........... 4 2. ,,KALEVIPOJA" EEPOSE SÜND ................................................................ 5 2.1. ,,Kalevipoeg" eesti rahva koondkuju ............................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................ 7 2 F.R.Kreutzwaldi elulugu Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 18151818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti
Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter".
luuletust. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus.Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed."Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas .Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht kus ta elas 18431847.Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama
L.Koidula ,,Mu isamaa on minu arm"; Fr.Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa" Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool, mille nimega taheti tänada eesti pärisorjusest vabastajat Kooli loomiseks koguti raha ja annetusi Paraku aga tekkisid loojate vahel sisetülid ning ettevõtmine nurjus Kool avati Põltsamaal venekeelse linnakoolina venestuslaine tagajärjel Rahvusliku liikumise lõhenemine 1871- tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Konflikt tekkis, kui Jannsen ei võimaldanud Jakobsonil ajalehes Postimees kirjutisi avaldada Seetõttu asutas Jakobson Vlijandis oma ajalehe Sakala Selles lehes rünnati kirikutegelasi ja usu põhimõtteid Säärane olukord tekitas lõhe Hurda ja Jakobsoni ja nende poolehoidjate vahel Hurt ei nõustunud Jakobsoni usuküsimustega, jäädes truuks eesti aatele ning pidas oluliseks eestlase vaimset, kultuurilist ja eetilist aengut
Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast
Vastseliina Gümnaasium Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eepose sünni ja kujunemise lugu. referaat Koostaja: Marved Silm 10.klass Juhendaja: Annela Tohv 2013 Sissejuhatus Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eepose sünni ja kujunemise lugu on valminud uurimustöö ja kirjanduse tunni raames. Töö eesmärgiks oli teada saada eepos ,,Kalevipoeg" sünnilugu. Valisin selle teema, kuna tahtsin saada teada ,,Kalevipoja" sünnist ja kuidas see on kirja pandud ja kes seda üleüldse on kirjutanud? Referaat jaguneb kolmeks peatükiks: 1) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882); 2) Eepose algus; 3) Kalevipoeg rahva pärimuses. Esimene peatükk uurib Kreutswaldi elust ja tema tegemistest.
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas
suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapahe vastu ja soovitas asutada Eestis karskusseltse. Oma õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas Kreutzwald peamiselt kalendreid. 1846. a hakkas ta toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa, mis ilmus ligi 30 aastat. Kreutzwaldil tuli mõte välja anda Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Ma-ilms ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849), kus ta tutvustas lugejatele maakera eri paikade goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte
ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks. Kalevipojal on küll raske, aga ta sammub läbi Peipsi ja jõuab kohale. Kaldal ei jõua ta enam sortsile kätte maksma minna, sest ta on liiga väsinud ja heidab magama. Kui Kalevipoeg juba sügavalt magab, varastab sorts tema mõõga ära. Ta hakkab mõõgaga ära põgenema, aga hüpates üle Kääpa jõe kukub mõõk vette ning sorts jääb mõõgast ilma. Kui Kalevipoeg üles ärkab näeb ta, et mõõk on kadunud ja asub seda otsima. Leides selle Kääpa jõest ei võtagi ta seda kaasa vaid paneb sellele peale needuse. Kalevipoeg hakkab ära minema ja teel kohtab ta väikest mehikest, kes jutustab talle naljaka loo, kuidas ta eile oli käinud lahke eide juures, kes oli talle süüa ja aset pakkunud, käskides öösel vait olla. Öösel tulid koju eide kaks suurt poega ja väike mehike kartis väga. Järgmin hommik pääses ta põgenema. Kahekümnes lugu Kalevipoeg valmistub sõtta minema. Sõda toimus Ordurüütlite vastu
