varjata . Selles seisundis kaob või nõrgeneb inimese enesekontroll. Afektina võidakse üle elada nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone . Tihti tekib afekt konfliktisituatsiooni. Frustratsioon  psüühiline pingeseisund , mis tekib kui inimesel ei õnnestu saavutada oma eesmärki . Tekib ainult olukorra, kui rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid  pettumus, ärritumine jne. Inimese frustratsioonitaluvus on erinev, see sõltub kohanemisvõimest, oskusest oma elamustega toime tulla ja sotsiaalsest aktiivsusest. Tähtsad on ka emotsionaalne stabiilsus, kindlameelsus ja eneseväärikus. Emotsioonide PSÜHHOFÜÜSILISED väljendused On seotud vegetatiivse ehk autonoomse närvisüsteemi talitlusega ja inimese tahtele allumatud. Võivad tähendada muutusi : * südame ja veresoonkonna töös  südame töö kiirenemine või aeglustumine, mille tõttu
, suhkur, kloriid) (3) kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao-, aju häired) (3a) taastumine. Frustratsioon: psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmärgi saavutamist; perspektiivituse või ebaõnnestumise elamustekompleks. Omadused: impulsiivsus; f.-taluvus; isikupära(Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest) John Dollard: igs agressioon on frustratsiooni tagajärg. (Eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena) Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus.) Afekt (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jõuline, normiliselt kulgev, plahvastuslik reaktsioon. (1) patoloogiline efekt(haiguslikul pinnal)  teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifitseeritav, psühhiaatria kompetents) (2) "füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol
Õppimisraskused  kuigi intellekt võib olla normis, üle keskmise või veidi alla keskmise.(1) Impulsiivne käitumine  vastab küsimusele enne kui see on täielikult esitatud, ei suuda järjekorda oodata, katkestab teisi sageli, on kannatamatu, kärsitu, tegutseb enne kui mõtleb. Unehäired  eriti iseloomulik on nendele lastele varane ärkamine, motoorne rahutus ka unes. Halb frustratsioonitaluvus  emotsionaalselt labiilne, ärrituv, reageerib vihapursetega. Kohmakus  avaldub riietumisel, kõndimisel, jooksmisel, samas võivad mõned lapsed olla väga osavad, vahel esineb ka hüperkineese ehk tahtmatuid lisaliigutusi. Kõnehäired  vähene sõnavara, sõnaleidmise raskused, arusaamatu kõne Sotsiaalne kohanematus  raskused sõprussuhete kujunemisel, teistega
haruldased. Kuna ta hindab enim sõltumatust ja vabadust, tahab ise otsuseid teha ja neid ellu viia, siis ta näeb teises inimesed pigem takistust. Düssotsiaalne isiksus: on vastutustundetu ja ühiskonnavastase käitumisega inimene. Eirab igasugu kohustusi, ei käi tööl, ei hoolite oma laste eest, ei maksa võlgu ega makse. Rikub erinevaid seadusi, on olnud palju kohtus või politseis, karistatud. Domineerivad on sotsiaalsed tunnused, on leitud ka isiksuseomadusi. Tal on madal frustratsioonitaluvus ja agressiivne. Kaldub teisi süüdistama ja end õigustama. Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus: emotsionaalselt plahvatav, iseloomustab vähene impulsi kontroll, kergesti vallanduvad vihapursked, ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale. Tema hoiakud ei ole antisotsiaalsed, ta saab aru kui on halvasti käitunud. Samas ta võib olla sentimentaalne. Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus: on emotsionaalselt ebastabiilne, tal on ebaselge minapilt, eesmärgid ja eelistused
