"sundvõnkumised" - 35 õppematerjali

Kordamisküsimused kontrolltööks „Võnkumised ja lained. Lainetega seotud nähtused“ 1. Millist liikumist nimetatakse võnkumiseks? Mis on vabavõnkumised, mis on sundvõnkumised? Võnkumiseks nim keha sellist liikumist, mille puhul keha liigub läbi tasakaaluasendi ühele ja teisele poole sellest(tasakaaluasendist). Vabavõnkumiseks nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist(sumbuvad ja sumbumatud). Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. 2. Millist võnkumist nimetatakse harmooniliseks (kuidas muutub kehale mõjuv jõud sõltuvana hälbe suurusest, milline on selle jõu suund)

Füüsika mõisted

Pöörlemine-asub ringjoonekeskpuntki seespool keha. Nt- autoratas. Tiirlemine-asub ringjoonekeskpunkti väljaspool keha. Nt-maakera tiirleb ümber päikee. Periood-ajavahemik,mille jooksul läbitakse üks täisring. T=t/N Sagedus-ajaühikus tehtavate täisringide arv. F=N/t Nurkkiirus-võrdne ajaühikus läbitud pöördenurgaga. w=fii(pöördenurk 6,28rad)/t. Joonkiirus-läbitud kaarepikkus ajaühiku kohta. v=fii*4 Kesktõmbekiirendus-suuna muutusest tingitud kiirendus. a=V2/r võnkumiste liigid-vabad võnkumised(sisejõudude mõjul(pendel)/ sundvõnkumine-välisjõudude (õmblusmasina nõela). sumbuvad- ja sundvõnkumised-sumbuv(võnkumine väheneb,peatud)/sumbumatu(kestab pikalt) võnkeamplituud-suurim kaugus tasakaalu asendist harmooniline võnkumine-kirjeldatakse siinus funktsiooni abil. matemaatiline ja vedrupendel- Mate-venimatu kaaluta niidi otsa riputatud punktmass. Vedru- absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. resonants-nähtus,kus välise mõju sag...

Ühtlane ringliikumine, võnkumised

Ühtlane ringliikumine Punktmassi liikumist ringjoonel, kui keha läbib võrdsetel ajavahemikel võrdsed kaarepikkused nim. ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks. Ringjoonel olevat kiirust nim. joonkiiruseks. V=const V Vektor ei =const V=L/t l-ringjoone pikkus Pöördenurk (=l/r)-näitab kui palju pöördub raadius aja t jooksul. Ühik rad =2 x pii rad 2pii rad=360 kraadi 1 rad umbes 57 kraadi a-kiirendus a=v2/r W (omega) nurkkiirus- näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ühes ajaühikus. W=/t. ühik rad/s. V=Wr Keha hoiab ringjoonel kesktõmbejõud. Ringliikine võib olla perioodiline. Seda isel. Periood ja sagedus. T-periood, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Ühik s t-aeg n- täisringide arv T=t/n f-sagedus, täisringide arv ühes ajaühikus f= 1/T=n/t ühik HZ Võnkumised Kahte liiki: Vaba ja suund võnkumised. Vaba võnkumise tekkiminetingimused: Peab olema jõud, mis viib keha tasakaalu asendist välja; hõõrdumine süsteemi...

FÜÜSIKA EKSAM

– Nimetatakse perioodiliselt korduvat liikumist — Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) hälve, amplituud, periood, sagedus. — Hälve – võnkuva keha kaugus tasakaaluasendis antud ajahetkel, maksimaalne hälve ehk amplituud. — Aplituud – ehk maksimaalne hälve — Periood – tähis T, ühik sekund, näitab ühe täisvõnke sooritamise aega. — Sagedus – tähis f, ühik herts, võrdub nurkkiirusega — Vaba- ja sundvõnkumised. - Sundvõnkumise korral saab võnkuv süsteem perioodiliselt energiat juurde. Vabavõnkumised on sumbuvad võnkumised, kuna välised takistusjõud pidurdavad liikumist. Sundvõnkumised on sumbumatud võnkumised. Vabavõnkumisel : Tasakaaluasendis peab kehale mõjuvate jõudude resultant olema 0. Tasakaalust välja viidud, peab olema resultant nullist erinev ja suunatud tasakaaluasendi suunas. — Sumbuvad ja sumbumatud võnkumised. – Sumbuvatel võnkumistel

Võnkumine

Kordub lindude ränne igal kevadel lõunast koju pesitsema Ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nimetatakse võnkumiseks. Võnkumine on perioodiline liikumine, mis kordub võrdsete ajavahemike tagant ja esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. Niidi otsa riputatud pall Kork lainetel 2. Võnkumiste liigid Võnkumised Vabavõnkumised Sundvõnkumised Võnkumine toimub Võnkumine toimub süsteemisiseste mingi välise jõudude mõjul. perioodilise süsteemi mõjul. Võnkuv süsteem koosneb: Maakerast, niidist, kivist ja konksust, kuhu niit riputatud Looduses on vabad võnkumised sumbuvad

Vooluresonants (12)

Sundvõnkumised, vooluresonants Katse nr , Hz , 1/s U, V I, mA Uc, V Ic, mA UL, V 1 595 3738,495 0,084 0,0084 0,06 0,006 0,156 2 620 3895,575 0,075 0,0075 0,063 0,0063 0,149 3 645 4052,655 0,066 0,0066 0,066 0,0066 0,144 4 670 4209,734 0,058 0,0058 0,069 0,0069 0,136 5 695 4366,814 0,051 0,0051 0,072 0,0072 0,131 6 720 4523,893 0,043 0,0043 0,074 0,0074 0,129 7 745 4680,973 0,036 0,0036 0,077 0,0077 0,125 8 770 4838,053 0,029 0,0029 0,08 0,008 0,12 9 795 4995,132 0,023 0,0023 0,083 0,0083 0,11...

Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised

Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised Mis nähtusel põhineb trafo töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Milleks kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit ja kus? Vahelduva elektromagnetväljas energia tootmiseks elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv elektriväli? Vahelduvvooli tekitajaks Miks kasutatakse trafot vahelduvvoolu korral? Trafot kasutatakse vahelduvvoolu pinge tõtstmiseks või madaldamiseks. Millisteks aladeks jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus, infravalgus Milleks kasutatakse trafot ja kus? Trafot kasutatakse vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel, kasutatakse enne tarbjani jõudmist elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv magnetväli? Induktsioonvoolu tekitajaks Miks elektrienergia ülekandel tõstetakse pinget? Pinge tõstmisega vähendatakse voolutugevust, millega vähe...

Võnkumised ja lained

17. Lainete interferents ( mõiste, näide,millal tekivad interferentsi maksimum ja miinimum ning mida see tähendab ) 18. Lainete difraktsioon ( mõiste, näide ) 19. Valemid ( Vt. RV 3.2 ja 3.4 ) 20. Ülesanded ( Vt. ül. vihikust nendele valemitele vastavad ülesanded ) 1. Mehaaniline võnkumine ­ liikumine, mille puhul keha nihkub tasakaaluasendist kord ühele ja kord teisele poole.  Liigid: 1) Vabavõnkumine ­ nt kiik, kui ise hoogu ei anna 2) Sundvõnkumised ­ nt. linnutiivad, auto kojamehed 2. Vabavõnkumiste tekkeks on vaja: 1) jõudu, mis püüaks keha algasendisse tagasi tuua. 2) küllaltki väikest hõõrdumist süsteemis (vastasel juhul sumbuvad võnkumised väga kiiresti või ei teki üldse). 3. Harmooniline võnkumine ­ võnkumine, mille graafikuks on sin või cos kõver. 4. Hälve (x) ­ kaugus tasakaaluasendist (ühik: m)

Füüsika I teine kt - Jäiga keha pöörlemise dünaamika.

Pendli kallutamisel tasakaaluasendist nurga võrra tekib pöördemoment, mis püüab tuua pendli tasakaaluasendisse tagasi. See moment , kus m on pendli mass, l- inertsikeskme kaugus kinnituspunktist. Füüsikalise pendli võnkeperiood:  7. Samasihiliste harmooniliste võnkumiste liitmine. Samasihiliste harmooniliste võnkumiste liitmine vektorite abil taandub vektorite liitmise operatsioonile. 8. Ristsuunaliste harmooniliste võnkumiste liitmine. 9. Sumbuvad võnkumised. 10. Sundvõnkumised. Resonants.  F0 on sundiva jõu maksimum väärtus. on sundiva jõu sagedus. 11. Tasalained ja seda iseloomustavad suurused.  12. Laine faas, faasikiirus. Lainevõrrand. Lainevõrrandiks nimetatakse avaldist, mis määrab võnkuva punkti hälbe olenevalt tema koordinaatidest x, y, z ja ajast t: = (x, y, z; t). 13. Superpositsiooniprintsiip. 14. Termodünaamiline ja statistiline uurimismeetod.

