kaudu. Praktikas realiseeritakse see süsteem kahe plaadiga, mille vahel on dielektrik. Ka dielektrikus indutseeritakse vastasnimelised laengud ja toimub plaadi potensiaali vähenemine ehk mahtuvuse suurenemine. See on plaatkondensaator. 17. Kondensaatorite rööpühenduse valemi tuletus. 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. 19. Kasutades joonist, tuletage üksiku keha elektrostaatilise energia avaldis. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha tööd
kaudu. Praktikas realiseeritakse see süsteem kahe plaadiga, mille vahel on dielektrik. Ka dielektrikus indutseeritakse vastasnimelised laengud ja toimub plaadi potensiaali vähenemine ehk mahtuvuse suurenemine. See on plaatkondensaator. 17. Kondensaatorite rööpühenduse valemi tuletus. 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. 19. Kasutades joonist, tuletage üksiku keha elektrostaatilise energia avaldis. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha tööd
ja raadiuste vahel. Asendame laengu potentsiaalide avaldisesse. 74. Mis on üksiku juhi elektrimahtuvus. Ühik. Kuid suhe q/ ei sõltu kehast. See on keha elektrimahtuvus. 75. plaatkondensaator, selle mahtuvuse valemi tuletus ilma laengu ja potentsiaalide vaheta. 76. Kondensaatorite rööpühenduse valemi tuletus. 77. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. 78. Kasutades joonist, tuletage üksiku keha elektrostaatilise energia avaldis. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha välist tööd elektriväljajõudude vastu. Selleks, et laadida keha 0 kuni tuleb teha tööd A. Töö võrdub samadimensionaalse avaldisega, mis ei sisalda töö tegemise parameetreid, vaid keha seisundit iseloomustavaid suurusi. Keha kannab energiat. Pole veel selge, kus see energia on lokaliseeritud. 79
n n q 1 1 1 ∆ φ AB= =q∗∑ ⇒ =∑ C AB i=1 C i C i=1 Ci Kasutades joonist, tuletage üksiku keha elektristaatilise energia avaldis. Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha välist tööd elektriväljajõudude vastu. dA=φ∗dq=C∗φ∗dφ dq seega C= dφ φ 2 C∗φ
101. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 102. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 103. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem. Võib öelda, et kontuuri läbiv magnetvoog on võrdeline vooluga I, seda võrdetegurit L nimetatakse kontuuri induktiivsuseks 104. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke selle avaldis kõige üldisemal kujul.
Juhi pinnal olev laeng pole igal pool samasugune. Suurema pinnakõveruse korral on laengute pindtihedus suurem. Välja tugevus on alati juhi pinnaga risti, tangensiaalkomponent puudub. Laetud juhi pind on ekvipotentsiaalpind, kus kõigis punktides on ühesugune potentsiaal. Kui elektrijuhile anda mingi laeng q, siis jaotub see juhis vastavalt tasakaalutingimustele: 1) Väljatugevus juhi sisemuses on kõikjal võrdne nulliga (E=0). Teisisõnu potentsiaal juhi sisemuses peab olema konstantne. Kui juhi sees on 0-st erinev laeng, siis see laeng eemaldub juhi seest ja juhisisene laeng muutub nulliks (Halliday õpikus on see pikemalt ära ka tõestatud). 2) Väljatugevus juhi pinnal peab olema igas punktis suunatudΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*r möödΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*ra pinnanormaali (E⇈n). Seega on juhi pindΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*r laengute tasakaalu korral ekvipotentsiaalpindΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*r.
