Essee teemal ,,Ateena ja Sparta, kas erinevad mentaliteedid?" Nimi Ateena ja Sparta olid linnad koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Mõlemal linnal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad linnad. Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia, Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia (sõjaväeline valitsus). Spartas hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid
jalavägi. Ateenas pandi rohkem rõhku haridusele. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtõdede selgekssaamist tööle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jätkasid eneseharimist. Ateenas olid poisid abieluvalmis juba 12-aastaselt. Mõlemad riigid funktsioneerisid suuresti tänu orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õigusi. Nii Ateenas kui Spartas olid kirja pandud omad seadused ning toimusid rahvakoosolekud. Samas aga olid nad väga erinevad linnriigid, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja Kreeka kodusõda. Peloponnesose sõda 431-404 e. Kr.
üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oligarhia, ehk sõjaväeline valitsus. Tänu Ateena demokraatiale langetati otsused läbi rahvakoosolekute, milles osalesid kodanikud, kelleks olid vabad meessoost Atika põliselanikud. Ateena naisel ei olnud mingit sõnaõigust, samuti ei
kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud. Gängid ei esinenud ainult halvas mõttes, vaid lisaks funktsioneerisid ka omamoodi spordiklubid ja n.ö salamaailmad. Mida tähendab ’sildistamine’ ja teisene deviantsus? Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See
Sparta ja Ateena võrdlus Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised ehk linnriigid, kelle vahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda – 431.- 404 eKr).
polis-linnriik aristokraatia-parimate valitsus demos-rahvas türannia-ainuvalitsus sümpoosion- ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. Spartiaat-Sparta kodanikkond Heloot- orjastatud põhielanik Komöödia-lõbusa lõpplahendusega näidend Tragöödia- ehk kurbmäng, traagilise lõpplahendusega 5) Poliste riiklik korraldus (Ateena ja Sparta oma) Sparta ja Ateena olid kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia
Polised Sparta ja Ateena: sarnasused ja erinevused Polised e. linnriigid tekkisid Kreekas arhailisel ajajärgul, kui seal algas uus tsivilisatsiooni tõus. Need olid linnad, koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Kreekas oli neid ca. 1500. Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda 431.-404 eKr) Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Iga aasta valiti üle 30-aastaste
kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Mükeene kultuuri lõpetas kreeka rahvasterändamine, mille käigus doorlased Mükeene kultuuri linnad 1200. aasta paiku eKr või pisut hiljem vallutasid ja purustasid. Mükeene kultuuri keraamikat iseloomustab tumedafiguuriline maaling heledal taustal. · Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a
6. Rooma võimu aeg (146 eKr- 395) Kreeta- Mükeene ajajärk Egeuse kultuur jaguneb kaheks, kusjuures kummagi kultuuri Kreeta (keskusega Kreeta saarel) ja Mükeene (keskusega Kreeka põhiterritooriumil) lõi eri rahvas. Kreeta ehk Minose ehk minoilise kultuuri loojaks on tundmatu päritoluga rahvas. Ka nende vanim kiri (lineaarkiri A) on tänini desifreerimata. Kultuurile olid iseloomulikud labürinditaolised lossid (suurim oli Knossos), mis olid kindlustamata. Ilmselt funktsioneerisid need usukeskuste ja kultusepaikadena, olles valitseja elupaigana ka poliitilise võimu keskuseks. Kunstis puudusid sõjaelemendid, kujutati pidustusi, domineerisid naised. Levinud oli härja ja härjasarvede kujutamine, ilmselt oli härg kultusloom. Kultuur hävis u 1500 eKr. Hävingu põhjused on ebaselged. Arvatakse, et kultuuri hävitas võimas vulkaanipurse ühel väikesaarel 120 km kirde pool, mille tuhk ja kivid ning maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained purustasid Kreeta keskused
