50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fuuck
Õppematerjali autor
tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemperatuur(18-23°C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Omadused: 1. gaaside võime paisuda ja kokkusurutavus; 2. gaasidel ei ole kindlat kuju, nad võtavad anuma kuju; 3. gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub (ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust); 4. gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikidele seintele ühesugune, nt P = 101325 Pa = l atm; T = 273,15 K = 0°C; VM = 22,4 l/mol. Põhisedused: Normaaltingimused: T = 273,15 K (0 C);
rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga.
tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jms. Millegi rajamisel tuleb arvestada materjalide sobivust: ükski roostevaba teras pole vastupidav kloriidioonide toimele; tsingitud terasest torudel peab kuuma vee temp olema kas alla 55 o või üle 100o; kui süsinik on kontaktis teiste metallidega, siis teine metall alati hävib, ka kuld ja plaatina; õhk sisaldab alati veeosakesi aerosoolidena (Cl-ioonid). NÄIDE: AS Paide Vesi: Roostevaba teraste keevitamine on äärmiselt probleemne, arvestamata jäeti ka roostevabaterase korrosioonispetsiifika keevisõmbluste piirkond jäeti puhastamata keevitamisel tekkinud korrosiooniproduktidest, mistõttu roostetas keevisõblus nii õhukeseks, et võis iga hetk survele järele anda. Ning seetõttu oldi sunnitud ka kogu torustiku välja vahetama. Algpõhjuseks võib lugeda ebakvaliteetset projekti, nimelt puudub ''Nõuded ehitusloa taotlemisel
kus mw on veeauru mass grammides, Va on gaasi ruumala (1 m3) Suhteline ehk relatiivne niiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru. Õhu jahtumisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: Tegelik veeauru rõhk temperatuuril tx küllastatud veeauru rõhk samal temperatuuril x100 = % Tegelik veeauru sisaldus temperatuuril tx Maksimaalne veeauru sisaldus samal temperatuuril x100 = % Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nimetatakse kastepunktiks
(üheaatomilised:Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H 2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. b. Liitaine e. ühend koosneb kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omadused. Iga elemendi sisaldus ühendis on konstantne, nt vesi koosneb alati kahest osast H-st ja ühest osast O-st. c. Puhtas aine on aine, mis sisaldab ainult ühte lihtainet või ühendit (suhteline mõiste, sest ainet, kus on 100% põhiainet, ei ole olemas). Puhtaks loetakse aineid, milles on lisandeid 0,00001% või milles on põhiainet rohkem kui 95% (puhasaine). d. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille
Mittekarbonaatne (ka püsiv) karedus ...põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3), kloriidid (CaCl2, · Üldkaredus (ÜK) = karbonaatne (KK) + MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, mittekarbonaatne karedus. Väljendatakse Ca2+ ja kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide Mg2+ summaarse kontsentratsiooni kaudu. korrosiooni. · ÜK ja KK suurused on tavaliselt lähedased, kuid ÜK võib olla nii väiksem kui suurem KK-st. Kui, näiteks,
toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mitmest erineva struktuuriga ainest pH Sõltuvalt keskonna iseloomust on pH väärtused erinevad: neutraalne keskkond [H+] = [OH-] pH = 7 happeline keskkond [H+] > [OH-] pH < 7 aluseline keskkond [H+] < [OH-] pH > 7 pH mõõdetakse ainult vesilahustes. pH on parameeter, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni vesilahuses. Lahus- süsteem, mis koosneb vähemalt 2-st komponendist( lahustunud aine, lahusti). Lahus võib ollavedel või tahke(klaas).
moondunud kivim. Tardkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Settekivimid iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa, kus nad on tekkinud tard- ja moondekivimite (osaliselt ka vanemate settekivimite) arvel. 4. Nimetage protsesse, mille käigus toimub kivimite keemiline murenemine. Illustreerige keemiliste võrranditega. Õhus on murenemine aeglane, kuid vesi kui keemiliselt aktiivne aine soodustab seda. Vesi transpordib murenemist põhjustavaid aineid ning kontakteerub mineraalidega molekulaar- ning ioontasemel. Murenemist põhjustavad ained on CO2, O2, orgaanilised happed (kaasarvatud fulvohape), väävelhape (SO2(vees) ning H2SO4), lämmastikhapped (HNO2, HNO3). Vesi on H+- ioonide allikas: Vihmavesi ei sisalda lahustunud mineraale ning on tavaliselt tänu lahustunud süsihapegaasile
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid