Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsika I - Praktikum Nr. 28 - Pindpinevus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pindpinevus, mikroskoobi, suurendamiseks, katseseade, mõõteskaala, pipett, kraan, anum, tuubus, teoreetilised, molekulaarjõud, summaarne, tasakaaluolekus, pinnakihis, puutuja, suuremaksFüüsika kateeder Üliõpilane: Tõnis Liiber Teostatud: 13.oktoober 2011 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr. 12A OT NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, ajamõõtja, keerdvõnkumisest. tehnilised kaalud. Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 28 TO: PINDPINEVUS Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine tilga Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised kaalud. meetodil. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja
valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17
ülekandumises ühest süsteemi osast teise. Need toimuvad molekulide soojusliikumise ja moleulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused on difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Ülekandenähtused on pöördumatud protsessid, mille käigus toimud süsteemi eri osade parameetrite ühtlustumine. Protsessid toimuvad suurema tõenäosusega oleku suunas. Ülekandenähtused võimaldavad tõestada kaudselt MKT väiteid. PINDPINEVUS Pindpinevus on nähtus, mis väljendub pinna omadused kokku tõmbuda, st omandada minimaalset võimalikku pinda. Pindpinevus seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Jõudu, misa kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele nimetatakse pindpinevusjõuks. F = l F Pindpinevusjõud 1N
Mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär(at). võrra. Järelikult keha kaotab oma kaalust osa mis 1at=1,01*10^5 Pa=760 mm Hg on võrdeline väljatõrjutud vedelikku Kaaluga 1mm Hg=133Pa Järelikult mida sügavamal vees oleme, seda Näeme, et kui kuubiku panime vette, siis suurem on rõhk keha pinnale. vesi tõusis anumas. Kui anum oleks alguses Järelikult vee sügavuse suurenedes tuleb vett ääreni täis olnud, siis oleks osa vett üle arvestada keha materjale, sest mitte ääre voolanud. vastupidavast materjalist keha võib deformeeruda. Järelikult vette uputatud kehade kaal Järeldus rõhku anuma põhjale on võrdeline väheneb ja anumas vee nivoo tõuseb. vedelikusamba kõrgusega, vedeliku tihedusega ja raskuskiirendusega
üsna nõrgalt. Seetõttu on enamik väiksemate molekulidega aineid toatemperatuuril gaasilises olekus. Suuremate molekulide vahel avalduvad molekulidevahelised jõud tugevamini. Sel juhul võivad jõud ka tavatingimustes olla piisavalt tugevad, hoidmaks molekule koos - kas seostunult vedelikuks või tahkeks kristalseks aineks (nt benseen, väävel, glükoos) 7. Vedelikud ja gaasid. Vesi ja vesiniksidemed. Vee olekudiagramm. Kavitatsioon. Pindpinevus ja selle muutumine sõltuvalt lisanditest ja keskkonnatingimustest. Mitsellid. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaengugaa vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad enamasti molekulide vahel Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk langeb üksikutes kohtades alla nn. aurumise kriitilist rõhku. Neis kohtades
(p- gaasi rõhk, V-ruumala, n gaasi hulk moolides, R- gaasi konstant ja T- temperatuur) 44.Isoprotsessid Isoprotsessid on gaasi ühest olekust teise ülemineku protsessid, mille korral üks parameetritest on jääv. = const a) Isobaariline protsess: rõhk on const V/T = const b) Isotermiline protsess: Temperatuur on const pV = const c) Isohooriline protsess: Ruumala on const p/T = const 45.Vedelikud, pindpinevus ja pindpinevusjõud Pindpinevus on vedelikele omane nähtus, mis iseloomustab vedeliku pinnal olevaid molekulide vahelisi jõude. Nende jõudude toimel käitub vedelik, nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega, mille tõttu üritab ta oma pinda alati muuta võimalikult minimaalseks (st. vedeliku väline pindala oleks võimalikult väike). Pindpinevusjõud on vedeliku pinnal olevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud,
