(faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-eluslooduse eeskuju kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel. Küberneetika-teadus juhtimisest ja sidest masinas, organismis ja ühiskonnas.
L.Pasteur- tõestas, et käärimine, hapendamine ja roiskumine on elusolendite toimimise protsessid ning et mikroorganismid ei teki neis protsessides, vaid kõikjal leiduvad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Tõestas, et kõik elav tekib elusast. Samuti tõi esile pastötiseerimis tehnoloogia. Lõi marutõvevaktsiini. A.Fleming- pentitsilliini avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. G.Mendel- avastas geenid ja nendepärandumise seaduses, mis paneb aluse geneetika arengule. Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. NT. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi ja vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused
bioreaktorites jäätmete lagundamine geenide muutmine ja siirdamine taimede meristeempaljundus kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist meristeempaljundus- meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem- algkude Meristeemi rakud pole diferentseerunud ehk pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Totipotentsus- kõikvõimelisus · Varre kasvukuhikust eraldatakse väike koelõik · See kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele · Kui see on kasvama hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele
1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD SEGU VIIAKSE VÄIKESTESSE KANNUDESSE KASVUSÖÖTMESSE (SELEKTIIVSÖÖTMELE), MILLES ELAVAD JA PALJUNEVAD HÜBRIDOOMID. TEKKINUD HÜBRIDOOMIKLOONE TESTITAKSE VAJALIKU ANTIKEHA SÜNTEESI SUHTES. KLOONE PALJUNDATAKSE JA KASVUKESKKONNAST ERALDATAKSE ANTIKEHI. SAAME PUHTAD MONOKLOONSED ANTIKEHAD, MIS ERINEVAD TAVALISES ANTISEERUMIS SIALDUVAST ANTIKEHADE SEGUST KITSASTE SPETSIIFILISTE OMADUSTE POOLEST. MONOKLOONSETE ANTIKEHADE KASUTAMINE: 1) ANTIGEENIDE KINDLAKSTEGEMINE; 2) MEDITSIINILINE JA VETERINAARNE DIAGNOSTIKA. KLAMÜÜDIA RÜHM RAKUSISESEID PARASIITBAKTEREID, MIS PÕHJUSTAVAD KOPSU- JA SILMAPÕLETIKKU NING SUGUHAIGUSI. EMBRÜOSIIRDAMINE ARENGU ALGUSJÄRGUS OLEVA EMBRÜO ÜLEKANNE INDLEVA EMASLOOMA VÕI RASESTUMISVALMIS NAISE EMAKASSE. FSH E
1.Rakendusbioloogia 1.1 Biotehnoloogia Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsivad avastatud loodusseaduste kasutamisvõimalusi. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Põhilised biotehn.-s kasutatavad organismid on bakterid ja seened. Hübriidteadus nagu biomeditsiin. Hübriidjõud e. Heteroos.
Fundamentaal- e. põhiteadus Uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. Füüsika, Keemia, Bioloogia) Rakendusteadus Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. Meditsiiini ja põllumajanduse tarbeks. Üldbioloogiline teadus Süvateaduslik uuring (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia jne) Eribioloogiline teadus botaanika, taimegeograafia, zooloogia Rakendusbioloogia Seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises (toiduainete tootmise mitmekesistamine, haiguste diagnoosimine jne.) 2. Milline seos on bioloogial teiste teadustega? Biokeemia ja biofüüsika uurivad elusolendite koostise keemilisi ja füüsikalisi aluseid (nt. Fotosüntees). Biotehnoloogia protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes (nt toiduainete tootmises)
RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia?
· Viljastamine in vitro imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse. · Asendusema emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. · Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. · Reproduktiivne kloonimine inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumakloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele. · Ravikloonimine · Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkuseks · Totipotentne tüvirakk
Kordamisküsimused bioloogias 12.klass Biotehnoloogia Õp lk 8-18 Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? 2.Selgitage, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Nimeta bioloogia erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi (bioonika, biokeemia, biofüüsika, biogeograafia, biomeetria, looduskaitse, meditsiin, biotehnoloogia, geenitehnoloogia). Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Mis on biotehnoloogia? Biotehnoloogia eelised Biotehnoloogia probleemid Millega tegeleb bioonika? Millega tegeleb küberneetika? Mis on biogeograafia?
viirusvabad, siis kasutati neid jõulisemtae taimede kasvatamiseks. Veel kasutatakse meristeempaljundust looduskaitses. 4.Kuidas saadakse hübridoome? Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Nii tekib nende rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. 5. Kuidas toimub embrüosiirdamine? Embrüosiirdamine on embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvlami naise emakasse. Toimub loomadel: Lehmal kutsutakse esile superevolutsioon (5-10 ka 30 munarakku) Kunstlik seemendamine: 6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja Embrüod hoitakse söötmel, siis uuritakse mikroskoobiga ja selgitatakse välja kõige paremad Valitud embrüod siirdatakse või hoitakse vedelas lämmastikus Embrüodes toimud siirdamine Toimub Inimesel: Toimub kehaväliselt, katseklaasis, kus embrüo on 2-5 päeva 6
Antikehad B-lümfotsüütide poolt toodetud valgud, millel on omadus ,,ära tunda" ja seonduda antigeenidega. Superovulatsioon hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalsetel tingimustel ovuleerivad 1-2 munarakku korraga. Surrogaatema loom, kes on sünnitanud teiselt loomalt pärit embrüotest järglaseid. In vitro viljastamine munarakud viljastatakse väljaspool organismi. Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. Reproduktiivkloonimine tuumkloonimine uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeudilisele kloonimisele.