Füüsika KT 2

 TAUSTSÜSTEEM-on mingi objektiga seotud koordinaadite süsteem mille abil kirjeldatakse ühe keha asendit teiste kehade suhtes. Taustsüsteem koosneb 1)tasuskehast 2)selle kooordinaaadistikust 3)ajamõõtmisest  TRAJEKTOOR-joon mida mõõda keha liigub  LIIKUMISVÕRRAND-nim. Diferentsiaali võrrandit ,mis määrab keha või süsteemi dünaamika(x(t),y(t),z(t) r=(x,y,z)  KIIRUS-nim vektorjaalset suurust mis võrdub nihke ja selle sooritamisek kulunud ajagavahemiku suhtega  KIIRENDUS-nim kiiruse muutu ajaühikus . kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus.  2)Ühtlaselt kiireneva sirgjoonelise liikumise korral liigub keha sirgjoonelisel trajektooril kusjuures tema kiirendus on muutumatu.  ÜTLASELT MUUTUV LIIKUMINE –on masspunkti või keha mehaaniline liikumine ,mille korral kirendus on konstantne.  3)KÕVERJOONELINE LIIKUMINE –on punktmassi või jäiga keha liikumine mille korral kiirus vektori s...

Füüsika I konspekt

· · 5. Ristsuunaliste harmooniliste võnkumiste liitmine. · Kahe ristsuunalise sama sagedusega harmoonilisest võnkumisest osavõtva keha trajektooriks on ellips; erinevate sageduste korral saadakse trajektooriks keerulised kõverad, mida nim. Lissajous' kujunditeks. · 6. Sumbuvad võnkumised. · Sumbuvad võnkumised on võnkumised, mis toimuvad võnkuvates süsteemides takistusjõu mõjul, . · Sumbe dekrement . · 7. Sundvõnkumised. Resonants. · Juhul, kui sumbetegur <0, on võnkumised ,,peaaegu" harmoonilised ajas eksponentsiaalselt kahanvea amplituudiga · . Kui lisaks mõjub süsteemile ka väline perioodiline jõud , siis toimuvad sundvõnkumised, mis väikese keskkonnatakistuse ja piisava aja möödumisel võnkumiste algusest, on kirjeldatavad valemiga , kus on faasivahe sundiva jõu ja sundvõnkumise vahel. Amplituud A on võrdne sundiva jõu amplituudiga ja sõltub ka selle sagedusest .

Füüsika kt 2

KT2 Energia Mehaaniline töö ja võimsus ­ meh tööd tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja keha sooritab jõu mõjul nihke, tööd teeb alati jõu liikumissihiline komponent. Energia muutmise protsessi jõudude toimel nim tööprotsessiks. Energia muutust sellel protsessil nim jõudude poolt tehtud tööks. dA=Fdr. Võimsus ­ f.s. mis näitab kui suur töö tehakse ühes ajaühikus P=dw/dt= dA/dt=Fdr/dt=Fv. Kineetiline energia kulgliikumisel ­ mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada. dWk= dA=Fdr=dmv *dr/dt=dmv * vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv || keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused dWk=c2dm; Wk=mc2 ­m0c2 Gravitatsiooniseadus ­ jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravi võlja isel suurused ­ väli on ainest erinev mateeria eksisteerimise vorm, mille kaudu aine osakesed mõjutavad teineteist. Välja isel välj...