Õuduste kujutlemist (see on õudne, hirmus kohutav) Madalat frustratsioonitaluvust (ma ei ela seda üle) Enda või teiste hurjutamist (ma olen/tema on pahane, tühine) C (tagajärjed) Peamised negatiivsed emotsioonid: hirm eksamite ees Peamised ennastkahjustavad käitumisviisid: ma väldin kursusi või kandideerimist töökohtadele, kus on vaja sooritada eksameid, katseid ja teste Ebatervete negatiivsete emotsioonide hulka kuuluvad: Ärevus Depressioon Raev Madal frustratsioonitaluvus Häbi/kohmetus Solvumine Armukadedus Süütunne RB (ratsionaalsed uskumused) Pole mingit põhjust miks ma tingimata pean selle eksami sooritama, kuigi muidugi oleks parem, kui ma selle sooritaksin. Kui ma läbi kukun on see muidugi paha, kuid ma pole sellepärast veel tühine inimene. Ei ole kuigi soovitav, et ma sellel eksamil läbi, ent see pole siiski midagi hirmsat. Kui ma ka edaspidi usun, et pean selle eksami tingimata sooritama, siis mu ärevus ei vaibu, aga ka see pole
võimekusest lähtuvalt), kunstiterapeutidele on see abiks nii diagnostilise vahendina kui ka võttena pakkuda lapsele erinevaid võimalusi, et stimuleerida tema sisemisi arengupotenstiaale. Kunstilise tegevuste puhul on oluline lähtuda eelkõige lapse enda valikust. Lähtudes lapsest, saame olla tunnistajateks, millises arenguetapis on lapse joonistamise areng, materjalide käsitlusoskus, peenmotoorne kompetentsus, fantaasia, julgus katsetada, oskus ümber orienteeruda, frustratsioonitaluvus, eneseväljendusoskus, püsivus jne.(Tartes-Babkina, H; 2010) 2. Ajaloost Kunsti on läbi sajandite kasutatud tervistavatel eesmärkidel, olgu see siis kaudselt kunstniku enda kogemuste, sisepingete ja vajaduste väljendajana või siis põlisrahvaste samaanide poolt rituaalide läbiviimisel. Üheks kunstiteraapia rajajaks peetakse Adrian Hilli. Ta oli ise kunstnik ja hakkas huvituma kunsti terapeutilistest omadustest viibides 1938 aastal ravil tuberkuloosisanatooriumis
4. Õppimisraskused - kusjuures intellekt on normis, üle keskmise või veidi alla keskmise. 5. Impulsiivne käitumine 5 - s.t. vastab küsimusele enne kui see on täielikult esitatud, ei suuda järjekorda oodata, katkestab teisi sageli, on kannatamatu, kärsitu, tegutseb enne kui mõtleb, ei suuda lõpetada alustatud tegevust. 6. Unehäired eriti iseloomulik on varane ärkamine, motoorne rahutus ka unes. 7. Halb frustratsioonitaluvus - emotsionaalselt labiilne, ärrituv, reageerib vihapursetega. 8. Kohmakus - avaldub riietumisel, kõndimisel, jooksmisel, samas on mõned lapsed väga osavad, vahel esineb hüperkineese ( tahtmatuid lisaliigutusi). 9. Kõnehäired on tavaliselt kerged - vähene sõnavara, sõnaleidmise raskused. 10. Sotsiaalne kohanematus - raskused sõprussuhete kujunemisel, teistega mängimisel, reziimiga kohanemisel. Mitte igal lapsel ei avaldu kõik eespool nimetatud jooned.
