seonduv monumentaalmaaliga. Maalitehnika Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik korrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige. Secco Lisaks tuntakse ka "kuiva freskot" , mille puhul töö võib lõpetada kuival pinnal, näiteks temperavärvidega peale maalides. Kuivale lubjapinnale tehtud maali nimetatakse secco. Fresco secco't on tihti kasutatud detailide lisamisel või paranduste tegemisel valmis freskodele. Kahe tehnika suurim erinevus seisneb selles, et tõeline fresko on kestev, kuiv fresko aga kipub aja jooksul maha kuluma. Ajalugu
• Prato katedraali kooriruumi freskod kujutavad vastasseintel Ristija Johannese ja Püha Stefanuse elu, neid peetake kõige tähtsamateks töödeks, eriti tantsiva Salome kuju • Lippi peamine altarimaal Pratos asub Püha Dominicuse kloostri söögisaalis ja see kujutab vastsündinud Jeesust, keda kummardavad Joosep ja Maarja • • • • Elu lõpupoole elas Lippi Umbrias Spoletos, kuhu teda telliti maalima Spoleto katedraali apsiidile stseene Maarja elust(4 freskot) • Filippo Lippi tähtsus seisneb selles, et ta arendas itaalia maalikunsti edasi naturalismi suunas • Võttis kasutusele ümarvormi • TEOSED PÜHA AMBROGIO KIRIKU ALTARIMAAL PRATO KATEDRAALI FRESKOD PÜHA STEFANUSE SÜND RISTIJA JOHANNESE SÜND PÜHA STEFANIUSE SURM TANTSIV SALOME JEESUSE SÜND AUTOPORTREE MADONNA LAPSEGA SEITSE PÜHAKUT
Liis Viidas 12C Eesti kunsti sünd 1. Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. 2. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, ...
Püha õhtusöömaaeg on üks kuulsaimaid Leonardo da Vinci maale, mis valmis aastatel 14951498. See on maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko (seinamaali liik ja tehnika) kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Maali mõõtmed on 4,2x 8,8 m (15 jalga x 29 jalga). Söögisaalides on Milanos kasutatud teema (Püha õhtusöömaaeg) traditsiooniline, ent Leonardo teostus on palju realistlikum ning sügavam. Leonardo ei töötanud sell...
http://www.improvisedlife.com/wp-content/uploads/2012/03/Frida-Kahlo-body-cast-2.jpg Diego María de la Concepción Juan epomuceno Estanislao de la Rivera y Barrientos Acosta y Rodríguez (1886-1957) oli Mehhiko maalikunstnik, seinamaalija Tal oli kaksikvend, kes suri 2 aastasena 10 aastasena õppis kunsti San Carlose akadeemias. 1907 kolis Euroopasse. Diego otsis uut maalimisvormi, mis väljendaks tema päeva keerukust, kuid siiski jõuaks laia publikunil. Õppis Renessanssi-aegset freskot leidis oma ala. Naasis Mehhikosse. 1930-40, aastatel külastas tihti USA-d Seinamaaling Rockefeller Centre'is Nelson Rockefeller'i ema lemmikmaalija. Diego sai vaid teose pealkirja. Lenin Paluti eemaldada, asendada Lincolniga. Diego sai teose eest kogu palga Seinamaal hävitati. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Detalle_de_Lenin.jpg/800px-Detalle_de_Lenin.jpg
Fresko valmis aastatel 1481-1482. Stseen kujutab Matteuse 16. peatükki, kus taevariigi võtmed antakse Püha Peetrusele. (6) 6 4.SANDRO BOTTICELLI Sandro Botticelli elas aastatel 1445-1510. Ta oli 15. sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik. Üks esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. (7) 4.1. Botticelli tööd Sixtuse kabelis Tuntuimad on 3 freskot: “Kristuse kiusatus”, “Korah karistamine” ning “Stseenid Moosese elust”. Kokku maalis ta neid 11 kuud. (7) “Korah karistamine” . “Kristuse kiusatus” “Stseenid Moosese elust” 7
sugulaste tellimisel. Näiteks 1477-1478 maalis ta Lorenzo vendade villasse Castellos ,,Primavera" (,,Kevade"), mis on üks tema tuntuim töö. 2 1480. aastaga algas Botticelli kõige viljakam loomeperiood, mida võib kinnitada katastriraamatusse kantud õpilaste ja sellide arvukus tema töökojas. Samal aastal kutsus paavst Sixtus IV Sandro Rooma, kus ta maalis tolle aja teiste silmapaistvate meistritega kolm freskot Sixtuse kabelisse. Nendes teostes ilmnes Botticelli osavus ja meisterlikkus tervikliku kompositsiooni loomisel, kuigi need pole ta parimad tööd, sest Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1482. aastal pöördub Botticelli tagasi Firenzesse, kus Lorenzo Medici tellib temalt seeria freskosid ning 1483.-1484. aastal loob Botticelli oma surematu fresko ,,Venuse sünd". Pärast kunstnike patrooni Medici surma muutub Botticelli tööde stiil lõlikult. Ta viimase