soojusliikumine segab osakeste orienteerumist magnetväljas. Ained jagunevad: para-, dia- ja ferromagneetikuteks. Paramagneetikud: ~>1 (väga vähe suurem, nt alumiinium, hapnik, volfram). Paramagneetikud tugevdavad veidi välist magnetvälja. Diamagneetikud: ~<1 (väga vähe väiksem, nt kuld, hõbe, räni). Diamagneetikud nõrgendavad veidi välist magnetvälja. Ferromagneetikud(FM): >>1 (palju suurem, u 1000-10000 korda, nt raud, teras,nikkel, koobalt).Omavad praktilit tähtsust, magnetiline induktsioon sõltub fm-u varasemast magnetilisest olekust. Jaotatakse omakorda pehmeteks ja kõvadeks FM-ks vastavalt sellele, kui lihtsalt nad ümbermagneetuvad. Kasutatakse nt tundlike mõõteseadmete ,,kaitsmiseks" väliste segavate magnetväljade eest. 3. Elektromagnetilise induktsiooni seadus: Induktsioon elektromotoorjõud ona arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Induktsiooni seadus ehk Faraday seadus, valemi kujul: =-(/t), kus =
klassile 1. Mida käsitleb elektromagnetism? - Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid. 2. Mida nimetatakse induktsioonivooluks? - Induktsioonivooluks nimetatakse juhtme liikumist magnetväljas, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 3. Millest sõltub Lorentzi jõud, mis mõjub liikuvale laengule magnetväljas? - 1. Kui magnetvälja tugevus on konstantne ja välja siseneb kaks osakest, mille liikumiskiirused on võrdsed, siis suurem jõud mõjub osakesele, mille laeng on suurem. 2. Mida kiiremini liigub laetud osake tugevas magnetväljas, seda suurem jõud mõjub osakesele. 3. Kui laenguga osake liigub risti magnetvälja B-vektori suunaga, siis tekkiv jõud on suurim. 4. Lorentzi jõu valem ja defineeri tähised valemis. - F(l) = F(m) / N ; F(m) = Magnetjõud ; N= Liikuvate laengukandjate arv ; F(l) = Lorentzi jõud |
Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada allikapinge Ohm'i seadus kogu vooluringi kohta(valemid,skeem) Ohm'I seadus suletud ahela (kogu vooluringi) kohta: Kirchoff'i reeglid(valem ja joonis) Esimene reegel: Hargnemispunktides voolude summa on null, kusjuures sisenevad voolud loetakse positiivseteks, väljuvad voolud negatiivseteks e. summaarne vool hargnemispunktis on null. Teine reegel: Kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistitel, kusjuures emj on positiivne, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on positiivne, kui valitud haruvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. 6) Voolu töö ja võimsus, Vooluallika kasutegur Joul-Lenz'i seadus, juhtmed eralduv soojus (valem) Kasutades Ohm'i seadust ahela osa kohta võib sellele anda veel kaks kasulikku kuju:
r B . Magnetväljad liituvad üksteist häirimata (superpositsiooni printsiip): vrektoriga B = Bi . i r r Kiirusega v liikuva laengu q magnetväli kohavektoriga r määratud punktis: r µ 0 q( vr × rr ) B= , kus µ 0 = 4 10 -7 - magnetiline konstant. 4 r 3 r Lineaarse vooluelemendi I dl poolt tekitatud magnetiline induktsioon: r r r µ I ( dl × r ) dB = 0 - Biot`-Savart`i seadus. 4 r3 r r r Elektriväljas E ja magnetväljas B kiirusega v liikuvale laengule q mõjub nn Lorentz`i r r r r jõud: Fl = qE + q( v × B ) , milline valem kehtib nii püsivate kui ka muutuvate väljade ja mistahes kiiruste korral. r r
kaugustele, kuitahes väikese elektrivälja korral. Välise elektriväljal puudumisel tema sees ja pinnal elektriväli puudub. Metallides hakkavad laengud välise elektrivälja elektriväljale vastupidises suunas. Elektrivool on juhis, kuni juhis olev elektriväli kompenseerib välise elektrivälja. Elektriväljas asuva keha pind on ekvipotentsiaalpind. Väljatugevus juhi pinnal on suunatud piki juhi pinna normaali. Elektrostaatiline induktsioon nähtus, mille korral välise elektrivälja mõjul tekivad juhi pinnal kompenseerimata laengud Laengu jaotus juhis oleneb pinna kujust. Laengu pindtihedus suureneb pinna kõveruse suurenemisel ja väheneb kõveruse vähenemisel. Eriti suur on laengu pindtihedus teravikel. 3 Elektrituul teravike ligiduses võib elektriväli olla nii suur, et elektriväli ioniseerib ümbritseva gaasi ja need ioonid hakkavad liikuma.
IV. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON §18. Induktsioonivoolu suund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri- ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtmekeerus kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest
Takistuse sõltuvus juhi materjalist, mõõtmetest ja temperatuurist Kus R0 on takistus 0 kraadi juures ja alfa on aine takistuse temperatuuri tegur. R=*l/S Ülijuhtivus Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Kirchhoffi reeglid ja keeruliste vooluringide lahendamine 1. reegel voolutugevuste algebraline summa iga sõlmpunkti jaoks on 0. . 2. reegel igas kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingete summaga takistitel . , kusjuures emj on positiivne, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on positiivne, kui valitud haruvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. + ülesanded vihikust! Põrkeionisatsioon U = A / q. Hõõlamp 5% valguseks, säästulamp 20% valguseks, LED lamp 75% valguseks. Elektronvolt töö või energia ühik.
ja elektromotoorjõu allika sisetakistus oom (). · Kirchoff'I reeglid (+ valemid ja joonised) 1 Reegel(voolude reegel): Ahela hargnemispunktis on voolude algebraline summa null, st. punkti tulevate ja sealt väljuvate voolude summad on võrdsed(kusjuures sisenevad voolud loetakse positiivseteks, väljuvad voolud negatiivseteks). Voolude summahargnemis punktis on 0. 2 Reegel(pingete reegel): 1. Mistahes kinnises ahelas on pingete summa null, st. Kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistitel, 2. Olgu meil keerulisest ahelast eraldatud kinnine vooluahel nagu joonisel: I.Märgime voolude suunad ja elektromotoorjõudude suunad skeemile. II.Valime väljaeraldatud kinnises kontuurisvooluahelas ringkäigu suuna. 6. Voolu töö ja võimsus, Vooluallika kasutegur · Joul-Lenz'i seadus, juhtmed eralduv soojus (+ valem)
4§ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 18. induktsioonivoolusuund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset.
1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi Magnetvoog: võrdeline kontuuri läbivate jõujoonte arvuga. Kui kontuuri läbiv magnetvoog muutub, induktseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. Valem: Elektromagnetilise induktsiooni nähtus: seisneb selles, et muutuv magnetvoog tekitab pööriselektrivälja, see omakorda elektromotoorjõu, suletud kontuuri korral tekib induktsioonivool. Seadus: induktsiooni elektromotoorjõu absoluut väärtus on võrdne magnetvoo muutumuse kiirusega. Valem: Lenzi reegel: induktsioonivoolu suuna määramiseks. Induktsiooni voolu suund on selline, et
11. Magnetväli, Ampere ja Lorentzi valemid Voolude vastastikune mõju realiseerub magnetväljaks nimetatava välja kaudu. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut või elektrivoolu jõuga. Seda jõudu nim magnetiliseks jõuks. Paigalseisvale laengule magnetväli mõju ei avalda. Seega elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Magnetvälja uurimiseseks kasutame tasapinnalises väga väikeste mõõtmetega kinnises kontuuris kulgevat proovivoolu. Kontuuri orientatsiooni ruumis hakkame iseloomustama tema normaali suunaga, mis on seotud voolu suunaga parema käe kruvi reegli järgi. Ampere`i seadus voolude vastastikuse mõju seadus (juhtme kohta) dF = idl * B ehk: juhile avalduv jõud on võrdeline juhti läbiva voolutugevusega, juhi pikkusega, juhi asendiga magnetväljas (sin) ja magnetvälja tugevusega. juhe asub välises magnetväljas
Pinge tekkimine juhtmes, mille liikumissuund moodustab magnetväljaga nurga a. Elektrijõu Fe ja magnetjõu Fl tasakaal liikuvas juhtmelõigus. Juhul kui juhtme liikumissuund moodustab magnetväljaga mingi nurga , mis ei ole täisnurk, siis põhjustab Lorentzi jõudu vaid liikumissuunaga ristuv B-vektori komponent Br=Bsin (J.2.13). Liikumisel magnetvälja sihis ju teatavasti magnetjõudu ei teki (p.2.1.3). Indutseeritud pinge avaldis võtab kuju- U=vlBr=vlBsinU=vlBr=vlBsin Induktsiooni elektromotoorjõud Elektromotoorjõud (tähis ehk suur ümmargune E) iseloomustab üldjuhul vooluallikas toimivaid mitteelektrilisi jõude ehk kõrvaljõude. Elektrivoolu püsimiseks keemilist vooluallikat (patareid või akut) sisaldavas vooluringis tuleb vooluallika positiivselt pooluselt ehk plussklemmilt läbi vooluringi miinusklemmile jõudnud positiivsed laengukandjad viia läbi vooluallika uuesti plussklemmile
4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool.