tulemust. Skisoidne isiksus  Rõõmu tunneb vähestest tegevustest, emotsionaalne külmus, raksused emotsioonide väljendamisel, kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne , ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes , vähene seksuaalne huvi, eelistab üksildasi tegevusi , liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine, lähedaste suhete puudumine. Düssotsiaalne isiksus  hoolimatus teiste tunnete suhtes, vastutustundetud, sotsiaalsete normide eiramine, võimetus püsisuheteks, madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi, võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, kalduvus ennast õigustada, süüdistada teisi. Ebastabiilne isiksus  impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine, kõikuv meeleolu, vähene ettemõtlemise võime, sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi  emotsionaalne ebastabiilss, vähene impulsikontroll, vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi  emots.ebastab. , ebaselge minapilt/eesmärgid/eelistused , intensiivsed
- vähene seotus kooliga: ennekõike emotsionaalselt, psühholoogiliselt, eraldiolemise tunne - internaliseeritud käitumine/probleemid: need lapsed, kes kergesti silma ei jää, vb jäävadki 2 silma vahele 2) kiusamisega seotud Kiusaja: - impulsiivsus, koleerilisus - dominantne isiksus - puudub empaatia - raskused reeglite omaksvõtmises: seotud isiksusejoontega, dominantsusega, rahutusega: miks pean? - madal frustratsioonitaluvus - positiivne suhtumine vägivalda - füüsiline tugevus (poisid) - järk-järgult kahanev huvi akadeemiliste saavutuste vastu: kiusajal kogemus, et saavutab asju elus muul moel, jõuga Ohver: - ettevaatlik: iseloomult, käitumisega; seda näha lapse kõnnakus. Laps kes kardab, näitab seda oma kehakeelega välja - sensitiivne, tundlik: ülemäära vb isegi; tajuvad asju suuremana kui need
 Hüperkineetilised häired  Käitumishäired  Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired  Motoorsed ja/või vokaalsed tikid  Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired Hüperkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired  Täheldatav enne 7. eluaastat  Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s o tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus o kohanemis- ja unehäired o kohmakus o õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsioonitaluvus jne.  Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1),  Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid  Erinevad seletused tekkepõhjustest Käitumishäired  Normist hälbiv käitumine  Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised  Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%) o psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%)  P>T, linn > maa, koolilastest 4-11%  Algus enne 10 eluaastat
Antisocial personality  düssotsiaalne isiksus. Selle haiguse saab määratleda Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kaudu. Düssotsiaalne isiksus  isiksusehäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. Tavaliselt esineb kalk hoolimatus teiste suhtes; tugev ja püsiv vastutustunde hoiak; sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eriamine; võimetus püsisuheteks; madal frustratsioonitaluvus; võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest ja nii edasi. Attention deficit disorder - see on düssotsiaalne isiksus, seda väljendit kasutab psühhiaater. Attention deficit disorder on täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire. Seda diagnoositakse vaid 18-ndast eluaastast peale ning on Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis tähistatud tähe ja numbriga  F61. Attention hyperactivity disorder - aktiivsuse tähelepanu häire, mis on psühhiaatriline diagnoos
1 · Rõõmu tunneb vähestest tegevustest · Emotsionaalne külmus; Raskused emotsioonide väljendamisel · Kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne · Ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes · Vähene seksuaalne huvi · Eelistab üksildasi tegevusi · Liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine · Lähedaste suhete puudumine Düssotsiaalne isiksus F60.2 · Hoolimatus teiste tunnete suhtes · Vastutustundetus, sotsiaalsete normide eiramine · Võimetus püsisuheteks · Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi · Võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest · Kalduvus ennast õigustada, süüdistada teisi Ebastabiilne isiksus F60.3 · Impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine · Kõikuv meeleolu · Vähene ettemõtlemise võime · Sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi F.60.30 · Emotsionaalne ebastabiilsus · Vähene impulsikontroll · Vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi F 60.31
pole täielikku tegevusvabadust ei saa ma olla õnnelik Näide: Mees vahetab tihti töökohta, sest ei taha teistega sidemeid luua. Düssotsiaalne isiksus Kurjategijad ja mõrvarid - Kalk hoolimatus teiste tunnete uhtes - Tugev ja püsiv vastutustundetus, sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine - Võimetus püsisuheteks kuigi suhete loomisel pole raskusi - Väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi - Võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest eriti karistusest - Märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja end õigustada - Kaasneda võib püsiv ärritus Arvamus endast: üksik, kõige tugevam, autonoomne Arvamus teistest: nõrgad, saamatud, neid võib ära kasutada Arvamus maailmast: seadusi ei riku ainult lollid, kõik on enda eest väljas. Näide: Tehes midagi halba ei võta süüd omaks, süüdi on ohver
