Siirdesoojus on faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. soojushulk, mis neeldub või eraldub Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks vedelasse faasi.Aurumiseks nim. aine nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle üleminekut vedelast faasist gaasilisse vedelasse faasi.Aurumiseks nim. aine faasi.Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aine üleminekut vedelast faasist faasi.Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks tahkesse faasi.Sulamiseks nim. aine nim. aine üleminekut vedelast faasist üleminekut tahkest faasist vedelasse tahkesse faasi.Sulamiseks nim. aine faasi.Sublimatsiooniks nim
Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud
omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut. Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise Mis on siirdesoojus? Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi.Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi. Mida nim. sulamiseks? Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi. Mida nim. sublimatsiooniks? Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist gaasilisse faasi.Mida nim. härmatumiseks? Härmatumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse faasi.Mida nim. rekristallisatsiooniks? Rekristallisatsiooniks nim
FAASISIIRDED - tahke, vedel, gaasiline Faas on ühesuguse keemilise koostise ja füüsikaliste omadustega aineolek. · Ühes agregaatolekus võib olla mitu faasi. · Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasisiirded: · sulamine (tahkest vedelasse) - tahkumine · aurumine (vedelast gaasilisse) - kondenseerumine · sublimatsioon (tahkest gaasilisse) - härmatumine Soojushulga arvutamine soojenemine <=> jahtumine Qneeldub Qvabaneb Q=cm(t2-t1) Q - soojushulk 1J c - erisoojus J/kgC0 aurumine <=> kondenseerumine Q neeldub Qeraldub Q=Lm L - aurustumissoojus keemistemperatuuril 1J/kg sublimatsioon <=> härmatumine Q=m - sulamissoojus 1J/kg soojushulk kütuse põlemisel Q=km k - kütteväärtus 1J/kg Kriitiline temperatuur on temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku surudes muuta vedelikuks
Füüsikas nim. aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Protsessi, kui aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust.
ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiiret, millepuhul muutub tahke aine kristallstruktuur.
Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 7. Üleminekud ühest agregaatolekust teise Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimeerumiseks ja gaasilisest olekust tahkesse härmatumiseks. 8. Siseenergia üleminekutel ühest agregaatolust teise. Sulamise korral aine siseenergia suureneb. Tahkestumise korral aga siseenergia väheneb, aurustumise puhul suureneb, üleminekul gaasilisest vedelasse siseenergia väheneb, tahkest
nulliks. Näiteks võiks tuua faasisiirded, kus molekulid ei muuda asendid ruumi, küll aga pöörduvad mingi nurga võrra üksteise suhtes. Ka sellise faasisiirde tagajärjel muutuvad aine omadused. Näiteks muutuvad teatud temp. raua magnetilised omadused. Sellest kõrgemal temperatuuril ei saa rauda enam magnetiseerida. Kui aine läheb gaasiliset faasist üle vedelasse, siis sellist siiret nimetatakse kondensatsiooniks e. Veeldumiseks. Üle minekut vedelat faasist gaasilisse nim. aurumieks. Üleminekut vedelat faasist tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üeminekut tahkest saasist vedelasse on aga sulamine.Aine võib üle minna tahkest faasist ka otse gaasilisse ja vastupidi. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks. Faasisiirded, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur, nimetatakse rekristallisatsiooniks.
Järelikult on erinevad füüsikalised omadused. Teemant on kõva, sellest valmistatakse puure või nuge. Grafiit on pehme. Mõlemad on tahkised aga erinevate füüsikaliste omadustega. Ahjutahm, mis koosneb ka süsiniku aatomitest on aga amorfne. Faasisiirded 1) Sulamine, mis on aine üleminek tahkest faasist vedelasse. 2) Tahkumine, mis on aine üleminek vedelast faasist tahkesse. 3) Aurumine, mis on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 4) Kondenseerumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist vedelasse. 5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel. Siirdesoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga aine üleminekuks ühest faasist teise. Siirdetemperatuur on temperatuur, mille juures faasisiire toimub.
olekut. 2. Kõik agregaatolekud on eri faasid, kuna eri faasides on aine molekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev. 3. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. 4. Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. 5. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. 6. Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi. 7. Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi. 8. Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi. 9. Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist gaasilisse faasi. 10. Härmatumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse faasi. 11. Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. 12. Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp
Q = cmΔt m = Q : cΔt Δt = (t2 - t1) - temperatuuride muut (lõpptemperatuur - algtemperatuur) 3. Aine agregaatoleku muutumine Sulamine - Aine üleminek tahkest vedelasse Tahkumine - Aine üleminek vedelast Sulamissoojus - näitab, kui suurt soojushulka on vaja 1kg aine sulamiseks 1J/kg λ=Q:m Q=λm Aurumine - Üleminek vedelast olekust gaasilisse - Energiat kulub aineosakeste vaheliste sidemete lõhkumiseks L - aurustumissoojus, näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurumiseks jääval temperatuuril L=Q:m 1J/kg Aurustumise kiirus sõltub: - Aine temperatuurist - Ainest (aine tihedusest) - Vedeliku vabapinna ulatusest - Õhu liikumiskiirusest - Õhu niiskusest Sublimatsioon - tahke aine üleminek gaasilisse olekusse Desublimatsioon - gaasi muutumine tahkeks
Sünteetilistes kangastes kasutatakse kangas leiduvaid kapillaare inimese nahalt higi ära juhtimiseks. 10.faas-aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused. Faas on struktuurivorm. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Näited: 1)kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse siis sellist siiret nim. veeldumiseks. 2)Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. 3)Üleminekut vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks. 4)Ülemineku tahkest faasist vedelasse on aga sulamine. 5)Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. 6)Gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks.
Isotroopia – Aine omadused suunast ei sõltu. Faas – Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastikmõju ja soojuliikumise iseloomu poolest. Faasisiire – Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus – Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine massiühiku kohta. Kondenseerumine(veeldumine) – Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Aurumine – Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Tahkumine(kristallisatsioon) – Üleminek vedelast faasist tahkesse. Sulamine – Üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsioon – Üleminek tahkest faasist gaasilisse. Härmatumine – Üleminek gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsioon – Faasisiirde(id), mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuur – Suvalise faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuri mingi väärtus. Kolmikpunkt – Kindla rõhu väärtused, kus 3 faasi on tasakaalus.
liikumise liik (võnkumine kristallvõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Selliste protsessidega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimeerumiseks ja gaasilisest olekust tahkesse härmatumiseks. Teatavatel temperatuuri ja rõhu väärtustel võivad aine erinevad olekud olla tasakaalus, st. et ei toimu olekute muutusi. Näiteks normaalrõhul ja 0°C juures vesi ei külmu ega jää sula. On
Aurumine ja kondenseerumine Faasisiire(üleminek) aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Aineosakesed liiguvad vedelikus erineva kiirusega. · Aurumine toimub igal temperatuuril. · Aurumine vähendab vedeliku koguenergiat- vedelik jahtub. Aurustamissoojus- soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. Q=Lm L-vedeliku aurustamissoojus(J/kg) m-mass Aurumise mikrokäsitlus · Vedelikus molekulid võnguvad ja aeg-ajalt hüppavad ühest kohast teisse.Liikumisvabadus on suure tiheduse tõttu piiratud.
