.............................................................................................3 1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID...................................................................4 2. LEVINUMAD SULFIIDID.............................................................................................................5 2.1. Püriit..........................................................................................................................................5 2.2. Galeniit......................................................................................................................................5 2.3. Sfaleriit......................................................................................................................................6 2.4. Kinaver......................................................................................................................................6 2.5. Kalkopüriit........................................
Pliid kasutati ka ohtralt veini võltsimisel, mis tõi kaasa massi mürgitamise 18. sajandi lõpus. Plii oli vajalik materjal prindi pressi valmistamisel, mis tõi 2 kaasa 1440. aastatel prindi operaatorite mürgitamise. Samal ajal leiutati ka tulirelvad ning pliist hakati tegema kuule. 20. sajandi lõpul hakati tootma pliiakut. (wikipedia.ee) 2. PEAMISED MAAGID JA LEIUKOHAD 2.1 Peamised maagid Tähtsaimad mineraalid on galeniit (pliiläik) PbS ja anglesiit PbSO4. Pliid leidub alati uraani- ja tooriummineraalides (moodustab nende radioaktiivse lagunemise). Galeniit on raske sulfiidne mineraal, mis on peamine pliimaak. Ta on hõbehalli värvi, kuubiline ja läikiv. (Kaevats, Varrak, 1994) 2.2 Peamised leiukohad Pliid võib leiduda nii kosmoses kui ka maa peal. Kosmoses toimuvad erinevad protsessid, mille käigus tekib plii. Kosmoses toimub kaks protsessi - Aeglane (slow-s) ja kiire (rapid-r). Mõlemad protsessid
Läige: kuldne Iseloomulikud tunnused: tahke ja kõva aine, sellest tehakse väärisesemeid. Tihe, pehme, läikiv. Esinemise vorm ja koht: esineb korrapäratute terakestena, lehekeste või dendriitidena, harva suurte kuni mitme kilogrammi raskuste ehetükkidena. Esineb kvartsisoontes ja murendsetetes. Sulfiidid galeniit Galeniit Galeniit püriit Kuju: kuubilised oktaeedrilised kristallid; teralised massid Kõvadus: 2,5 Värvus: tinahall Läige: metalne Iseloomulikud tunnused: rabe, löögil laguneb väikesteks kuubikujulisteks tükikesteks
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi
• Vastupidav õhu ja vee toimele • Lahjendatud HCl-ga reageerib Sn aeglaselt, kontsentreeritud happega aga kiiresti: Sn + 2HCl → SnCl2 + H2 • HCl liiaga tekib komplekshape: SnCl2 + 2HCl → H2[SnCl4] Kasutusalad Jootetina Tuumareaktorid Konservikarbid Plii • Plii rahvakeelne nimetus on “seatina” • Plii sisaldus maakoores on väga väike • Tuntakse ca 80 plii mineraali • Üks levinumaid on galeniit ehk pliiläik Aatomi ehitus • Elektronskeem: Pb +82 | 2)8)18)32)18)4) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s25d10 6p2 • Väliskihi ruutskeem: Plii omadused • Hõbevalge, õhus seismisel muutub tuhmiks ja omandab sinaka läike • Pehme • Madala sulamistemperatuuriga (232 °C) • Pliis neeldub hästi radioaktiivne- ja röntkenkiirgus • Vastupidav õhu, vee ja hapete toimele Kasutusalad
Karina Stepanjan PK12 Levimus, leidumine, ajalooline aspekt Plii on mürkmetall, ainult elavhõbe ja kaadmium on pliist mürgisemad Plii on ammutuntud ja laialdaselt kasutatav metall, kuigi tema sisaldus maakoores on suhteliselt väike. Tuntud on umbes 80 mineraali, mis sisaldavad Pb, neist tööstuslikult tähtsaim on galeniit ehk pliiläik PbS Looduslik plii koosneb 5 stabiilsest isotoobist massiarvudega 202, 204, 206, 207 ja 208, neist 3 viimast on vastavalt U, Ac ja Th radioaktiivse lagunemise rea viimased liikmed. Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Saamine Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul: 2 PbS + 3 O2 2 PbO + 2 SO2
Enamus väävlist kulub väävelhappe(üks olulisemaid väävliühendeid) tootmisele, kuid seda kulub ka ravimitööstuses, kummitööstustes ja ka taimekaitsevahenditööstuses. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Väävlit leidub ka maakoores olevates soolakuplites moodustades kipsi. Väävlit leidub kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävli ühendid Väävliühendid on näiteks püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O. Väävli ühendid on enamasti püsivad, välja arvatud kontsentreeritud väävelhape ja SO3, mis on tugevad oksüdeerijad ja redutseeruvad vääveldioksiidiks. Väävli tähtsus eluslooduses Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises.
must, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kõige kõvem mineraal, lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised Hõbe väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust Galeniit värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne Kuld metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus puuduvad Sfaleriit esineb tetraeedriliste kristallidena või
koostisse.Suure kvartsisisaldusega on graniit,gneiis,kvartsiit ja liivakivi.Päevakivi on silikaatsete kivimist moodustavate mineraalide rühm. Kõik tardkivimid sisaldavad päevakive. Laiemalt levinud vilgud on: biotiit,muskoviit,flogopiit,paragoniit. Vilgud tekkivad magma kristtalliseerumise või moondeprotsesside käigus.Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.Eestile iseloomulikud mineraalid: glaukoniit,apatiit,kipg,galeniit,püriit.Püriit koosneb väävlist ja rauast.Glaukoniiti leidub liiva-ja lubjakivides.Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest. 8. Peamised kivimtüübid ja nende omadused.Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. Kivimid koosnevad enamasti mitmest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid,settekivimid ja moondekivimid.Kivirühmade piires eristatakse
Plii (Pb) ja kaadmium (Cd) SINU NIMI AASTA JA KOOL Eesmärgid Pb ja Cd üldiseloomustus Keskkonda sattumine Elemendi jõudmine organismi Mõju elusolenditele Kuidas vähendada negatiivset mõju Üksikisiku tasandil Riigi tasandil Nr. 82. Pb. Plii. Plumbum. Seatina. Raskmetall Paljudes mineraalides (PbS galeniit) Väga pehme Neelab rad. Kiirgust Keemiliselt suht. püsiv Tekib pidevalt juurde Kasutatud juba 8500 a.t.(arh. leid Türgis) Trükitehnikas! Nr. 48. Cd. Kaadmium. Cadmium. Raskmetall Koos Hg ja Pb kõige mürgisem metall Maagis enamasti sulfiidina (sfaleriit, (Zn,Fe)S) Moodustab rikkalikult erinevaid ühendeid sh kompleksühendeid orgaaniliste ainetega. 1817, tsingi karbonaatide lisand 1 m = (Cd) x 1,553,164.13 (1927; Kr)
• TAIMEKASVATUSES (MINERAALVÄETISTE VALMISTAMISEL) • PÜSSIROHU, LÕHKEAINE VALMISTAMISEL • PABERI, TULETIKKUDE, VÄRVAINETE VALMISTAMISEL • RAVIMITE VALMISTAMISEL (SISSEVÕTMISEL ON LAHTISTI, SALVIDES JA PULBRITE KOOSTISES, KASUTATAKSE NAHAHAIGUSTE RAVIL) • VÄÄVELHAPPE VALMISTAMISEL (KASUTATAKSE AKUDES) • ÜLE50% VÄÄVLI MAAILMATOODANGUST KULUB VÄÄVELHAPPE TOOTMISEKS • ESINEB LOODUSES EHEDALT (VULKAANILISTES PIIRKONDADES FUMAROOLIDE ÜMBRUSES) VÕI SULFIITIDE (GALENIIT PBS, PÜRIIT FES 2) JA SULFAATIDE KOOSTISES (KIPS CASO4 2H2O) • SUURED EHEDA VÄÄVLI LADEMED ON SITSIILIAS, FLORIDAS, ARIZONAS, KAMTŠATKAL • KUULUB ELEMENDINA KIVISÖE, PÕLEVKIVI, NAFTA JT FOSSIILSETE KÜTUSTE KOOSTISSE • ON MITME AMINOHAPPE KOOSTISELEMENT NING KUULUB VALKUDE KOOSTISSE. SUHTELISELT VÄÄVLIRIKKAD ON JUUKSED (4%), KÜÜNED, • KARVAD, SARVED, KABJAD JA LINNUSULED • TÄISKASVANUD INIMORGANISMIS ON LIGIKAUDU 140 G VÄÄVLIT.
