10) Etoloogia elusorganismide käitumist. 11) Makroelemendid - hapnik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, u. 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks, vesinik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse,vesinikaatomid osalevad vesiniksidemetes moodustamises, lämmastik-esineb valkudes,nukleiinhapetes, energiat kandvas molekulid adenosiintrifosfaadis, mõnes vitamiinis, fosfor-esineb sidemete moodustamises ATP's, leidub ka nukleiinhapetes, fosfolipiidides ja väävel-leidub valkudes, vitamiinidest, ensüümides. 12) Inimese koe tüübid - kaltsium-99%luudes ja hammastes, tagab nende tugevust, naatrium kaalium- naatrium v’ljaspool kaalium seespool rakku, tagavad norm.veevahetuse, reg.n’rviimpulsse, fluor-hammaste areng, kaitseb emaili,takistab suhkrute muut.org.hapeteks, jood-osaleb kilpnäärmetöös,Knhormoonide ja valkude sünteesis, magnesium-osaleb nukleiinh. ja valkude sünteesil, reg.südame tööd, raud-punasteverel.
HAPNIK Toodavad taimed Hingatakse seda sisse Kui hapnikku pole, siis sureb organism ära. Miks? Sest me ei saa energiat enam toidust kätte ilma hapnikuta LÄMMASTIK Aminohapetes, nukleiinhapetes, heterotsüklilistes lämmastikuühendites Biomolekulides süsinikuskelett täiendav, mitmekesistav ja reaktsioonivõimet tõstev element Saab jälle toidust, kuid ka toidulisanditest FOSFOR Nukleiinhapetes, fosfolipiidides, koensüümides, fosfoestrites jne Fosfolipiide on rakumembraanis (tehakse nendest) VÄÄVEL Naha, juuste, küünte valkudes Aminohapete, koensüümide, vitamiinide koostis Kui on liiga palju, siis on ohtlik, aga liiga vähe ei tohi ka olla 4 põhilist biomolekuli: 1. Süsivesikud (=suhkrud) – kõik ei ole magusad 2. Lipiidid (=rasvad) – kõik ei ole rasvad 3. Valgud – pikk ahel, mis koosneb aminohapetest 4. Nukleiinhapped (DNA, RNA)
eesmärgil (ATP süntees) N INIMORGANISMIS · 2 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 3% · Aminohapetes, nukleiinhapetes, heterotsüklilistes lämmastikühendites (aromaatsed ühendid) · Biomolekulides süsinikuskeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktsioonivõimet tõstev element P INIMORGANISMIS · 0,7 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 1% · Osaleb makroergiliste sidemete moodustamises (ATP sünteesil) · Nukleiinhapetes, fosfolipiidides, koensüümides, fosfoestrites jm · Ööpäevane vajadus = K vajadusega · Ohutu ülempiir 1500 mg S INIMORGANISMIS · 0,175 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 0,25% · Naha, juuste ja küünte valkudes · Aminohapete, koensüümide, vitamiinide koostises · -S-S- side (disulfiidside), mis tagab paljude valkude ja ensüümide sekundaar ja tertsiaarstruktuur BIOMOLEKULID 1
P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast, piimatoodetest, munakollasest, merekaladest, hernestest, kapsast, teraviljadest, pähklitest jne. S (väävel) - leidub mitmesugustes orgaanilistes ühendites (amonihapped), rohkesti on teda ka naha, küünte ja juuste valkudes. Osaleb kordsete sidemete moodustumises ja koondab ka laengutihedust molekulis sellele osale, kus ta asub. Tioolrühma (SH) bioloogiline roll: 1. Kuulub sageli lihtensüümide aktiivtsentrisse;
Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas. Fosfor on võimeline energiarikaste ehk makroergiliste sidemete moodustamiseks näiteks ATP molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides. Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest (juustud!) . Taimedest on fosforirikkamad oad, herned, kapsas,
II Elu keemia (lk26-61) 1. Makroelementide sisaldus rakkudes Vastus: Hapnik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Kasutatakse toiduainete lõhustamiseks. Vesinik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Mida rohkem neid on, seda energiarikkam on ühend. Lämmastik- esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti ATPs ja mõnes vitamiinis. Fosfor- osaleb energiarikaste sidemete moodustamises energiakandjas ATP. Nukleiinhapetes ja fosfolipiidides. Väävel- valkudes ja mõnes vitamiinis. Tähtis roll organismis keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides. 1) Tähtsamad katioonid, nende ülesanded Vastused: Ph- organismi happe aluse tasakaal Naatrium- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet Kaalium- mõjutab südame tööd, närviimpulsside tööd, soodustab vee eritumist kudedesse Magneesium- osaleb närvisüsteemi ja aja talitluses, lihaskrampide ärahoidmine