7. Millise riigi järglane oli Bütsants (kumb antiik-maa)? Rooma 8. Missuguse põhiplaaniga olid enamus büts kirikutest, kuidas selliseid ehitisi võib nimetada? 9. Nimeta Konstantinoopoli kuulsaim katedraal, missuguse uue ehitustehnilise uuendusega seal tegemist on? Hagia Sophia, 10. Missugune on bütsantsi kapiteel? tugevasti stiliseeritud taimornamendiga kaunistatud, ümberpööratud tüvipüramiidi kujuline kapiteel 11. Kirjelda büts mosaiiki või freskot (keda kujutati, kuidas, taust)? mosaiik värvilised kivid, sädelev klaas, tavaline hoone muutus pidulikumaks, smald, inimfiguurid karmiilmelised, pikaks veninud; lilla, must, kuldne 12. Millised Kuidas tagajärjed olid Kiievi vürsti Vladimiri ristiusku astumisel ja abiellumisel Büts printsessiga? Büts kunst elas edasi vanavene kunstis. Sealt võeti üle võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. 13
a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree-(:autoportreed, paraadportreed, maastiku portreed) ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.Itaalias olles tegi akvarellmaale inimestest ja maastikest. Tehnikas kasutas ta peamiselt freskot, akvarelle ja õli. · Peterburi akadeemia lõputöö teemal ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast" · Venemaal Tsaar Aleksander II portree · Kodumaal ovaalselt maalitud pildid vanematest, kes on langetatud silmadega. Ema · Pariisi ,,Kristus ristil" · Itaalias Iseenda autoportree · Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" · Itaalias ,,Tütarlaps allikal" · Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal"
o Michelangelo isa pani ta peagi kooli kuna nägi tema intelligentsust. o Michelangelo tutvus ühe kaasõpilasega, kes oli temast 6 aastat vanem ja õppis maalikunsti. Ta julgustas Michelangelot järgnema oma talenti ja tegema midagi muud. o Michelangelo isa oli tuttav suursuguse Medicite perekonnaga. Kui Michelangelo sai 13 aastaseks sokeeris ta oma isa sellega et oli nõustunud kaasa lööma töökojas, mis kuulus maalijale Domenico Ghrilandaio. Peale ühte aastat õppides freskot läks Michelangelo edasi õppima skulptuuri medici aedadesse ja lühikese aja jooksul kutsuti ta isiklikult Medici elamisse. Michelangelo esimene teadaolev töö on "Head of a faun" Ta tegi selle 13 aastaselt, praeguseni ei ole skulptuur säilinud. (Pildil järgitehtud koopia) Michelangelo esimene maal "The Torment of Saint Anthony", õli ja temperavärvidega. "Madonna of the stairs" on Michelangelo reljeef, mille ta lõi Lorenzo de' Medici koolis
Termid – Tänapäeva mõistes sanatoorium, asusid saunad, basseinid, arstid ja massaaži tehti. Triumfikaared – Suured sambad või kaared sõjavõitude mälestamiseks. 21. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunst (Pompeji ja Herculaneumi näitedetel)? Mosaiik on väga oluline. Armastati kasutada erinevaid toone, kujutati loodust, tihti maaliti seintele uksi ja aknaid, millest välja vaadates avanes imeline pilt, küllaltki palju kasutati freskot. 22. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Kasutusele võeti sümboleid, nendest sai aru ainult kristlikus usuga inimene. Need joonistati seintele. Ristiusk oli keelatud ja inimesed pidid ennast varjama ja salajasi kokkusaamisi tegema. Mõned näited: lambatalle õlul kandev mees kehastas Head Karjast – Kristust, Püha Vaim- tuvi, lootus- ankur, surematus- paabulind. 23
Termid Tänapäeva mõistes sanatoorium, asusid saunad, basseinid, arstid ja massaazi tehti. Triumfikaared Suured sambad või kaared sõjavõitude mälestamiseks. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunst (Pompeji ja Herculaneumi näitedetel)? Mosaiik on väga oluline. Armastati kasutada erinevaid toone, kujutati loodust, tihti maaliti seintele uksi ja aknaid, millest välja vaadates avanes imeline pilt, küllaltki palju kasutati freskot. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Kasutusele võeti sümboleid, nendest sai aru ainult kristlikus usuga inimene. Need joonistati seintele. Ristiusk oli keelatud ja inimesed pidid ennast varjama ja salajasi kokkusaamisi tegema. Mõned näited: lambatalle õlul kandev mees kehastas Head Karjast Kristust, Püha Vaim- tuvi, lootus- ankur, surematus- paabulind.
