VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA Välismajandustegevuse vormid: 1) väliskaubandus 2) rahvusvaheline finantskeskkond Väliskaubandus jaguneb ekspordiks ja impordiks. Väikeriigid on tugevamas sõltuvuses välismaailmast kui suured. Miks? ................................................................. Väliskaubanduse piirangud: 1) tollimaks (impordi-ja eksporditoll) 2) kvoot- väliskaubanduse mahuline piirang 3) mittetollilised piirangud: tootmisstandardid, tehnilised nõuded, tervishoiustandard Miks piiratakse väliskaubandust? 1) tollimaks on üks tuluallikaid
Artikli analüüs Keskpank: võlakriis suurendab Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske 26.10.2011 11:16 Postimees Toimetaja:Lauri Luiker Põhiprobleem:Rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,»
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm -eelisaktsiate dividendid =kasum lihtaktsionäridele -lihtaktsionäride dividendid =reinvesteeritav kasum Rahavoogude aruanne: Raha algseis Põhitegevusest + sissetulekud -väljaminekud Investeerimisest = raha lõppseis finantseerimisest Finantskeskkond: Finantsjuht peab tundma keskkonda ja turgusid, kus ettevõte tegutseb. Ettevõttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel
pakkudes ümberõppevõimalusi EL-i HÕIVEPOLIITIKA IV SAMMAST 1) Uus ettevõtluskultuur 2) Töölerakendamise uus kultuur 3) Uuendustega kohandumise uus kultuur 4) Võrdsete võimaluste uus kultuur HARIDUSPOLIITIKA PÕHIPROBLEEMID 1) Hariduse kvaliteet 2) Kartus kaotada konkurentsivõime 3) Elukestva õppe juurutamine 4) Koolide juhtimise probleemid Välismajandustegevuse võib jaotada 2ks: väliskaubandus ja rahvusvaheline finantskeskkond Tollimaks- maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt, vastavalt imporditoll või eksporditoll. Nt maksustatakse EL-i kolmandatest riikidest imporditavad videomakid 14% tollimaksuga Kvoot- väliskaubanduse mahuline piirand, mille korral kehtestatakse sisseveo maksimaalse koguse piir; ekspordikvoodi korral piiratakse väljavedu WTO (World Trade Organisation)- eesmärk on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki partnereid koheldakse võrdsetel alustel, kaubandussuhetes
3. sammas sissemakse suuruse määrad ise. annab 21% tulumaksu soodustust. fondi vahetamise võimalus. rahapuhkuse võimalus. saab väljavõtta alates 55- eluaastast. 17. Haridussüsteemi probleemid tänapäeval (UNESCO haridustasemed). 18. Välismajanduspoliitika (jagunemine, ülesanded, meetmed, piirangud, turud, organisatsioonid WTO, IMF, EMU) Välismajandustegevus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: - väliskaubandus - rahvusvaheline finantskeskkond Kaubandusbilanss - vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. eksport- tavaliselt väike kasv 5%, peamiselt: masinad, seaded, toidukaubad, põllumajandus seaded. kuhu: rootsi, soome, enemaa. import- kasv üsna suur 20011 a-l 66%. peamiselt.: masinad, seaded, mineraalsed tooted, põllumaj saadused, toidukaubad. kellelt: saksamaa, soome, rootsi, läti. piirangud: tollimaks- nii in kui ka eks kaupadelt nõutav maks.
