ja toetust väliskaubanduslikud tõkked väljastab lube ning litsentse 2. Konspekt: riigieelarve 2.1 Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve aasta kestab 1.jaanuaritst kuni 31.detsembrini. 2.2 Valitsuse rahapoliitikat nimetatakse fiskaalpoliitikaks. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarve poliitikaks, mis koosneb tulupoliitikast ja kulupoliitikast. Kui kulud ja tulud on tasakaalus, on eelarve tasakaalus. Tasakaal on tähtis, sest muidu tekib eelarve puudujääk ja/või võlad. Kui kulud ületavad tulusid, on tegemist eelarvedefitsiidiga. Kui tulud ületavad kulusid, on tegemist eelarve ülejäägiga. Niisuguses olukorras koostatakse lisaeelarve. 2
Majandustõus ehk Majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. Majanduspoliitilised - Fiskaalpoliitika instrumendid - Raha- ehk monetaarpoliitika Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste. Fiskaalpoliitika - eelarvepuudujäägi tekkimine peamised puudused - väljatõrjeefekt - inflatsioonioht - poliitiline surve eelarvele Rahapoliitika Rahapoliitika on poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid,
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed.
Majandusteadlastel pole ühtset seisukohta selle kohta, kas tollivaba kaubandus on riikidele kasuks või kahjuks, ning seepärast on enamikul riikidel tollipiirid. Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordid Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemiakaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1) eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa; 2) maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisis). Piirangud liikmesriikidele: 1) stabiilsuse ja kasvu pakti piirangud; a) eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKTst;
poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Alates 2002 aastast annab Cato instituut USA-s välja Milton Friedmaniauhinda vabaduse edendamise eest. Seni on auhinna saanud Peter Bauer, Hernando de Soto, Mart Laar ja Yon Goicoechea. 24. Mis on fiskaalpoliitika? Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Avaliku sektori kulutusi finantseeritakse riigi poolt kehtestatud maksudega (sotsmaks, käibemaks, tulumaks jne.). 26. Mis on raha? Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend. 27. Mis on bartertehing?
Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. Fiskaalpoliitika: Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. (nt l5p22) Kui majandust soovitakse laiendada on tegemist ekspansiivsusega, kui kitsendada on tegemist kitsendavaga. Fiskaalpoliitika võib mõjutada inimeste valikuid töötamise ja vaba aja vahel, säätmis- ja investeerimisotsuseid, uute tehnoloogiate väljatöötamist. Riigieelarve: kui T=K on eelarve taskaalus
Teisest peatükist on teada, et üks AD komponent, tarbimine (C), sõltub kasutatavast tulust (Yd). Seetõttu maksukoormuse tõus, vähendades inimeste kasutatavat tulu, vähendab ka tarbimist ning AD-AS mudelis nihkub selle tulemusel AD kõver vasakule. Maksude alandamine vastupidi suurendab kogunõudlust. Sellist fiskaalpoliitikat, mis suurendab kogunõudlust, nimetatakse laiendavaks või leebeks ehk ekspansiivseks fiskaalpoliitikaks. Fiskaalpoliitikat, mis vähendab kogunõudlust, nimetatakse kitsendavaks ehk rangeks fiskaalpoliitikaks. Kuid millal on valitsusel otstarbekas viia ellu ekspansiivset ja 30 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 millal kitsendavat fiskaalpoliitikat? Kui SKP on allpool potentsiaalset taset, millega
..) · Liigid: o Fikseeritud äriinvesteeringud o Elamuehitus o Investeeringud kaubavarudesse · Koguinvesteering ja puhasinvesteering VALITSUSSEKTORI KULUTUSED (G). Valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustest maksudest. Valitsussektori tegevust majandusprotsesside kujundamisel nimetatakse eelarvepoliitikaks ehk fiskaalpoliitikaks. Kogunõudlus ja hinnatase Hinnatase (P) näitab, kuidas (kui palju ja millises suunas) on hinnad baasperioodiga võrreldes muutunud. Levinuim hinnataseme näitaja on SKP deflaator. · Miks on kogunõudluse ja hinnataseme seos pöördvõrdeline? (Langev nõudluskõver -> nihe mööda kõverat) Intressimäära mõju - hindade kasvades suureneb ka intressimäär, mis motiveerib majapidamisi
Kogupakkumine (AS) rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudlusjoone ja kogupakkumisjoone lõikepunkt annab tasakaalu hinnataseme ja reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasakaalutaseme (sest kogunõudlus = kogupakkumine). 11. FISKAALPOLIITIKA Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. Automatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas. Üks oluline automaatne stabilisaator on tulumaks. Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu. Situatsioonikohane ehk suvaline fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi.