-1428. aastatel. Üks Masaccio töödest Püha Kolmainsus on praegu Santa Maria Novella kirikus Firenzes. See töö, kui arvestada kõiki tema taisigi suurteoseid, on esimene süstemaatiliselt lineaarse väljavaatega. Ilmselt kavandas Masaccio selle töö oma abimehe Brunelleschiga isiklikult. Masaccio suri 1428. aasta lõpus, täpset kuupäeva ei ole teada. Legendi järgi Masaccio mürgitati kadeda maalijast rivaali poolt. Ainult neli Masaccio freskot eksisteerivad tänapäeval kindlate andmete järgi, kuigi on alles ka teisi töid, milles ta osaliselt kaasa tegi. Usutakse, et teised tööd on hävitatud. Masaccio avaldas suurel määral mõju hilisematele renesansskunsti suurmeistritele. Vasari, kellelt on pärit ka enamus fakte Masaccio kohta, tekstile tuginedes vaatlesid maalikunstnikud Masaccio freskosi, et õppida hästi maalima. Ta kujundas ümber Itaalia
Võib mainida üht kunstnikku ka nimeliselt, see on itaallane Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Varasemal ajal kujutati inimesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas inimesi ilmekamalt, loomulikumalt. Ta rõhutas figuuride ümarust, vormi. Giotto loomingu tunneb ära talle iseloomuliku näotüübi järgi inimestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil silmad. Koloriit on hele. Giotto harrastas peamiselt freskotehnikat. Tema parim töö 40 freskot Paduas Capella dell` Arenas (stseenid Kristuse ja Maarja elust). Gooti perioodi jääb ka tahvelmaali sünd. Aluseks puuplaat või lõuend. Vajati neid eeskätt altarite jaoks. Gooti ajastul õitses miniatuurmaal ehk raamatumaal. Hiilgeaeg 13. sajandi Prantsusmaal. Põhitöö oli piiblite illustreerimine. Tohutult töömahukas ühes köites tuhandeid pilte. Illustreeriti ka muud usulise sisuga kirjandust (psalter kirikulaulude kogu, breviaar- palveraamat jne).
