Et elektrone hoiavad aines kinni kristallvõre tippudes olevad + ioonid, siis on vaja teha tööd elektriliste tõmbejõudude ületamiseks ja seega kulub fotoelektroni väljumistöö nende jõudude ületamiseks ja elektronile kineetilise energia andmiseks. 22. Einsteini valem fotoefekti jaoks ja selle seletus. hf = A + mv 2/2, kus h on pealelangeva valguse sagedus, kokku hf on valguskvandi energia, mis muutub fotoelektroni antud ainest väljumise tööks A ja energia ülejäägi saab elektron kaasa kineetilise energia mv2/2 näol, kus m on elektroni mass ja v tema kiirus ainest välja tulemisel. 23. Kirjuta fotoefekti punase piiri sageduse valem. f = A/h 24. Kirjuta fotoefekti punase piiri lainepikkuse valem. = c/f = ch/A, kus (loe lambda) 0n valguse lainepikkus ja c = 300 000km/s = 3.108 m/s on valguse kiirus vaakuumis, f valguse sagedus ja A elektroni väljumistöö ainest.
Plancki valem: E=h*f E=Valgusosakese(footoni) energia h=Konstant/6,6*10-34 J*s f=Sagedus Footon on elektromagnetvälja kvant. Valgust saab kirjeldada lisaks lainele ka osakesena footonina. Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljumist ainest valguse toimel. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikema lainepikkusega valgus ei ole suuteline ainest elektrone vabastama. Õhutühja ballooni on paigaldatud katood ja anood. Nendevahelist pinget saab mõõta ja muuta. Valguse toimel katoodidest väljalöödud fotoelektronid liiguvad anoodidele, mis põhjustab fotovoolu tekkimise. Voolutugevus sõltub rakendatud pingest. Pinge suurenedes voolutugevus kasvab. Küllastunud vool tekib siis, kui kõik katoodidest väljunud elektronid jõuavad anoodile. Einstein väitis, et valguskvant saab neelduda ainult tervikuna ehk kui elektron neelab footoni, siis elektroni energia suureneb täpselt h*f võrra. h*f=A* ((m*v2)/2)
· Juhtides on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul liikudes tekitavad elektrivoolu. · Pooljuhtidel on vaja elektri juhtimiseks erilisi tingimusi (nt. temperatuuri suurendamine). Elektrivool metallides · Metallide kristallvõre sõlmedes asuvad positiivselt laetud ioonid. · Ioonide vahelises ruumis asuvad vabad elektronid. · Metall on tavatingimustes neutraalne. · Metallide juhtivuse põhjustab vabade elektronide liikumine (elektronjuhtivus). · Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis · Vaakumis on aatomite ja molekulide kontsentratsioon nii väike, et aineosakesed liiguvad ruumi seinast seinani üksteisega kokku põrkamata. · Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator (puuduvad elektrivoolukandjad). · Elektrivoolu tekitamiseks vaakumis on vaja sinna viia laengukandjaid (termoemissiooni teel).