4. Parameeter Domineeriv sõnapaar :Ma analüüsin Sünnimaja:Kuues Element:Maa Polaarsus:Negatiivne Eksaltatsioon:Merkuur Langus:Veenus/Neptuun Vastasmärk:Jupiter/Neptuun Aastaaeg:Varasügis Füsioloogia:Kõht, soolestik, põrn, kesknärvisüsteem Sünnikivid:Peridoot, sardoonüks Kristallid:Türkiis, oonüks, merevaik, asuriit, karneool, fluoriit, roheline ja must turmaliin, labradoriit, magnetiit, malahhiit, peridoot, kvarts, rubiin, suitsukvarts, annabergiit, aragoniit, galeniit Metall:Elavhõbe, vask Värvid:Tumehall, pruun, roheline, must ja tähnilised ja täpilised indigo, violetne LoomadHiired, putukad, kassid, mesilased 5. Kuulsad neitsid Adam Sandler, 9. september, USA Claudia Schiffer, 25. näitleja august, saksa modell ja näitlejanna Lev Tolstoi, 9. Macaulay Culkin, 26. august, USA september, vene kirjanik näitleja Bill O'Reilly, 10. september, USA J
Kvaternaari setted on hinnaliste maavarade poolest vaesed. Kohati leidub väärismetalle. Mineraal- tahke keemiline ühend t või ehe element Kuju, vorm, värvus, kriipu värvus läige, lõhenevus, murd, kõvadus, tihedus Mineraale klassifikatseeritakse, : keemilise koostise, tekke kristallilise elmendi sialduse järgi Tähtsamadnehedad elemendid : väävel(tikud), grafiit(pliiatsi südamed), sulfiidid: galeniit (plii maak) Püriit(aitab nt lõket põlema panna) halogeenid: haliit(looduslik sool NaCl) oksiidid : boksiit (annab Al ) magnetiit(magnetilised omadused) kvarts, hapinulised soolad: apatiit, fosforiit Kivim- mineraalide kogum, ühest võimitmest mineraalist koosev. Tardkivimid- magma tardumisel Settekivimid. Org aine settimisel põhja Moondekivimid. Settekivimite ja tard kivimite moodnusmisel temp või rõhk. Moreenid: rähkmoreenid, rähkne moreen, jne. Moondekivimid: eestis valdavalt marmor
VÄÄVEL - S (Pildiallikas http://www.ut.ee/BGGM/miner/vaavel4.jpg ) Leidumine Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. (Pildiallikas http://staff.ttu.ee/~mari/Is2/s222vulkaan.jpg ) Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) püriit galeniit Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium kinaver kips (Pildiallikad http://www.geocities.jp/senribb/jewels/Pyrite2.jpg , http://images.geo.web.ru/pubd/2001/05/15/0001159819/pics/galenite-09-45.jpg ,
Kordamisküsimused: VÄÄVEL 1.Väävli leidumine looduses, allotroopia (allotroobi nimi, aatomite kuju ja paiknemine, omadused erinevatel temperatuuridel Leidumine: Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS- galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Allotroopia-1)rombiline väävel- 2.Väävli füüsikalised omadused, väävli oksüdatsiooniastmed, oksüdatsiooniastmete arvutamine.
6. Oksohapete soolad Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid: Magmaline – kvarts,päevakivid, magnetiit, vilgud, oliviin; hüdrotermaalne – püriit, galeniit, sfaleriit, kaltsedon; setteline – kivisool, kips, kaltsiit, dolomiit; biogeenne – väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti. Kvaternaari ajastu jaotatakse Pleistotseeniks ehk jääajaks ja holotseeniks ehk
suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Tähtsamad ühendid püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne. Füsioloogiline toime Väävel võtab aktiivselt osa mitmetest organismis kulgevatest protsessidest, kuulub tähtsate aminohapete nagu metioniini ja tsüstiini ning B2-vitamiini ja insuliini koostisse. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit
settimine moone murenemine, edasikanne settekivimid setted litifitseerimine, tihenemine ja tsementeerumine (kuld, teemant, grafiit, galeniit, korund, väävel, kvarts) Kivimid Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseivate kehadena. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petograafia. Kivimid tekketingimuste järgi: *tardkivimid, *settekivimid, *moondekivimid Tardkivimid on magma kristalliseerumisel tekkinud kivimid, mis levivad maakoores süva-ja purskekivimitena.
stabiilne lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed arheoloogilised pliiesemete leiud (Türgis) on dateeritud aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm). Samuti on vees pliid vähe (ookeanis keskmiselt 0,03 mg/l ja jõgedes 0,2...8,7 mg/l). Plii leiab rakendust Haavlite, raskused valmistasmisel (kalanduses: õngetina, võrguraskused). Joodistes. Pigmentides (pliivalge - 70% pliikarbonaati ja 30% pliihüdroksiidi). Elektriakumulaatorites (pliiakud). Röntgenkiirguse nõrgendajana (nt. meditsiinis). Pliiklaasi (kristallklaasi) koostises
lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Saamine : Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed arheoloogilised pliiesemete leiud (Türgis) on dateeritud aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Ajalugu : Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes ning jahtunud tuleasemes võisid meie eellased avastada metallitükke. Juba neli tuhat aastat tagasi oli plii tuntud Indias ja Hiinas, Egiptuses ja Mesopotaamias 5-6 tuhat aasta tagasi. Möödunud sajandi keskel avastasid arheoloogid väljakaevamistel Türgis neoliitilise (kiviaja) kultuurist pärinevate
Praegusel ajal ei kasutata Bangladeshi metsi ainult puidu ja puukütte saamiseks, vaid ka hapniku ja puhta vee tootmiseks, samuti lindude ja loomadele keskkonna hoidmiseks. Praegu juhib metsamajandust Bangladeshis Forestry Master Plan (FMP). 2% riigi inimtööjõust kasutatakse metsamajanduses. saekaatrites, mööbli valmistaminel jms. Bangladeshis leidub mineraale nagu gneiss, graniit, kivisüsi, gaas, õli, turvas, valge savi, liivakivi, jne. Metalle (vasemaak, galeniit jms) leidub põhja-lääne Bangladeshis. Mineraalset liiva (rutiil, raudtitaanoksiid, magnetiit, monatsiit) leidub ranniku aladel. Kivimeid (liivakivi, kilt) leidub Dhakas, Faridpuris, Noakhalis, Sylhetis, Comillas ja Chittagongis. Type of Deposit Number Hardrock 1 Coal 1 Limestone 1 White clay 11
kvartslampide valmistamiseks. Plii Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Plii on suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht (alla 10% hõbeda, mis on parim elektri- ja soojusjuht, elektrijuhtivusest). Plii korral värvub leek leekreaktsioonil ehk leegi värvumisreaktsioonil valkjassiniseks. Tuntud on umbes 80 mineraali, mis sisaldavad Pb, neist tööstuslikult tähtsaim on galeniit ehk pliiläik PbS. Pliiga koos esinevad maakides Cu, Zn, Cd, Bi, Te, väärismetallid jt. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti. Plii neelab hästi rõntgen- ja radioaktiivkiirgust, summutab vibratsiooni ja heli, on
atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises.Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Väävliühendid on näiteks püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne.Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas.
C soomusjad agreg., katsumisel orgaanilise C määrib sõrmi heksagonaalne; strukt. kihiline muldjad massid; rasvane T 2,2 moondel; HT; heksagon. plaatjad M kristallid KALKOGEENIDE TÜÜP SULFIIDIDE KLASS Galeniit Kuubilised, Tinahall Metalne L täiuslik! K 2,5 HT Lisand Se, Zn, Cd jt. PbS oktaeedril. M astmeline T 7,5 habras Kuubiline kristallid; teralised massid Sfaleriit Tetraeedrilised Kollane, pruun Mittemetaln L täiuslik
9. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maakide all maavarasid, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid rauamaak, vasemaak, pliimaak jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid,
tingitud haigus kõrgvererõhu tõbi) vere soone lõhkemine keedusool on säilitusaine ja maitseaine ja keemia tööstuse tooraine keedusoola saadakse soola kaevandustest Väävel Väävel on VI A rühma element ja asub kolmandas perioodis Ühendeis on väävli oksüdatsiooniaste peamiselt – II, IV või VI Looduses leidub väävlit nii ehedalt kui ka paljude ühendite koostises. Kõige enam leidub sulfiide(galeniit PbS, püriit FeS 2 ja sulfaate (kips CaSO4 * 2 H 2 O ). Väävel kuulub valkude koostisesse ja teda leidub ka kütustes (kivisüsi, põlevkivi) Oleneb tingimustest võib väävel esineda mitmete allotroopide kujul. Looduslik väävel koosneb rombilistest kristallidest. Kui väävel sulatada ja valada teise nõusse, tekivad nõu seinale nõelataolised kristallid seda väävli teisendit nimetatakse monokliinseks väävliks. Väävli kolmandaks allotroobiks on plastiline väävel
Kuna ketas keerles üsna kiiresti ning auke oli palju, oli väljundsagedus võrdlemisi suur.[5] Alexandersoni generaator tekitas kandjalainet sagedusega 100kHz, mis oli piisav , et amplituudmodulatsiooniga inimhäält edasi kanda. Esimese põlvkonna seadmete võimsuseks oli 50kW ning need ehitati aastal 1906 [5] Signaali vastuvõtmiseks kasutati sel ajal n.ö. kristallvastuvõtjaid, mis koosnesid pikast antennist, häälestuspoolist, detektorkristallist (enamasti galeniit) ja kõrvaklappidest või kõlarist. Eriliseks muudab need vastuvõtjad nende lihtsus ning see, et nad ei vaja eraldi toiteallikat, kuigi mõnikord oli vajalik signaali võimendamine peale vastuvõtmist, seda põhiliselt juhul kui signaali allikas asus kaugel. [6] Revolutsioon toimus 1920ndate aastate keskpaigas seoses vaakumelektronlambi, maakeeli raadiolambi leiutamisega. Enam polnud vaja sädevahemike ega keerukaid
absoluutset kõvadust (füüsikalistes suurustes väljendatud) ja suhtelist ehk Mohs'i kõvadust (skaala 1-10). 18. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse viis tüüpi. Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide omadust lõheneda löögil kildudeks mööda lõhenevuspindu. 5 tüüpi: (1)ülitäiuslik laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud, kips) (2)täiuslik kristallid lagunevad paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit) (3)selge kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ka ebatasaseid murdepindu (päevakivid, pürokseenid, amfipoolid) (4)ebaselge kristallid lagunevad kildudeks, aga domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel) (5)lõhenevus puudub mineraalil kui kildudel vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit) 19. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog,
Kriips läikivmust. K 1, E 2,1-2,3. Suurimad grafiidi leiukohad on soetud grafiitgneissidega või kontaktmetaforismi protsessides grafiidistunud kivisöekihtidena. Kasutatakse elektroodide valmistamiseks, pliiatsi- ja värvitööstuses ning mujal. III rühmkond. Sulfiidid. Väävli ühendid metallidega. Mõned sulfiidid, peamiselt püriit ja markasiit, tekivad savikas kivimeis ja bituumsetes setetes, olles seotud orgaanilise aine hapnikuvaeses keskkonnas lagunemisel vabanenud H2S-ga. Galeniit (pliiläik) PbS. 86,6% Pb, 13,4% S. Kristalliseerub kuubliselt. Esineb enamasti teraseliste agregaatide või kivimisse kasvanud teradena. Värvus pliihall. Kriips hallikasmust. Metalliläige. K 2 -3, E 7,4-7,6. Lõhenevus täiuslik. Leidub peam. ainult hüdrotermaalsetes leiukohtades. Maapinnal hapendub ja kattub algul püsiva PbSO4 koorikuga, mis hiljem CO2 mõjul muutub PbCO3-ks. Tähtsaim pliimaak. Püriit FeS2. 46,6% Fe, 53,4% S
Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Fossiilid Kivistunud looma- ja taimejäänused. Mineraalid - Keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale leidub kivimites. Mineraal peab esinema looduses. Näiteks vääris- ja poolvääriskivid, kvarts, kuld, dolomiit jm. Maak Maavara millest eemaldatakse enamasti metalle. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. Kivimite kasutus: Inimesed on ammusest ajast kivimeid tööriistade valmistamiseks ja ehitusmaterjaliks kasutanud. Ränikivi ja vulkaanilised kivimid on ideaalsed tööriistade valmistamiseks, sest nende lõhenemisel tekivad teravad lõikeservad. Suuri arhitektuurimälestisi nagu püramiidid, paleed ja templid, ehitati graniidist, marmorist, kilt-, liiva,- ja lubjakivist
Mineraalide lõhenevus. Lõhenevuseks nimetatakse mineraalide omadust lõheneda löögil kildudeks mööda on tasaseid, läikivaid pindu - lõhenevuspindu. Erinevatel mineraalidel väljendub lõhenevuse omadus erineva intensiivsusega. Selle iseloomustamiseks kasutatakse järgmist skaalat: ülitäiuslik lõhenevus - mineraal laguneb kergesti õhukesteks plaatideks või lehekesteks (vilgud,kips); täiuslik lõhenevus - kristallid lagunevad paksemateks plaatideks või hulktahukateks (kaltsiit, galeniit, haliit); selge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus on võrdselt nii tasaseid lõhenevuspindu kui ebatasaseid murdepindu (päevakivid, amfiboolid, pürokseenid); ebaselge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel, kassiteriit); lõhenevus puudub - mineraalil kui kildudel on vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit). 15. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore
Aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Merepõhja keemia Merevee koostis sõltub biogeokeemilistest protsessidest, lahustunud ained - tahkesse olekusse. Merepõhja tahke koostis sõltub geograafilisest asukohast. Lisaks suubub merre voogudena tahkeid aineid, neist suurem osa on savimineraalid illiit, kaoliniit, montmorilloniit, kloriit. Kivimid magnesiit MgCO3, hematiit Fe2O3, püriit FeS, galeniit PbS, dolomiit CaMg(CO3)2, lubjakivi CaCO3 mere põhjas Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris Aeroobne hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" + 1/4 O2 = 1/4 CO2 + 1/4 H2O Anaeroobne ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" = 1/8 CO2 + 1/8 CH4 1/4 "CH2O" +1/4 H2O = 1/4 CO2 + 1/2 H2 Merepõhja ja merepinna keemilise koostise erinevus
sisaldama elektrolüüdi lisandit) b) laboris, kasutatakse kaasajal peam. balloonihapnikku. Võib kasutada; hapnikkusisaldavate soolade (KClO3, KMnO4); oksiidide (HgO) termilist dissotsiatsiooni,10 KMnO4 2K2MnO4 + 2K3MnO3 + 6MnO2 + 7O2 ; Nii tööstuslikke kui laborimeetodeid O2 saamiseks on tuntud palju . Väävel: loodu s e s : väävliringe , Tuntud palju väävlitsisaldavaid mineraal e: eh e väävel ; sulfiids e d mineraalid püriit FeS 2 , galeniit PbS . Leidub lood. vulk. gaa sid e koostis e s; mer e p õ hja s, eriti Mustas mer e s: H 2 S, SO 2 : S bioel e m e nt (valkud e, vitamiinide, polüsah h ariidide jt. lood. ühendite komp o n e nt) . toate m p l sidrunkollas e d läbipaistvad kristallid , rombiline kristallstruktuur (süng o o nia) ; Toate m p e r atuuril rabe aine (peo p e s a s hoidmis el praksu min e ) .Vee s praktil. Lahustum atu .