o Michelangelo isa pani ta peagi kooli kuna nägi tema intelligentsust. o Michelangelo tutvus ühe kaasõpilasega, kes oli temast 6 aastat vanem ja õppis maalikunsti. Ta julgustas Michelangelot järgnema oma talenti ja tegema midagi muud. o Michelangelo isa oli tuttav suursuguse Medicite perekonnaga. Kui Michelangelo sai 13 aastaseks sokeeris ta oma isa sellega et oli nõustunud kaasa lööma töökojas, mis kuulus maalijale Domenico Ghrilandaio. Peale ühte aastat õppides freskot läks Michelangelo edasi õppima skulptuuri medici aedadesse ja lühikese aja jooksul kutsuti ta isiklikult Medici elamisse. Michelangelo esimene teadaolev töö on "Head of a faun" Ta tegi selle 13 aastaselt, praeguseni ei ole skulptuur säilinud. (Pildil järgitehtud koopia) Michelangelo esimene maal "The Torment of Saint Anthony", õli ja temperavärvidega. Anatoomia õpingud
Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Klaaside värvid olid väga kirkad. Enamasti olid inimfiguurid. Nende peaülesanne oli religioosseid jutustusi edasi anna. Tahvelmaal oli uue, looduslähedasema kunsti ettekuulutaja. Võimaldas edasi anda peeneid nüansse ja mitmekesisust. Kasutati peamiselt altarite juures (tiibaltarid). Maalide temaatika oli religioosne. Näod, poosid olid ilmekad, kuid moonutatud. Freskot iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Maalid on küllaltki looduslähedased, maastikuline. Iseloomulik oli intiimne ja lüüriline kallak. -seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. -miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika
arhidekt, vaid ka kunstnik ja skulptor ning ka nende alltöötav käsitööliskond. Pidulike ruumide kujundusvõttestik oli järgmine: ukseavadel oli kolmnurkse frontooniga siseportaalid, põrandad olid kaetud marmorplaatidega, seina allosa kattis kõrge sokkel, millelt sirutusid laeni seinu rütmiliselt liigendavad pilastrid, mille vaheline pind oli kaetud kas gobeläänide või maalidega, kasutati nii freskot kui ka tahvelmaali. Rumi sein lõppes laealuse, antiigist inspireeritud karniisiga, mida mõnikord eristas laest ka lai maalitud või reljeefne friis. Laetüüpidest oli kõige leinum kassettlagi, kuid esines ka tavalist talalage. Lae puittalasid võis katta maaling või nikerdus. Esindusinterjöörid on oma kujunduselt arhidektuursed, kasutatakse ka välisarhidektuuri elemente. Interjöör oli värvirõõmus ja esitas erinevaid materjale marmor, puit, tekstiil,
koopiaid. Portree ja monumendikunstis tegid roomlased originaalseid asju, portreed paistsid silma oma töepärasusega, selle eelduseks vöib pidada nende suurt austuse esivanemate vastu, oli komme hoida kodus esivanema portreed. Rooma kunstis väljandub ka naise kui isiksuse väärtustamine. Muutus ka soengumood, ei oldud enam rahul lihtsate soengutega. Tahvelmaale ei ole säilinud. Hästi on teda rooma seinamaal (paremini säilinuim Pompeijs). Tehnikatest kasutati mosaiiki ja freskot (eelistati varasemal perioodil). Freskot maaliti värskele krohvile. Koos Rooma riigi langemisega kaotas originaalsuse ja väljendusrikkuse ka rooma kunst. § 29 Hiline rooma kesririik 3. saj tabas Rooma Impeeriumi sügav kriis, seda iseloomustasid sagedased verised riigipöörded, nii pääsesid võimul eka madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, tihti tekkis neid mitu korraga ja see tõi endaga kaas lakkamatuid kodusõdu
sisemisest ja välimisest elust. Teised kirjutised "Jutlused Hesekieli raamatu põhjal", (591593), kokku 22 jutlust. "Jutlused evangeeliumide alusel", (593) kokku 40 jutlust. "Kaks jutlust Ülemlaulu alusel". "Esimese Saamueli raamatu kommentaarid". Imed Adrien Isenbrant "Püha Gregoriuse missa" 16. sajandi esimene pool Diakon Petruse väitel laskus Püha Vaim valge tuvi kujul Gregorius I peale. Välimus Diakon Johannes kirjeldas 9. sajandil Rooma San Andrea kloostris olnud freskot, millel oli kujutatud Gregorius. Tema kirjelduse järgi oli Gregorius "palja pealaega, kollakaspruuni habemega, tema lokkis juuksed meelekohtadel olid pikad, tema nina oli peenike ja veidi kongus, tal oli kõrge laup, paksud huuled, lõual oli nägus kühm ja tema käed olid ilusad." Fresko pole tänapäevani säilinud. Tervis Gregorius I kannatas aastaid seedehäirete, podagra ja palaviku käes. Tervisehäirete ja hiljem häälekaotuse tõttu pidi ta osad jutlused dikteerima.
