.......6 TUNNUSTUSED................................................................................................................ 7 LISA 1..................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJALID:..........................................................................................9 3 BIOGRAAFIA Eda-Ines Etti artisinimega Ines Sündinud 26. mail 1981. aastal Haapsalus, muidu pärit Väike-Maarjast. Stiililt pop/rock muusik Aktiivne alates 1999 aastast kuni tänapäevani ELULUGU Eda-Ines Etti sündis 1981. aastal Haapsalus ema Tiina ja isa Avo perekonda, kuhu lisaks kuuluvad vend Ivo ja poolõde Kristel. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike- Maarjasse, kus Ines hakkas osa võtma kohalikelt lauluvõistlustelt, saavutades tihti auhinnalisi kohti.
Eda-Ines Etti Ksenia Heinsoo 12. klass Eda-Ines Etti on Eesti laulja ja näitleja. Elulugu Sündinud 1981. aastal Haapsalus. Paar aastat hiljem kolis pere elama Väike-Maarjasse. Eda-Ines on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja lisaks Rakvere muusikakooli klaveri erialal. Aastal 2000 esindas ta Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, saavutades neljanda koha. Muusikaline karjäär "Kaks takti ette" Soolokarjäär Märkimisväärne edu Ines sai esineda mitmel pool Euroopas "Kolme lillekese juubel" Televisioon ja raadio "Eurolaul", "Laulud tähtedega", "Usu või ära usu!" ja "Eesti talent". Ta on osalenud teleseriaalis
Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11
Eurolaul 1996 Karmel Eikner ja Marko Reikop 1997 Anu Välba ja Marko Reikop 1998 Anu Välba ja Marko Reikop Marko 1990 Romi Erlaeh ja Marko Reikop Reikop 2000 Marko Reikop Anu Välba 2001 Elektra ja Marko Reikop 2002 Karmel Einker ja Marko Reikop 2004 Karmel Einker ja Marko Reikop 2005 Eda-Ines Etti ja Marko Reikop 2007 Maarja Liis Ilus ja Marko Reikop 2008 Eda- Ines Etti ja Marko Reikop Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Anu_V%C3%A4lba http:// et.wikipedia.org/wiki/Eurovisiooni_lauluv%C3%B5istluse_Ee http:// www.youtube.com/watch?v=50HA_BpAeAw http://et.wikipedia.org/wiki/Marko_Reikop Kasutatud Pildid http://www.google.ee/imgres?q=anu+v%C3%A4lba&um=1&hl=et&rlz=1C1SKPL_enEE static1.fotoalbum
Kontsertetendus ,,Valge gospel" Kolm aastat järjest on korraldatud suurejoonelist kontsertetendust ,,Valga gospel" , kus lauldakse gospel-, jõulu- ja pop-laule nii eesti kui ka inglise keeles. Laule ja liigutusi esitavad laulukoor WAF koos Eestis tuntud artistidega . Sellel aastal võtsid sellest osa: Eda Ines Etti, Uku Suviste, Kaire Vilgats, Maiken, Susan Lilleväli, Lauri Pihlap, Rolf Junior, Bert Pringi, Ott Lepland, Taavi Immato, Marian Saar, Norman Salumäe. Dirigendiks oli Anneli Pilpak. Laule esitati laiv bändi saatel. Kontserdi tunnuslauseks on ,, Valge gospel toob sõbrad kokku". Kontsertetendus algas võimsa ja raske gospellauluga divano. Kohe kui lauljad suu avasid ja laulma hakkasid siis nautisin seda kontserti kuni lõpuni. Igal aastal müüakse kohad
Ilmunud albumid : · "Woman Knows"- ansambliga ,,Speed Free `' · "The Greatest Hits" (2005) · "Veidi valjem kui vaikus" (2005) · "100% Rock'n'Roll" (2006) · "LIVE CD & DVD" (2007) · "Veidi valjem kui vaikus II (2007) · "Here Comes The Sun (2008) Tanel Padar on õelnud ,et kui ta ei oleks rokkar oleks ta metsavaht :) . Saavutused: 1999 a. võitis ta noorte lauljate konkursi "Kaks takti ette". 2000 a. osales ta taustalauljana Eda-Ines Etti Eurovisiooni-laulus "Once in a Lifetime". 2001 a. võitis Tanel Padar koos Dave Bentoniga lauluga "Everybody" Eurovisiooni lauluvõistluse. 2003 a. lõi ansambli ,,The Sun `' 2006. a. Eesti muusikaauhindade jagamisel võitis Tanel Padar & The Sun 15 võimalikust auhinnast 5, saades muuhulgas Aasta Albumi ja Aasta Ansambli auhinna. Veel saadi parimaks rockartistiks, parima hittloo valmistajaks ja edukaimaks uueks tulijaks.