Turundusnfot vajasid nüüd ka teenindus-, ärisektor ja telekommunikatsioon. Tekkisid esimesed jaeketid. Tarbija oli lääne toodetest väsimas ning ka Eesti tootjad said nüüd uue võimaluse. Müügipõhine mõtteviis asendus Eesti firmade omanikel turundusliku mõtteviisiga. Hakati koostama pikemaajalisi strateegilisi plaane ning investeeriti tulevikku. Algas Eesti toodete kaubamärkide loomine. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.4. Ostujõu kasv: 1997-1998 I pool Ostujõud kasvas endiselt, finantskeskkond oli soodne nind ekspordivõimalused head nii ida kui ka lõuna suunas. Turg oli rohkem segmenteerunud ning tarbijate tähelepanu suundus esmatarbekaupadelt kestvuskaupadele. Kestvuskaupade pakkujad, finantssektor, telekommunikatsioon, meediakanalid alustasid nüüd aktiivsema teadliku margiturundusega. Esmatarbekaupade osas kasutati nüüd loominguliste turundusvõtete kasutamist. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.5. Tagasilöök: 1998-1999
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO): Toimimise aluseks on kaubandusläbirääkimised organisatsiooni liikmesriikide vahel. Eesmärgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki koheldakse võrdsetel alustel, kaubandussuhetes valitseb selgus ning kaubandusbarjäärid on minimaalsed. WTO tegevuse tulemusena on alandatud tollimakse, praktiliselt kaotatud tööstustoodete eksporditoetused. Rahvusvaheline finantskeskkond kapitali ost ja müük toimub finantsturgudel börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: 1. rahaturud kaubeldakse riikide raha ehk valuutadega 2. väärtpaberiturud kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Olulisel kohal on võlakirjad ja aktsiad. Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse
3 Hanked ja allhanked (5) 1.3 Miks kasutada outsourcing'ut? Tänapäeva vilkal IT-tööturul on raske ja kallis värvata, koolitada ning juhtida uusi töötajaid, püüdes samal ajal hoida tiimi kursis uute tehnoloogiatega. Outsourcing võtab selle probleemide puntra üle koos maksude, kindlustuste, koolituste, puhkuste ja muude kohustustega. Märkimisväärselt väheneb juhtimiskulud. Outsourcing võimaldab vähendada organisatsiooni riske. Turud, konkurents, riiklikud regulatsioonid, finantskeskkond ja tehnoloogia muutuvad väga kiiresti. Enda pidev muutustega kursishoidmine on keeruline. IT INFRASTRUKTUURI SellisteLÜHITUTVUSTUS ARENDAMISE funktsioonide 1.3 Hanked ja allhanked (6) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Aeg ·Oma töötaja on alati kohapeal olemas ja võib koheselt asuda probleemi lahendama (v.a kui on haige, puhkusel, koolitusel või lahendab muid probleeme) Sisseostetud teenus
Aine „Rahanduse alused“ teemad ja nendes käsitletud põhiküsimused Teema 1 Finantskeskkond 1. Rahanduse mõiste ja põhiosad. Rahandus ehk finantsteadus on rahandust käsitlev teadusharu. Rahandus on finantsmajandus. Rahandus on finantsasjandus – rahaliste suhete süsteem. Rahanduse põhiosad: Riigi rahandus Kohalike omavalitsuste rahandus Ettevõtete rahandus Ettevõtjalik rahandus Majapidamiste rahandus 2. Ettevõtte rahanduse valdkonnad. Finantsjuhtimise põhieesmärgid ja valdkonnad.