· Töö autor: Külli Pihl · Töö pealkiri: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus · Koolitaja: Evi Tarro, 7. kursus · Kooliaste: IV · Koht Koolielus: eesti keel-kirjandus ja kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj · Töö sisaldab lisainfot märkmetes Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus Külli Pihl Tunnikonspekt gümnaasiumile Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff - parun J. R. V. Rosen - toapoiss Gustav Esimene eluaasta Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon: isa aidamees
1. Kust on pärit kirjaniku perekonnanimi Kreutzwald? 2. Miks ei lõpetanud Kreutzwald Rakvere kreiskooli? 3. Kreutzwald pidi naasma vanematekoju Ohulepale, kui tuli ilmsiks tema sobimatus tööks kaubakontori õpipoisina. Millist kasu tõi Kreutzwaldile Ohulepale tagasi minek? 4. Millise teosega astus Kreutzwald esmakordselt kirjandusliku avalikkuse ette? 5. Millal ja millises teaduskonnas asus Kreutzwald Tartu Ülikoolis õppima? 6. Millega tegeles Kreutzwald Tartu Ülikooli üliõpilasena suvevaheaegadel? 7. Millisel ametikohal alustas Kreutzwald tööd peale Tartu Ülikooli lõpetamist? 8. Kellele pühendas Kreutzwald oma jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teel"? 9. Missugused kolm joont iseloomustavad Kreutzwaldi kirjanikuisiksust? 10. Milliseid võimalusi kasutas Kreutzwald osalemiseks aktiivses kultuurielus Võrus elades? 11. Kus veetis Kreutzwald oma elu viimased viis aastat? 12
Annely Tamm IMKATS "Kalevipoeg" Eno Raud (Fr. R. Kreutzwaldi teose ainetel) Autorist Raamatu zanriks on muistend. Autor (Fr. R. Kreutzwald) elas rahvuslikul ärkamisajal. Tema teosed mõjutasid rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kirjanik sündis 1803.aastal Jõepere mõisas. Isa oli kingsepp Juhan Reinholdson ja emaks mõisateenija Ann. Kreutzwald kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades. Õppis Rakvere köster Gööki algkoolis ja kreiskoolis. Peale seda Tallinna kreiskoolis. Oli Tallinnas kaupmehe õpilane. Seejärel tegi ta koduõpetaja eksami ja töötas Tallinnas ja Peterburis koduõpetajana. Õppis ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Lõpetanud ülikooli, asus tööle Võrus arstina. Toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Kuulus Õpetatud Eesti
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus
Pärnu Täiskavanute Gümnaasium Kristel Bauman 10ÕC KALEVIPOEG XII LUGU Referaat Juhendaja: Õp. Reet Sai Pärnu 2009 a. SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. Friedrich Reinhold Kreutzwald......................................................................................4 2. ,,Kalevipoja" sünnist".....................................................................................................4 3. ,,Kalevipoja" 12. lugu.....................................................................................................5 3.1. Lauvaõitlus ja siil.....................................................................................................5 3.2
rahvuliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiumi- nõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Vanemad: isa - Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees, vabastatud pärisorjusest 1815), ema - mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18.augustil 1833.aastal Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888, kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas. Lapsed: tütred - Adelheid Anette Blumberg (1834-1895, kes abiellus
(26.12.1803 25.08.1882) Sündis Virumaal Kadrinas ja suri Tartus. Ta oli luuletaja, prosaist, publitsist, arst ja rahvaluule töötleja. Õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linna algkoolis ja kreiskoolis ning 1819-1820 Tallinna kreiskoolis. 1820-1823 oli õpetaja Tallinna teises poistealgkoolis, 1824-1825 koduõpetaja Peterburis. 1833 aastal lõpetas ülikooli ja asus tööle Võrus linnaarstina, kus töötas kokku 44 aastat. Kreutzwald tõusis ärkamisajal tekkiva Eesti kultuurielu keskseks kujuks. Noorpõlves kirjutas ta saksakeelseid värsse. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika Tartu ajalehes ''Das Inland''. Suurim loominguline saavutus on rahvuseepos ''Kalevipoeg'', mille väljatrükkimise aeg venis pikemaks tsensuuritakistuse tõttu. ''Kalevipoja'' algmaterjal saadi kokku aastal 1853, viimistleti ja alles aastal 1862 trükiti. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema majamuuseum asub Võrus.
"Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.Ta elas 18771882, surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Samuti on mitmes Eesti linnas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Võrus teguteb Kreutzwaldi majamuuseum, samuti asub seal Võru Kreutzwaldi Gümnaasium. Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand." Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) Ta oli Eesti kirjanik ja arst
Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803. aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana, lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Juba lapsepõlves kuulis ta Kaarli mõisateenri Kotlepi käest lugusid muistsest vägimehest Kalevipojast.Ta töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga. Viimane mängis tähtsat osa Kreutzwaldi rahvuslike vaadete ja mõtteviisi kujunemisel. Töötades Võrus linnaarstina, tõusis Kreutzwald ühtlasi tähtsale kohale ka eesti kultuurielus. Suri 1882. aastal, Jakobsonist paar kuud hiljem. Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädalehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja
· Faehlmanni põhimõte oli ,,parem saada kümme korde ajsata haige juurde kutsutud, kui üks kord liiga hilja". · Faehlmann oli üks õpetatud eesti seltsi loomise initsiaatoreid ning oli aastatel 1843-1850 selle esimeheks. · Töötas tartu ülikoolis lektorina. · 1839. aastal õpetatud eesti seltsis peetud ettekandes esitas ta rahvaluulest tuntud kalevipojast rahvuseepose loomise idee, mille teostas hiljem Fr. R. Kreutzwald. · Faehlmanni enda töödest on kõige enam tuntud lugu koidust ja hämarikust. · Suri tartus 22. aprillil 1850. aastal, maetud Tartu Jaani kalmistule. · Tema lemmiklauseks oli ,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed." See on ka kirjas tema hauakivil. Friedrich Reinhold Kreutzwald · Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. 14. detsembril 1803. aastal.
Teema: Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald. Loe õpikust läbi Faehlmanni ja Kreutzwaldi kajastav materjal ja leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Milliseid ühiseid ameteid (3) pidasid Faehlmann ja Kreutzwald? Mõlemad töötasid arstina, õpetajana ja tegutsesid Õpetatud Eesti Seltsis. 2. Millal ja kuhu rajas Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning mis oli seltsi huviobjektiks? 1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa. 3. Kellena ja kus töötas Faehlmann (2)? Eesti keele lektorina Tartu ülikoolis ja tohtrina Tartus. 4. Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks? Kui palju seda on? Loetle need.
mõõga vastu alasit, lõhkus raudse alasi, lõhkus aluspaku, aga mõõk oli märkideta. Rõõmsalt lubas Kalevipoeg, ilma tingimata mõõga hinna välja maksta ja kutsus seppa Virumaale tasu järele. Mõõgameister aga ütles, et tasu tuleb talle Soome ära saata. Nüüd oli kaup koos ja tehti uhked liigud, seitse päeva pidutseti, pidutsedes, aga tekkis sepa vanema poja ja Kalevipoja vahel tüli, mille põhjuseks oli Saarepiiga :" Mehed läksid mässamaie, hullul pealla undamaie...Sõnasõimust sigis riidu, tõusis tappelikku tuli, veeres vereahne vaenu." Selle tüli käigus tappis Kalevipoeg, just saadud mõõgaga Soome sepa vanema poja. Kohutava teo eest needis Soome sepp Kalevipoja mõõga. :" Tõuse, rauda, tappejaksi, kasva kaelalõikajaksi; maksa võlga mõrtsukalle..." Saarel oli kasvanud üks vana tamm taevasse.:" Tamm teeb taeva
12.1798) Ao mõisas Järvamaal surnud 22.04.1850, maetud Raadi kalmistule. Õppis Rakvere elementaar ja Kreisikoolis, Tartu Gümnaasiumis, 1817. Asus õppima TÜ arstiteaduskonda. Oli arst, eesti keele uurija, ÕES esimees, rahvuseepose idee algataja ja TÜ arstiteaduskonna lektor. Tuntumad teosed: ,, Suur on jumal mu ramm" ,, Emajõe sünd", ,, Koit ja Hämarik, ,, Endla järv ja Juta, ,, Vanemuise lahkumine" 12. Kreutzwald. Eluaastad. Võrus elamise aastad. Mida kirjutas? Tähtsamad teosed. Kreutzwald oli rahvuseepose looja, lauluisa, folklorist, etnoloog. Sündis 26.12.1803 Jõepere mõisas Virumaal. Suri 25.08.1882 Tartus ja on ametud Raadi kalmistule. Võrus elas 1833-1877. Kirjutas Eepose Kalevipoeg, ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", rahvaraamat ,,Kilplased" Kirjutas eeposeid ja rahvajutte. Kreutzwald sai 1835. a Võrru linnaarsti koha
1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Hauakivil(Tartu Jaani kalmistul) on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli ja Hageri, Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815- 1817, kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823- 1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833
Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole.
Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3
kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallakuga luuletusi, 8 müütilist muistendit saksa keeles, oli didaktilise(tugeva õpetusliku) hoiakuga, alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist, kalendrijutud. Rahvavalgustuslik tegevus: 1838
populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta). Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas, LääneVirumaal, Kadrina kihelkonnas ja suri 25. augustil 1882 Tartus. Ta oli eesti kirjanik ja arst. 1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi
Kalevipoeg Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Kalevipoega peetakse eesti rahvuseeposeks . 19. saj algul leidsid eesti rahvavalgustajad, et ka eestil võiks olla teiste rahvastega võrdne kangelaseepos . 1839. aastal tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja muistenditest, kuid ta töö jäi pooleli kehva tervise ja suure töö koormuse tõttu . Pärast Faehlmanni surma jätkas eepose koostamist Friedrich Reinhold Kreutzwald . Esialgu pani Kreutzwald Kalevipoja lugusi kokku proosavormis, kuid pärast soomlaste ''Kalevalaga'' tutvumist otsustas ta regivärsi kasuks . Esimene rahvaväljanne ilmus 1862. aastal Soomes . ''Kalevipoega'' on tõlgitud paljutesse keeltesse täis-ja lühiversioonina . F.R. Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas Lääne-Virumaal. Kreutzwald oli eesti kirjanik ja ka arst. Kreutzwald on lõpetanud palju koole, seal hulgas ka 1833
KALEVIPOEG Otsis Soomes ema ja ostis mõõga. Tappis sepa poja. Lood saadi talurahva lugudest. ,,Kalevipoja" saamislugu *1833 F.R. Faehlmann kavatseb kirjutada ,,Midagi Kalevipojast" *1836 Ilmub E.Lönnroti eepos ,,Kalevala" eesti eepose loomise inspiratsiooni allikas *1850 F.R.Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab ,,Kalevipoja" proosavarianti *1857 Kreutzwaldil ilmub ,,Alg-Kalevipoja" käsikiri *1859 Hakkab ilmuma ,,Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles Täiendus: *1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande ,,Kalevipoja" muistenditest saksa keeles *1822 K.J.Petersoni artikkel ,,Kalevipoja" kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid) *1862 ,,Kalevipojast" ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas) ,,Peko" Setu eepos (1980ndad) anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha
.................................................................27 LISA 2................................................................................................................................28 LISA 3................................................................................................................................29 2 SISSEJUHATUS Tegin enda uurimistöö Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta. Kreutzwald on kõige kuulsam inimene, kes Võru linnas elanud on. Arvan, et iga Võru linna elanik peaks temast nii mõndagi teadma. Sellepärast otsustasingi Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta oma uurimistöö teha. Dr. Fr. R. Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. aastal Lõuna-Eestis, Jõeperes. Ta käis Tallinna ja Rakvere vallas koolis ning aastatel 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Aastatel 1833-1877 töötas Friedrich Võru linnas arstina. Lauluisa suri Tartus 25
Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole.
IMKATS ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järgi jutustanud Eno Raud. F.R. Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