Ek 2 E hf A E k E c f h A fp h h f m c2 h p mc 11 ELEMENTAAROSAKESED Elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Praegu teadaolevalt on elementaarosakesed leptonid (näiteks elektron ja neutriinod), kvargid ja vaheosakesed (näiteks footon). Teised elementaarosakesed on juba liitosakesed (hadronid), mis koosnevad kvarkidest. Hadronid on näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron. 12 KVANTMEHAANIKA Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid. Selle tänapäevane kuju arendati välja aastatel 1925–1935 ning selle põhiautorid on Werner Heisenberg, Erwin Schrödinger, Max Born, Pascual Jordan,
Neoonlampide töötamiseks peab alati olema nendega järjestiku lülitatud voolu piirav takisti, mis võib olla ka lambi soklisse sisse ehitatud. Ioonseadised e. gaaslahendusseadised on elektrovaakuumseadised, mille töö põhineb elektrilahendusel väärisgaasides (neoon, krüptoon, argoon) või metalliaurudes (elavhõbe). Elektrilahenduse tüübi järgi eristatakse huum-, kaar-, ja koroonalahendusseadiseid. Gaaslahendus on elektrivool gaasis elektrivälja toimel. Selle tekkimiseks ja säilitamiseks on vaja, et gaasis tekiks pidevalt laengukandjaid (vabu elektrone ja ioone). Kui gaasi elektrijuhtivust põhjustab ainult välise ionisaatori mõju, siis nimetatakse gaaslahendust sõltuvaks. Gaaslahendust, mis jätkub ka peale kõgi väliste ionisaatorite kõrvaldamist, nimetatakse sõltumatuks. Sõltumatu gaaslahenduse eriliigid on kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus ja
elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut
koosneb sisendpilust; kollimaatorist, mis teeb kiirguse paralleelseks; disergeerivast elemendist (võre või prisma), mis jaotab kiirguse lainepikkuste järgi; kollimaatorist, mis koondab paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutistena; väljundpilust, mis selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse. Fotoelektronkordisti- PMT koosneb fototundlikkust katoodist, dünoodidest ja anoodist. Dünoodidele on rakendatud pinge, mis kiirendab elektrone ja iga elektron, põrkudes dünoodi pinnaga vabastab mitu elektroni. Vool kasvab laviinina. PMT on mõeldud nõrga kiirguse mõõtmiseks. On võimalik detekteerida üksikuid footoneid. PMT tundlikkusele paneb piiri haavelmüra ja pimevool. Spektrofotomeetri ja fotomeetri erinevus- Spektrofotomeeter: Fotomeeter: Skaala laiendamine- 1)tavalises absorptsioon-fotomeetrias: T=0%- kiir blokeeritud, T=100%- solvendi neeldumine 2)“kõrge
röntgenkiirguse tekkimine ja väljumine ainest. Tekkinud röntgenkvantide energia on üheselt seotud aatomiga, millest see väljus. See on röntgenmikroanalüüsi aluseks. 39.Kuidas määratakse keemilise elemendi kontsentratsiooni EDS meetodil? Ei leidnud vastust 40. Kuidas tekib EDS röntgenspektris foon? · Iga laenguga osake kiirgab kiirendamisel või pidurdamisel elektromagnetlainet. · On olemas tõenäosus, et ainet ergastav elektron genereerib pidurdudes röntgenkiirguse ilma sisekatte elektroni välja löömata. · Sel juhul võib ainesse tungiv elektron kaotada mistahes suurusega energiahulga kuni kogu tema kineetilise energiani ja ainest väljuv röntgenkiirgus ei ole enam iseloomulik teatud aatomile. · Seda kiirgust nimetatakse pidevaks röntgenkiirguseks. 41. Kuidas tekib energiadispersiivse röntgenspektri foon? Peaks olema sama mis eelmine 42
Energia - füüsika arvestus • Energia jäävuse seadus : Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. • Alalisvoolu mõiste, vahelduvvoolu mõiste. Nende ajalooline olelusvõitlus majapidamisse – kumb jäi peale ning kes seotud oli? : Alalisvool - käib ühtse ringina ; elektrivool, kus laenguosakestel on kindel liikumissuund, mis ei muutu. Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad (mugav kasutada, kuid raske suurel hulgal salvestada). Olelusvõitlus: Edison (oli alalisvoolu poolt, oli kuulus, hakkas Tesla vastu võitlema ehk tegi vahelduvvoolu nö avalikkuse ees maha, nt hukkas loomi avalikult) ; Tesla (oli vahelduvvoolu poolt, sündis Serbias ja kolis Ameerikasse). Peale jäi vahelduvvool puhtalt füüsikast ja matemaatikast lähtudes. • Alalisvoolu allikaid, vahelduvvoolu allikaid :
ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16)
Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kergesti. Alaldatav vahelduvpinge rakendatakse anoodi ja katoodi vahele. Kui anoodil on positiivne pinge katoodi suhtes, siis anood tõmbab katoodist eraldunud elektronid endasse, tekitades voolu. Kuid kui anoodil on katoodi suhtes negatiivne pinge, siis voolu ei teki, sest anood tõukab elektrone kui negatiivse laengu kandjaid endast eemale. Anood ise ei eralda elektrone, seega saab elektronide vool olla ainult ühesuunaline ‒ katoodilt anoodile. 6. Elektronkiiretoru tööpõhimõte? Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht
Mantelsüdamikku kasutatakse eriti väiketrafode puhul. Manteltüüpi trafol on hargnev magnetahel ning mähised asuvad keskmisel sambal, mille ristlõige on kolm korda suurem välimiste sammaste ristlõikest. Trafo magnetahel koostatakse elektrotehnilisest lehtterasest, mis sisaldab kadude vähendamise eesmärgil räni. Elektrit juhtivas kehas (magnetahelas) indutseeritakse vahelduvmagnetvälja mõjul pöörisetaoline elektrivool. Pöörisvooluga kaasnevad soojuse eraldumine ja energiakadu (pöörisvoolukadu). Soovimatute pöörisvoolude vähendamiseks magnetsüsteemi ferromagnetilistes osades, valmistatakse trafosüdamik isoleerlakiga kaetud teraslehtedest. Südamiku ristlõige jagatakse üksteisest isoleeritud osadeks, mille tulemusena ei saa pöörisvoolud liituda ja seetõttu vähenevad pöörisvoolust põhjustatud kaod. Trafosüdamiku koostamisel tekivad paratamatult
Fotoelement Fotoelement on pooljuhtseadis, mis muundab valgusenergia elektrienergiaks. Ventiilfotoelementides kasutatakse kõige sagedamini räni. Kui kahe õhukese p- ja n-pooljuhikihi vahel moodustuva p-n-siirdesse satuvad footonid, siis põhjustavad need erimärgiliste laengute eraldumist ja laengukandjate (elektronide ja aukude) liikumist vastaselektroodidele. Selle tulemusel tekib elektromotoorjõud (vooluta olekus ca 0,6 V) ja kui väline vooluahel on suletud, siis elektrivool. Normaaltalitlusel on fotoelemendi pinge ca 0,5 V. Kiirguse soovimatu peegeldumise vältimiseks on fotoelement kaetud peegeldusvastase kihiga. Sobiva voolu saamiseks ühendatakse fotoelemendid jada- ja rööpühenduse kombineerimise teel mooduliteks, need aga omakorda patareideks. Fotoelementide mooduleid valmistatakse võimsusega mõnest millivatist kuni mõnesaja vatini. Tööstuslikult toodetud fotoelementide kasutegur on 14 17%.
Sama elemendi kõik aatomid on identsed. Ühe elemendi aatomid erinevad teiste elementide aatomitest. Ühendid koosnevad mitme elemendi aatomitest. Keemilises reaktsioonis aatomid paigutuvad ümber, eralduvad üksteisest või ühinevad, aatomeid ei teki juurde ega kao kuskile 1. Orbitaalid Elektronid paiknevad aatomituuma ümber kindlaksmääratud kujuga ruumipiirkondades orbitaalidel. Orbitaal - sellise ruumiosa piirpinda, kus elektron 99%-se tõenäosusega viibib, igal orbitaalil on oma kindel energiatase. Eristatakse s, p, d ja f orbitaale. Elektroni üleminekul kõrgema energiaga orbitaalile (ergastamine) neeldub kvantenergiat, üleminekul madalama energiaga orbitaalile kiirgub kvantenergiat Kui aatomeid on palju, siis toimub neid üleminekuid palju ja tekib erinevatest diskreetsetest lainepikkustest koosnev kiirgus, mida saab lahutada üksikuteks kindla lainepikkusega komponentideks
...................................................................................................38 7.7. Ülekandenähtused...............................................................................................41 7.8.Alalisvool.............................................................................................................42 7.9. Elektritakistus..................................................................................................... 43 7.10. Elektrivool vedelikes ja gaasides......................................................................45 7.11. Juhid, pooljuhid, dielektrikud .......................................................................... 46 7.12.Geomeetriline optika..........................................................................................47 7.13.Fotoefekt (välis- ja sise-)................................................................................... 52 8.Tiirlemine ja pöörlemine ...........
Rööbiti ühendatud kondensaatorid saab asendada ühe kondensaatoriga, millel on sama kogulaeng q ja sama potentsiaalide vahe. 12.Alalisvool. Alalisvoolu toimed. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Metallides on laengukandjateks vabad elektronid (juhtivuselektronid). Elektrolüütides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis on korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma. Kestva elektrivoolu tekkimiseks on vajalik vooluring, kus need laengud saaks kestvalt liikuda ja liikumapanevaks jõu tekitajaks pingeallikas (vooluallikas, toiteallikaks). Kui voolu suurus ega suund küllalt pika ajavahemiku kestel ei muutu, siis nimetatakse seda alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustajaks suuruseks on amper. 1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset,
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed
R0 + R R0 + R -U r= () r-vooluringi sisetakistus J Magnetväli vaakumis (Amperi seadus)- Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nim. magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper``I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=k1BIlsin, kus võrdetegur k1=1 B-induktiivsus (tesla T) H-magnetvälja tugevus (henri H) 0H=B 6p.Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide
Need millised on ülemuses ja millest tuleneb pooljuhi nimetatakse enamus laengukandjateks, teised vähemus laengukandjad. Enamuslaengukandjad on pärit lisandilt. Vähemus laengukandjad omajuhtivuselt. Tulemusena sõltub enamus laengukandjate vool mõnevõrra temperatuurist. Vähemus laengukandjad väga tugevalt temperatuurist. Skeem on toodud P-pooljuhi põhiselt. N-pooljuhil on auk ja elektron skemaatiliselt vahetuses. 1.2 PN-Siirde omadused Kui pooljuht kristalli juhtivusega tsoonid tekib PN-siire, mille omadused on aluseks enamikele pooljuht seadiste tööle. Taolised kristallid P-osas on suurem osa auke N osas, aga elektrone. 1.3 Temperatuuri toime PN siirde omadustele Teatavasti on vähemus laengukandjad kõik pärit omajuhtivusest, mis sõltub väga tugevalt temperatuurist
Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala - juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ (A/mm) R= 1-2+/I 38. Magnetväli vaakumis Magnetväli vaakumis (Amperi seadus)- Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nim. magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper``I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=k1BIlsin, kus võrdetegur k1=1 B-induktiivsus (tesla T) H-magnetvälja tugevus (henri H) 0H=B 39. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt
eneseinduktsiooni nähtus elektromagnetilise indutsiooni alaliik, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis vooltugevuse ühikulisel muutusel ühe ajaühiku jooksul. võnkering kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori elektrivälja energia ja pooli magnetvälja energia muunduvad perioodiliselt teineteiseks. vahelduvvool elektrivool, mille tugevus perioodiliselt muutub. Optika Laineoptika valgus kui elektromagnetlaine nähtav valgus on elektromagnetlaine lainepikkuste vahemikus 760nm kuni 380nm. elektromagnetlainete skaala madalsageduslained, raadiolained, infravalgus, nähtavvalgus, ultravalgus, röngtenkiirgus, gammakiirgus, kosmiline gammakiirgus. lainefront - piir, kuhu on keskonna häiritus laine näol jõudnud. lainepikkus vähim vahekaugus kahe samas taktis võnkuva laine punkti vahel (nt
Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronitest. Ainukesena on lihtsaima elemendi vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton. Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu,mille väärtus on ~1,6*10-19 C. Aatomi koostisosad. Prooton ja neutron on ligikaudu võrdse massiga, mis on 2000 korda suurem elektroni massist. NIMETUS MASS(kg) LAENG(C) Elektron 9,1*10-31 -1,6*10-19 Prooton 1,6726231*10-27 +1,6*10-19 Neutron 1,674928*10-27 0 Tavaolekus on aatom elektriliselt neutraalne. Seega peab prootonite arv tuumas ja teda ümbritsevate elektronide arv võrdne olema. Seda arvu nimetatakse laenguarvuks Z, mis on tähtsaim aatomit iseloomustav suurus. Vahemaad aatomi osakeste vahel on ülisuured, aatom sisaldab palju tühja ruumi. Planetaarmudeli vastuolud.