Skisoidne isiksus - Tunneb rõõmu vähestest tegevustest - Emotsionaalne külmus; raskused emotsioonide väljendamisel - Kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne - Ükskõiksus sots normide suhtes - Vähene seksuaalne huvi - Eelistab üksildasi tegevusi - Liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine - Lähedaste suhete puudumine Düssotsiaalne isiksus - Hoolimatus teiste tunnete sihtes - Vastutustundetus - Võimetus püsisuhteks - Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumis läi - Kalduvus teisi süüdistada Ebastabiilne isiksus - Impulsiivne - Kõikuv meeleolu - Vähene ettemõtlemine - Vägivaldne Impulsiivset tüüpi - Emots. Ebastabiilsus - Vähene impulsikontroll - Vägivallapuhangud Piirialast tüüpi - Ebastabiilne - Ebaselge: minapilt, eesmäegid, eelistused - Intensiivsed, ebastabiilsed suhted - Emots. Kriisid - Enesevigastused, suitsiidiähvardused Histooniline isiksus
Tekib alati mingi viha, agressiivne käitumine. Suurem osa agressiivsest käitumisest põhineb frustratsioonil. Omadused: impulsiivsus, f- taluvus, isikupära (Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest). Frustratsiooniga seoses avaneb isiksus kergesti- kuidas ta reageerib, keda süüdistab, kuidas asja näeb, mida tunneb. John Dollard: iga agressioon on frustratsiooni tagajärg. (eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena). Eriti viib fr agr-ni siis, kui takistust tajutakse sihilikult tekitatult. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus, enese allasurumisvõime, kultuur, eneseomadused, tahtejõud. Afekt. Tugev hingeline erutuse seisund, lühiajaline, kiire, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. Tekib sageli frust pinnal. Tekib ka plahvatuslikult. 1. patoloogiline efekt- haiguslikul pinnal- teadvus häirunud, mälulüngad, oma tegude tähenduse
 Motoorsed ja/või vokaalsed tikid  Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired Hüpetkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired. Täheldatav enne 7. Eluaastat. · Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s  tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus 47  kohanemis- ja unehäired  kohmakus  õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsioonitaluvus jne. · Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1), linn>maa · Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid · Erinevad seletused tekkepõhjustest Käitumishäired. Normist hälbiv käitumine ·Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised ·Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%)  psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%) ·P>T, linn>maa, koolilastest 4-11% ·Algus enne 10 eluaastat
Histrioonne isiksus Anankastne isiksus Vältiv isiksus Sõltuv isiksus Düssotsiaalne isiksus - rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel, millele on iseloomulik: (a) kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes; (b) tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine; (c) võimetus püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi; (d) väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi; (e) võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, eriti karistusest; (f) märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga konflikti tekitanud käitumist õigustada. Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus. KOKKUVÕTE: 1. Psüühikahäireid põhjustab bioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste tegurite interaktsioon. 2
ise ei oska, et jõua). Eesmärgi mittesaavutamine, ebaõnnestumine ongi frstratsioon. Eriti hull on see siis, kui juba on midagi tehtud, nt on juba investeertidu ja ollakse eesmärgile lähedal, ja siis avaldub tõke. Omadused: impulsiivsus, f-taluvud; isikupära John Dollard: iga agressioon on frustratsiooni tagajärg. (eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena.) Frustratsiooniga kaasneb neg emotsioon, väga tüüpiline frst tagajärg on aggressioon. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioonm sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus. Frustratsioonile on kalduvamad impulsiivsed inimesed. AFEKT (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jüuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. 2 afekti mõistet: 1) Patoloogiline afekt (haiguslikul pinnal)  teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatusemi kvalifitseeritav;
alla keskmise. 252 .5. Impulsiivne käitumine . s.t. vastab küsimusele enne kui see on täielikult esitatud,  ei  suuda  .järjekorda  oodata,  katkestab  teisi  sageli,  on kannatamatu,  kärsitu,  .tegutseb  enne  kui  mõtleb,  ei  suuda  lõpetada alustatud tegevust. .6. Unehäired Â .eriti iseloomulik on varane ärkamine, motoorne rahutus ka unes. .7. Halb frustratsioonitaluvus . emotsionaalselt labiilne, ärrituv, reageerib vihapursetega. .8.  Kohmakus  .  avaldub  riietumisel,  kõndimisel,  jooksmisel,  samas  on mõned  lapsed  väga  .osavad,  vahel  esineb  hüperkineese  (  tahtmatuid lisaliigutusi). .9. Kõnehäired on tavaliselt kerged Â vähene sõnavara, sõnaleidmise .raskused. .10.  Sotsiaalne  kohanematus  .  raskused  sõprussuhete  kujunemisel, teistega mängimisel, režiimigaÂ
annaabi.ee 