afterwards. The Danes took control during the Livonian War then the Swedish had their turn in the 17th century, but they lost it to the Russians during SYMBOLS Flag-blue and white, the flag is confirmed on 27 September 1994 Coat of arms- of the 27th confirmed September 1994 NATURE A few rivers and lakes A lot of deciduous trees and coniferous trees Lakes- Vaikeviik lake Rivers- Asuküla Main Ditch Haapsalu Bay FAMOUS PEOPLE Kaia Kanepi - tennis player Eda-Ines Etti - singer Eia Uus - writer Ly Seppel - poet and translator ATTRACTIONS City hall Independence monument Castle park St. John's Church Hedvig Bull's house St Peter's House Lääne County Museum EVENTS In spring - festival HÕFF Early summer - festival "Open doors" In summer - many nights in a cabin In summer - outdoor performances White Lady legend Component USED MATERIAL http://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_lossipark_ja_Krahviaed http://et.wikipedia
rikastanud rühmatantsude sammustikku ajastu vaimus. Suureks avastuseks sai tutvumine Kristi Roosmaaga Hope'i rollis: volüümikas hääl, äärmiselt hästi tabatud eelmise sajandi 20ndate30ndate Broadway muusikalide laulu ning ka Gene Kelly tantsustiili sujuvus. Vahemärkusena: kuidas küll ajakirjandushaid nii märkimisväärse uudise maha on maganud, on ju see Pärnu neiu õppinud samas Broadway koolis, kus HannaLiina Võsa ja samuti seal ka juba tööd leidnud! Nii Ines Aru kui Ülle Lichtfeldt olid omas elemendis nagu alati: hea sõnavaldamine ja mõõdukus koomika pakkumisel. Tõnu Kark on muidugi persoon, kes leiab igast pebrehunnikust tera! See on vaimustav, kuidas ta oma umbmääraste viisikäsitlustega oskab publiku nii ümber sõrme mässida, et saal lihtsalt rõkkab elutervest naerust! Seekordne orkester oli publikule nähtav jazzansambel, kes solistidele väga mõnusa fiilinguga sekundeeris
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM VÄLJASPOOL HOOAEGA Retsensioon Liina Lepik 10 B klass Sirje Kreisman Kuressaare 2008 Käisin vaatamas Elinor Jonesi näidendit ,,Väljaspool hooaega". Etendus toimus Valjala Rahvamajas 7. oktoobril 2008. aastal. Lavastajaks oli Anne Paluver. Kunstnik oli Riina Vanhanen ja liikumisjuht oli Jüri Nael. Osades mängisid Ülle Kaljuste, Katrin Karisma, Ines Aru, Helgi Sallo ja Terje Pennie. Ülle Kaljuste mängis elukogenud näitlejat Ginnie Stevensit, kes ei hoidnud kunagi emotsioone tagasi ega öelnud ei ühelegi pöörasusele, ta oli täiesti kompleksivaba inimene. Ta oli just kaotanud oma elu armastuse. Mehe, kelle armuke ta oli olnud üle 20-ne aasta. Ta sattus Bess Gallagheri pansionaati tänu sellele, et pidi minema oma armastatu matustele, kuhu ta tegelikult polnud oodatud.
Dear Meg I'm very glad to have your letter. We haven't seen each other for years. I really love music. My favourite style is house and dubstep but i listen other styles too. It depends of my moods. Unfortunately i haven't been at foreign country artists concerts. I have been at different Estonia artists concerts. For example in Võru were TELE2 GoLive concert and there were different artists. I really liked this concert and my favourite singer there was Eda-Ines Etti. I don't have my favourite artist but i defenitly want to go to Rihanna's or Lady Gaga's concert. I like them music much. I think that Lady Gaga's concert will be different than other artists concerts. I have seen one Lady Gaga concert in television and It was amazing. Who is your favourite superstar? See you soon Best wishes, Lisete
seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani on ta paljude lemmik .Isegi nooremate seas kes näevad seda esimest korda .Film on põnev ja kaasa haarav . Filmi muusika annab väga hea tunde ja sõnad mida lauldakse on väga õpetlikud.Ja mulle endale meelidb lugu kus ema aasal laulab et lasp see kasvab vitsata. Seal on igal kohal oma meloodia kui on midagi kurjemat siis on süngemat muusikat ,aga kui midagi kavalat siis vaikne
väljalase, album "Ainult unustamiseks". 2004. aastal avaldati kollektiivi armastuslaule koondav "Ainult armastusest". Samal aastal andis Smilers kokku umbes 150 kontserti. Aktiivne kontserttegevus talletati aastal 2005 kahel kontsertalbumil. "Live unplugged" sisaldab CD ja DVD plaatidel salvestust ansambli akustilisest kontsertist. "Esimene Eesti Tuur" on aga salvestus Tallinnas, Pirita kloostri varemetes toimunud kontserdist, kus Smilers jagab lava külalisesinejatega (sh Ewert Sundja, Ines, Cool D, Tanel Padar, Mihkel Raud). Lisaks nendele albumitele ilmus bändi juhtfiguuril Hendrik Sal-Salleril album "Hendrik Sal-Saller & Estonian Dream Big Band", kus artist esitab tuntud Smilersi laule uuendatud kujul koos bigbandiga. Smilersi seni viimane album "Õhus on Smilers" ilmus aastal 2007. Lisaks kontserditele ja tuuridele Eestis ja Soomes on Smilers osalenud heategevusüritustel ning esinenud Lõuna-Prantsuse Alpides ja Sharm el Sheikhis Egiptuses.