Kõik 10 klass.

teise keha mõju olema teatud aja. 2. Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Tähis N. 3. Jõumoment on jõu ja jõuõla korrutis. Tähis M. M=Fl. 4. Pindinevus ­ vedelik tõmbub kokku, kuna pinnal asuvad molekulid erinevatel kõrgustel. 5. Massiühik ­ SI süsteemis kilogramm (kg) 1l puhta vee mass 4oC juures ( on suurim) etalon tehti. 6. Võnkumise liigitus: vabavõnkumised ­ süsteemisiseste jõududega; sundvõnkumised ­ välise jõu mõjul. II RÜHM 1. Kiirendus näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus. tähis a valem a vektor = v vektor/ t , ühik 1m/s 2. Raskusjõud 3. Kineetiline energia 4. Impulsimoment 5. MKT põhiväited Aine koosneb osakestest; Osakesed on pidevas kaootilises liikumises; Osakeste vahel on vastastikmõju. 6

Füüsika Eksam

L δ= =const Kehtib Kepleri II seadus: 2m . 19. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. I z ε =M z Jäiga keha pöörlemise dünaamika põhivõrrand: . 20. Võnkumise mõiste. 21. Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) hälve, amplituud, periood, sagedus. 22. Vaba- ja sundvõnkumised. Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toime vabavõnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul. 23. Sumbuvad ja sumbumatud võnkumised. Sumbuvad võnkumised on võnkumised, mis toimuvad võnkuvates süsteemides −βt takistusjõu mõjul, x= Ao e cos ⁡( ωt + α ) . Sumbe dekrement λ=βT .  Sumbumatud võnkumised- 24

Esimese semestri füüsika eksami materjal

 Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toime  Isevõnkumiseks nimetatakse sumbumatut võnkumist, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel  Resonants tekkib siis, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude mõjusagedusega Võnkumise võib põhjustada:  elastsusjõud (Hooke´i seadus)  raskusjõud (gravitatsiooniseadus)  sundvõnkumised ja vabavõnkumised  sumbuvad ja sumbumatud võnkumised  vabavõnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul Vabavõnkumiste tekkimine  Tasakaaluasendis peab kehale mõjuvate jõudude resultant võrduma nulliga  Tasakaalust väljaviidud kehale mõjuvate jõudude resultant peab olema nullist erinev ning suunatud tasakaaluasendi poole  Süsteemi kehade vahelised hõõrdejõud peavad olema väikesed 7. LAINED

Dünaamika, Kinemaatika

Vabavõnkumine tekib sel juhul, kui keha kõrvalekallutamisel tasakaaluasendist tekib jõukomponent, mis on suunatud tasakaaluasendi poole ja hõõrdumine süsteemis on väike. (nööri otsas rippuv raskus hakkab löögi mõjul võnkuma) Vabavõnkumised on hõõrdumise tõttu sumbuvad, s.t. võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist hakkab vähenema. Sundvõnkumisi põhjustab mõni väline jõud. Kui see jõud mõjub kindla aja tagant tekivad perioodilised sundvõnkumised (lükkan kiigele hoogu iga kord, kui kiik minu juurde jõuab). Kuid sundvõnkumised võivad olla ka mitteperioodilised (tuul kõigutab puud). Isevõnkumised tekivad sellises süsteemis, millesse kuulub energiaallikas, nii et selle energia arvel saab kompenseerida hõõrdumisele kuluvaid energiakadusid (pendelkell; istun ise kiigel ja kiigutan ennast andes hoogu). Võnkuv keha on sooritanud täisvõnke, kui: a) liigub ühest amplituudist teise amplituudi

FÜÜSIKA EKSAM

amplituud, periood, sagedus ● Hälve- pidevalt muutuv suurus ja sõltuvalt sellest, kummal pool tasakaaluasendit keha momendil asub, loetakse kas pos. või negatiivseks. Tähis- x ja mõõtühik on m(meeter) ● ampituud- suurim kaugus tasakaaluasendist. tähis X 0 , mõõtühik m(meeter) ● periood- ühe täisvõnke kestus. Tähis T, mõõtühik s(sekund) ● sagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Tähis f, mõõühik Hz(herts) 15. Vaba- ja sundvõnkumised ● vabavõnkumiste tekkimine- tasakaaluasendis oeab kehale mõjuvate jõudue resultant võrduma nulliga. Tasakaalust väljaviidud kehale mõjuvate jõudude resultant peab olema nullist erinev ning suunatud tasakaaluasendi poole. Süsteemi kehade vahelised hõõrdejõud peavad olema väikesed. ● Sundvõnkumine- võnkumine, mis toimub peroodiliselt mõjuva välisjõu toimel. 16. Sumbuvad ja sumbumatud võnkumised

Staatika ja kinemaatika

Kinemaatika 1. Taustkeha, taustsüsteem. Taustkeha on keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja 2.Punktmass, keha massikese. Kui kehade vaheline kaugus ületab palju kodri kehade mõõtmeid, siis võib kehasid vaadelda punktmassidena. Punktmass on materiaalne keha, mille mõõtmeid tema liikumise uurimisel ei arvestata. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha kui tervik. Keha massikese on punkt, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. 2. Trajektoor, teepikkus, nihe. Trajektoor on keha (punktmassi) liikumistee e. joon mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjoo...