, mille juures aine sulab (tahkub). TAHKUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Sulamiseks kulub energiat, tahkumisel aga vabaneb. Tahkumise & sulamise ajal aine temp. ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurumine toimub igal temp. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temp., ainest, õhuniiskusest. Aurumisel vedelik jahtub. AURUMISSOOJUSeks nim. soojushulka, mille peab andma kindlal temp. oleva aine massiühikule, et muuta see samal temp. auruks. Tähis: L Ühik: 1 J/kg Valem: L = Q/m Tahkete ainete aurumist nim. AUBLIMATSIOONiks. Keemisel toimub vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses. LISA VALEMID Q = m / cmt
omad keemistemperatuurid. Vee keemistemperatuur on 100°C. Kui potil, kus on sees keev vesi sees pole kaant peal, võib vesi mõne aja pärast aurustuda, sest ainete keemistemp. on samas ka nende aurustumistemp. Tänapäeval kasutatakse sageli kodudes aurupotte. Selle töötamisviis on päris lihtne. Poti põhja valatakse natuke vett. Sinna sisse pandakse sageli köögi- ja juurvilju. Vesi aetakse keemistemperatuurini ehk aurustumistemperatuurini. Nii muutub vesi vedelast olekust gaasilisse olekusse ehk auruks. Kuum aur läbib kõik potis olevad köögiviljad, kuid see ei lähe potist välja. See jõuab potikaaneni, kus see kondenseerub ehk muutub gaasilisest olekust tagasi vedelasse olekusse. Kaane all tekivad veetilgad, mis pärast kukuvad tagasi poti põhja. Selline protsess kordub kuni toit on pehme ja aurupott on välja lülitatud. Toidu säilitamiseks kasuteme me külmkappi. See on põhimõtteliselt kapp,
Veeauru tihedus õhus. Relatiivne niiskus- kui kaugel on küllastunud olekust. Keetes on vesi küllastunud olekus. Keemine- vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur. Keemis ja aurumis erinevus- aurumisel toimub molekulide väljumine pinnalt, keemisel aga kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine. Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord. Kristallstruktuur. Pindpinevus- et vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud kilena. Kapillaarsus- vedelikutaseme tõus või langus. GAAS- · täidab kogu ruumi · on kokkusurutav · osakesed on paigutatud korrapäratult · liikumine on korrapäratu VEDELIK-
Sealt on võimalik välja lugeda kindla aine keemistemperatuurid, sulamistemperatuurid ning kriitilised punktid. Keemistäpp- keemistemperatuur, sellest punktist peale hakkab segu keema Kriitilised punktid- kõrgeim rõhu ja temperatuuri kombinatsioon, mille juures gaasifaas ja vedel faas saavad tasakaaluliselt koos eksisteerida. Ülekriitiline olek- kriitilisest temperatuurist kõrgemal olev olek. Aurustumissoojus on soojushulk, mida on vaja 1 mooli aine üleminekuks vedelast olekust gaasilisse konstantsel temperatuuril. Aurustumissoojused on alati positiivsed, sest siis soojus neeldub (endotermiline protsess) Ainete ruumala sulamisel tavaliselt väheneb ja tihedus suureneb. Subimatsioon- üleminek tahkest ainest gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal gaas enam ei kondenseeru vaatamata sellele, et rõhku suurendatakse. Kriitiline rõhk- vedeliku aururõhk kriitilisel temperatuuril
teises faasis. Kolmikpunkt- Antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus (pk, Tk), mille puhul antud aine mingid kolm faasi on tasakaalus. Sulamine- Üleminek tahkest faasist vedelasse. Molekulidevahelised ,,sidemed" muutuvad nõrgemaks. Muidu nad ainult võnguvad, aga nüüd saavad juba rohkem liikuda. Tahkumine- Üleminek vedelast faasist tahkesse. Molekulidevahelised ,,sidemed" tekivad/lähevad tugevamaks, energia vabaneb. Aurumine- Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Molekulidevahelised ,,sidemed" kaovad, aga sidemete lõhkumiseks kulub energiat. Molekulide liikumisekiirus suureneb. Kondenseerumine ehk veeldumine- Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Molekulidevahelised sidemed tekivad, energia vabaneb. Sublimatsioon- Faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse. Selleks on vaja energiat. Molekulidevahelised jõud praktiliselt kaovad, energia neeldub. Härmatumine- Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse
• vedelik voolab 3. Gaasis • osakesed asuvad hõredalt • ei ole üksteisega seotud • osakesed liiguvad korrapäratult ringi • täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad Aine sulamis- ning keemistemperatuur Kõikidel tahketel ainetel ja vedelikel on kindel sulamis-ja keemistemperatuur. Vedelike soojendamisel hakkavad osakesed energia kasvu tõttu järjest tugevamini võnkuma ning ühtlasi ka kohti vahetama, kuni lõpuks hakkab vedelik keema, s.t läheb üle gaasilisse olekusse. Keemise ajal keemistemperatuur ei muutu, kuni kogu vesi on aurustunud. Aine keemistemperatuur sõltub rõhust: mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on keemistemperatuur. Aine tihedus Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Tihedust tähistatakse kreeka tähega ρ (roo) ja selle põhiühikuks on kg/m3 . Mingi uuritava aine tiheduse arvutamiseks on vaja teada vaadeldava ainekoguse massi (m) ja ruumala (V). Aine kõvadus ja tugevus
olema teises faasis. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massioleku kohta, on vastupidiste protsesside puhul vastupidine. Kondensatsiooniks e. veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest olekust vedelaks. Aurumiseks nimetatakse üleminekut aine vedelast olekust gaasilisse. Tahkestumiseks e. kristallisatsiooniks nimetatakse üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamine on üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Härmatumiseks nimetatakse üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuuriks nimetatakse faasisiirde puhul antud aine temperatuuri, sõltub rõhust
*Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub ...1...keha massist võrdeliselt ...2...keha ainest võrdeteguri landa kaudu. Q= LANDA * m(mass) Sulamissoojus Landa = Q/m (J/kg) näitab 1kg aine sulamiseks vajalikku soojushulka(1kg tahkumisel eralduvat Q-d) Näide: Vase sulamissoojus on 1,8*10(5) J/Kg näitab, et 1kg vase sulatamiseks kulub 180000J Tahke aine soojenemise graf. : Tahkumisel: AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE *...on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. *...on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse *Aurustumise käsitlemine kahes vormis: 1)Aurumine vedeliku pinnalt 2)Keemine *Aurumise kiirus vedeliku pinnalt sõltub 1)Ainest (eeter, bensiin) 2)Temperatuurist ( 3)Vaba pinna suurusest.( mida suurem seda parem) 4)Õhu niiskusest ja liikumisest pinna kohal ( tuulise ja kuiva ilmaga kuivab kiiremini) *Aurumise käigus lahkuvad ved. pinnalt keskmiselt kiiremini liikuvad molekulid. Alles jäävad aeglasemad. Antud ruumis
madalam keemist=269C ja vedelana ülisoojusjuht, kasutus- He-õhupallis, hingamiseks tuukuritel, metallide töötlemine, tuuma reaktorite ahutamiseks, auto tööstuses, nanotehnoloogias, Ne-radioaktiivsust registeerivates aparaatides, Ne+He, Ar-keevitamisel, lõikamiseks, teadus töödes, metallide tootmisel, Kr ja Xe- säästupirnide tootmine, fotovälklampides, Rn- tekitab kopsuvähki, meditsiinis tervisveevannid raviks. Sublimatsioon-aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelasse olekusse minemata. Halogeniidioone saab määrata hõbeioonidega. Joodi saab määrata tärklisega ning tekib lillakassinine ühend. Halogeenühentite kasutus, NaCl-maitseks, säilitamiseks, keemiatööstuses, meditsiinis, KCl-väetiseks, AgBr-fotograafias, KBr- rahustina, säilitamiseks, KJ-kilpnäärme raviks, I2-halogeenlambis autodel, marrastute desinfitseerimiseks, kassihaiguseraviks, HCl+H2O+HclO- pleegitamiseks, desinfitseerimiseks, Ca(ClO)2+CaCl2-väli WC
*org ainetest on kige rohkem valke. *lipiidid ja sahhariidid on energiaallikateks. *nukleeinhapped dna ja rna. *kikide org ainete koostises on esindatud c, h, o. ***VEE OMADUSED: 1. suur soojusmahtuvus- soojeneb ja jahtub aeglaselt, seal on organismidel stabiilsem elada kui hkkeskonnas. psisoojasus. 2. hea soojusjuhtivus- hoiab kehast kaugemal olevad osad soojana N nina, srmed. 3. vedelas olekus tihedam kui tahkes- j pinnal, hoiab soojust. 4. krge aurustumissoojus- vee leminekul vedelast gaasilisse kulub suur energiahulk (vesiniksidemete lhkumine) 5. suur pindpinevus- veemolekulid hoiavad tugevalt pinnal teineteisest kinni 6. kapillaarsus- seos pinna pindpinevusega, vimalik peenikeste soontes tusevliikumine. SSIVESIK- org hend, mis sisaldab ssinikku, vesinikku, hapnikku. energiarikkad ained. ***SAHHARIITIDE JAGUNEMINE: I monosahhariidid ehk lihtstruktuurid vga aktiivsed, reaktsioonivimelised. pentoosid-riboos, desoksriboos leksoosid- glkoos, fruktoos. ***glkoos e viinamarjasuhkur
Ettekanne Keemine Ja Mullid 9.B Klass Koostas: Kaspar Otto Hiiemaa Ja Robin Valing 15.10.2012 Keemine ja mullid 1.Keemine Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon. Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne
Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt, ● vedeliku aineo võnkuvad ja põrkuvad, ● vedelik on voolav, ● tahket keha on raske kokku suruda ja teda ei saa laiali valada. ● tahke säilitab oma kuju Tahke ja gaasilise 5 erinevust- ● gaasilise aineo len...