Eesti muusika 21. sajandi algul 21. sajand algas eesti popmuusikale ainulaadse sähvatusega, kui Tanel Padar ja Dave Penton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga "Everybody"(muusika Ivar Must, tekst Maian Kärmas). See oli teenitud tunnustus Ivar Mustale ning pani aluse ka nii Tanel Padari kui ka Dave Pentoni edukale soolokarjäärile. Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines, 2 Quick Start, Genialistid, Lea Liitmaa, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Viimasega seoses tuleb kindlasti mainida ka sajandi algul Eestit tabanud muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazz-kaar, mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Uustulnukatest on pälvinud tähelepanu lauljatar
fwembassytheatre.org/organ.htm klaviatuur, registrinupud. Erinevalt klaverist ei sõltu oreli kõlatugevus klahvile vajutuse tugevusest, vaid seda saab reguleerida erinevaid registreid kasutades. http://en.wikipedia.org/wiki/Organ_(music) Nüüd kasutatakse oreleid peamiselt kirikutes. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega "võimas" , "pidulik" , "värvikas". Eesti tuntumad organistid on Andres Uibo, AarePaul Lattik, Piret Aidulo, Ines Maidre. http://www.youtube.com/watch? v=hHZvMAJUN5g http://www.youtube.com/watch? v=VVWRg2YMGN8&feature=relmfu http://www.accordionsusa.com/ Veel 20.sajandini oli akordion rahvuspill Mängiti kohvikutes ja muudes rahvarohketes kohtades 1931. avati akordionistide kool, mis asub Saksamaal, Trossingeni linnas Üks tähtsamaid osi on vloditud nahksest vm materjalist lõõts. Ühel pool lõõtsa asetseb klaviatuur,
okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis klahvile vajutades ja lõõtsa liigutamisel õhuvoolust võnkuma hakkavad. Tähtsamad mängijad Klaver- Rein Rannap, Mihkel poll, Kalle Randalu Klavesiin- Ene Nael, Imbu Tarum, Reinut Tepp Orel- Andres Uibo, Ines Maidre, Piret Aidulo Akordion- Tiit Kalluste, Henn Rebane
Muusikaline arvestus "Nii on meil moes" Käisin hiljuti vaatamas Muusikaliteatri etendust "Nii on meil moes." See on Cole Porteri poolt 1934. aastal kirjutatud muusikaline komöödia. Osatäitjad olid nii kogumustega muusikalilauljad kui ka uued noored näitlejad: Kaire Vilgats ,Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Etenduse lavastaja oli Andrus Vaarik. Etendusega jäin üleüldiselt rahule, muusikaline pool oli enamjaolt tugev ja ka laulude repertuaar oli päris kuulatav. Ka valgustehnikaga oli etenduse juures hästi "mängitud." Enim, aga avaldas muljet 7-me liikmeline orkester ,kes oli ennast üles seadnud lava kohale. Esiteks oli hästimärgatavalt kohalt mängimine efektne ja teiseks oli see orkester tõesti tasemel. Niiet kui etendus ära vajus (oli
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM REIN RANNAP ,,RUJA" Referaat Kohtla-Järve 2013 Rein Rannap on eesti helilooja ja pianist, kes sündis Tallinnas 6.oktoobril 1953.aastal .Ta on muusiku ja muusikapedagoogi Heino Rannapi ning viiulisolisti ja muusikakriitiku Ines Rannapi poeg. Aastatel 19651972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastatel 1972 1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. Aastatel 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. Aastatel 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis
aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade: 1925 - 1926 Andres Särev 1926 1928 Eduard Lemberg 1928 1932 Alfred Mering
"Holiday", "Vogue", "Human Nature", "La Isla Bonita" ja "Like a Prayer", millele artist on andnud uue kuju. "Like a Virginit" Madonna seekord ei laulnud. Samuti oli publiku reaktsioon üllatavalt tagasihoidlik. Lisalugusid ei tulnud. Mulle see kontsert meeldis, sest nii kuulsat maailma staari polnud ma varem näinud. Tulemuusika oli kontsert koos ilutulestiku võistlusega. Esinejateks olid Maarja-Liis Ilus, Koit Toome, Eda-Ines Etti ja Ivo Linna. Ilutulestikufirmadest: Leedu pürotehnikaturu liider Blikas, neljakordne Soome meister Tähtiraketti ning Valgevene ilutulestiku esinumber Kalvin. Kindlasti oli see kardinaalselt erinev tavalistest kontsertitest. Kahjuks sellel päeval sajas kerget vihma, aga tuju oli ikkagi rõõmus.Kontsertshow algas artistide üksikesinemisetega ja lopes ühislugudega. Pimeduse saabudes algas ilutulestiku võistlus. Iga ilutulestikumeister valmistas oma
Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja isa Heino Rannap muusikapedagoog. Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Rein Rannap on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Konservatooriumi Virve Lippuse klaveriklassis ja Moskva Riikliku Konservatooriumi Lev Naumovi juhendamisel. Ta
Muusikali ,,Nii on meil moes" retsensioon Muusikal ,,Nii on meil moes" toimus 15. november 2008 Tallinna linnahallis. Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju.
Leonora (sop) azucena (mez) manrico(ten) krahv di luna(bar) ferrando ines(sop) Ruiz(ten) trubaduur Kuningas (bass) amneris (mez) Aida(sop)(toatüdruk) Radames(ten) Amonasro(bas) aida isa, etioopia kuningas ülempreestrinna(sop) Ramfis (ülempreester) esietendus oli kairos 1817 tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit
harjub uue eluga, saab nimeks Ants ja läheb koos teiste lastega kooli. "Nukitsamehest" on tehtud ka filme.Esimene Nukitsamehe film tuli välja aastal 1981. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu. Osatäitjad : Nukitsamees Egert Soll Iti Anna-Liisa Kurve Kusti Ülari Kirsipuu Moor Ita Ever Mõhk Tõnu Kark Tölpa Urmas Kibuspuu Ätt Kaarel Kilvet Ema Ines Aru Isa Aarne Üksküla Vanaisa Sulev Nõmmik Film erineb raamatust silmatorkavalt fantastikaelementide poolest, mida Lutsu lastejutus ei leidu, aga mille rezissöör Helle Karis oma linateoses julgelt kasutusele võtab. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid (näiteks selle kohta, et lapsed on metsamajast põgenenud), samuti veendub vaataja, kuidas metsal
VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus. Heleniga keerulised suhted. Ilma hariduseta. Vangla 8.aastat. Elmar Sarapuu:
Rein Rannapi elulugu Rein Rannap on sündinud 6.oktoobril 1953 Tallinnas.Ta on Eesti helilooja ja pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte
Tanel Padar Oli ansambli "Speed free" looja. Ansambli esimene plaat ilmus 2001. aasta mais ja kandis nime "Woman Knows". Kõik Speed Free lood kirjutas Tanel ise. Lisaks võitis Tanel ja tema bänd Speed Free Saku Suurhallis toimuval Eesti Muusikaauhindade 2001 jagamisel Aasta Uus Tulija auhinna. Aastal 2003 lõi ta ansambli "The Sun". Tanel Padari saavutused. Aastal 1999 võitis ta noorte lauljate konkursi "Kaks takti ette" Aastal 2000 osales ta taustalauljana Eda-Ines Etti Eurovisiooni-laulus "Once in a Lifetime" Aastal 2001 võitis Tanel Padar koos Dave Bentoniga lauluga "Everybody" Eurovisiooni lauluvõistluse. 2006. aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel võitis Tanel Padar & The Sun 15 võimalikust auhinnast 5, saades muuhulgas Aasta Albumi ja Aasta Ansambli auhinna. Veel saadi parimaks rockartistiks, parima hittloo valmistajaks ja edukaimaks uueks tulijaks. Vanilla Ninja on 2002. aastal, Sven Lõhmuse loodud eesti ansambel
Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt Avandi), kes on noor maakler ning armunud kaunisse Hope Harcourt'i(Kristi Roosmaa) , kellega ta tutvus kuskil taksos. Tema boss, Yale'i lõpetanud Elisha J. Whitney(Peeter Jakobi)
Fukushimas ei lennanud õhku Tšernobõli sarnaselt reaktor, Fukushima reaktorid said üksnes kahjustada vesinikuplahvatustes ja reaktoritest paiskus välja vähem radioaktiivseid aineid. Fukushimas reageeriti väga kiiresti, inimesed evakueeriti kiiresti Tagajärg 12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks. Tuumaõnnetusi hinnatakse rahvusvaheliselt INES skaalal, millel on seitse astet. 1-3 loetakse intsidendiks, 4-7 avariiks. Viienda kategooria õnnetust defineeritakse kui laialdase ulatusega õnnetust, kuuenda kategooria õnnetus on tõsine avarii ja seitsmenda kategooria õnnetus on ränk avarii. Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tšernobõli katastroof. Ulatuslik radioaktiivne reostus tugeva radiatsiooniga , mis kahjustas laialdlaselt Vaikset Ookeani. Meretoit oli radioaktiivsuse tõttu kõlbmatu.