Gravitatsiooniseadus ja võnkumine

0 0 2 spiraaliks.  2  Soojushulk, T.D.I.s., Siseenergia 1 See töö saab süsteemi EPOT ks: Epot=kx2/2. Sundvõnkumised c2  Siseenergia on võrdne kõigi temasse N2.s võrrand kuulikese kohta -> mx=-kx -> Võnkumised, mida sooritatakse perioodiliselt 

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED

· Üldist võnkumistest, harmoonilised võnkumised. o Võnkumisteks nimetatakse mingi suuruse perioodilist muutumist tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. o Mittesumbuv võnkumine ­ kui võnkumise ulatus protsessi käigus ei muutu, nimetatakse võnkumist mittesumbuvaks. o Omavõnkumised ­ e vabad võnkumised. Välismõju on ühekordne, süsteem võngub iseseisvalt, idealiseerimata juhul sumbuvalt. o Sundvõnkumised ­ toimuvad muutuva välisjõu toimel nt puuladva võnkumine tuule mõjul. o Ise- ehk autovõnkumised ­ võnkuv süsteem reguleerib ise sobivalt välismõju toimimist nt ,,pommidega" kell. o Kaalutu, venimatu niidi otsa riputatud masspunkti nimetatakse matemaatiliseks pendliks. o Harmooniliteks nimetatakse mittesumbuvaid võnkumisi, mille hälve on määratud siinus- või koosinusfunktsiooniga.

Masinaehitustehnoloogia eksamiküsimused 2012 ja vastused

taastada häälestamisega saadud parameetrite väärtused. 22. Milles seisneb lõikepingi staatiline häälestamine? Staatiline häälestamine seisneb selles, et lõikuri paigaldamine lõikepingi ja rakise suhtes tehakse koormamata lõikepingil, st tehnoloogilise süsteemi survestuse puudumisel. 23. Nimetage lõiketöötlemisel sundvõnkumiste võnkumiste allikaid. Sundvõnkumised on sellised võnkumised, mis tekivad ja püsivad mingite pidevate häirivate jõudude mõjul. Näiteks on sellisteks: - võnkumised, mis kanduvad üle lõikepingi vundamendi kaudu väljaspoolt läheduses töötavailt pinkidelt, masinatelt; - võnkumised, mis on põhjustatud lõikepingi pöörlevate osade, tooriku jm tasakaalustamatusest; - võnkumised, mida kutsub esile lõikamise katkendlik iseloom (freesi hammaste, kammlõikurite jt. töö). 24

Füüsika eksamiks kordamine

Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? x  xmax e t cost Sumbuvustegur näitab amplituudi kahanemist ajaühikus. <- Logaritmiline dekrement näitab amplituudi kahanemist ühe perioodi jooksul 69) Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on suurem? Mida tähendab A0? Mis on resonants A0 on amplituud sel juhul, kui välist jõudu ei ole. Sundvõnkumised on siis, kui süsteem pannakse võnkuma välise perioodilise jõu mõjul. Kui välise perioodilise jõu sagedus on võrdne võnkuva süsteemi omavõnkesagedusega, siis on tegemist resonantsiga. 70) Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina. 71) Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72) Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal?

Füüsika eksam dünaamika

3)    Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass  on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on  paigal. Inertsiseaduse kontroll  võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või  mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade  liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

Mehaaniline töö. Töö geomeetriline tõlgendus. Võimsus. Energia. Kineetiline energia. Kineetilise energia teoreem. Potentsiaalne energia. Potentsiaalne energia raskusjõu väljas. Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia. Suletud süsteem. Mehaaniline koguenergia. Energia muundumine. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Impulsimoment. Impulsimomendi jäävuse seadus. Võnkliikumine ja selle levimine. Võnkliikumine. Võnkumiste liigid. Vaba- ja sundvõnkumised. Võnkumiste liitumine, tuiklemine ja resonants. Sumbuvad võnkumised. Harmooniline võnkumine. Võnkumiste periood, sagedus, võnkeamplituud, võnkumiste faas. Harmoonilise võnkumise võrrand. Vedrupendel. Matemaaline pendel. Energia muundumine mehaanilisel võnkumisel. Lained Võnkumiste levimine elastses keskkonnas. Lainete liigid. Lainepikkus. Seos kiiruse, lainepikkuse ja sageduse vahel. Lainepind, lainekiir. Huygensi printsiip. Superpositsiooniprintsiip