Kaaliumkloraat ehk Bertholle´t sool (KClO3)- lõhkeaine BROOM Pruuni värvuse, terava lõhnaga, mürgine , vedelas olekus. !!!!! Broom on ainuke vedel mittemetall Broomi ühendeid kasutatakse ravimite valmistamisel (mitmed rahustid) JOOD Hallikas-musta värvusega, terava lõhnaga, mürgine tahke aine. Läbivas valguses paistab violetne. Metalse läikega. !!! Soojendamisel läheb kohe üle gaasilisse olekusse, jättes vedela oleku vahele Jood on vajalik kilpnäärme normaalseks tegevuseks ja ainevahetuse reguleerimiseks Hõbejodiid (AgI)- saab esile kutsuda kunstlikke sademeid Jooditinktuur 2-10% joodipiirituse lahus. Kasutatakse meditsiinis (verd hüübiv toime, hävitab baktereid) Halogeeniidioone saab tõestada ühise reaktiivi (AgNO 3) abil. Kloriidiooni puhul tekib valge sade NaCl + AgNO 3 = AgCl(valge sade) + NaNO3
kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel. Iseenesliku protsessi tulemusena sületud süsteemis entroopia kasvab.
Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril. Sulamistemp.- on temp
massiühiku kütuse täielikul põlemisel (ühik on J/kg). Soojusliku tasakaalu võrrand väljendab energia jäävuse seadust soojuslikes protsessides. Soojuse üleminekul ühelt kehalt teisele on ühe keha poolt antud soojushulk võrdne teise keha poolt vastu võetud soojushulgaga: (Qantud = Qvõetud). Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Tahkestumine e kristalliseerumine on aine vedelast olekust tahkesse. Aurustumine on üleminek vedelast olekust gaasilisse. Kondenseerumine e veeldumine on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. Sublimatsioon on soojendatava tahke aine üleminek gaasilisse olekusse. Gaasilisest olekust tahkesse üleminekut nim härmatumiseks. Keemine on vedeliku intensiivne aurustumine kogu tema ruumala ulatuses (vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisõhu rõhuga. Termodünaamika printsiibid. Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile
pihustamisel seda mitte lahustavasse vedelikku. (näiteks kui segada vees kriidipulbrit) Suspensioon Tüüpilise suspensiooni saab saab kohvi keetmisel, sest kohviubade purustamisel saadud on vees vaid osaliselt lahustuv. Veel on suspensioonideks tsemendisegu, õlivärvid jne. Suspensioon Suspensioonid on ebapüsivad : aeglaselt toimub tahke aine sadenemine. Näiteks kohvi seismisel sadeneb nn. kohvipaks. Aerosool Aerosooli puhul on gaasilisse keskkonda pihustatud kas vedelikupiisku (udutüüp) või peenestatud tahket ainet (suitsutüüp). Aerosool Isegi puhas õhk kujutab endast aerosooli. Ühes kuupsentimeetris õhus on kümneid tuhandeid tolmukübemeid, lisaks veel veepiisad. Aerosool Aerosoolid argielus on : desodorandid, juukselakid, värvid jne. Väga kahjulikud on tööstuses aerosoolid : tsemenditolm, saepurutolm, kaevanduses söetolm jne. Aerosool
Kuidas töötab auruvedur? Aruvedur töötab aurumootori jõul, mille tööpõhimõte on üsna lihtne. Auru mootori jaoks on nagu nimigi ütleb vaja auru, see saadakse suures boileris, mida pidevalt köetakse. Mida kauem vesi boileris keeb, seda rohkem vee molekule läheb gaasilisse olekusse üle ja selle pärast tekib boileris rõhk. See rõhk suunatakse torusid mööda veduri rataste juurde silindritesse, mis on ehitatud nii, et kui ühelt poolt surub auru jõud kolvi ühele poole lõpuni, vabastab auru toova toru juures olev klapp teise augu ja nüüd kasutatakse uuesti auru jõudu, et kolb tagasi esimesse asendisse viia. Sellise tsükli toimel hakkavadki veduri rattad liikuma. Kes ehitas esimese auruveduri?
Aeg on sündmuste kestus. Soojusliikumine on aineosakeste liikumine. Kiirus Tähis on v. Valem on v=s:t ehk kiirus on teepikkus jagada aeg Ühik 1m/s jne.. Jõud Tähi on F Ühik on 1N Mõõtevahend on dünamomeeter. Raskusjõu arvutamine on keha mass korda 10N. Aine olekud Gaasilise aine omadused on nähtamatu. Tahke aine omadused on jääs. Vedela aine omadused on vesi. Kondenseerumine on gaasi üleminek vedelasse olekusse. Aurustumine on vedeliku üleminek gaasilisse olekusse. Tahkumine on vedeliku üleminek tahkesse olekusse. Sulamine on tahke aine üleminek vedelasse olekusse Soojuspaisumine Õhupall talvel väike ja suvel suur. Aine tihedus Valem on = m/ V m= aine mass ja V= ruumala. Tähis . Ühikud 1kg/m3. Vee tihedus on kasvav temperatuurivahemikus 0°C. kuni 4°C. Gaasi rõhk Rõhk on keha pinnaühikule mõjuv jõud. Õhurõhk on rõhk mida avaldab õhk kehale. Rõhk sõltub gaasi temperatuurist. Aatomi ehitus Elektron on + laenguga.
vedelast külmaainest filtreeritakse välja mustus ja õhumullid. See kindlustab süsteemi tõhususe ja kaitseb seadme osi saastumise eest. Kuivatusfiltrist suunatakse külmaaine edasi paisuventiili juurde. Seda võib võrrelda paisutamisega. Enne paisutamist gaasi rõhk tõuseb, pärast seda aga langeb, sest gaas paisub. Paisuventiil paikneb vahetult enne aurustit, kus toimubki külmaaine aurustumine. Aurustis muutub külmaaine agregaatolek vedelast gaasilisse - seejuures külmaaine jahtub ja ümbritsevast keskkonnast võetakse soojust, mille tulemusena keskkond jahtub. Aurusti töötab jahutina. Sellel on väga suur pind, mille kaudu jahutatakse välisõhku. Jahe õhk puhutakse ventilaatoritega autosalongi, muutes keskkonna reisijatele jahedamaks. Edasi liigub külmaaine madalsurvepoolel tagasi kompressorisse ja ringius algab uuesti. 3. Kliimaseadme hooldus
..+6 kraadi On mugavad, ei vaja sulatamist, kuid kulutavadrohkem energiat ( 40-100%) Tavalisest külmikust kõrgem hinnaklass Külmutusagensid, jää kaubanduses Nim. vedelikke, mida kasutatakse külmseadmetes madalate temperatuuride saamiseks Peab olema inimesele ohutu Peab olema madala keemistemperatuuriga Kunstlik jää valm.puhtast veest külmseadmete abil Kuiv jää tahke süsihappegaas, mis sublimeerub (tahkest olekust gaasilisse üle minema) temp. 78,9°C - külmatootlikkus peaaegu 2 korda suurem looduslikust jääst - Tooraine kallis, kasutatakse piiratult - kasut. külmutatud TO lühiajaliseks säilitamiseks
Kasutamine dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks pestitsiidid AgBr – fotograafias veepuhastuses Jood Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. Jood on nõrk oksüdeerija. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). Kasutamine meditsiinis AgI – fotograafias keedusoola lisandiks
Erisoojus näitab soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1kg alumiiniumi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra läheb vaja 880J). Sulamine on faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse. Tahkumine on faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. valem: Q=l·m. Sulamissoojus näitab soojus-hulka, mis on vajalik 1kg aine sulamiseks tema sulamistemperatuuri. (tähis l lambda). Aurumine on faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. Kondenseerumine on faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse. valem: Q=L·m (m-mass; Q- soojushulk, L-aurustumissoojus). Aurumissoojus näitab soojushulka, mis on vajalik 1kg aine aurustumiseks jääval temperatuuril. Kui jäävaks temperatuuriks on võetud keemistemperatuur, siis nim suurust L ka keemissoojuseks. Põlemisega kaasneb intensiivne soojuse eraldumine, temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek). valem: Q=k·m (k-kütteväärtus)
kondensatsioon on tasakaalus. · Keemine - aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. · Õhuniiskus - õhus olev veeaurusisaldus. · Tahkumine - aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Sulamine - aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Kondenseerumine - gaasi üleminek vedelasse olekusse, millega kaasneb energia vabanemine. · Aurumine - vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. · Sublimatsioon - tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. · Härmatumine - gaasi muutumine tahkeks aineks, ilma veeks muutumata. · Rekristallatsioon - faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. · Absoluutne niiskus - suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta.