sagedused erinevad põhitooni sagedustest täisarv kordi. Ülemtoonid annavad helile iseloomuliku tämbri (kõlavärvingu). Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesi ei lisandu ega lahku süsteemist. Laeng võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos). Lahutusvõime kirjeldab mikroskoobi korral väikseimat kaugust kahe veel eristatava punkti vahel. Teleskoobi korral kirjeldab lahutusvõime väikseimat nurka, mis tekib veel eristatavatest punktidest väljunud kiirte lõikumisel teleskoobi objektiivis. Lahutusvõimet piirab valguse difraktsioon. Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda kuhu laine pole veel levinud sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Lainefrondi kõik punktid võnguvad samas faasis
1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevus aine loomusest? 4
*hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs Protsess ise põhineb sellel, et ioonid ja molekulid tungivad läbi membraani pooride, kolloidosakesed ja makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega. protsessi kiirendamiseks on elektroodid ühendatud alalisvooluallikaga. avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu
*hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs Protsess ise põhineb sellel, et ioonid ja molekulid tungivad läbi membraani pooride, kolloidosakesed ja makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast. keskmine osa on täidetud kolloidlahusega ning selles asetseb segaja *osadest, milles asetsevad elektroodid, on see eraldatud membraanidega. protsessi kiirendamiseks on elektroodid ühendatud alalisvooluallikaga. avade kaudu juhitakse seadeldisse puhas lahusti, mis haarab enesega kaasa läbi membraani difundeerunud aine ning väljub avade kaudu
1. sisuliselt energia jäävuse seadus 2. määrab ära protsesside toimumise suuna Keha siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia makrokästilusest lähtudes: Q = c m t Keha erisoojuse ja massi korrutist nimetatakse soojusmahtuvuseks. C=cm. Soojusmahtuvus on seotud kehaga ja näitab, kui suur soojushulk on vaja kehale anda, et tõsta selle temperatuuri 1 Celsiuse võrra. Kui keha ei paisu läheb kogu soojushulk keha siseenergia suurendamiseks. Valem: U = C t või Q = C t Valem on enamvähem õige ka vedelike ja tahkete ainete kohta. Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus: Q= U+A Termodünaamika esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Kui Q on 0, siis teeb gaas tööd oma siseenergia arvelt: A=-U Termodünaamika esimene printsiip erinevate protsesside korral: 1
temperatuuri 1 Celsiuse võrra. Kui keha ei paisu läheb kogu soojushulk keha siseenergia suurendamiseks. Valem: U C t või Q C t Valem on enamvähem õige ka vedelike ja tahkete ainete kohta. Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus: Q= U+A Termodünaamika esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Kui Q on 0, siis teeb gaas tööd oma siseenergia arvelt: A=-U Termodünaamika esimene printsiip erinevate protsesside korral: 1. Isokooriline protsess: V=const, A=0 ja Q=U Kogu soojushulk läheb keha siseenergia suurendamiseks ehk temperatuuri tõstmiseks. Gaasi töö: A p V 2. Isobaariline protsess: p=const, Absoluutne temperatuur on võrdeline ruumalaga.
on seotud kehaga ja näitab, kui suur soojushulk on vaja kehale anda, et tõsta selle temperatuuri 1 Celsiuse võrra. Kui keha ei paisu läheb kogu soojushulk keha siseenergia suurendamiseks. Valem: U C t või Q C t Valem on enamvähem õige ka vedelike ja tahkete ainete kohta. Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus: Q= U+A Termodünaamika esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Kui Q on 0, siis teeb gaas tööd oma siseenergia arvelt: A=-U Termodünaamika esimene printsiip erinevate protsesside korral: 1. Isokooriline protsess: V=const, A=0 ja Q=U Kogu soojushulk läheb keha siseenergia suurendamiseks ehk temperatuuri tõstmiseks. Gaasi töö: A p V 2. Isobaariline protsess: p=const, Absoluutne temperatuur on võrdeline ruumalaga.