Peale avastamist ei leidnud kaua kasutamist (üks esimesi - patenteeritud rotimürk Saksamaal 1920) Praegu - küllaltki kasutatav element tootmisandmed vastuolulised palju levinum kui Ga või In (ligi sada korda odavam kui Ga) Looduses siiski küllaltki haruldane, hajutatud (tuntud on ca 30 Tl-mineraali, harulduse tõttu ei kasutata neid tööstuses) Peam. tööstusl. allikad: sulfiidsed mineraalid galeniit PbS, sfaleriit (Zn,Fe)S (kuni 0,1% Tl) püriit FeS2 (kuni 0,5% Tl) jmt. Mineraale kasutatakse muuks otstarbeks (Tl on kõrvalprodukt) Sageli kontsentreeritakse Tl mitmesugustest põletusproduktidest, suitsugaasist, tehnoloogilistest põlemis- (särdamis-) tolmudest. Kontsentreerimiseks kasutatakse sageli kloorimist või sulfaatimist koos järgneva ekstraktsiooniga, lõpuks sadestatakse lahustest (I) kloriidina, kromaadina, oksiidina jmt. ühenditena.
koostis. Erinevaid mineraale on ca 3000. Primaarsed mineraalid magma tardumisel tekkinud. Sekundaarsed mineraalid tekkinud primaarsetest välisjõudude mõjul, peamiselt maakoore pindmises osas. 1. Ehedate elementide klass mullas tavaliselt neid ei esine. Esindajad: C polümeersed ühendid (teemant, grafiit), Au, Ag, Cu. 2. Väävliühendite klass väävli ühendid metallidega. Esindajad: püriit FeS2, galeniit PbS. 3. Halogeenühendite klass kloriidid ja fluoriidid. Sekundaarsed mineraalid. Esindajad: kivisool NaCl, sülviin KCl. 4. Oksiidide klass mitmesuguste elementide ühendid hapnikuga. Esindajad: kvarts SiO2, hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4, limoniit. 5. Hapniku sisaldatavate hapete soolade klass looduses laialdaselt levinud. a. Alumosilikaadid ja silikaadid. Esindajad: päevakivid (ortoklass (K-allikas) ja
koostis ja omadused. Need ühendid on mineraalid. Neid on umbes 3000. Mineraale võib jagada väga mitmeti: 1)geoloogilise tähtsuse alusel 2)tekke alusel (primaarsed ja sekundaarsed); 3)aine oleku alusel; 4)kõige levinum klassifitseerimine lähtub keemilisest koostisest Mineraalid I Ehedad elemendid- AU, Pt, S II väävliühendid ehk sulfiidid- püriit (kassikuld, leiub Keila-Joal, murdekoht on süsimust), galeniit (aluspõhja kivimites, Navesti jõe kaldal), sfaleriit ZnS III halogeniidid- keedusool haliit (NaCl), fluotiidid, KCl ja Na KCl 8nendest toodetakse kaaliumväetisi). IV oksiidid ehk hapnikuühendid- kõige levinum on kvarst ehk SiO2, sellel on palju teisendeid (erinev värvus, läbipaistvus), nagu näiteks ametüst (roosa), opaal, peitkristalliline kvarts ehk kaltsedon. Oksiidide hulka kuuluvad olulised maagid: punane rauamaak hematiit, must rauamaak
Enamik tinatoodangust kasut sulamitena: +Zr kasut tuumareaktorites, +Ti turbiinide materjal, +Nb ülijuhid, +Pb joodised, tina+vask=pronks jne. Vastupidav korrosioonile, mistõttu kasut palju tinatatud plekki. Plii- leidub galeniidina PbS ja saadakse: 2PbS(s) + 3O2(g) 2PbO(s) + 2SO2(g) PbO(s) + C(s) Pb(s) + CO(g). Sisaldus maakoores suhteliselt väike, looduslikus vees v madal. Tuntud ca 80 mineraali, millest tööstuslikult tähtsaim on galeniit PbS. Pliiga koos esinevad maakides Cu, Zn, Cd, Te, väärismetallid jt. Lihtainena hõbevalge, sinaka läikega raskmetall, tuhmub kiiresti õhus ja on v pehme, jätab paberile halli jälje. Suhteliselt halb soojus- ja elektrijuht. Pliis neelduvad radioaktiivne ja röntgenkiirgus hästi. Keemiliselt suht inertne (kaitsekihina pinnale moodustuva oksiidi, sulfaadi, kloriidi tõttu).Vastupidav vee, hapniku ja hapete suhtes. Kasutamine:
annaabi.ee 