klaverirepertuaari, jazz- ja vabu improvisatsioone, kirjutanud sümfoonilist muusikat, kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi 200 levilaulu, mis on kujunenud kõige kaalukamaks ja enim tuntust toonud osaks tema loomingust. Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja Isa Heino Rannap muusikapedagoog. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Oma professionaalse tegevuse alguseks peab Rannap ise viiendat kooliaastat, mil lindistas Eesti Raadio fonoteeki klaveripalu ja oma laule. Rein Rannap lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1972 ja Tallinna Konservatooriumi 1977 Virve Lippuse klaveriklassis. Seejärel jätkus tema haridustee Moskva Riikliku
Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes".
Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Ta on kuulus eesti pianist, helilooja, improvisaator, legendaarse Ruja ellukutsuja. Juba väiksest peale tahtis Rein Rannap saada maailmakuulsaks heliloojaks ja klaverdajaks. Oma esimese loo kirjutas Rein Rannap ülesse juba viieaastaselt ja see kannab tänaseni säilinud noodilehel nime ,,Önetus". Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija ja ema Ines Rannap on viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik. Ta lemmikheliloojad on Johann Sebastian Bach,Ludwig van Beethoven, Franz Serafim Peter Schubert, Frederic Chopin ja Ferenc Liszt. Haridustee Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965 1972, ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1972 1977 klaveri erialal Virve Lippuse juures. Seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures 1977 1979. 1991 kuni 1995 õppis Rein
Kender ning laulutekstide tõlkijad on Heiti Kender ja Mikk Purre. Cole Porter oli 20. sajandi ameerika helilooja ja luuletaja. Tema silmapaistvamateks töödeks on muusikalised komöödiad ,,Suudle mind, Kate" (Kiss Me, Kate) , ,,Can-Can" ja teised. Tema muusikat iseloomustavad keerulised sõnakombinatsioonid, nutikad riimid ja huvitavat vormid, mida oli tunda ka nähtud muusikalis. Peaosi täitsid Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeld, Ines Aru, Bert Pringi ja Peeter Jakobi. Mainimist vajaksid veel ka Silver Laas (ansambli Slide 50 solist), Marta Vaarik ning Dagmar Oja, kes ei ole just konkreetselt muusikalilauljad-näitlejad, ent vaatamata sellele, said nad oma osadega hästi hakkama. Muusikalielamuse tegi eriliseks minu aravates see, et kui enamikes muusikalides orkestrit kas üldse ei ole või ei ole laval, siis antud muusikalis oli orkester kõigile nähtaval, selleks eraldi ehitatud alusel, mis asus lava kohal
Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES) ❏ Rahvusvaheline Aatomienergia agentuur 1990 Hiroshima katastroof ❏ 6. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Little Boy” (3600 kg ja 9500 m kõrguselt) Jaapanile ❏ 10 sekundiga hävines 4 km raadiuses olnu ❏ Koheselt hukkus 420 000 elanikust u. 70 000 ❏ Kiiritustõvesse suri üle 20 000 inimese Enne Pärast Nagasaki katastroof ❏ 9. august 1945 (II maailmasõja ajal)
8. väljalase, album "Ainult unustamiseks". 2004. aastal avaldati kollektiivi armastuslaule koondav "Ainult armastusest". Samal aastal andis Smilers kokku umbes 150 kontserti. Aktiivne kontserttegevus talletati aastal 2005 kahel kontsertalbumil. "Live unplugged" sisaldab CD ja DVD plaatidel salvestust ansambli akustilisest kontsertist. "Esimene Eest tuur" on aga salvestus Tallinnas, Pirita kloostri varemetes toimunud kontserdist, kus Smilers jagab lava külalisesinejatega (sh Ewert Sundja, Ines, Cool D, Tanel Padar, Mihkel Raud). Lisaks nendele albumitele ilmus bändi juhtfiguuril Hendrik Sal-Salleril album "Hendrik Sal- Saller & Estonian Dream Big Band", kus artist esitab tuntud Smilersi laule uuendatud kujul koos bigbandiga. Smilersi seni viimane album "Õhus on Smilers" ilmus aastal 2007. SMILERSI VARASEMAD LIIKMED: Ansamblis on kaasa löönud palju muusikuid, sealjuures 1990ndate esimeses pooles kui Smilers oli veel rohkem soome kui eesti bänd, hulk sealseid instrumentaliste