Eesti soodne ettevõtluskeskkond on toonud riiki suures mahus otseinvesteeringuid finantssektorisse, kaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse( kokku 73% aastatel 1994-2008). Kõigest 14% otsestest välisinvesteeringutest on läinud ekspordipotentsiaaliga töötlevasse tööstusesse. Euro kasutuselevõtu kursil püsimine ning märgid majanduse toibumisest on taas liigi meelitamas välisinvestoreid. Euro kasuselevõtu mõjud; parem majanduskavu potentsiaal, kindlam finantskeskkond, usalduse suurenemine välisinvestori silmis, lihtsamad majandussuhted palju EL riikidega, suurem välisinvesteeringute sissevool. 7 Tuleb arvestada, et riigi osavõtu osakaalu laiendamisel peavad olema mõistlikud piirid. Sellisteks piirideks on finantsvõimalused ning pidev jälgimine, et et riigi osavõtt majanduses soodustaks, mitte tõrjuks välja erainvesteeringuid. 8 2
ENG: appreciation, depreciation 7) Reaalse vahetuskursi valem ja muutuse põhjused, võitjad-kaotajad · reaalne vahetuskurss (epsilon) · nominaalne vahetuskurss e · kodumaine hinnatase P · välismaine hinnatase P* · = e x P/P* · Reaalne vahetuskurss võib seega muutuda kolme erineva teguri muutudes 8) Avatud majanduse trilemma Igal avatud riigil on sisemise ning välise tasakaalu saavutamiseks valida selleks sobilik finantskeskkond ning valuutareziim. Seejuures on alljärgnevast loetelust võimalik samaaegselt saavutada maksimaalselt kaks elementi: (1) vahetuskursi stabiilsus (2) rahapoliitika autonoomsus (iseseisvus) (3) vaba rahvusvaheline kapitali liikumine Kuna kõik kolm elementi on iseenesest soovitud seisundid, siis kujuneb valiku tegemisel ,,trilemma" (sest võimalikke variante on kolm). MAJANDUSE TSÜKLILISUS 1) Millest sõltub kogutoodangu hulk majanduses? (3 ajaperioodi)
väärtusest. Tegemist on põhimõtteliselt topelttehinguga (nt ostetakse mingeid väärtpabereid, mis kujutab alusvara ehk esmast tehingut ja antud tehingule lisaks sõlmitakse kokkulepe, et esialgne tehing kaetakse pöördtehinguga kokkulepitud hinnaga mingil tähtpäeval tulevikus (ehk ostetakse/müüakse tagasi). Tuletisinstrumendid võeti kasutusele seetõttu et sel perioodil muutusid finantsturud ja üldse finantskeskkond volatiilseks (ebastabiilne). Futuurid ja forwardid on tuletisinstrumendid mis panevad nende kasutajatele kohustuse tähtaja saabumisel kokkulepitud hinnaga tehing sooritada. Forwardtehingud võivad olla seotud paljude erinevate turgudega ning alusvaraks võivad olla nii finantsinstrumendid kui ka materiaalsed väärtused. Forwardid on standardiseeritud rohkem kui futuurid (nad on ka rohkem kasutuses). Rangelt reglementeeritud forwardtehingud.
mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2 Tallinna Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss
· Tänapäeva vilkal IT-tööturul on raske ja kallis värvata, koolitada ning juhtida uusi töötajaid, püüdes samal ajal hoida tiimi kursis uute tehnoloogiatega. Me võtame Teilt selle probleemide puntra üle koos maksude, kindlustuste, koolituste, puhkuste ja muude kohustustega. Nii saate märkimisväärselt vähendada juhtimiskulusid. Outsourcing võimaldab vähendada organisatsiooni riske. Turud, konkurents, riiklikud regulatsioonid, finantskeskkond ja tehnoloogia muutuvad väga kiiresti. Enda pidev muutustega kursishoidmine on keeruline. Selliste funktsioonide outsource'mine vähendab ettevõtte riske. A.2.4.5 Süsteemiarenduse ja allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabeli koostamine Prepare a table of advantages and disadvantages behind systems development and outsourcing Oma töötaja (arvutispetsialist) Sisseostetud teenus
hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omapärale ja suunitlusele. 2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss
hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omapärale ja suunitlusele. 2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss
hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omapärale ja suunitlusele. 2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss
=kasum lihtaktsionäridele -lihtaktsionäride dividendid =reinvesteeritav kasum Rahavoogude aruanne: Raha algseis Põhitegevusest + sissetulekud -väljaminekud Investeerimisest finantseerimisest 5 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm = raha lõppseis Finantskeskkond: Finantsjuht peab tundma keskkonda ja turgusid, kus ettevõte tegutseb. Ettevõttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on s...