radikaalidele. Kas CO2 on mürgine? Vastatakse jah, aga tegelikult ei ole. Karboniseeritud jookidesse lisatakse ka süsihappegaasi. c) kõikidest bioelementidest on O osakaal suurim (75kg kaaluvas inimeses ~42 kg O) C, H, O Kuuluvad kõigi bioelementide koostisesse! N, P, S ühised rollid a)mitmekesistavad elementaarkoostist. · N leidub aminohappetes, valkudes, nukleiinhapetes, vitamiinides · P leidub nukleotiidides, nukleiinhapetes, fosfolipiidides (membraan), sinivesikute fotobiondid · S leidub aminohapetes ja valkudes b) nende ühendite esinemine suurendab reaktsioonivõimet II Mesoelemendid Na, K, Ca, Mg (katioonid) ja Cl (anioon) (ioonidena) Na- Naatrium Tüüpiline rakuväline biovedeliku element (rakuvälivedelikus 15-20X rohkem kui siseses. (Veri on soolane) K- kaalium Tüüpiline rakusiseelement (20-30X rohkem kui väljas). Selline jaotus tagab rakkude normaalse elutegevuse Na ja K biofunktsioonid:
Küsimused raku koostise kontrolltööks 1.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. Rakus olevad elemendid jagatakse mikroelementideks(K, Ca, Na, F, I) ning makroelementideks(C, H, N, O, P, S) 2.Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. N- esineb valkudes, nukleiinhapetes ja ATPs(energiat kandev molekul adenosiintrifosfaat) ning paaris vitamiinis. P-esineb fosfolipiidides, nukleiinhapetes ja osaleb ATPs energiarikaste sidemete loomisel. Ca- 99% kehas olevas kaltsiumist asub hammastes ja luudes (rakuvaheaines). Osaleb vere hüübimisel ning reguleerib vee hulka organismis. Na- Asub väljaspool rakku, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib närviimpulsside teket ning edasikandumist, reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja(töötab kaaliumiga koos)
Taime fotosünteesimine läbi õhulõhe saab taim CO2 raku sisse ja väljutab O2 H Iga süsiniku küljes on ka vesinik Esineb igas biomolekulis O Toodavad taimed, tekib fotosünteesi käigus Hapnikku on vaja igalpool, hingame sisse Hapnikku on vaja energia saamise eesmärgil (ATP süntees) Ilma happnikuta ei saa me toidust energiat kätte saada. N aminohapetes, nukleiinhapetes ... Biomolekulides süsinikuskeletti täiendav Maailmas on 20 aminohapet P osaleb ATP sünteesil Fosfolipiidides Rakumembraanid on tehtud fosfolipiididest S naha, juuste ja küünte valkudes Aminohapete, vitamiinide koostises Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained Makromolekulid väga suured molekulid ( süsivesikud, valgud) Süsiveskud Lipiidid Valgud Nukleiinhapped (DNA, RNA) Monomeer väikesed molekulid, mis on plümeeridele ehitusüksusteks (Üks rongi vagun) Polümeer pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest monomeeridest (pikk rong molekule) ELU KEEMIA
95% kasutavad organismid ATP-s toitainete lõhustamiseks mõnes vitamiinis vabanev energia FOSFOR kasutatakse elutegevuseks osaleb energiarikaste VESINIK sidemete moodustamises vesinikaatomid osalevad energiakandjas ATP-s vesiniksidemete leidub nukleiinhapetes ja moodustamises fosfolipiidides mida rohkem vesinikku, VÄÄVEL seda energiarikkam ühend esineb valkudes ja mõnes LÄMMASTIK vitamiinis esineb valkudes ja tähtis roll organismides nukleiinhapetes keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides MIKROELEMENDID
sojaõli reaktiivsete osakestega realiseerub antioksüdatiivne roll. Rasestumise häired rapsiõli E-vitamiini nimetatakse ka hapniku vabade radikaalide Lihaste düstroofia päevalilleseemneõli elimineerijaks. Just sel viisil pärsib ta biomembraanide Enneaegne vananemine mandel fosfolipiidides ja vere lipoproteiinides polüküllastamata rasvahapete kreeka pähkel peroksüdatsiooni. Just seepärast, et ta kontrollib lipiidide sarapuupähkel peroksüdatsiooni, kaitsebki E-vitamiin biomembraanide ja teiste maapähkel struktuuride ehituslik-funktsionaalset terviklikkust. lõhe Antioksüdantses kaitsereaktsioonis koopereerub E-vitamiin eeskätt muna askorbiinhappega.
Lipiidid jagunevad nelja põhigruppi: lihtlipiidideks (triatsüülglütseroolid, diatsüülglütseroolid, monoatsüülglütseroolid), komplekslipiidid (glükolipiidid, sfingolipiidid, fosfolipiidid jne), lipiidide lõhustusproduktid (vabad rasvhapped, glütserool) ja lipiidide satelliitained (rasvlahustuvad vitamiinid, steroolid). Triatsüülglütserool on rasvhapete ja glütserooli ester, mille tekkel eraldub keskkonda kolm veemolekuli. Fosfolipiidides on glütserooli ühe positsiooniga rasvhappe asemel liitunud fosforhape, mis omakorda seob mõnda aminohapet. Fosfolipiidid on rakumembraanide koostises. Fosforhappe pool on hüdrofiilne (pea) – seob vett ja rasvhapete pool hüdrofoobne (saba) – seob rasva. Seega on fosfolipiidid võimelised siduma rasva ja vett (amfipaatsed) – tegu on emulgaatoriga. Kibeda ja rääsunud maitse õlile annab lipolüüs – lipiidide lagunemine, mille tagajärjel
Lämmastikaluste Siledapinn tsütplasmvõrg.; Kloroplast( 2 aminohapetes, lämmastikuühendites. Suurendab vahel on vesiniksidemed. membraani, põhifunt fotosünt, sisaldab klorofülli); ühendite reaktsioonivõimet); P-fosfor (oluline DNA desoksüribonukleiinhape, asub rakutuumas, lüsosoom; mitokonder; Golgi kompleks; energiavahetuses, nukleiinhapetes, fosfolipiidides, luude kannab geneetilist infot. Kompleentaarsusprintsiip: e Vakuool( ühekihilise membraaniga; sisaldab vesilahust koostises, fosforit saab loomsetest toitudest.); S-väävel nukleotiide vastavus. A-T; G-C. Selline ehitus tagab kus varu ja jääkained; vee tagavaru; kindlustab (aminohapete, vitamiinide koostises; vajalik ensüümide dubleerimise sest info on kahes ahelas e kahes koopias, siserõhu); Rakumembraan; Tsütoplasma;
Elektronide tsükliline liikumine kloroplastides produtseerib ATP 14. membraani lipiidikihti kõige paremini läbivad molekulid on väikesed ja hüdrofoobsed 15. Transpordiprotsess kahte erinevat ainet ühes suunas transportiva valgu vahendusel on sümport 16. Millised raku membraanide komponendid võimaldavad rakkude omavahelist äratundmist? glükoproteiinid 17. Membraanide voolavus suureneb kui suurendada küllastumata rasvhapete hulka ... fosfolipiidides 18. Vesi liigub läbi rakumembraani kiiresti, sest liigub läbi veekanali valkude 19. Taimerakk hüposmootses (hüpotoonilises) lahuses muutub turgesteatseks??? 20. Milline väide ei ole õige kergendatud difusiooni kohta? Konsentr. Lahustunud aine molekulid membraani ühel küljel 21. Milline järgnevatest väidetest on vale? RNA polumeraas seostub geeni operaatorpiirkonnaga 22. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 23
P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast, piimatoodetest, munakollasest, merekaladest, hernestest, kapsast, teraviljadest, pähklitest jne. 2 S (väävel) - leidub mitmesugustes orgaanilistes ühendites (amonihapped), rohkesti on teda ka naha, küünte ja juuste valkudes. Osaleb kordsete sidemete moodustumises ja koondab ka laengutihedust molekulis sellele osale, kus ta asub. Tioolrühma (SH) bioloogiline roll: 1. Kuulub sageli lihtensüümide aktiivtsentrisse;
P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast, piimatoodetest, munakollasest, merekaladest, hernestest, kapsast, teraviljadest, pähklitest jne. S (väävel) - leidub mitmesugustes orgaanilistes ühendites (amonihapped), rohkesti on teda ka naha, küünte ja juuste valkudes. 2 3 Osaleb kordsete sidemete moodustumises ja koondab ka laengutihedust molekulis sellele osale, kus ta asub. Tioolrühma (SH) bioloogiline roll: 1
P (fosfor) - on oluline koht organismi energiavahetuses. Kaks põhirolli: Ühendid on võimelised eriliselt energiarikkaid sidemeid moodustama (makroergilised sidemed, nt ATP). Ühe sideme lagunemisel hüdolüütiliselt vabaneb u 40kJ energiat. Leidumine biomolekulide koostises kindlustab selle ühendi reaktsioonivõimelisuse (nt puhas glükoos on inertne, ainevahetusse lülitumiseks tuleb liita fosfaatrühm). Fosforit leidub nukleotiidides, fosfolipiidides ja süsivesikute fosfoestrites. Teda saab lihast, piimatoodetest, munakollasest, merekaladest, hernestest, kapsast, teraviljadest, pähklitest jne. 2 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides S (väävel) - leidub mitmesugustes orgaanilistes ühendites (amonihapped), rohkesti on teda ka naha, küünte ja juuste valkudes.
7 kg fosforit: (ca 1% kaaluliselt) · Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises, näit. ATP: Lämmastikrühm (ATP energia salvestaja ja ülekandja rakus. ATP molekulis on energia ATP molekulis salvestatud fosfaatrühmade vahelistesse sidemetesse ja see energia saadakse kätte sideme katkemisel) Fosfaatrühm ATP molekulis · Leidub nukleotiidides, nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, koensüümides VÄÄVEL Inimorganismis (70 kg) on umbes 0.175 kg väävlit: (ca 0.25% kaaluliselt) · Väävlit on rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes Biomolekulides leidub: · aminohapete tsüsteiini ja metioniini kõrvalahelas, · glutatiooni, · koensüüm A (vitamiin B5 ehk pantoteenhape), · vitamiinide B1 (tiamiin) ja H (biotiin) koostises · Tähtsus immuunsüsteemi stimuleerija; vajalik kasvuhormooni sünteesil ja
(eluks vajalikke, elutähtsaid) rasvhappeid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Lipiidide ehitusüksused: 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: · glütserool kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides · kolesterool küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja · sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 36 süsinikku · suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe)
Klassikaliseks näiteks fosfoglütseriidid glütseroolijääk, millega kahes esimeses asendis( 2 hüdroksüülrühmaga esterifitseerunud e ) seostunud 2 rasvhappejääki. 3 hüdroksüülrühmaga on seotud H3PO4 ja sellega omakorda mõni madalmolekulaarne hüdrofiilne ühend. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead välja hüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse sabad sisse sabad välja Sarnaste omadustega molekulid seostuvad omavahel. 22. Rasvas lahustuvad vitamiinid. Rasvlahustuvaid vitamiine leidub peamiselt looma-ja taimeõlides. Rasvlahustuvad vitamiinid on vitamiinid A, D, E, K, Q 23. Vees lahutsuvad vitamiinid.
energiast, mida organism ööpäevas vajab. ◦ Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud. LIPIIDIDE EHITUSÜKSUSED 1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: ◦ glütserool – kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides ◦ kolesterool – küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja ◦ sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 – 36 süsinikku ◦ suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe)
kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse. Hapnik - sissehinhatavast hapnikust kasutatakse 95-98% biomolekulide lõhustamiseks energia saamise eesmärgil (ATP süntees). Lämmastik - aminohapetes, nukleiinhapaetes. Biomolekulide C-skeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktsioonivõimet tõstev element. Fosfor - osaleb makroergiliste sidemete moodustamises (ATP sünteesil). Nukleiinhapetes, fosfolipiidides. Väävel - naha, juuste ja küünte valkudes. Ah, koensüümide vitamiinide koostises. -S-S- side (disulfiidside), mis tagab paljude valkude ja ensüümide sekunaar- ja tertsiaalstruktuuri. Biomolekulid: Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Biomeolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Nimetatakse ka makromolekulideks. Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on aintud aine keemilised omadused.