ennetamisega. Defineeri psüühiline häire · ... defineeritav kui normaalsest hälbiv käitumine. Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid Millised on olnud lähenemise psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele Demonoloogia - inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud (kiviaeg kuni keskaeg) Ohjeldav mudel · Vaimne häire = inimesel pole hinge. · Ravi: ühiskonnast eemaldamine, "haiglad" funktsioneerisid ka loomaaedadena, igaüks sai tasu eest sinna vaatama. Moraalne mudel · P. Pinel (18 saj. lõpp), algatas ahelate eelmaldamise, sest "haigetel on hing, kuigi defektne" Meditsiiniline mudel · Vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus. (19. saj.) · Nt. insuldi tulemusel kõne häirumine · Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine
kaitsev toime. Moeteadlikud egiptlased arendasid vastavalt oma stiilile erinevaid jumestusviise. Meik oli jõuline. Päikesepruuni nahka tasandati ookervärvidega kollakamaks või punakaspruuniks. Ka hele nahk oli au sees, nahka valgendati tinavalgega. Huulevärvi valmistati rasvadest, mida värviti elavhõbesulfiidiga kinaver- või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks. Huulevärvi rasvane mass pakiti karpi või roogtaimede vartesse, mis funktsioneerisid nagu tänapäeva alumiiniumtuubid. Huulevärvi kanti ka põsepunana põsenukkidel ja hajutati kergelt oimukoha suunas. Silmameigiks kasutati algselt vaid kaht värvi musta ja rohelist. Musta antimoniga rõhutati kulmukarvade kuju. Laule kanti ohtralt rohelist malahhiitpuudrit, mis oli kasulik päikesest põlenud silmadele ja kaitses kärbeste eest. Seda kasutati ka laste juures. Silmadele tõmmati kontuurid musta galeniidi e heleda tinaga
umbes 21 000 templit ja liikmeid umbes 9 miljonit. Ta rõhutab vajadust vabaneda sotsiaalsetest köidikutest. Zen-budismi juured ulatuvad Indiasse, kuid tekkis 6. sajandil Hiinas. Jaapanisse jõudis 12-13 sajandil, esialgu oli ta mõju suhteliselt piiratud. Pikapeale kujunes 3 zen-budistlikku sekti: 1. rinzai sekt, mille tõi Jaapanisse Hiinast 1191 Eisai (1141 1215). Ta rajas 2 templit üke Kyotosse ja ühe Kamakurasse, kuid need funktsioneerisid kui neo- konfutsianistlikud koolid. Eisaile omandatakse ka tee tseremoonia Jaapanis, ta on kirjutanud essee "Joo teed ja pikenda elu". Eisail ja ta järeltulijatel suur tähelepanu maa kultuurilisele arengule, kuid mitte lihtinimesele. Rinzai sekti järgijatel olid 13-14 sajandil rasked ajad, sest neid jälitati ametivõimude poolt. Nad said siiski sõjaväe juhtide soosingu ja kamakura perioodil riigiusundi aupaiste. Hashikaga perioodil 14-
seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnaõigus annetati linnale senjööri poolt, kelle maale see linn tekkis. Tavaliselt oli aluseks teine linnaõigus. Linnad üritasid aga saavutada senjöörist sõltumatust, et nad ei alluks senjöörile. Senjööri võimu alt vabanemiseks tuleb kinni maksta vabadus ta võimu alt. Teine võimalus on end senjööri võimu alt vabaks võita. Itaalia linnad olid iseseisvad, kuna keskvõim oli nõrk ja seega olid linnad tugevad. Osad linnad funktsioneerisid kui linnvabariigid iseseisvalt. 3. Linnamüür - Müür, mis ümbritses linna. Kui linn kasvas, tehti uus müür, vana müür lõhuti maha. Kultuurikeskus kandus üle kloostritest linna, kui tulid kerjusmunga ordud. Kujunes välja patriatsiaat, kes moodustasid linna valitsuse e. rae. Tekkisid erialaühendused kaupmeestest ja kästitöölistest. Kõikidel gildidel e. tsumftidel oli kohustus välja panna oma üksused linna kaitseks, oli kohustus hoolitseda oma endiste liikmete perede eest
range kontrolli all, riigihuvid kõrgemal kui üksikisiku huvid, aristokraatlik linnriik. Ateena: hõlmas ühte suurt maakonda, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest täisealised mehed, demokraatlik linnriik, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, aristokraatidel ei olnud riigi valitsemisel eesõigusi. Sarnasused: mõlemate puhul oli tegu linnriigiga, toimusid kodanike rahvakoosolekud, võõramaalastel polnud õigusi, funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? Muistsed kreeklased arvestasid aega esimestest olümpiamängudest, toimusid 776. a eKr. 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338. a eKr kaotasid kreeklased Chaironeia sõjas oma iseseisvuse Makedooniale. 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! raua kasutuselevõtmine
Psüühiline häire on defineeritav kui normaalsest hälbiv käitumine. Normaalne on: ühiskondlikele normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid. 33.Millised on olnud lähenemised psüühikahäirete tekkimisele ja ravimisele? Tekkimine: Demonoloogia - inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud (kiviaeg kuni keskaeg). Ohjeldav mudel Vaimne häire = inimesel pole hinge. Ravi: ühiskonnast eemaldamine, “haiglad” funktsioneerisid ka loomaaedadena, igaüks sai tasu eest sinna vaatama. Moraalne mudel P. Pinel (18 saj. lõpp), algatas ahelate eelmaldamise, sest “haigetel on hing, kuigi defektne” • Meditsiiniline mudel • Vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus. (19. saj.) • Nt. insuldi tulemusel kõne häirumine • Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega
45. Tõendid fossiilsete ökosüsteemide kohta. Enamus ökosüsteeme, mis eksisteerisid üle 600 miljoni aasta tagasi on olnud väiksema liigirikkusega kui olemasolevad ning need vaesunud ürgsed kooslused pidid taluma terve hula juhuslikke väljasuremisi. Praegune liikide väljasuremise kiirus on mitmeid suurusjärke suurem kui see oli fossiilsetes ökosüsteemides. Ei saa öelda, et praegused ökosüsteemid ei oleks lõhutud massiliste väljasuremistega või et ürgsed ökosüsteemid funktsioneerisid sarnaselt praegustele. Raske on ürgseid kirjeldada, kuigi kivisöes ja paekivis on säilinud jäänused viitavad talitluse erinevustele võrreldes praegustega, pole teada kas need erinevused olid seotud liikide vähesusega. 46. Energiavoo tasemed, biomass ja toiduvõrgustikud. Toitumisseosed. Energiavoo tasemed ja biomassi jaotumine olemasolevate ökoloogiliste liikidekogumike liikmete vahel on üldiselt seotud liikide arvuga. Läbi
ametnikest. Sellele allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigimõisast. Liivimaal loodi P.-Eesti eeskujul maapolitseiliste ülesannetega adrakohtunike institutsiooni moodi kohtud nn korrakohtud, kelle kompetentsi kuulus peale muu ka teede ja sildade korrashoiu järelevalve. Seetõttu kutsuti ka sillakohtuteks.. alamad olid maakohtud. Teiseks astemks olid lossikohtud. Kõrgema kohtuinstantsina loodi Tartu õuekohus 1630.a. Saaremaal oli kohtukorraldus endine. Ka siin funktsioneerisid adra- ja meeskohtunikud ja maanõukogu. Maanõukogu otsusele võidi kaevata Stocholmi, hiljem Tartu õuekohtule. Linnades oli kohtukorraldus endine. 18. Vene-aegse Eesti võimukorraldus. Ülemvalitseja Eestis oli keiser, kohalikuks keskvõimu esindajaks oli kindralkuberner. Tema kõrval oli veel tsiviilkuberner valitsemise alal. Kindralkuberneri abiks ja kohusetäitjaks ta äraolekul oli viitsekuberner. Kuberneri võimu piiras maanõunike kolleegium, mis koosnes aadlikest. Tähtis