4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool.
Jõu valem tuletatakse ampere'i seaduse valemist, kasutatades voolutugevuse definitsioonvalemit. Ühele osakesele mõjub jõud F L=F/N=Bq0vsin. Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiiruse suund. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON. LENZI REEGEL. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvooks läbi pinna S nim suurust, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori B arvväärtusega pindala S ja vektorite ning vahelise nurga cos korrutisega. = Bscos. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim nähtust, kus suletud juhtivas kontuuris tekib induktsioonvool magnetvoo muutumise kontuuri asukohas. JOONIS8
valemiga defineeritud kiirendust nimetatakse ka kesktõmbekiirenduseks ehk normaalkiirenduseks ja tähistatakse an-iga 4. Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus. Pöörleva keha nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiiruse tuletist aja järgi: , ühikuks on 1rad/sek2. 1. teepikkusele sirgjoonelisel liikumisel vastab pöördenurk kõverjoonelisel liikumisel, 2. kiirusele vastab nurkkiirus, 3. kiirendusele vastab nurkkiirendus Nurkiirenduse avaldis: ,cet jäiga keha pöörlemisel punkti kaugus pöörlemisteljest ei muutu siis r=const ja me võime kirjutad: . Nurkkiirendus on on joonkiiruse mooduli ajaline tuletis jagatud kaugusega pöörlemisteljest, mis annab pöörleva keha punkti tangentsiaal ehk puutujakiirenduse,tähis on at. Järelikult jäiga keha mitteühtlasel pöördliikumisel on selle keha punkti summaarne kiirendusvektor a (vektor) normaal- ja tangentsiaalkiirenduse vektoriaalne summa.
Dielektrikus tekkinud lisavälja suund on alati vastupidine välisele väljale. Tegelik elektrivälja tugevus E=E0+E’; ε=E0/E; E=1/4πεε0*(q/r2) Siit saame staatilise välja induktsiooni D= εε0E 6. LAETUD JUHT. JUHT VÄLISES VÄLJAS Juhtideks on vabad laengud, vedelikus vabad ioonid. Laengukandjad võivad juhis ümber paikneda väga väikese jõu mõjul. Selle tättu on laengud juhis tasakaalus ainult siis, kui 1) väljatugevus juhis on =0, E=0 ja seega peab potensiaal juhi sees olema konstantne. 2) väljatugevus juhi pinnal peab olema igas punktis suunatud mööda pinnanormaali E=En. Seega juhi pind on laengute tasakaalu korral ekvipotentsiaalpind. Kui anda juhtivale kehale suvaline laeng q, siis jaotub see kehas nii, et tasakaalu tingimused jäävad kehtima. Juht välises väljas. Laadimata juhi viimisel elektrivälja hakkavad laengukandjad liikuma, positiivsed vektori E suunas ja negatiivsed sellele vastupidises suunas
• Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada, kui paigutada pooli sisse raudsüdamik. • Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. • Raudsüdamikuga pooli nimetatkse elektromagnetiks. – mida tugevam on vool mähises, seda tugevam on elektromagneti magnetväli – mida rohkem on traadikeerde poolis, seda tugevam on elektromagneti magnetväli Elektromagnetite kasutamine • Elektromagnetrelee • Mikrofon • Elektrikõlisti Elektromagnetiline induktsioon Laengud magnetväljas Laetud osake magnetväljas Suurust Fl nimetatakse Fl – laengule mõjuv jõud Lorentzi jõuks Fl = q v B sin α B α v Lorenzi jõud on alati kiirusega risti Lorenzi jõud on maksimaalne, kui magnetväli on risti kiirusega(α = 90°, sin α = 1) Laetud osake magnetväljas
ELEKTRIVÄLI Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ELEKTRIVÄLI + VABAD LAENGUD = ELEKTRIVOOL Magnetväli + Liikumine = ELEKTRIVOOL Ajas muutuv magnetväli kutsub esile elektrivoolu. Seda nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks Muutuvat magnetvälja ja sellega koos ka elektrivoolu saab tekitada põhimõtteliselt kahel viisil: 1. Liigutades magnetit juhtme suhtes ( M. Faraday katse) 2. Liigutades juhet magnetvälja suhtes ( generaator) MICHAEL FARADAY (1791-1867) · Inglise keemik ja füüsik · Magnetvälja jõujooned · Elektromagnetiline induktsioon · Elektrolüüsi seadused Pinge magnetväljas liikuva juhi otstel U = v l B sin v - juhtme liikumise kiirus (m/s) l juhi pikkus (m) B magnetinduktsioon (T) nurk kiiruse ja magnetvälja suuna vahel Magnetvoog Oletame, et meil on suletud juhtmekontuur, mis
( ) { ( ) ( ) mille komponendid annavad koos kohavektori muutumisvõrrandi (ehk liikumisvõrrandi), mis on kinemaatika põhivõrrand. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. Oletame lihtsuse mõttes, et kiirendus ( ) on konstantne. Kuna kiirendus on kiiruse muutumise kiirus ajas, siis kehtivad seo- sed: kus on integreerimiskonstant, mis on ilmutatud algtingimustest, võttes aja hetke nulliks. Kuna kiirus on asukoha muutu- mise kiirus ajas, siis kehtivad seosed:
13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15.1 Faraday katsed. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 15.2 Indukstiooni elektromotoorjõud 15.3 Induktiivsus 15.4 Solenoidi induktiivsuse arvutamine 15.5 Magnetvälja energia 16 GEOMEETRILINE OPTIKA 16.1 Geomeetrilise optika seadused 16.2 Fermat’ printsiip 16.3 Läätsed 16
omandatud seisundi. 2) magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Elektromagnetiline pomm Tegu pole tavalises mõttes pommiga, sest suurt pauku ei kosta ja plahvatust pole ka näha. Elektromagnetiline pomm tekitab lühiajalise ja väga tugeva magnetvälja. Inimesi ega ehitisi magnet väli ei kahjusta, küll aga hävitab elektriseadmed. Kiire ja suur magnetinduktsiooni muutus tekitab elektriseadmetes induktsioon voolu, mis on palju kordi suurem aparaatidele ettenähtud voolutu gevusest ja seadmed hävivad ülekoormuse tõttu. Häving ei piirdu üksnes plahvatuse lähedal olevate elektriseadmete purunemisega, sest magnetvoo muutus indutseerib voolu ka elektriliinides ja plahvatuse mõju liigub kaugele. Kahju tekitab ka indutseeritud voolutugevuse hääbumine, sest sellega kaasneb samuti suur magnetvoo muutus ja induktsioonvool. Tundlikemad on elektromagnetilise pommi suhtes
induktsioon. Magnetiline induktsiooni vektor B, ühik tesla T- vooluraamile magnetväljas mõjuv max jõumoment on võrdeline voolutugevuse ja raami pindalaga M0=BIS. Magnetilise indusktsiooni suund on määratud vabalt pöörduva vooluraami normaali suunaga. Magnetvälja jõujooned-on kinnised jooned,mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib magnetilise indusktsiooni vektori sihiga. Sirgvoolu magnetväli- B=µoI/2r. Ringvoolu magnetväli-B= µoI/2R. Solenoidi magnetväli- B=µonI, kus n=N/L, µo-magnetiline constant = 4*10(-7) N/A². Paralleelsete voolude vastastikmõju-iga vooluelement ühes juhtmes asub magnetväljas, mis on tekitatud teise juhtme voolu poolt ehk F=K*I1*I2*l/d. Ampri definitsioon- on võrdne selle voolu tugevusega, mis kulgeb kahes lõpmata pikas ja omavahel paralleelses, teineteisest 1 m kaugusel vaakumis paiknevas kaduvväikese läbimõõduga sirgjuhtmes,kui juhtmete vahel mõjub jõud meetri kohta K=2*10(-7)N .1A=1C/1s