Piazza della Signoria'lsümboliseerib Firenze vabadust, renessanssinimese võitleja ideaaltüüp. ,,Taavet" tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas. Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas Julius Teise hauamonument.ja Mooses selle üks osa Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat) · Maailmaloomisne ja Noa lugu. · Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid; · Kolmnurksetes võlvisiiludes akende kohal on Kristuse eelkäijad. · Võlvinurkades on 4 maali iisraeli rahva ajaloost. · Kogu lage liigendavad maalitud arhitektuursed osised. Teos sisaldab kokku 350 üksikfiguuri. Kogu kompositsiooni maalis Micelangelo üksi. · Sixtuse kabeli idaseina ,,Viimne kohtupäev" 1536-1541.
kunstielu keskmeks. Lorenzost- suurest kunstnike ja poeetide patroonist- saab Botticelli peamine klient. Kunstnik teeb hulga töid Medici ja tema sugulaste tellimisel. 1477-1478 maalib ta Lorenzo Medici vendade villasse Castellos ,,Primavera" (,,Kevade"), ühe oma tuntuma töö. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea tolle aja silmapaistvate meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) maalis kolm freskot (,,Stseend Moosese elust", ,,Pidalitõbise tervenemine", ,,Korahi, Datano ja Abirami karistamine") Vatikani palee kabelisse, mida tuntakse Sixtuse kabeli nime all. Nendes süzeedes ilmneb taas Botticelli osavus ja meisterlikkus tervikliku kompositsiooni loomisel. Ometigi ei ole need tema parimad tööd. Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1480. aastate loomingust kuuluvad ta tippteoste hulka maalid ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv madonna". 1482
pigmendid, mille kasutamine ulatub kaugetesse eelajaloolistesse aegadesse, olnud kunstnikele ja kujundajatele üheks vanimaks värvisaamisviisiks. Olles vastupidavad lubjale, kasutati neid anorgaanilisi muldpigmente buon´is (või tõelises) freskomaalis, mis on kõige kestvam seinamaalinguviis. Pigmendid, segunedes täielikult märja krohvipinnaga, muutuvad seinapinna lahutamatuks osaks. Kuna antiiksest Kreekast pole säilinud ühtki buon freskot, võib ajaloolise tähtsusega näidiseid näha väljakaevatud 1. sajandi Pompeji villades, varasemates Hiina Liao-yangi hauakambrites Manzuurias ja 6. sajandil maalitud Ajanta koobastes Indias. Mõned kaunimatest buon freskodest valmistasid renessansiajastul ltaalias Michelangelo ja Rafael, vastavalt Roomas Vatikani Sixtuse kabelis ja stanzades. Lisaks neile ülivärvikatele näidistele on muldpigmendid olnud kergelt kättesaadavaks ja suhteliselt odavaks vahendiks mitmesugustele vee ja õli
seotud. Seetõttu nimetatakse vararenessansi maalikunsti vahel "primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessansiga). Tuleb rõhutada, et quattrocento maalikunstil on võibolla just tänu teatud primitiivsusele oma eriline võlu, värskus ja spontaansus. GIOTTO di BONDONE (1266-1337) Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell' Arena's (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud,
!, Itaalia: jaguneb kolmeks: trecento- 14.saj, quattrocento- 15.saj, cinquecento- 16.saj Vara renessanss: 15. saj esimene pool, üleminekuajastu. Siin eristatakse kahte suunda: 1) radikaalne- realistlik -> püüdis gootit hüljata 2) konservatiivne- idealistlik; radikaalne- Mosaccio vara-reness. teerajajaks, elust teatakse vähe, peatööks freskod Brancacci kabelis Firenzes (karmeliitide klooster). (Alguses oli 14 freskot, põhiline on pattu langemise stseen ja Püha Peetruse elu kujutamine, põhistseenid on paradiisist välja ajamine ja pearaha.); kohati poosid gootilikult jäigad, domineeris juba alasti figuur; loodus ja interjöör tähtsad; olulisemaks tööks: Püha Kolmainsus perspektiivi ja kolmnurk kompositsiooni!! Teine osa töödest on freskod San Clemente kiriku kabeli kaunistamiseks; Uccello eelkõige lahingustseenid; San Romano lahing; teadusliku perspektiiviõpetuse rajaja;
kõrgrenessansiga). Tuleb rõhutada, et quattrocento maalikunstil on võibolla just tänu teatud primitiivsusele oma eriline võlu, värskus ja spontaansus. ● GIOTTO di BONDONE (1266-1337) ● Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. 13 ● Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell’ Arena’s (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased
Üldmuljelt meenutab hoone Peetri kirikut Roomas. Puuduseks võiks pidada kaht barokset kellatorni ning nende vahel liiga kõrgele kerkivat frontooni2, mis varjab vaadet õnnestunud kuplile. Nimetatud frontoonil näeme ilmekat reljeefi, mis kujutab Pauluse usulise ümberpööramise stseeni Damaskuse teel. Sama temaatikat on käsitlenud väga paljud maalikunstnikud. Vatikanis lossis on Pauluse kabel , kus saame imetleda Michelangelo loodud freskot, mille ülemisel poolel domineerib Jeesus oma taevase kaaskonnaga, alumisel poolel lebab pimestatud Paulus. Perutav hobune, hirmunud teekaaslased, Jeesuse peopesast kiirgav valgusekimp, kõik rõhutab siin hetke erakordsust. Taevase väe kujutamisel on Michelangelo siin hülgamas renessansi kunstiideaale. Kindlasti võib seda stseeni pidada juba baroki avamänguks. Michelangelo. Püha Pauluse pööramine. Vatikani lossi Pauluse kabel, Rooma.
