud Karl Suurele, (kes krooniti 800 a). Rolandi laul! See räägib vaenust Kari õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, sepitseb Ganeon omalt poolt kättemaksu sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teised frangi sangarid
Prantsuse kangelaseepos Prantsuse kangelaseepos ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes
muinasgermaani pärimustele tuginevad proosa- või värsivormilised jutustused kuningatest, kangelastest, sugukondadest, ajaloosündmustest ja rahva elust). ,,Beowulfis" esineb islandi eepikaga võrreldes vähem paganlikke seiku, seal kohtab koguni ristiususümboolikat, nagu peategelase märtrisurm rahva õnne nimel. ,,Rolandi laul", prantsuse rahvaeepos 11. sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest. Süzee aluseks on ajalooline fakt Karl Suure Hispaania-sõjakäik, mis lõppes mauride võiduga. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. Armastusteema puudub, varasema kirjandusega võrreldes kohtab siin vähe muinasjutupärasusi. Lahingustseenid on küll kangelaslaulule omaselt paisutatud, kuid samas mõjuvad kangelased psühholoogiliselt usutavana
15. sajandi. Sel ajal toimusid ristisõjad, kirikute rajamine. 7. Keskaja kirjandus jaguneb: · Piibel ja piibliaineline kirjandus · Eeposed · Rüütlikirjandus · Linnakirjandus · Näitekirjandus 8. Riik Eepose pealkiri Sisu Prantsusmaa Rolandi laul Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,frankide lüüasaamine põhjustas Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest. Hispaania Laul minu Cidist 771. aastal vallutasid muhamediusulised maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid, tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar, oli ajalooline isik
Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf. Teos oli liigendatud, üksikosad suhteliselt iseseisvad. ,,rolandi laul" Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel. Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. ,,Laul minu Cidist" 12.saj. kajastab Hispaania omapärast saatust keskajal.Hispaania rahvuseepos. 711. A. Vallutasid maurid peaaegu terve pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud rekonkista maa tagasivallutamine. Cid- tähtsaim tegelane rekonkistas. 3000 Cidi ratsanikku purstas 150 000-lise mauride armee. Iseloomsutab realistlik toon
Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba keskajal. Tõelise hoo sai see sisse reformatsiooniga 16.sajandil. Eestikeelne Piibel ilmus 1739 aastal. Piiblist on saanud maailma kõige levinum raamat. Ta on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, üksikuid osi aga enam kui 2100 keelde või murdesse. ROLANDI LAUL Prantsuse rahvaeepos 11.sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise pühjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peekri langemise eest. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. "Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid oli Hispaania tagasivallutamise tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar.
Sõnastus arhailineja lihtne või pidulik. Neid on tavaks laulda.Esitajal viiulitaoline pill või harf. Teos oli liigendatud, üksikosad suhteliselt iseseisvad. ,,Rolandi laul" Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel. Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. ,,Laul minu Cidist" 12.saj. kajastab Hispaania omapärast saatust keskajal.Hispaania rahvuseepos. 711. A. Vallutasid maurid peaaegu terve pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud rekonkista maa tagasivallutamine. Cid- tähtsaim tegelane rekonkistas. 3000 Cidi ratsanikku purstas 150 000-lise mauride armee. Iseloomsutab realistlik toon
mingi mees, kes kõige lähedasemad hätta jätab. Siin saab tõmmata paralleeli Odysseusega ning omakorda vastandada mõlemad Aeneasele, kes hülgas Dido (kuigi tuleb arvestada, et roomlaste kangelane oleks astunud jumalate tahte vastu). Prantsuse kangelaseepos ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes
saatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farsilike veiderdustega. Nad rändasid ühest maakonnast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Nende kaudu teisenesid laulude motiivid, eeposte värvikamad episoodid pakkusid omakorda ainet lühemates vormides rahvaluulele. Rolandi laul vanim prantsuse eepos. Dramaatiline süzee algab vaenust Karli õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Kui Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, siis Ganelon omalt poolt sepitseb kättemaksuks sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teises frangi sangarid.