Mehaanika

Põhiline erinevus nende kahe liikumise vahel seisneb selles, et pöörlemisel ei saa keha vaadata kui punktmassi (punktil pole mõõtmeid ja pole mõtet rääkida pöörlemisteljest). Võnkliikumine- võnkumine on liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi- tagasi. Võnkumised liigitatakse vabavõnkumisteks (omavõnkumisteks) ja sundvõnkumisteks. Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel. Sundvõnkumised toimuvad välise perioodilise jõu toimel. 12) Periood- on ajavahemik, mille jooksul ringjoonel liikuv keha teeb ühe täisringi. Võnkliikumise korral on periood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Perioodi tähis on T, ühik 1s. T = t/n T ­ periood (1s), t ­ aeg (1s), n ­ ringjoonel liikuva keha poolt läbitud täisringide arv; võngete arv Sagedus- näitab ringliikumise korral ajaühikus sooritatavate võngete arvu.

Füüsika eksam

Koguliikumise saame, kui liidame kõik need võnkumised, arvestades liikumissuunda. võnkumiste liitmine suundade järgi kahele põhijuhule: samasihiliste ja ristuvate võnkumiste liitmisele. 19. Sumbuvad võnkumised. –rv, x=Ae(astmes –beeta*t)cos(wt+fiinull) Energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süssteemis pole aga mehaaniline energia jääv see töttu võnkumine sumbub x=A0e^βtcos(wt+f0) 20. Sundvõnkumised ja resonants. Perioodiline väline jõud, resoants definitsioon Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine. Resonants - amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele/ nähtus, kus võnkeamplituud teatud sagedusel maksimaalse väärtuse saavutab 21. Tasalaine(võrrand). Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st lainepind on tasapind. Y=Acos(ωt-kx) 22. Hääl

Füüsika eksam vastustega: liikumine

Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis)  Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub si...

Füüsika I kordamiskonspekt

2 hakkavad võnkumised sumbuma. Arvutatakse valemi järgi T = . -2 2 0 Sundvõnkumised Sundvõnkumisteks nimetatakse võnkumisi, mida võnkumisvõimeline süsteem sooritab perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul. Sundvõnkumiste amplituudi sõltuvus sundiva jõu sagedusest tingib olukorra, kus sageduse teatud väärtuse juures antud süsteemi võnkeamplituud saavutab maksimumi. Võnkuv süsteem osutub niisuguse sagedusega jõu suhtes eriti vastuvõtlikuks. Seda nähtust nimetatakse resonantsiks, vastavat sagedust aga resonantssageduseks.

Füüsika põhivara I

Matemaatilise pendli võnkeperiood sõltub pendli pikkusest ja raskuskiirendusest. Harmooniline võnkumine on ühtlase ringliikumise projektsioon liikumise tasandiga ristuval tasandil. Harmoonilisi võnkumisi saab liigitada sund- ja vabavõnkumisteks. Sundvõnkumise korral saab võnkuv süsteem perioodiliselt energiat juurde. Vabavõnkumised on sumbuvad võnkumised, kuna välised takistusjõud pidurdavad liikumist. Sundvõnkumised on sumbumatud võnkumised. Kui energiat juurde andvate välisjõudude sagedus ühtib süsteemi omavõnkesagedusega, tekkib võnkeamplituudi suurenemine. Seda nähtust nimetatakse resonantsiks. Ruumis levivaid võnkumisi nimetatakse laineteks. Lainete liigid on mehaanilised lained, elektromagnetlained ja mateerialained. Laineid iseloomustavad nähtused (interferents, difraktsioon, polarisatsioon), samuti lainete kohta käivad seadused, kehtivad olenemata laine liigist

Füüsika eksami konspekt

hälbed, 0 A-amplituudid, - faasivahe 20, Sumbuvad võnkumised. F=–rv, r – takistustegur, F –takistusjõud, r- takistustegur. Energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole aga mehaaniline energia jääv see tõttu võnkumine sumbub. X**+2Bx*+w02 =0 x=A0e^βtcos(wt+ϕ0) β-sumbetegur, A0 – amplituud aja arvestamise alghetkel. 21, Sundvõnkumised ja resonants. Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine. f0  2   x cos t  arctan 2   0 2      4  2 2

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...

Füüsika I eksami piletid

kiiruse suurusega: f r = -rv= -r x, kus r on konstant, mida nim. takistusteguriks. Miinusmärk on tingitud sellest sellest, et f ja v on vastassuunalised. Kirjutan võnkuva keha jaoks Newtony teise seaduse võrrandi mx= -kx-rx ning avaldan selle järgmisel kujul: x+2x+02x=0, kus on kasut. tähistusi 2=r/m, 02=k/m. 0 on see sagedus, millega toimuks süs. vabavõnkumine kk. takistuse puudu-misel, s.o. kui r=0. Seda sagedust nim. süs. võnkumise omasageduseks. §43. Sundvõnkumised ja resonants. Sundvõnkumisteks nim. võn-kumisi, mida võnkumise võimeline süs. sooritab perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul (sundiv jõud). Muutugu sundiv jõud harmooniliselt: f=F 0cost. Liikumisvõrrandi koostamisel peab peale sundiva jõu arvestama ka neid jõude, mis mõjuvad süs.-is selle vaba võnkumise korral, s.o. kvaasielastset jõudu ja keskkonnatakistust. Funktsiooni stabiliseerunud sundvõnkumised: x=f 0/(02-2)2+422*cos(t- arctan2/02-2). Need kujutavad endast harm

üldiselt füüsikast

trigonomeetrilise funktsiooniga, kas siinus või koosinus funktsiooniga. Ja siis on võimalik neid kas arvutada või kujutada graafiliselt. Kordamisküsimused. 1. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? (pendli ja vedrupendli puhul joonis). 2. Võnkliikumise tekkimiseks ja jätkumiseks vajalikud tingimused. (mis on tagasisuunavaks jõuks niitpendli ja vedrupendli puhul?) 3. Mis on sundvõnkumised? 4. Mis on vabavõnkumised? 5. Mis on sumbuvad võnkumised? 6. Mis on võnkliikumist iseloomustavad suurused? 7. Mis on Amplituud? 8. Mis on hälve? 9. Mis on täisvõnge ja mis poolvõnge? 10. Mis on matemaatiline pendel, tema võnkumisseadus? 11. Mis on resonants? Laineline liikumine. Kui keskkonnas asetsev keha näiteks selle seskkonna üks osake võngub harmooniliselt, siis ta mõjutab tamaga

Füüsika I konspekt

VEDRUPENDLI JA MATEMAATILISE PENDLI HARMOONILINE VÕNKUMINE JA VÕNKEPERIOOD. SUMBUV VÕNKUMINE. SUNDVÕNKUMINE. RESONANTS. Võnkumine on liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi-tagasi. Võnkumised liigitakse vabavõnkumisteks 10 ja sundvõnkumisteks. Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel. Sundvõnkumised toimuvad välise perioodilise jõu toimel. kui sundiva jõu sagedus langeb kokku vabavõngete sagedusega, kasvab võnkeamplituud järsult. Sellist nähtust nimetatakse resonantsiks. Võnkeperiood on aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge. Tähis T. Võnkeperioodi saab leida võngete arvu n ja nende sooritamiseks kulunud aja t kaudu: T=t/n. Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud võngete arv. Tähis f. Võnkesagedus on võnkeperioodi pöördväärtus: f=1/T

Diisel

Tasakaalustamata jõud ja momendid, mis kanduvad mootoritelt edasi võib mitte tekkida ja vibratsioon väheneb. varustada vajalike mõõtmetega hoorattaga. laevakorpusele, kutsuvad esile korpuses erineva sageduse ja Hooratta arvutuste aluseks võetakse kõigi pöörlevate masside inertsi sõlmpunktidega sundvõnkumised. Resonantsvõngete vältimiseks valitakse võllisüsteemi hoomoment GD2 , mille tekitajaks on: Nendeks võivad olla: projekteerimisel süsteemi osade materjalide selline jäikus (materjali - mootori pöörlevate osade masside inerts. 1. Pöörlevate masside tsentrifugaaljõud, valikuga ja võlli, hooratta jne