Tulukõver ei ole mitte alati ülespoole kaarduv, vaid võib kaarduda ka allapoole ning sellise juhul on tegemist pöördtulukõveraga, sellises situatsioonis on lühiajalised intressimäärad kõrgemad võrreldes pikaajalistega. Tavaliselt tekib selline situatsioon siis, kui lühiajalised riskid on suuremad võrreledes pikaajalistega. Selline olukord võib tekkida kui raha politiiline situatsioon on ebastabiilne, kuid on loota, et tulevikus finantskeskkond paraneb ning seetõttu lühiajalised intressimäärad hakkavad langema. Klassikaline ehk monataristlik rahateooria, Keynsistlik ehk likviidsuseelistusteteooria, ootuste teooria selgitavad intressi tasemete kujunemist väga üldistatult. Nende teooriate baasiks on eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekord, millele lisanduvad erinavte huvigruppide ohutused. Praktikas võivad aga mõju avaldada paljud muud tegurid(inflatsioon). Mõõta ja arvestada tuleb olemasolevat
välja hinnamuutuste mõju kaupade või teenuste turuhindadele. Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna peamine elatustaseme paranemise allikas, mida kiiremini kasvab toodetud kaupade arv, seda enam suurenevad elanike tulud. SKP koosneb eratarbimisest, investeeringutest, valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist. o Välismajanduspoliitika Välismajandustegevus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: · väliskaubandus · rahvusvaheline finantskeskkond Välismajandussuhete reguleerimiseks on igal riigil seadused ja normatiivaktid. Selliste riiklike normide kehtestamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist majanduses nimetatakse välismajanduspoliitikaks Suletud majandus - välissuhted puuduvad, protektsionism jms. Avatud majandus - välis- ja kodumaistel majandussubjektidel võrdsed tingimused (vabakaubandus, majanduslik liberalism) o Eksport-import Eksport kodumaiste toodete müük välismaale.
Reaalne SKT ehk SKT püsihindades (kasutab baashindu et välistada inflatsiooni) Et riigid oleks omavahel võrreldavad, kasutatakse näitajat SKT inimese kohta (SKT per capita) ja elukalliduse erinevuste välistamiseks veel SKT inimese kohta ostujõu standardi alusel. (Eestis ca 20 000 dollarit inimese kohta 41. koht maailmas 2008). 10. Välismajanduspoliitika. Välismajandustegevus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: - väliskaubandus - rahvusvaheline finantskeskkond Välismajandussuhete reguleerimiseks on igal riigil seadused ja normatiivaktid. Selliste riiklike normide kehtestamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist majanduses nimetatakse välismajanduspoliitikaks suletud majandus - välissuhted puuduvad, protektsionism jmt avatud majandus - välis- ja kodumaistel majandussubjektidel võrdsed tingimused, (vabakaubandus, majanduslik liberalism) 11. Eksport-import. Kaubandusbilanss - vahe riigi ekspordi ja impordi vahel.
Vahendajatepõhitüübid: edasimüüjad, müügiagendid ja tootja esindajad, hulgimüüjad, jaemüüjad Vahetalitajateks: veoettevõtted, turundusagentuurid, finantsasutused jt OTSEMÜÜK- nt Halens, TopShop, Anttila Jaotuskanali valikut mõjutavad tegurid: Ettevõtte eesmärgid ja finantsolukord, kaup: igapäeva-, valik-või spetsiaalkaup; kasutusala, riknevus, kvaliteet, kogus, teenused, tarbija käitumine: ostuharjumused, tarbimissagedus, ostusagedus ja asendussagedus, õigus-ja finantskeskkond Jaotuskanal on lühem, kui hind on kõrge, kasutusaeg pikk. teenindamisnõuded on kõrged, tehnilised nõuded on kõrged, käive on väike Jaotuskanalis toimuvad protsessid · Toote füüsiline liikumine tarbijani (logistika) · Omandiõiguse edasikandumine · Rahavoo liikumine · Informatsiooni edasikandumine Jaotuse intensiivsuse määramine · Intensiivne jaotus maksimaalne turu hõivamine, kaup saadav võimalikult paljudes kohtades ja
annaabi.ee 