Majandustõus ehk Majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. Majanduspoliitilised - Fiskaalpoliitika instrumendid - Raha- ehk monetaarpoliitika Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste. Fiskaalpoliitika - eelarvepuudujäägi tekkimine peamised puudused - väljatõrjeefekt - inflatsioonioht - poliitiline surve eelarvele Rahapoliitika Rahapoliitika on poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid,
vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Fiskaalpoliitika Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema tööhõive ja SKP poole.
Riiklike õppekavade koostamine Koolide remont Teede korrashoid Tervishoiu teenuse tagamine RIIGIEELARVE, MAKSUD JA MAKSUSÜSTEEMID Missuguseid ühishüviseid peaks valitsus pakkuma, kellele ja kui suures koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid umber jaotama? Need on küsimused, mille üle vaieldakse igas ühiskonnas. Valitsuse tegevust ühishüviste struktuuri ja mahu kujundamisel ning rahastamisel nimetatakse eelarve- ehk fiskaalpoliitikaks. Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu tagatakse ühishüviste pakkumine ning mõjutatakse majandustegevust. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Riigieelarve on valitsuse mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan. Eestis on
Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Kolmandaks oluliseks komponendiks kogunõudluse kujunemisel on valitsussektori kulutused (G). Valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarvelistest vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustest maksudest. Valitsussektori tegevust majandusprotsesside kujundamisel nimetatakse eelarvepoliitikaks ehk fiskaalpoliitikaks. Peamised kogunõudlust mõjutavad tegurid · Tarbijate käitumise muutumine: - kodumaiste kaupade tarbimiselt välismaistele ümber orienteerumine (või vastupidi); - säästmiskalduvuse muutumine; - muutused tulevikuootustes; - tarbimise maksustamise muutused. · Investeeringute mahu muutumine: - intressimäära muutused (näiteks rahapakkumise kasvu tagajärjel); - tulevase perioodi kasumiootuste muutumine; - ettevõtluse maksustamise muutused;
põhjustab majandustsüklilangusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Eelarve tasakaal Majandusliku tasakaalu saavutamiseks onpõhiliselt kaks teed: diskreetne eelarvepoliitika ehk valitsusepoolne situatsioonikohane reageerimine automaatsete stabilisaatorite kasutamine FISKAALPOLIITIKA Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abilsuurendada tarbijate ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema
lisaeelarve. Osa majandusteadlasi on arvamusel, et eelarve ei peagi olema tasakaalus igal aastal. Nende arvates on küllaldane, et eelarve oleks tasakaalus majandustsükli jooksul. Kui majandus on tõusufaasis, on eelarve ülejääk, mida kasutatakse kulude finantseerimiseks, kui on madalseis ja tegelikud tulud on väiksemad kui kulud. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas.Nende tõttu hakkavad avaliku sektori kulutused iseenesest muutuma kui muutuvad kogutulu või töötus. Üks oluline automaatne stabilisaator on tulumaks. Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu
Majandusteadlastel pole ühtset seisukohta selle kohta, kas tollivaba kaubandus on riikidele kasuks või kahjuks, ning sellepärast on enamikul riikidel tollipiirid. Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordib Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st;
Majandusteadlastel pole ühtset seisukohta selle kohta, kas tollivaba kaubandus on riikidele kasuks või kahjuks, ning sellepärast on enamikul riikidel tollipiirid. Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordib Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st;
nimetatakse vabakaubanduseks. Majandusteadlastel pole ühtset seisukohta selle kohta, kas tollivaba kaubandus on riikidele kasuks või kahjuks, ning sellepärast on enamikul riikidel tollipiirid. Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordib Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st;
Majandusteadlastel pole ühtset seisukohta selle kohta, kas tollivaba kaubandus on riikidele kasuks või kahjuks, ning sellepärast on enamustel riikidel tollipiirid. Eesti impordib: metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandus tooteid. Eesti ekspordib: Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste. Euroopa Liidu printsiibid: Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid EL sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (nt käibemaks ja aktsiisid). Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud: 1) eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKPst 2)võlakoormus ei tohi ületada 60% SKPst
annaabi.ee 