taustalaulja/kitarr, Mike Kroeger - bass, Daniel Adair - trummid 21. sajand algas eesti popmuusikale ainulaadse sähvatusega, kui Tanel Padar ja Dave Penton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga "Everybody"(muusika Ivar Must, tekst Maian Kärmas). See oli teenitud tunnustus Ivar Mustale ning pani aluse ka nii Tanel Padari kui ka Dave Pentoni edukale soolokarjäärile. Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines, 2 Quick Start, Genialistid, Lea Liitmaa, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Viimasega seoses tuleb kindlasti mainida ka sajandi algul Eestit tabanud muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazz-kaar, mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Uustulnukatest on pälvinud tähelepanu lauljatar
Kasutatud kirjandus .............................................. lk 6 2 · Elulugu Tanel Padar on sündinud 27. oktoobril 1980 aastal Haljalas. Ta on õppinud Haljala keskkoolis ja ka Rakvere lastemuusikakoolis, kus ta õppis saksofoni ja klarnetit. Tema tõeline lauljakarjäär algas 1998 aastal, kui ta võitis noorte laulukonkursi "2 takti ette". Eelmisel aastal oli ta Eurovisioonil üks Eda Ines Etti taustalauljaid, sellel aastal läks ta koos Dave Bentoniga ise Eurovisioonile. Neid saatis edu ja nad tulid Eurovisioonilt tagasi üllatusliku esikohaga, mille puhul jääb kahvatuks isegi Erki Noole olümpiavõit. Tanel on osa võtnud ka kahe ansambli tööst. Need on Speed Free ja Compromise Blue. Veidi aega tagasi ilmuski Tanelil Speed Freega album. Tanelil on ka õde Gerli, kes on samuti laulja ja ka tema on võitnud laulukonkursil "2 takti ette". Taneli
toetust. Ta laenas enda perelt suure rahasumma, mida lihtrahval polnud kerge kokku ajada, kuid siiski see õnnestus. Antud olukorras tegi Eugene seda väga peenetundeliselt, kuid ta ei andud perel taganemise võimalust. Selle põhjal võiks arvata, et de Rastignac kuulus rahva hulka, kellel peamine soov oli kiiresti tõusta. Tulles tagasi 21. sajandisse, meenutab taoline juhtum onupoja poliitikat, kus tänu sidemetega jõuab edasi. Näiteks Olympic Casino omanik Armin Karu tütar Ines Karu on enda nime saanud kuulsamaks tänu oma isale. On inimesi, kelle kinnisideeks on saada tippu, ükskõik milliste vahenditega või kelle abil. Kuid me kõik muutume, seda tõestab taaskord Eugene. Alguses, kui noor üliõpilane oli veel huvitatud ballidel käimisest ja õukonna elust osa saamast, siis teose lõpus muutus ta suhtumine. Ta loobus kogu enda varast, et aidata isa Goiroti, kes oli talle isaks saanud
väljalase, album "Ainult unustamiseks". 2004. aastal avaldati kollektiivi armastuslaule koondav "Ainult armastusest". Samal aastal andis Smilers kokku umbes 150 kontserti. Aktiivne kontserttegevus talletati aastal 2005 kahel kontsertalbumil. "Live unplugged" sisaldab CD ja DVD plaatidel salvestust ansambli akustilisest kontsertist. "Esimene Eesti tuur" on aga salvestus Tallinnas, Pirita kloostri varemetes toimunud kontserdist, kus Smilers jagab lava külalisesinejatega (sh Ewert Sundja, Ines, Cool D, Tanel Padar, Mihkel Raud). Lisaks nendele albumitele ilmus bändi juhtfiguuril Hendrik Sal-Salleril album "Hendrik Sal- Saller & Estonian Dream Big Band", kus artist esitab tuntud Smilersi laule uuendatud kujul koos bigbandiga. 2007. aastal ilmus album "Õhus on Smilers". Aastal 2011 ilmus viieteistkümnes stuudioalbum pealkirjaga "Viimane". Lisaks kontserditele ja tuuridele Eestis ja Soomes on Smilers osalenud heategevusüritustel ning esinenud Lõuna-Prantsuse Alpides ja Sharm el
........5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................6 2 REIN RANNAP Rein Rannap (pianist, helilooja, improvisaator) on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres. Isa - Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija, ema - Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures, seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977-1979). 1991 kuni 1995 õppis RR Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Juba 1968a. 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11 KÕ2 Ines Pärn Arvepidamise ajalugu Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku 2011 Raamatupidamise ajalugu Raamatupidaja... Hmm? Lihtkodanik, kes pole ilmselt iial süüvinud raamatupidamisse suurema huviga, teab öelda, et raamatupidaja on üks pikkade blondide lokkis juuste, punaseks võõbatud
superstaari saates. Olen mõelnud ka vahest, et mis ta nii tähtsat siis teinud on, et tema just seal kohtunik on. Mõtlesin kaua keda valida aga lõppuks võtsin ikkagi tema. 3 1. REIN RANNAP Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas, ta on eesti helilooja ja pianist. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz.
..... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid............................................................................... 5 Kasutatud kirjandus......................................................... 6 2 Rein Rannap sündis 06.10.1953. Ta on pianist, helilooja ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap on muusik ja pedagoog aga tema ema Ines rannap on viiulisolist, pedagoog ja muusikakriitik. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965-1972 ja Konservatooriumis 1972-1977 klaveri erialal Virve Lippuse juures, seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures 1977-1979. 1991 kuni 1995 õppis Rein Rannap Lõuna Kalifornia Ülikoolis USC Los Angeleses Stephan Hartke juures heliloomingu erialal. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades samuti enamuses suurimatest linnadest USAs,
põlvkonna muusikud: Tuberkuloid, ansamblid Weekend Vennaskond, Terminaator O Omanäolised ja Guitar Trio ja lahterdamatud Siiri Sisask, Tunnetusüksus Lauri Saatpalu, Henry O Plaadistama hakkas Laks tuntud poplaulja Hedvig Hanson Uus ajastu ja uus sajand O 2001 Eurovisiooni võitjad O Popmuusika edukamad: Tavel Padar ja Dave Ines, 2 Qiuck Start, Benton lauluga Genialistid, Lea Liitma, (,,Everybodi’’) Vaiko Epli, Liisi Koikson, O Jazz-muusika traditsioone Hanna-Liina Võsa, Kaire kannab edukalt festival Vilgats, Nele-Liis Jazz-kaar Vaiksoo, Bert Pringi jt O Folkmuusikas jätkavad O Uus tulnukad: Helin-M ari ansamblid Eesti Keeled, Arder, jazz-pianist Jürmo Jäääär, Dagö, Metsatöll, Eespere, saksofonist Siim
CONTRA, MARGUS KONNULA Selles, et Contra luuletama hakkas ja üheks eesti tuntuimaks poeediks sai, on päris suur osa telestaar Vahur Kersnal. Nimelt on nii Kersna kui ka Contra pärit Antslast, väikesest linnas Võrumaal. Contra ise on öelnud, et Kerna on temast 11. aastat vanem ja kui Contra veel abiturient oli, tegi Kersna juba Antslas diskosid. "Käisin talt mitu korda ühte kindlat lugu nuiamas ja ühel korral viisin talle siis ka luuletusi. Kersna kutsus mind televisiooni esinema, kuid telekasse jõudsin alles kolme aasta pärast, ennem lihtsalt ei julgenud," meenutab Contra oma tähelennu algust. Contra sõnul on Kersnal lihtsalt selline anne, et ta oskab otsida sealt, kuskohast keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida. Ja leiab igasuguseid tegelasi, kes on palju huvitavamad kui need, keda klantspiltidelt leida võib. Teosed Ohoh! - 1995 Kesmasolin - 1996 Üüratu üürlane - 1996 Contramutter - 10. lend -...
aastatel Smilers, Vennaskond ja Terminaator. Jazz-muusika käis Eestis neil aastail tõusuteed. Esile kerkis palju noorema põlvkonna muusikuid: ansamblid Weekeng Guitar Trio ja Tunnetusüksus. Jazz'i hakkas edukalt plaadistama ka poplauljana tuntud Hedvig Hanson. 21. sajand algas eesti popmuusikale ainulaadse sähvatusega, kui Tanel Padar ja Dave Benton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga ,,Everybody". Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival jazz-kaar. Alates 2007. aastast jõuab igal aastal televisiooni vahendusel kõige laiema publikuni konkurss-saade ,,Eesti otsib superstaari". Sealt on oma lauljakarjääri alustanud paljud tänaseks juba hästi tuntud Birgit Õigemeel, Ott Lepland, Liis Lemsalu ja Jana Kask.