1670.aastal rootsi kuninga Karl XI rahadega ehitatud kirikust, mis 1710.aastal maha põletati, pärineb Kaarli kiriku tornikell. Uus kirik pühitsetigi kuningas Karlile. Kaarli kiriku ehitamine oli 19.sajandil tallinnas poliitiliselt pilt 16 üha mõjukamaks kujuneva eestlaskonna suurürituseks, milles lõik kaaasa ka niisugune rahvuslik suurkuju nagu Johann Köler, kellelt pärineb kristust kujutab apsiidimaal. Kolm freskot selle all maalis Sally von Kügelgen. (Helme M. , 2002)lk 19 Kirik on ehitatud laia tsentraalse ruumivormiga ristikujulise hoonena. Hiilgava insenerilahendusena võimaldab telliskaartele toetuv puitlagi katta suure ja avara saali ilma nähtavastust piiravate vahetugedeta. Eesti kogudusele ehitatud kirik oli tärkava rahvuluse suurteos, mis oma 1500 istekohaga kuulub tänaseni eesti suurimate hulka ja on
Vaarao peakatte tähtsaim kaunistus oli absoluutse võimu sümbol kuldne madu otsmikul, kelle hammustus silmapilkselt surmas. Naised kaunistasid soenguid lootoseõiega, mis asetati soengusse nii, et lille vars oli mööda pealage ja õis asetses otsmikul. KREETA Pronksiajastu Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks, selle keskseks asumiks kujunes Knossos. Kreeta tsivilisatsiooni mõjutasid tugevasti Egiptus ja Babülon. Ühtki Minose kultuuri Freskot varasemast ajast kui 17. saj e Kr pole olemas. Minose ajastu rõivaste kohta annavad teavet imekaunid dekoreeritud anumad, elevandiluust ja keraamilised kujukesed, ja võrratud kuldehted. Arvatakse, et naised olid Minose kultuuri õitseajal küllaltki vabad ja mängisid ühiskonnas väljapaistvat rolli eriti religiooni vallas. Kogu teave rõivastuse kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud.
Gootit Itaalia vastu ei võta. Kooriruumides paiknes vaimulike koor, kus keerukad tseremooniad läbi viidigi. On rohkelt tornekaitseülesanne. Inimesed EI võta jumalateenistusest osa. Kiriku pikijoon on sammaste ehk piilaritega pikisuunas jaotatud löövideks. Keskmist löövi nim. pea- ehk kesklööviks. Kui ülemisel löövil on aknad, on tegu basiilikaga. Romaaniaja profaanarhitektuur pole eriti säilinud. Maalikunstis on miniatuurmaal. Esineb freskot ja mosaiiki, aga vähesel määral. Skulptuuridega kaunistatakse kirikuuksed (fassaadid, portaalid), väravad, materjalina eelistati pronksi ja kivi. On ka puitu. Kindlasti värvitud. Tellijaks oli kirik, skulptuur on seotud arhitektuuriga. Pole proportsioonides, skulptuur pidi jutustama, inimene pidi aru saama, mida taheti öelda. Maale ei nähtud, kirikud on pimedad. Oli lihtne, otstarbekas, loogiline, monumentaalne. Gooti kunst Jaguneb varagootika (12.-13.saj.), kõrggootika (13.-14.saj
annaabi.ee 