1. teema aatomifüüsika, aatomimudelid Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht);
elektrilist välismõju. Kogu aatom omandab tervikuna positiivse 6 elektrilaengu, sest aatomisse järelejäänud elektronide kogulaeng ei suuda enam tasakaalustada tervet tuuma endiseks jäänud positiivset laengut, viimane jääbki aatomis mõjuma ja see mõju ulatub väljapoole aatomi piire. Aatomit, mis on ära andnud elektroni ja omandanud positiivse elektrilaengu, nimetatakse positiivseks iooniks. Vaba- nenud elektron võib lühikest aega olla aatomite vahelises ruumis ja siis minna teise aatomi koosseisu. Neutraalne aatom muutub negatiivselt laetuks, kuna tuuma positiivne laeng ei suuda elektronide suurenenud laengut tasakaalustada. Elektriliselt neutraalne aatom on muutunud negatiivseks iooniks, ta avaldab negatiivse elektrilaengu välismõju. 1.4 ELEKTRILAENGUD Juba kauges minevikus avastati Vana Kreekas, et merevaiku
ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elektronide aatomis olema välissfääri. võrdne. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on võrdne minimaalne potensiaalne energia. Mida kaugemal elektron on Kompleksi ühendi tekke näiteks on järgnev reaktsioon: lõppsaaduste masside summaga. (A.larosier 1774) tuumast, seda nõrgemini on ta tuumaga seotud. 1.2 Energia jäävuse seaduse - järgi energia ei tekki ega kao. 3) F..Mundi reegel ühesugust tüüpi orbitaalid täituvad esmalt Kui süsteem on suletud siis energia hulk konstantne. Energia on ühesuguse spintkvantarvuga elekrtonidena st.elektronid asuvad
samas juhis, mida läbib välja tekitanud vool. Pooli induktiivusus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline volutugevuse muutumise kiirusega. Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetese ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Võnkering on elektriahel, milles tekivad elektromagnetvõnkumised; koosneb kondekast ja induktiiv-poolist. Thompsoni vaelm võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 L C Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. Elektromotoorjõud E V Magnetvoo muut Wb Ajavahemik t s Magnetvoog Wb Magnetinduktsioon B T Pindala S m2 Nurk pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel o
Röntgen- 1985), radioaktiivsuse (Curild 1896 1898) avastamisel. Et aatom tervikuna on neutraalne, peavad tema koostises olema ka positiivselt laetud osakesed. 1911.a. ehitas Rutherford aatomi ehituse mudeli, mille kohaselt praktiliselt kogu aatomi mass on koondatud positiivselt laetud tuuma. Ringorbiidil ümber tuuma tiirlevad elektronid, mille arv aatomis on võrdne tuuma positiivse laenguga. Klassikalist aatomi mudelit täiendas Taani teadlane N. Bohr (1855 1962) näidates, et elektron võib liikuda ümber tuuma kindlatel statsionaarsetel ringorbiitidel, mis on määratud ja kvantarvuga n ja mis omab ainult täisarvulisi väärtusi. Peakvantarvu 1 puhul liigub elektron esimesel e. põhiorbiidil. Statsionaarsetel ringorbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga. Elektron kiirgab või neelab energiat kvantidena üleminekul ühelt orbiidilt teisele. Üleminekul 1 orbiidilt teisele elektron neelab energiakvandi. Energia neeldumisel läheb aatom põhiseisundist