Embrüoid võib siirdada ka teisele loomale. Plussid: *Geneetiliselt väärtuslikult *Ainult geneetiliselt väärtuslikud emasloomalt palju järglasi loomad jäävad *Embrüote transportimine võimalik Miinused: *Päris emaslooma tähtsus kaob FSH – folliikuleid stimuleeriv hormoon, millega saab emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni. EMBRÜOSIIRDAMINE – arengu algusjärgus oleva embrüo ühendamine indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. OVULATSIOON – munaraku vabanemine munasarjast. RETSIPIENTLOOM – vastuvõtja loom. SURROGAAT – asendusema. VILJASTUMINE „invitro“ – viljastamine väljaspool organismi. 3. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Esimese kehavälise meetodi abil sündinud laps 1978. aastal Inglismaal.
antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Eukarüootne rakk (päristuumne rakk) on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist. Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid.
praktilistel otstarvetel kasutada.=rak.teadus. avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. 2.Üldbioloogia ja eribioloogilised e. bakteritoksiin mikroobne putukatõrjevahend, Rakendusteadused mis sünteesib spooride moodustamise käigus Süvateaduslike uuringutega tänapäeva bioloogias glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis tegelevad üldbioloogilised teadused, nagu aktiveerub ja põhjustab putuka surma. geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, 7.Kloon, kloonimine, meriteempaljundus arengubioloogia jt, aga ka eribioloogilised Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse teadused, näiteks botaanika, zooloogia, paljundamise ehk kloonimise meetodeist. loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse
loojad, seega on nad toiduaehela esimene lüli, toiduks heterotroofsetele. - Glükoos on põhiline energeetiline varuaine enamikes organismides - Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. BIOTEHNOLOOGIA Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia rakendusvaldkondade alusel jagataksebiotehnoloogia kolmeks põhivald- konnaks: - punaseks ehk tervishoius kasutatavaks biotehnoloogiaks. - Roheliseks ehk põllumajanduses, keskkonnakatses ja toiduainetööstuses kasutatavaks biotehnoloogiaks. - Valgeks ehk traditsioonilistes tööstuses nagu tekstiilitööstuses, metsatööstuses ja
Pesuvahendites Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed – “kõikvõimelised”. Hübridoomitehnoloogia ja monoklonaalsed antikehad • Teatud antigeen viiakse hiiresse. • Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B-lümfotsüüdid. • B-lümfotsüüdid viiakse kokku kasvajarak- kudega – need on hübridoomid. • Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid. • Nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest. Monoklonaalsete antikehade Antigeen tootmine
mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab soolepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. 8. Milles seisneb meristeempaljundus ning mis on selle eelis? Meristeempaljudamise käigus kasutatakse meristeemrakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal algkude ehk meristeem. Need rakud pole diferentseerunud (pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma). Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule. Selle käigus eraldatakse meristeemi sisaldavast organist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse söötmele. Kui kultuur on kasvama
Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Pesuvahendites Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed "kõikvõimelised". Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse (steriilselt). Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Saadakse viirusvabasid taimi: kartul, maasikas, nelk, krüsanteem. http://oregonstate.edu/potatoes/CSS322WebNotes.html Hübridoomitehnoloogia ja monoklonaalsed antikehad · Teatud antigeen viiakse hiiresse. · Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B- lümfotsüüdid. · B-lümfotsüüdid viiakse kokku kasvajarak- kudega need on hübridoomid.
Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed "kõikvõimelised". Hübridoomitehnoloogia ja monoklonaalsed antikehad Teatud antigeen viiakse hiiresse. Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad Blümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid viiakse kokku kasvajarak- kudega need on hübridoomid. Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid. Nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest. Monoklonaalseid antikehi kasutatakse: Antigeenide määramiseks Teatud valkude puhtaks eraldamiseks Haiguste avastamiseks Rasedustestis
Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda toitu, kus teda normaalselt ei leidu. · Võimalik negatiivne mõju keskkonnale. Kahjurid muutuvad looduslike toimainete suhtes immuunseks. · Põllukultuuridesse kantud muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes need samuti elujõulisemaks. Mis on kloonimine? · Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Kuidas kloonimine toimub? · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. Kuidas kloonimine toimub 2? · Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Kuidas kloonimine toimub 3? · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid igast spermatogoonist 4 spermi. 13. Kuidas ja kus moodustuvad naise sugurakud? Moodustuvad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Ovotsüüdid moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ovogeneesi käigus moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polütsüüti, mis hukuvad. 14. Mis on viljastumine, kus see inimesel toimub? Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik kromosoomistik. See paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule. Inimesel toimub viljastumine kehasiseselt. 15. Mis on biogeneetiline reegel?