erandiks on jää, mis on vedelast veest väiksema tihedusega. Vedel Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust . Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Tema ruumala on rangelt määratletudtemperatuuri ja rõhuga. Vedelik avaldab survet nii anuma külgedele, kui ka tema sisse asetatud objektidele. Selline rõhk kandub üle igasse suunda, olenemata kaugusest ja suurendes sügavuses. Aurumine Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Keemias nimetatakse aurumist tavaliselt lendumiseks. Enamasti mõistetakse aurumise all vedela vee muutmist gaasiliseks veeks. Gaas Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes või olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks
GAASID Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad – nad võtavad end ümbritseva nõu kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu. SULAMISTEMPERATUUR Kui aineosakeste kineetiline energia muutub, siis võib aine muutuda tahkest vedelasse, vedelast gaasilisse olekusse jne. Kineetiline energia kasvab või kahaneb temperatuuri muutumisel. Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et vabastada osakesed jäigast võrestruktuurist. Energia hulk, mida vajatakse tahkiste sulatamiseks, sõltub tahkises osakesi kooshoidvate jõudude tugevusest. Tõmbejõud rauas, mis sulab temperatuuril 1535º C, on tugevamad kui hapnikus, mis tahkub temperatuuril -219º C. KEEMISTEMPERATUUR
aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (prooton, neutron) Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. (alumiiniumpotid) Tavatingimustel: 20C ja 1atm. Kõik ained mis on vedelas olekus on võimalik viia üle tahkesse, kuid mitte gaasilisse olekusse. (osad ained lagunevad temp. tõustes ja rõhu langedes.) Tahkeid ained on võimalik viia vedelasse, kuid mitte gaasilisse olekusse. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist (kõvadus, sepistatavus, sulamis-keemis temp) . Laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus). Aine klassifikatsioon: · NIMI a. Nimi ei anna informatisooni ei aine või materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta.
Gaasid Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad nad võtavad end ümbritseva nõu kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu. Sulamistemperatuur Kui aineosakeste kineetiline energia muutub, siis võib aine muutuda tahkest vedelasse, vedelast gaasilisse olekusse jne. Kineetiline energia kasvab või kahaneb temperatuuri muutumisel. Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et vabastada osakesed jäigast võrestruktuurist. Energia hulk, mida vajatakse tahkiste sulatamiseks, sõltub tahkises osakesi kooshoidvate jõudude tugevusest. Tõmbejõud rauas, mis sulab temperatuuril 1535º C, on tugevamad kui hapnikus, mis tahkub temperatuuril -219º C. Keemistemperatuur
anisotroopiaks. Faasisiirded Faas on ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olek. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahlest agregaatolekust vedalasse- sulamine. Kui aine läheb vedelast olekust tahkesse- tahkestumine e. kristalliseerumine. Kui aine läheb vedelast olekust gaasilisse- aurustumine. Kui aine läheb gaasilisest olekus vedelasse- kondenseerumine e. vedeldumine. Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril- sulamistemperatuuril. Aine sulamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga valem: Qs= m (m- keha mass, - sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja,
Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest. Interseptsioon - ? eestikeelne tõlge tõkestama, takistama. Protsess, mille käigus sademed ei jõua pinnasesse vaid peetakse kinni taimede poolt. Äravool see osa sademeveest, mis mööda pinda (pindmine äravool) ja läbi pinnase (vaheäravool e maasisene äravool) veekogudesse voolab, kui ka vastav protsess. Äravoolu saab
alla tagasi. Suur veeringe seisneb aga selles, et vesi aurustub merest, tekivad pilved ning tuul puhub väikse osa sellest maismaalne. Maismaal sajavad pilved end tühjaks ning vesi satub pinnasesse. Sealt edasi imbub vesi nii sügavale, kuni jõuab vettpidavatesse kihdidesse, tekib põhjavesi, või siis otse põhja vette. Sealt edasi kas otse merre või jõgedesse või ojadesse ning mööda neid tagasi merre. Aurumine on vedela aine gaasilisse agregaatolekuse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Enamasti mõistetakse aurumise all vedela vee muutumist gaasiliseks veeks. Sublimatsioon ehk sublimeerumine on tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. Protsessi käigus neeldub energia. Aastas aurab maakera pinnalt atmosfääri u. 518 600 km3 vett. Selline hulk vett loob veevarud atmosfääris. Kondensatsioon on auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks.