b) CHNOPS. miks neid vaja? • C – süsinik on kõikidest elementidest kõige tähtsam tänu oma keemilistele omadustele • H – vesinik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises. • N – lämmastik esineb valkudes ja nukleiinhapetes, sammuti ATPs • O – hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse • P – fosfor osaleb sidemete moodustamises ATPs, fosforit leidub ka nukleiinhapetes ja fosfolipiidides • S – väävlit esineb valkudes ja mõnes vitamiinis, ensüümides on väävlil sageli tähtis roll c) Ca, Na, K, F, I, Mg, Fe tähtsus • Ca – kaltsium tagab luude ja hammaste tugevuse • Na – naatrium tagab raku normaalse veevahetuse, reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja • K – töötab koos naatriumiga, tähtsus sama • F – flour kaitseb hambaemaili • I – jood osaleb kilpnäärme töös
hüdroksüülrühmaga esterifitseerunud e ) seostunud 2 rasvhappejääki. 3 hüdroksüülrühmaga on seotud H3PO4 ja sellega omakorda mõni madalmolekulaarne hüdrofiilne ühend. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead välja hüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse sabad sisse sabad välja Sarnaste omadustega molekulid seostuvad omavahel. · tsüklilised lipiidid e steriidid (nt. kolesteriidid); ... on tsükliliste alkoholide ja lipiidide estrid.
biomolekule, biomembraane ja vere lipoproteiine. Arahhidoonhape (eikosateraeenhape, AA) on polüküllastamata rasvhape, ta annab tsüklooksügenaaside (COX) toimel prostanoide ja lipoksügenaaside (LOX) toimel leukotrieene. Seega tekkib erineva eikostrieenhape baasil erinev bioaktiivsete eikosanoidide spekter. Inimorganismi fosfolipiidedes olev arahhidoonhape sünteesitakse toiduga saadud linoolhapest. Eikosanoidide (signaalmolekulid) biosünteesiks kasutatakse sisuliselt biomembranide fosfolipiidides olevat arahhidoonhapet. Vajalik arahhidoonhape vabastatakse plasmamembraani fosfolipiididest. Järgnevalt annab vaba arahhidoonhape vastavate ensüümide toimel erinevaid eikosanoide. Arahhidoonhappe kaskaad algab järgmiselt. Rakuvälise stiimuli toime retseptoritele aktiveerib fosfolipaas A2. See eraldab biomembraani 10 fosfolipiididest arahhidoonhappejääke, mis muutuvad edasi kahes põhirajas
hüdroksüülrühmaga esterifitseerunud e ) seostunud 2 rasvhappejääki. 3 hüdroksüülrühmaga on seotud H3PO4 ja sellega omakorda mõni madalmolekulaarne hüdrofiilne ühend. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed – sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed – pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht – küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead välja hüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse sabad sisse sabad välja Sarnaste omadustega molekulid seostuvad omavahel. tsüklilised lipiidid e steriidid (nt. kolesteriidid); … on tsükliliste alkoholide ja lipiidide estrid.
reaktiivsete vormide teke. 95% hapnikust kasutatakse biomolekulide lõhustamiseks, et salvestada nende energiat organismi poolt kasutatava metaboolse(ainevahetus) energia(ATP) vormis. Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse N-lämmastik. Täiendab süsinikuskeletti, reaktiivsust tõstev element. valkudes, nukleiinhapetes, energiat kandvas ühendis ATP-s ja vitamiinides P-Fosfor- Osaleb makroergiliste sidemete moodustamised nt ATP. Leidub Nukleotiidides/nukleoiinhapetes, fosfolipiidides S-Väävel- Tsüsteiini tioolirühmas annad tsüsteiinsidemeid (ka disulfiidside, -S- S-) Valkude kõrgemate struktuuritasemete tagamine. Leidub tsüsteiini ja metioniinis, vitamiinide B1 ja H koostises. 2 Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+- luude ja hammaste tarbeks. suur roll närvisüsteemis, lihaste normaalses talitluses (kokkutõmbed ja lõdvestumine), vere hüübimises, organismi
hüdroksüülrühmaga esterifitseerunud e ) seostunud 2 rasvhappejääki. 3 hüdroksüülrühmaga on seotud H3PO4 ja sellega omakorda mõni madalmolekulaarne hüdrofiilne ühend. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead välja hüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse sabad sisse sabad välja Sarnaste omadustega molekulid seostuvad omavahel. · tsüklilised lipiidid e steriidid (nt. kolesteriidid); ... on tsükliliste alkoholide ja lipiidide estrid.
Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Ainete transport läbi membraanide. 1.1. Plasmamembraani ehitus. Põhikomponendid on lipiidid, valgud, süsivesikud ja vesi (15-23%). Biomembraanide üldehitus on sarnane, kuid teatud erinevused on tingitud erifunktsioonidest – erinevus seisneb peamiste ehituskomponentide (fosfolipiidid, valgud jne) hulga ja vahekorra varieerumises. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidides on üks rasvhappejääk küllastunud, teine küllastumata. Küllastumata ahel on kaksiksideme kohalt käändunud, mis on oluline, et fosfolipiidid ei paikneks liiga tihedalt teineteise kõrval (soodustab membraani plastilisust ja voolavust). Membraanis on küllastatud (tahkem) ja küllastamata (vedelam) rasvhappeid lipiidides võrdselt → nende vahekorra muutus mõjutab membraani olekut tahkema ja vedelama oleku vahel. Membraaniolek aga reguleerib temas olevate retseptorite, kandjate talitlust
Klassikaliseks näiteks fosfoglütseriidid glütseroolijääk, millega kahes esimeses asendis( 2 hüdroksüülrühmaga esterifitseerunud e ) seostunud 2 rasvhappejääki. 3 hüdroksüülrühmaga on seotud H3PO4 ja sellega omakorda mõni madalmolekulaarne hüdrofiilne ühend. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead väljahüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse sabad sisse sabad välja Sarnaste omadustega molekulid seostuvad omavahel. · tsüklilised lipiidid e steriidid (nt. kolesteriidid); ... on tsükliliste alkoholide ja lipiidide estrid. Tüüpiliseks näiteks inimorganismis on kolesterool, mis on vees vähe lahustuv
Vesinik tähtsus seisneb vesiniksidemete andmises biomolekulides. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse. Lämmastik Esineb aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastikuühendites. Biomolekulised on lämmastik süsiniku-skeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktiivsust tõstev element. Fosfor Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises, teda leidub nukleiinhapetes, fosfolipiidides, mitmetes koensüümides. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes. Biomolekulides leidub ta aminohapete, glutatiooni, koensüüm A, vitamiinide B1 ja H, hepariini koostises. SH rühm on tihti ensüümide aktiivtsentris. Makrobioelemendid Kaltsium levinuim makrobiogeenne element kehas, ligikaudu 99% asub luudes ja hammastes. Osaleb vere hüübimisprotsessis, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiini D-
reaktiivsust tõstev element, mis oluliselt suurendab biomolekulide varieeruvust. Eeltoodud neli põhilist bioelementi sisalduvad enam-vähem ühesugustes kogustes kõikides toiduainetes. Tavaliselt toiduainete elemntaaranalüüsis nende sisaldust eraldi esile ei tõsteta. Fosfor Fosfor on võimeline energiarikaste ehk makroergiliste sidemete moodustamiseks näiteks ATP molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides. Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest (juustud!) . Taimedest on fosforirikkamad oad, herned, kapsas, teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, kõikvõimalikud seemned ja rosinad. Rohkelt on
H k o n fig u ra ts io o n • täiskiil (3) on sideme tähis, mis projitseerub paberi H tasapinnast vaatleja suunas; • punktiirkiil ( x) tähistab sidet, mis projitseerub tasapinna taha. Joon. 11 Inimorganismi fosfolipiidides leiduv kolamiin (etanool- H O CH 2 C H 2 N H 2 stru ktu ur amiin) sisaldab kahte sp3-hübridiseerunud C-aatomit) ehitus ja konfiguratsioon on toodud joon. 11. H H H C C H konfiguratsioon
annaabi.ee 