keskaeg). Pikka aega oli uskumus, et kui inimesega midagi juhtub, siis deemon läheb tema sisse. Vanasti tehti pähe auk, arvati, et nii läheb deemon välja. Mõned jäid ellu. Miks vaimsed häired tekivad? • Ohjeldav mudel 61 62 • Vaimne häire = inimesel pole hinge. • Ravi: ühiskonnast eemaldamine, “haiglad” funktsioneerisid ka loomaaedadena, igaüks sai tasu eest sinna vaatama. Miks vaimsed häiredtekivad? • Moraalne mudel • P. Pinel (18 saj. lõpp), algatas ahelate eelmaldamise, sest “haigetel on hing, kuigi defektne”. Miks vaimsed häiredtekivad? • Meditsiiniline mudel • Vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise põhjuse tõttu, enamasti ajus. (19. saj.) • Nt. insuldi tulemusel kõne häirumine • Ravi: uurime välja orgaanilise põhjuse ja ravime seda medikamentidega
• Tähelepanu ühel objektil, muid objekte omal algatusel ei märganud (simultagnoosia). • Visuaalse kontrolli abil millegi haaramine raskendatud (optiline ataksia). Otsmikusagarad • Richard Nakamura eksperimendid ahvidega: eemaldati ajukoore otsmikupoolne osa, kuid säilisid visuaalsed väljad aju posterioorses osas. Loomad käitusid nii, nagu nad ei näeks mitte midagi, kuigi üksikrakuuuringud näitasid, et visuaalsed väljad olid aktiivsed ja funktsioneerisid tavapäraselt. Seega frontaalsagara eemaldamise tagajärjel olid ahvid nö pimedad ja võimetud ruumis orienteeruma ning liikuma, kuigi visuaalne koor funktsioneeris. • Kitsamalt piiritletud frontaalsete kahjustuste puhul ilmnevad ka spetsiifilisemad häired (nt raskused liigutuste juhtimisel, ruumilise mälu osas jne). Milliseid ruumitaju sugudevahelisi erinevusi on leitud ja mis võib olla nende põhjuseks? • Ruumiline töötlus on uuringute kohaselt täiskasvanuna parem meestel
kus just nimelt selle terminiga tähistatakse ka juudimõrva. Paljud eelistavad heebreakeelset sõna Shoah, mis tähendab katastroofi ega ole religioosse tähendusega. Mõisted peavad olema täpsed ja selged. Üheks näiteks on mõiste laager kasutamine. Kuigi inimesi suri paljudes natside ja nende kaasaaitajate asutatud laagrites, ei olnud mitte kõik laagrid rajatud hukkamiskeskusteks. Eristatakse kontsentratsioonilaagreid, n-ö orjatöölaagreid ja transiidilaagreid. Erinevad laagrid funktsioneerisid eri viisil ja eri ajal. On oluline, et õpetajad oleksid täpsed, kirjeldades erinevaid tegevusi, mis toimusid eri laagrites, ja väldiksid tarbetuid üldistusi nende kohta. Avatud õpikeskkonna kujundamine aktiivõppemeetodite ja õpilasekeskse lähenemise kaudu Holokausti käsitlemine võib tekitada õpilastel kaitsereaktsiooni, negatiivse hoiaku ja õpilased ei taha teemaga tegeleda. Holokausti teemat tuleb käsitleda usalduslikus atmosfääris ja avatud õpikeskkonnas,
põllumajandusmaastik, tegeldi eelkõige karjakasvatusega, nii et pastoraalse maastiku ideaal sobis siia suurepäraselt. Antiiksed ehitused andsid pargile romantilise ilme. Ka aiakunst peegeldab seega ideoloogiliselt vaimseid muudatusi. Lääne kultuuris tekivad assotsiatsioonid paradiisi ja Eedeni aiaga; paljud 18. sajandi kirjanikud kõnelevad aedade tõlgendamisest analoogselt "lugemisega". Emblemaatilised (võrdkujulised) aiad, mis varem levisid, funktsioneerisid kui poeemid, satiirid, manifestid. Põhielementideks ei olnud siin mitte lilled, vaid skulptuurid ja arhitektuur - templid, sillad, grotid, obeliskid, purskkaevud, ermitaazid jms. Sageli oli oluline koht sõnumi edastamisel ka topograafial ja taimestikul. INGLISE MAASTIK: SÕNADEST KUJUNDUSSE Maastikuaia liikumine 18. sajandi Inglismaal oli aktiivselt mõjutatud selle arvukate kirjandusfiguuride suundadest ja kujundustest
annaabi.ee 