Bevor wir uns fragen, ob wir für oder gegen die Musikschule sind, sollten wir alle Argumente genau prüfen und abwägen. Erstens spricht für die Musikschule, dass man dort eine gute Ausbildung bekommt. Es ist sehr wichtig für die Kinder, die sich in der Zukunft mit Musik beschäftigen wollen, weil man in der Musikschule ganz viel musiziert und auch Theorie lernt. Sogar viele gute Sänger und Sängerinnen wie zum Beispiel Eda-Ines Etti und Maarja-Liis Ilus haben auch die Musikschule beendet. Deshalb ist die Musikschule ganz nötig für Kinder, die sich mit Musik beschäftigen möchten. Ein Vorteil für das Lernen in der Musikschule ist auch, dass die Stadt das Lernen in den Musikschulen unterstützt. Also die Schüler sollen fast kein Geld ausgeben, um eine gute Ausbildung zu bekommen. Beispielsweise Tallinn unterstützt die Musikschulen in Nõmme, in Lasnamäe und auch die Tallinner Musikschule
ruumides avatud XL. Eesti ekspress kirjutab: ,, Koos panid pidu tuntud ärimehes ja kurikuulsad allilma tegelased. Toimus suguühteid, kaklusi, isegi mõrv. Konjakit osteti mitme tuhandekrooniste pudelite kaupa, mis oli tollel ajal enneolematu." Palju elevust pakkusid seal olevad ultravioletvalgused. Ööklubis käisid ka esinemas välismaa artistid ja ka Eesti artsistid loomulikult. Kahekümne aasta sees on jäänud meelde paljud Eesti artistid: Maarja-Liis Ilus, Eda-Ines Etti, Evelin Samuel, Koit Toome. Ja ka mitmed bändid: 2 quick star, mr. Lawrence, vennaskond, terminaator, smilers, caater. Inimesi on igasuguseid. Tegijad on beibed ning mittetegijad on luuserid ja äpud. Äpu sõna on tegelikult pärit 1980. aastate alguses olevast lastesaatest, kuid hiljem kujunenud üldnimeks. Äput võib pidada üheks päris Eesti sõnaks. Isikuid, keda kahekümne aasta eest ei kohanud on veel:
1975. aastal hakkas ansambli koosseis pidevalt muutuma. Nad on andnud välja neli albumit. Tuntumad lood Rujalt on ,,Teisel pool vett" , ,,Eesti muld ja Eesti süda", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" , ,,Rahu" , ,,Vaiki kui võid" need on ainult väike osa nende loomingust. Lisaks Rujale oli tal veel kaks rokk ansamblit: Noor-Eesti ja Hõim. Hõim tegeles rohkem Eesti rahvaviiside töötlemisega. Vanemad Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog ning muusikapedagoogika uurija. Ines Rannap oli viiuldaja, pedagoog ning muusikakriitik. Kontsertid Tema esimene soolokontsert toimus 1968. aastal. Ta on esinenud soolokontsertidega NSVL- is, paljudes Euroopa riikides, USA-s, Kanadas ja Austraalias. Ta on korraldanud üle Eesti enda konstert-tuure ,,Klaver tuleb külla" ( 1997, 1999, 2008). Saavutused 1973. aastal võitis ta Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi. Lõppvoorus sai ta auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis 1976. aastal
Lisaks keskenduks tavalistele kauplustele. Samal moel nagu tehakse kaupade maitsmisi tuleks anda kasutajatele võimalus ka mobiilse interneti proovimiseks. Seejärel uurisid nad turundusdirektorilt Kristjan Seemalt ja kõnekaartide juhilt MichaelGregorius Kaselt, et kuidas teenuseid seni pakutud on. Teada saadi, et keskendutud ongi põhiliselt proovimisvõimalustele muuhulgas ka randades. Kliendisuhete juht Ines Järvsoo selgitas seejärel kuidas on tehtud suunatud pakkumisi tänastele Tele2 klientidele. Teiseks leidis Resta, et täna on pakkumised liigselt tehnilised ja segased. Tallinna piirkonna müügijuht Tõnis Leppik kinnitas neile lõpetuseks, et ilmselt tuleks Tele2 pakkumised ja kodulehekülje ülesehitus tõepoolest lihtsamaks teha. Sisekaitseakadeemia võistkond koosseisus Tanel Oppi, Ramon Loik ja Uno Silberg alustasid samuti omavahelisest nõupidamisest
Pille Roosi, Iris Frolovi ja Merike Taali poolt asutatud Kultuuriühing Nordic Sun korraldanud Eestis idamaise tantsu festivale. Aja möödudes kogus idamaine tants tuntust üle Eesti ning tegutsemist alustasid Eesti esimesed tantsutrupid Zahira ja Callista. Zahira trupile panid aluse Pille Roosi, Iris Frolov, Liina Remmelg ja Ulvi Korjus. Callista tantsuturpi lõid Mai-Liis ja Mari-Leen Maasaar ning Monika Kesper. 2000. aastal liitusid Callista rühmaga Anu Eha, Angela ning aasta hiljem Ines Karu. Eestis on õppimiseks väga palju võimalusi nii suuremates kui väiksemates linnades leiab mitmeid kohti, kus saab idamaist tantsu harrastada. Väga eriline on see, et kõhutantsu õpetatakse ka väiksemates Eesti paikades. Lisaks on väga aktiivne suhtlus rahvusvaheliselt kuulsate tantsijatega - suuremad stuudiod kutsuvad pidevalt välismaised artiste, õpetajaid ning lauljaid oma teadmisi jagama. Tantsuklubid, mis tegelevad idamaise tantsuga:
annaabi.ee 