Soojusmahtuvus: väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse tõstmiseks 1 kraadi võrra. Mida suurem on keha mass, seda suurem on soojusmahtuvus ja seda enam on soojust vaja tema soojendamiseks 1 kraadi võrra. Keha soojusmahtuvus võib sõltuda keha massist ja ainest, milles keha osaleb. 9. TERMODÜNAAMIKA 1. SEADUS. ADIABAATILINE PROTSESS. TERMODÜNAAMIKA 2.SEADUS. Termodünaamika I seadus: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=∆U+A Termodünaamika II seadus: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Adiabaatiline protsess: sellist protsessi, mis toimub isoleeritud süsteemis kus gaasile ei anta ega ka võeta soojust ning tööd tehakse gaasi siseenergia arvalet nim adiabaatiliseks protsessiks. Adiabaatilise protsessi korral on väliskeskkonnalt saadud soojushulk Q=0 ning gaas saab teha tööd ainult oma siseenergia
hetkel kihtide impulsid K1 ja K2. Need muutuvad pidevalt, sest soojusliikumise tõttu toimub pidevalt molekulide üleminek ühest kihist teise. Ajavahemikus t läbib pindala S kummaski suunas ühepalju molekule: N=1/6 *nvSt. Saame arvutada hõõrdejõu valemist f1=K1/t=1/6*nvm(u2-u1)S, asendame selles u1 ja u2 väärtused saame: f=1/6* nvm(du/dz*2)S. Arvestades, et korrutis nm on gaasi tihedus , saame viimase valemi kirjut. kujul: f=(1/3*v)du/dz*S. Sisehõõrdeteguri avaldis on: =1/3 *v. §69. Pindpinevus. Pinnaenergia olemasolu tõttu ilmneb vedelike puhul tendents vähendada oma pindala. Vedelik käitub nii, nagu oleks ta elastse väljavenitatud kile sees, mis püüab kokku tõmbuda. Tuleb silmas pidada, et tegelikult mingit vedelikku piiravat kilet muidugi ei ole. Pinnakiht koosneb samadest molekulidest mis kogu vedelik, ka molekulidevaheline mõju on pinnakihis sama nagu vede-liku sees. Asi on selles, et pinnakihis asuvad molekulid omavad lisaenergiat,
1at = 1,01*10astmes5 Pa = 760 mmHg 1mmHg = 133 Pa 2.1.2. Archimedese jõud: Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus · = vedeliku tihedus · V = keha ruumala · g = vaba langemise kiirendus · m = keha mass. 2.1.3. Pindpinevus: Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus, mis väljendub vastuseisus vedeliku pinda suurendavatele jõududele. Pindpinevust saab väljendada numbrilise kordaja - nn. pindpinevusteguri kaudu. See kordaja näitab, kui palju tuleb teha tööd vedeliku pinna suurendamiseks võrra: Pindpinevus tekib vedeliku sisejõudude toimel ning püüab vähendada vedelikuosakese välispinda.
rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = n R T , kus n on gaasi moolide arv (n=N/V; N/Na=m/M); R=kNa- universaalne gaasikonstant. 8,31 J / (K mol) ; p1V1/T1 = p2V2/T2 p1V1/T1=const. 44. Isoprotsessid gaasist ühest olekust teise ülemineku protsess, mille korral on üks parameetritest jääv. pV/T=const kui T=const, siis isotermiline( ), p=const isobaariline( , ), V=const isohoorne ( ). 45. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Pindpinevusnähruse põhjustavad molekulaarsed jõud. 46. Absoluutseks (A) niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. A=p/V p-veeauru mass V-ruumala [A]=[kg]/[m3] Rrelatiivse (R) e. suhteline niiskuse all mõistetakse vastaval temperatuuril õhus oleva veeauru tiheduse suhet küllastunud veeauru tihedusega samal temperatuuril. R=p/px
Tehnikas kasutatakse rõhuühikuks jõukilogramm kgf (ka kgp, vanemas kirjanduses kG) kgf/cm2 , mida samastatakse tehnilise atmosfääriga "at" 1at=1kgf/cm 2 =98066,5 Pa 105 Pa. Rõhuühikuks kasutatakse veel mmHg. Normaalrõhuks loetakse 760 mmHg, mis on võrdne ühe loodusliku atmosfääriga (atm). Kõrvaloleval joonisel on kujutatud kinnine anum, milles on gaasi molekulid. Molekulid liiguvad anumas kaootiliselt. Võib arvata, et igas suunas liigub võrdne arv molekulidest. Seega igas suunas liigub 1/3 molekulidest (kolmemõõtmeline ruum) saab näidata, et gaasi rõhk: 2
Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega
Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu ruumala on jaotatud väiksemate kuupide kujul, mille summarne ruumala on endiselt V. Pikkus l väiksema kuubi pikkus Peenestusaste Eripind väikeste kuupide summarne pindala. Pinnaenergia Pinnaenergia jaoks kehtib aga valem. Siin on energia, mis on vajalik pinna temperatuuri hoidmiseks, kui pinda suurendada ühe ühiku võrra. on pindpinevus. Oluline on siin see, et pinnaenergia on võrdeline pindpinevusega, eripinnaga ja ruumalaga (s.t. kasvab kui need kasvavad). Kui ruumala jääb samaks peenestamisel, siis eripind kasvab. Sellega koos kasvab ka pinnaenergia . Klassifikatsioon osakeste mõõtmete järgi , siis sadestuvad näeb mikrosk. ei läbi filtreid jämedispersne. ei dialüüsu ei difundeeru
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Sk
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suuruse
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Steineri lause: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje suhtes, siis saab arvutada tema inertsimomendi sellega paralleelse telje suhtes valemiga, kus m on keha mass ja l telgede vaheline kaugus. 4. Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevusjõuks nim. vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada. 5. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses.
teadmiste süsteemi loomisega, vaid keskendub taktikalistele eesmärkidele ja peab üldiste, sealhulgas looduse seaduspärasustega tegelemist kasutuks. Täppis- ja loodusteadusliku (TTMV ja LTMV) mõtlemisviisi sarnasused ja erinevused. Loodusteaduslik mõtlemisviis (LTMV) on teadusliku mõtlemisviisi liik, mille korral argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt eksperimentaalse päritoluga kvalitatiivseid (sõnalisi) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid on vaid feno- menoloogilised. Täppisteaduslik mõtlemisviis (TTMV) on teadusliku mõtlemisviisi liik, mille korral argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt matemaatikale ja loogikale tuginevaid (teoreetilisi) kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esitatavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid võivad olla aksiomaatilis-deduktiivsed. LTMV kujundamise võtted. Looduse- ja füüsikaseadused.
1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur kelvin 1K /273,1
Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. Nt.
väljub vedelikust e. aurustub. Temperatuuri alandades igale vedelikule iseloomulikul temp-l osakeste tõmbejõud ületavad tõukejõud ning vedelik tahkub. Moodustuvad kas kristallid või amorfse aine osakesed. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem viskoossus, seda kiiremini voolab; määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava; temp tõstmisega visko väheneb. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpin-st püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Tahked ained: osa on võimalik temp. tõstmisega üle viia vedelasse ja gaasilisse olekusse, osa ainult vedelasse. Ainete ja materj omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist
.19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine..................................................................................................................33 7.1. Ühtlane sirgliikumine..........................................................................................33 7.2
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust
Elektronide ja ioonide vastasmõju aururõhk muutub võrdseks välisrõhuga, hakkab vedelik keema ja milles umbes 250 on stabiilsed ja üle 50-ne ebastabiilsed e. Radio- on tugev. Metallilisel sidemel puudub suunalisus ja ta on suhteliselt vastav temperatuur on keemistemperatuur. Vedeliku struktuuri aktiivsed. Aatomi tuumadel on kindel sisestruktuur, mis mõjutab tugev keemiline side. peegeldab viskoossus ja pindpinevus. tuuma stabiilsust. Aatomi tuuma kehalise ehituse kohaselt, vaadel- metalli katioonid (+) Viskoosuseks nim.ühe vedeliku kihi võimet takistada teise kihi dakse tuuma kerana, milles prootonid ja neutronid paiknevad sfää- Delokaliseeritud elektroonid (-) liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele ve- ridena
annaabi.ee 