lepingut sõlmima. Roland pakub end, aga poegadega. Nood osutuvad ülbe-teks, see idee laidetakse tema keevalise kuid argadeks & alatuteks meesteks, kes ei iseloomu pärast maha. Seejärel pakub taha Cidi endi vääriliseks tunnistada. Nad Roland minejaks oma võõrasisa Ganeloni, võtavad vastu suure kaasavara, kuid kes on kindel, et Roland tahab teda surma koduteel häbistavad naisi ning jätavad nad saata ning ta otsustab Rolandile kätte kaitsetut metsa, kust üks Cidi ustav vasall maksta. Ta täidab ausalt oma ülesande, nad päästab
Kunstiline terviklikkus Isamaa-armastus Karl Suure kristlike rüütlite õiglane süda teiseusuliste vastu Ajlooline faktitäpsus pole nii oluline Kokku on säilinud 9.-14.sajandist umbes 100 kangelaslaulu, „Rolandi laul” on neist tähtsaim. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas, et Karl ta sellisesse ohtlikkuse olukorda pani. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, Ganelon teatab Karl Suurele, et Marsilius on nõus ristiusku astuma. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi
Hagen polnud ka nüüd nõus ning Kriemhild raius talt pea maha. Selle peale vihastas Dietrich, kes Kriemhildi tükkideks raius. Jättes kuningas Etzeli leinama. 7. pilet ,,Rolandi laul" ,,Rolandi laul" on prantsuse kangelaseepos. See on kirjutatud umbes 1100. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale
· esitaja kasutas pilli(keelpill); meloodia kordus · kui ettekannet ei jõutud õhtuks lõpetada, jätkus see järgmisel päeval · teos oli liigendatud ja üksikosad olid iseseisvad · kõige rohkem keskaegseid kangelaslaule on säilinud prantslastel 4. ,,Rolandi laul" · prantususe rahvaeepos 11. saj · kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise põhjustaja Ganeloni reetlikkust, Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest · süzee aluseks on Karl Suure Hispaania-sõjakäik, mis lõppes mauride võiduga · lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil, heroiline, ülev tõsidus; armastuseteema puudub · lahingustseeind on paisutatud, kuid mõjuvad psühholoogiliselt usutavana · võitlust näidatakse prantslaste ja mauride vaatepunktist
Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba keskajal. Tõelise hoo sai see sisse reformatsiooniga 16.sajandil. Eestikeelne Piibel ilmus 1739 aastal. Piiblist on saanud maailma kõige levinum raamat. Ta on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, üksikuid osi aga enam kui 2100 keelde või murdesse. ROLANDI LAUL Prantsuse rahvaeepos 11.sajandist, kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus, frankide lüüasaamise pühjustaja Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peekri langemise eest. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. "Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid oli Hispaania tagasivallutamise tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar
Sündmustiku aluseks on 778. aasta 15. augustil Roncevaux' kuristikus Püreneede mäestikus toimunud Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide kuninga Karl Suure Hispaania sõjaretkelt tagasipöörduva armee järelväge. ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja
Jutustab Karl Suure (Frangi di riigi kuningas ning Rooma keiser al 800. Pani aluse kolmele lood“ hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia. Nimetas end Lääne-Rooma keisriks). Süžee algab vaenust Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Roland soovitab võõrasisal minna mauride (berberi hõimud, muhamediusulised Pürenee poolsaarel) juurde saadikuks, kuid seab nii tolle elu ohtu. Võõrasisa tahab selle eest kätte maksta. Karl Suurel lubatakse ristiusku astuda ning ta
aasta 15. augustil Roncevaux' kuristikus Püreneede mäestikus toimunud Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide kuninga Karl Suure Hispaania sõjaretkelt tagasipöörduva armee järelväge. Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja
-Antud kristlaste ja muhameedlaste vahelisena -Ülistab kristlust -Tuleb minna Püha Maad vabastama -1099. vallutati Jeruusalemm =Saragossa paganlik kuningas Marsilius tunnistab end Karl Suure alamaks -On vaja saadikut Hispaaniasse -End pakub noor ja keevaline, aga õiglane Roland -Laidetakse sõbra poolt maha -Roland pakub oma onu, Ganeloni -Ganelon arvab, et Roland tahab teda surma saata -Ganelon otsustab kätte maksta, reedab frankide sõjaplaani ja ahvatleb Marsiliuse frankide järelväge ründama -Lahingus langevad Roland ja 12 paladiini -Roland ei kutsunud keisrit appi, peab häbistavaks Roland on prantuse, hispaania ja itaalia loomingus eriti poplaarne. =Prantuses eepos Muinasjutuline =Päike jäi seisma Karl Suure palve peale
peaks pasunat puhuma. Olivier: „Nüüd on hilja, peame lõpuni võitlema.“ Roland puhub ikkagi, teeb seda 3 korda. Karl Suur kuuleb ja hakkab appi tulema, jõuab hilja kohale. Prantslased on hukkunud. Karl Suur tormab mauridele järele ja maksab kätte. Hakkab pimedaks minema, aga Karl Suur palub Jumalat: „Ära lase päikesel loojuda, tahan kätte maksta.“ Soov läheb täide, taevas jääb valgeks ja Karl Suur saab mauride kuninga ära tappa. Selgub Ganeloni roll juhtunus. Ganelon on kuninga vasall ja juriidiliselt on kõik korrektne. Rolandi ja Ganeloni jagelus on nende oma asi, Ganeloni toetab ka võimas suguvõsa. Soovitatakse Karl Suurel asi jätta, summutada. Pole mõtet Ganeloni hukka mõista. Ent alati on sõpru, kes ei lepi sellega. Toimub võitlus üks-ühe vastu: Rolandi sõber võitleb Ganeloni esindajaga. Jumal soosib Rolandi rüütlit, ta võidab. Seega on süüdi Ganelon ja ta tõmmatakse hobuste vahel lõhki. Nii võidutseb õiglus.
Suure (frankide kuningas, kes aastal 800 krooniti Rooma keisriks) sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu- kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Kui ta sealt 778. aastal tagasi pöördus ründasid baskid tema järelväge ning hävitasid selle. Võitluses langes ka Bretagne`i markkrahv Roland. Mauride kuningas Marsilius tunnistab end võidetuks. Karl Suure nõukogus valitakse rahusõlmija, end pakub saadikuks Roland, kuid ta on liiga temperamentne. Ta pakub asemele oma onu Ganeloni. Too on arg mees ning kardab, et Roland soovib tema surma. Ta täidab mauride juures oma ülesande, kuid reedab Kark Suure armee teekonna. Ta ahvatleb kuningas Marsiliust Karl Suure väge jälitama. Lahingus hukkuvad kõik 12 paladiini. Selle eest maurid hävitatakse. Ganelonile määratakse karistuseks neljakskiskumine. "Rolandi laul" ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust, idealiseerib õiglast ja autoriteetset valitsejat. Eepose autor
Puhas intriigikomöödia on näidend "Armastuse labürint", mille tegevuspaik ja motiivid lähtuvad renessansiaegsest Itaaliast. Sellega sarnanevas, kuid Hispaaniaainelises lavatükis "Petlik lubadus" võib taas näha "teatrit teatris": kolmandas vaatuses mängitakse maha lustakas intermeedium. Pateetiline vaheldub koomilisega ja triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad". Renessansi rüütlieeposte ja romaanide kangelaste Rolandi, Ganeloni, Merlini jt. seltskonda ilmub põgusalt ka Hispaania legendaarne vägilane Bernardo del Carpio, kuid taandub samas, tehes ruumi kaunitar Angelica võludele, kes Karl Suure vapratel rüütlitel üksteise järel pea segi ajab. "Õnneliku kupeldaja" juhtmotiiv - usk, mis aitab tõusta sügavaimast patust, kordub küpses barokkdraamas, nii Tirso de Molina näidendeis "Kahtluse pärast hukka mõistetud" kui ka Calderóni "Andumuses ristile". Elu ja
Seetõttu on ka ajalooliselt ebatäpseks muutunud. - Tuntuim prantslaste kangelaslaul on "Rolandi laul". "Laul minu Cidist" hispaanlaste kangelaslaul ja sakslaste kangelaslaul on "Nibelungide laul". - Laulude päritolu ei ole seniajani selge ja ei teata ka nende autoreid. 1.3.1. Prantsuse kangelaslaul "Rolandi laul" See alagab vaenust Karl Suure õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel.Karl Suur läks oma väega Hispaaniasse mauridega võitlema. Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja seab nii tolle elu ohtu. Ganelon aga sepitseb kättemaksu koos Marsiliusega. Selle kohaselt annab marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Roland kuulus ka sinna järelväkke. Roland on kangelaslik ja julge ning kui toimub võitlus, siis ta abi ei kutsu
annaabi.ee 