üleviimisel. ε=Akõrval/Q0. 1v. Seadet, kus toimub laengute üleviimine kõrgemale potentsiaalile, nim vooluallikaks, ja selle seadme poolt ühiklaengu üleviimisel tehtud tööd tema elektromootorjõuks. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I=ε/R+r vaata veel Kirchoffi reeglid. 1. Hargnemispunktides voolude summa on null, kusjuures sisenevad voolud loetakse pos, väljuvad voolud neg. ehk summaarne vool hargnemispunktides on 0. I1+I4+I3-I2=0 2. Kinnises kontuuris EMJ ε summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistusel, kusjuures emj on pos, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on pos, kui valitud haruvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. Joul-lenzi seadus-kõrvaliste jõudude töö muundub soojusenergiaks. A=Q=IUt. IJ. Voolu võimsus o järelikudl P=dA/dT=IU=U2/R Erineva takistusega lambid põlevad: Q=I2Rt=U2t/R vaata veel
Homogeenses magnetväljas, kaob ära vaba liikumine. Mida näitab aine suhteline magnetiline läbitavus? Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. Baines µ= Bvaakum Mida kujutab endast ferro-, para- ja diamagneetikud? Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused Mida kujutab endast elektromagnetiline induktsioon? Laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool Mida nimetatakse magnetnivooks? Füüsikaline suuurus, magnetilist suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni seadus?
abil. Kruvireegel: kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda. Parema käe rusikareegel: Kui rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis neli kõverdatud sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda. Kuigi punktlaengu elektriväli ja vooluelemendi poolt tekitatud magnetvälja magnetiline induktsioon tunduvad olevat sarnased, on siiski tegemist täiesti erinevate väljadega. Erinevus on jõujoonte paiknemises. 21.Biot'-Savart'-Laplace'i seadus. Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja magnetiline induktsioon on võrdeline voolutugevusega ning pöördvõrdeline vooluelemendi kauguse ruuduga. Välja suund on risti nii vooluelemendi kui ka väljapunkti vooluelemendiga ühendava sirgega. 22.Hüsterees.
temas sisalduvate vabade laengukandjate maarast. Vastavalt laengute liikuvusele liigitatakse ained juhtideks (laengud liiguvad vabalt), pooljuhtideks (laengud norgalt seotud, vabanevad valismojul) ja dielektrikuteks (Laengukandjad seotud) Juht elektrivaljas Laengud hakkavad valja toimel umber paiknema, kuni neile mojuv joud muutub 0ks, mis juhtub, kui valjatugevus juhi sees on 0 voi elektrivalja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne.Samuti on joud 0, kui koik laengud on kogunenud juhi pinnale voi E vektor on juhi pinnanormaal. Kui asetada juhtivast ainest keha elektrivalja, siis votavad vabad laengud sellise asukoha, et valjatugevus juhi sees oleks 0. Töö laengu liikumisel elektriväljas · Laengule mõjub elektriväljas jõud, kui laeng liigub, siis elektrivälka jõud teevad tööd. · Elektrivälja jõujoone- on sellised jooned, mis igas punktis tõmmatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