.. tõuseb kuni Tsulamine.. on stabiilne, mingi hetk hakkab tõusma jälle ja on vedel, kuni keemistemperatuurini.. seal siis on stabiilne. Energia jällegi neeldub ja edasi siis hakkab temperatuur tõusma ning aine on gaasiline. See on kristallilise aine puhul. Amorfsel ainel on sinkavonka joon, ilma stabiliseerumiseta tahkest gaasini. Soojusmasina kasutegur: Q1=U2-U1+A1 -Q2=U1-U2+A2 Q1-Q2=A1+A2 A=Q1-Q2 (kreeka n)=A/Q1 Kreeka n=(Q1-Q2)/Q1 Laengute vastastikune toime: Elementaarosakesed – Elektron (-) prooton (+) neutron (0) Tavaliselt -+ laneguid võrdselt ja keha on neutraalne. Kui mingil viisil aga luua kehas elementaarosakeste ülejääk, osutub keha laetuks. Elektrilaengud on mateeria primaarseks omaduseks, elementaarosakeste lahutamatuks osaks. Elektriliselt isoleeritud süsteemi (vool ei saa läbida seda piiravat pinda) summaarne laen ei saa muutuda so. Elektrilaengu jäävuse seadus. Vastavalt sellele jaotatakse kõik ained 3. Rühma – dielektrikud, juhid ja pooljuhid
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Füüsika Kelly Saar ELEMENTAAROSAKESTE JÄLGIMISE JA REGISTREERIMISE MEETODID Referaat Juhendaja: L. Pogorelova Alatskivi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Aatomituum ise koosneb elementaarosakestest. Füüsika haru, milles uuritakse aatomituumade ehitust ja muundumist, nimetatakse tuumafüüsikaks. Algselt ei eraldatud tuumafüüsikat ja elementaarosakeste füüsikat. Elementaarosakeste maailma mitmekesisusega puutus füüsika kokku tuumaprotsesside uurimisel. Elementaarosakeste füüsika eraldamine iseseisvaks uurimispiirkonnaks toimus suhteliselt hiljuti, umbkaudu 1950. aastal. Praegu kaks iseseisvat füüsika haru: ühe sisuks on aatomituumade
vastupidiselt välja suunale. Tuum neelab energiat. See on NMR fenomen. Tuuma asukoht molekulis (keemiline "ümbrus") môjutab resonantssagedust teatud määral ja 2 see on aluseks NMR spektrite môôtmisele. NMR on ülitähtis orgaanilise keemia meetod. Populaarsed tuumad: 1H, 13C, 31P, 19F, sagedused 60-200MHz Elektron spinn resonants: analoogne nähtus, elektronkatte resonants magnetväljas. Ergastatakse mikrolainega 10000MHz 5.2 Spektroskoopia aparatuur Tüüpilise spektraal instrumendi skeem Valgusallikad: valgusallikas peab olema intensiivne ja stabiilne (päike 10-16 W/(m sr Hz), impulsslaser 1014 W/(m sr Hz) ). vesiniku vôi deuteeriumi gaaslahendus lamp
plaadikesed (pulgakesed) _ Anoodil toimub alati oksüdeerumine ehk elektronide loovutamine _ Katoodil toimub alati redutseerumine ehk elektronide liitmine _ Et katoodi ja anoodi määrab ära neil toimuv protsess, siis on nende laengud galvaanielemendis ja elektrolüüsi korral erinevad. Galvaanielement seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool => keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks Galvaanielement _ Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektrodist _ Elektrodid on omavahel ühendatud metalljuhtmega _ Elektrolüüdilahused on ühendatud elektrolüüdisillaga Anoodil (tsinkelektrood): Zn oksüdeerimine Katoodil (vaskelektrood): Cu redutseerumine Elektroodipotentsiaalide vahet (pinge elektroodide vahel) nimetatakse galvaanielemendi elektromotoorjõuks
oma silm. Värvusreaktsioon. Molekulid lagunesid kõrges temperatuuris. Saades leegist energiat, läksid aatomid kõrgemale energianivoole ja sealt alla tulles andsid osa energiat ära valguskvandina. Energiaallikaks soojuskiirgus. AAS - juhitakse leeki, kuhu on pihustatud uuritav aine, elektromagnetkiirgus. Neeldumisribadel registreeritakse, kui palju neeldumine vähenes. Spetsiifilised lambid õõneskatoodlamp. Plokki on puuritud auk. Katoodi ees on anood. Lamp on ise õhutühi. katioonid kogunevad katoodile (negatiivne ,,-,,), anioonid kogunevad anoodile (positiivne ,,+"). Kiirgusallikas tuleb valida vastavalt uuritavale elemendile. Metallide emissioonijooned jäävada rohkem spektri nähtavasse ossa. Mittemetallidele iseloomulikud jooned jäävad spektri jäigemasse ossa või isegi alla 180 nm. Igale elemendile on omane oma komplekt spektrijooni. See on justkui sõrmejälg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