· Võib olla kahjulik inimese organismile. Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda toitu, kus teda normaalselt ei leidu. · Võimalik negatiivne mõju keskkonnale. Kahjurid muutuvad looduslike toimainete suhtes immuunseks · Põllukultuuridesse kantud muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes need samuti elujõulisemaks Kloonimine Identse genoomiga organismi loomine (reproduktiivne kloonimine) · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. ·Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Tüvirakkudest samasuguse DNA-nukleotiidjärjestusega rakkude saamine (ravikloonimine) Tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks
1. Biomeditsiiin bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar- ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. 2. Bioonika bioloogia ja tehnika piiritedus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. 3. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. 4. Eribioloogia bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. 5
geneetilistele haigustele. Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Genoomika - täispikkade genoomide uurimine. Igal inimesel on pisut erinev genoom, need erinevused võivad mõjutada inimese tervist. Genoomi täispikka järjestust kasutades saab tegeleda personaalmeditsiiniga, sest on võimalik teada, kuidas patsient ravimile reageerib ja selle põhjal määrata just talle sobiv ravi. Polümeraasi ahelreaktsioon. Esmalt tuleb DNA denatureerida. PCR-i puhul on vaja teada lühikesi järjestusi kahel pool sünteesitavat piirkonda
· "jumala mängimine"; · kurjategijate jms kloonimine; · ... · Kõiki neid saab demokraatlikus ühiskonnas ümber lükata: arvestada tuleb keskkonna mõju indiviidi kujunemisel jne. Ainus tõsiseltvõetav argument: kloonimise tulemus on teaduse praeguse arengutaseme juures bioloogiliselt väheväärtuslik/nõrk. Kloonimine: Identse genoomiga organismide loomine ( reproduktiivne kloonimine). Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema Rakust eemaldatakse geneetilist informartsiooni sisaldav rakutuum. Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siiradakse tüviraku tuum. Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Tüvirakkudest samasuguse DNA- nukleotiidjärjestusega rakkude saamine (ravikloonimine)
3. Mis viis USA-s maisi puhastusliinide aretuseni? USA-s viis maisi puhastusliinide aretuseni viis mõningate sortide ja tõugude ristamine, mille tulemuseks saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest.(Tekkis vajadus uurida, mis ja millistel juhtudel põhjustab seda hübriidjõudu ehk heteroosi.) 4. Milles seisneb rakendusbioloogia? Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. 5. Millega tegeleb üldbioloogiline teadus? Üldbioloogia tegeleb süvateaduslike uuringutega (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia). 6. Mis on eribioloogiline teadus? Eribioloogiline teadus tegeleb süvateaduslike uuringutega (botaanika, zooloogia,
uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure jpm. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, is kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Biotehnoloogiatööstus tugineb meie teadmistel rakkude funktsioneerimise molekulaarsetest mehhanisidest. 2.Bioloogilistel rakendustel on pikk ajalugu. Need said alguse ammu enne bioloogia, õieti enne teaduse teket üldse. Lähtekohaks oli maaviljeluse ja loomkasvatuse teke ning vanaaja meditsiin. Maaviljeluse ja loomakasvatuse käigus aretati aja jooksul kodustatud liikide sorte ja tõuge. Sealjuures toimus enamiku liikide ulatuslik geneetiline muundamine, nii et mõnikord on seda raske ära tunda nende looduslikke eellasi. Juba ammustel aegadel leiti toiduainete töötlemisel meetodeid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel
3. Transportfunktsioon transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse) 4. Retseptorfunktsioon väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale) 5. Regulatoorne funktsioon täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke) · Nukleiinhapped - monomeerideks nukleotiidid DNA desoksüribonukleiinhape RNA ribonukleiinhape Koosnevad: lämmastikalus (DNA A,T,G,C; RNA A,U,G,C) suhkur (desoksüriboos, riboos) fosfaatrühm DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine
aktiivselt liikuvad Kontrolltöö kordamine(LK 68-100) 1. Evolutsiooni protsessid 2. Looduslik valik (olemus, vormid, näide) 3. Kohastumine/kohanemine (erinevused, näited(taimed, loomad) 4. Liigitekke mehhanismid (isolatsioonid) 5. Makro- ja mikroevolutsioon 6. Väljasuremine(mida see endast kujutab) 7. Klassifikatsiooni taksonid (liik...riik) 8. Inimese erinevus inimahvidest TEINE POOLAASTA Geneetika Alleelid- ühe geeni erivormid, mis asuvad homoloogiliste kromosoomide samas lookuses(kohas). Erinevad toimelt või struktuurilt ning määravad selle kaudu organismi eritunnuse avaldumise.(AA ; Aa ; aa) Homosügootsus- ühesuguste alleelida olemasolu munarakus. (AA või aa) Heterosügootsus- erinevate allelide olemasolu munarakus. (Aa) Dominantne alleel- selle tunnuse avaldumine toimub ka heterosügootses olekus. Genotüüp- ühele isendile omane geenidekogum.
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
Biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.). Bioom - on ühe taimekattevööndi elustik. Bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Biosfäär - Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär - maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär).
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3