mL destilleeritud vett. Kolmas katseklaas mL tolueeni ja teise katseklaasi lisada 1 panna vesivanni, et vaadelda joodi värvust gaasilises olekus · Millised on saadud lahuste värvused? Esimene katselaas tumepunane värvus Teine katseklaas kollane värvus Kolmas katselaas roosa värvus · Selgitada atse tulemusi Tahke aine vahetu üleminek gaasilisse olekusse joodi sublematsioon Katse 2. Kuiva katseklaasi panna mõned CoCl2·6H2O kristallid. Lahustada need 1 mL etanoolis. · Milline on lahuse värvus? Sinine värvus Saadud lahusele lisada mõni milliliiter destilleeritud vett. · Milliseks muutub lahuse värvus? Hele roosa värvus · Selgitada katse tulemusi CoCl on sool. See sool moodustub akvakompleksid. Kui CoCl·6HO -s
Tahkel on kindel kuju, osakesed ei saa liikuda, tugev side, paiknevad üksteise kõrval, ruumala. Vedelal olekus ei ole kindlat kuju, keskmine side, saavad liikud,keskmine side on nõrgem, ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju, ei ole kindlat ruumala, liiguvad määramata suunas, puudub side. 30.1)Näiteks õues sooja ilmaga sulab jää.Aine üleminek tahkelt vedelasse. 2)Aine muutub veelast tahkeks nt külmkapis sügavkülmas vesi jäätub. 3)Aine üleminek vedelast gaasilisse nt:Soojaga aurab järve pealt vett. 4)Aine üleminek gaasilisest vedelaks nt:saunas leili visates. 31.NT:kui mehed tõmbavad midagi.Väljub jõud mõõtühik 1N. Et mehanism saaks teha tööd vajab ta energiat-mõõtühik 1J. 32.Siis kui hapniku on piisvalt. 33.Siis kui hapniku pole piisavalt.Vingu gaas on inimestele ohtlik. 34. 35.Sest aine soojenemiseks kulub energia kuna aineosaksesed vajavad seda liikumiseks.Vabaneb kuna energiat ei ole enam vaja.Kiirus väheneb. 36
Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Osa maasseimbunud veest jääb maapinnalähedastesse
Kasutatud kirjandus Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Kala kõik mere ja mageveeloomad või nende osad (sh mari), välja arvatud konnad ja veeimetajad; Kalatoode kalade anatoomilist terviklikkust mõjutava töötluse läbinud ja/või keemilise ja/või füüsikalise töötlemise tulemusena kalast valmistatud toode, milles võib sisalduda ka teisi toiduaineid; Värske kala kala, mille säilitamiseks on kasutatud ainult jahutamist; samuti vaakum või gaasilisse keskkonda pakendatud jahutatud kala; Jahutamine kala ja kalatoote temperatuuri alandamine jää sulamistemperatuurini; Konserveerimine protsess, mille käigus hermeetiliselt suletud taarasse pakitud toode kuumutakse mikroorganismide hävitamiseks; Külmutatud kala ja kalatoode kala ja kalatooted, mis on läbinud külmutusprotsessi, et saavutada pärast temperatuuri stabiliseerumist kalas või kalatootes sisetemperatuur miinus 18 °C või madalam;
annaabi.ee 
