Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Gaasidest on vedelikus molekulaarjõud tugevamad ja väikestes piirkondades ilmneb kristallitaoline korrapärane struktuur, nn. lähiskorrastus, mis avaldub selles, et teatava, nii vedelikust kui ka selle temperatuurist sõltuva aja jooksul võngub vedeliku molekul kindla keskme ümber ning seda ümbritsevad ühed ja samad korrapäraselt paiknevad naabermolekulid. Seejärel toimub spontaanne ja kiire üleminek mingi teise võnkekeskme juurde ning seetõttu ka naabermolekulide osaline vahetumine.
Gaasides on polarisatsioonikaod tühised ja seetõttu nõrkades elektriväljades (allpool ionisatsiooni algust) esinevad peaasjalikult juhtivuskaod 3.9.3. Vedeldielektrikute läbilöök Vedelike läbilöögi mehhanism sõltub suuresti lisandite kontsentratsioonist selles Eristatakse sillakeste, puhta elektrilise läbilöögi ja soojusliku läbilöögi teooriaid sillakesed moodustuvad juhtivatest või suure dielektrilise läbitavusega osakestest – eeldab lisandite olemasolu.
Gaasides - ioonmobiilsus Ioone sisaldavale lahusele pinget rakendades hakkavad ioonid liikuma, katioonid (+) katoodile (-), anioonid (-) anoodile (+). Kapillaarelektroforeesil toimub ainete elektroforeetiline lahutamine kapillaarkolonnis.
Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud.
Gaasides on k väärtus määratud kaootilise liikumise keskmise kiirusega, seega on võrdeline T / m , samuti isohoorilise erisoojusega cv . Gaasid on halvad soojusejuhid, võrreldes vedelike ja enamuse tahkete ainetega.
Gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO 2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Ühtekokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 nimetuse ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
Gaasides on molekulide vahelised kaugused suurusjärgus 40⋅10−10 m . Kuivõrd molekulide läbimõõt on 1-3 Å (1 Å = 10-10 m), siis on esimene postulaat rahuldatud.
Gaasides on kaugused molekulide vahel osakeste mõõtmetega võrreldes suured ja molekulide vastastikune toime suhteliselt nõrk.
Gaasides –  (põhiliiselt) konvektsioon vedelikes – (põhiliselt) konevktsioon vaakumis – (ainult) soojuskiirgus
Gaasides on molekulid ükstesest keskmiselt niivõrd kaugel, et tõmbejõud nende vahel on tühiselt väikesed.
Gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon
Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole.
Gaasides on molekulide liikumise kiirus nii suur, et jõud ei suuda neid enam kinni hoida.
Gaasides - norm.tingimustes gaasid el ei juhi kuna puuduvad laengukandjad. El.vool
Gaasides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektronid.
Gaasides on soojust edasi kandvateks osadeks molekulid, kus temp.
Gaasides on soojust edasi 37.Kütused. Kütuse põlemine.
Gaasidest – need viimased siis see füüsikaline suund.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun