Lugupeetud ............., Leidsin Teie töökuulutuse portaalist töötukassa.ee. Avaldan soovi kandideerida Teie ettevõtte poolt välja kuulutatud ,,..........." ametikohale. Hetkel omandan majandusalast kõrgharidust................, mille lõpetamiseni on jäänud üks aasta. Õppeprogramm sisaldab raamatupidamist, personalijuhtimist, majanduse aluseid, projektijuhtimist, finantsarvestust, juhtimise aluseid, tööõigust jpt. aineid ning tänu sellele omandanud arusaama äriprotsessidest erinevates valdkondades töötamiseks. Lisaks on mul töökogemus teeninduses ja tootmiseettevõttes ning tegutsenud õpilasfirma hotelli juhtkonnas. Teie poolt pakutav töö tundub mulle atraktiivne tänu sellele, et tegemist on ametikohaga mis erineb täielikult minu senisest töökogemusest, kuid samas on töö mida soovin tulevikus teha
• Finants-, õiguspärasuse- kui tulemusauditid • Kontrolliaruanne • Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega • Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon • Euroopa Kontrollikoda Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7) • Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). • Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust • Tulemuslikkuse hindamisel lähtub Riigikontroll järgmistest kriteeriumitest: - säästlikkus; - tõhusus; - mõjusus. Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1) - riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank);
..õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik ...mees ...naine ...eestlane ...majandusharidusega ...kõrgema haridusega ...Eestis tööluba omav 8.Bilanss on... ...raamatupidamise ettekanne, mis kajastub antud kuupäeva seisuga raamatupidamis kulueelarve vara, kohustusi
kulukandjate määratlemist. 5.) Kehtestatud peavad olema varade hindamise alused, eriti tähtis varude juures. Varade inventeerimise kord kehtestatud, kinnitatud peab olema põhivarade arvestuse meetod ja määrad, kuluarvestuse põhimõtted ja meetod. Kulu- mistahes majandusressursist loobumine. Kulud raamatupidamis- arvestuses kajastuvad kas bilansis või läbi kasumiaruande kantuna, mis omakorda muudab e/v finantsarvestust. Funktsionaalse arvestuse korral jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud: 1.) põhikulud 2.) tootmise lisakulud TOOTMISETTEVÕTTE KULUD TOOTMISKULUD MITTETOOTMISKULUD Põhikulud lisakulud üldhalduskulud turunduskulud reklaamikulud Lisakulud on reeglina seotud lõpptoote valmistamisega või lõpptoote realiseerimisega.
olemus. Seletada lahti kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste mõiste, nende liigitamine ja kajastamine bilansis. Tuua välja eraldiste ja tingimuslike kohustuste erinevused. Koostada teoreetilise materjali põhjal praktiline ülesanne. Töö koostamisel kasutati elektroonilistest allikatest raamatupidamise seadust, raamatupidamise toimkonna juhendeid. Mitteperioodilistest allikatest kasutati Alver Lehte ja Alver Jaani kirjutatud finantsarvestust, Kaido Kallase finantsarvestuse aluseid, Enn Leppiku 277 majandustehingut raamatupidamises ning Juta Tikki finantsarvestust. Võõrkeelse allikana kasutati elektroonilist allikat nimega accoutingbase. 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. (Raamatupidamise seadus, 2002, § 3 lg 2). Kohustuste põhitunnuseks loetakse ettevõtte võlgnevuse olemasolu
samasugused õigused nagu Riigikontrollil kontrollimiste läbiviimiseks. 16.03.2010 21 7 16.03.2010 Audit Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust. Tulemuslikkust hindab Riigikontroll lähtuvalt kontrollitavatele õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja arengukavadega püstitatud eesmärkidest, heast juhtimistavast ning järgmistest kriteeriumidest:
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne).
finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. 3. Finantsarvestus Tekkepõhine arvestus- majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid- – majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip – tulude ja kulude vastavuse printsiip Raamatupidamisarvestuse hea tava: Finantsarvestust tuleb pidada selliselt, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine; Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida ja seda mõistliku ajaperioodi jooksul; Kõik majandustehingud tuleb raamatupidamisregistrites kirjendada kas algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel; Raamatupidamisaruanded koostatakse raamatupidamisregistrites tehtud kokkuvõtete põhjal;
Kuna juht on tihedalt seotud ettevõtte igapäevase tegevusega, vajab ta täpset infot planeerimiseks, koordineerimiseks ja kontrolliks. Välistarbijad vaatlevad tavaliselt ettevõtte tegevust tervikuna ning vajavad seetõttu infot üldistatud kujul. Juhtimisarvestuses püütakse teha vahet info sise- ja välistarbijate vahel, finantsarvestuses see vahe peaaegu puudub. 12 2. Valikuvabadus finantsarvestust peab läbi viima. Juhtimisarvestuse läbiviimise otsustab seevastu info tarbija ise (missugust infot, kui palju, millal). Seejuures tuleb jälgida, et juhtimisarvestuse aruanded oleksid kuluefektiivsed tuleb võrrelda nendest saadavat kasu aruandluse saamiseks vajaminevate kuludega. 3. Ajaline fookus finantsarvestus kajastab toimunud majandustehinguid, juhtimisarvestuses on rõhk tulevikul. Mineviku andmeid kasutatakse vaid selleks, et paremini prognoosida tulevikku.
Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 põhimõtteid. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada varude arvestuse teoreetilised lähtekohad. Teoreetiliste andmete hankimisel tugineb autor enamasti eestikeelsetele kirjandusallikatele. Peamiste allikatena on kasutataud RTJ nr 4, mis sätestab reeglid, mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus", Anu Allikvee kirjutatud teost ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine" ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid? · Kuidas varusid inventeeritakse? Kursusetöö jaotatakse kahte peatükki.
millised on bioloogilisele varale õiglase väärtuse määramise võimalused; 5 kuidas võetakse bioloogiline vara esmaselt arvele; kuidas toimud bioloogilise vara edasine kajastamine; kuidas toimud bioloogiliste varade mahakandmine; kuidas kajastatakse bioloogilist vara finantsaruannetes. Töö teoreetilise osa kirjutamisel tuginetakse valdavalt finantsarvestust ja –aruandlust käsitlevatele praktilise suunitlusega ajakirjadele (nt Raamatupidamis Praktik ja Raamatupidamisuudised), teadusartiklite kogumikele (nt Majandusarvestus & finantsjuhtimine). Oluliseimaks andmeallikaks on Raamatupidamise Toimkonna Juhend RTJ 7 „Bioloogilised varad“. Bioloogilise vara arvestuspõhimõtteid tutvustavas teoreetilises osas tuginetakse järgmiste autorite raamatutele Vooro
dokumendihalduse infosüsteemis. Raamatupidamist puudutavad dokumendid on enamik paberkandjal. Loetellu on märgitud ka sarjade eest vastutav struktuuriüksus, ülikooli asutus või töötaja. Juhtimise all olevate sarjade eest vastutaja on peamiselt akadeemiline sekretär või struktuuriüksuse dokumentide eest vastutaja. Personaliosakond vastutab personalitöö dokumentide eest, tööohutusega seotud dokumentide eest töökeskkonna peaspetsialist. Finantsarvestust puudutavate dokumentide eest vastatav struktuuriüksus on finantsteenistus. Raamatupidamise dokumentide eest vastutab rahandusosakond, haldus- ja majandustegevuse dokumentide eest aga varahaldusosakond, arhiivi ja arhiveerimist puudutavate dokumentide eest vastutaja on arhiiviosakond, raamatukogu vastutab raamatukogundust puudutavate dokumentide eest, õppetööga seotud dokumendid olid õppeosakonna vastutusalas, avatud ülikooli vastutusalasse kuuluvad täiendõppega seotud
7. Investeerimisotsused ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha kapitaliturgudelt hankimine). Investeerimisotsused ehk ressursside paigutamisega seotud otsused (varade portfell). 8. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes on alati finantsjuhi ametikoht. Väikestes ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetes ei ole harilikult finantsjuhi ametikohta. 9. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub maksude osakonna töö juhtimine, ta teostab juhtimis- ja finantsarvestust. Finantsjuhi töökohustuste hulka kuulub rahakäibe juhtimine ning raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeeringuprojektide hindamine ja kavandamine samuti hinnastrateegia ja turunduse väljakujundamine. 10. Horisontaalanalüüsi korral analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi.
t võimalik on üksnes järelevalve avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse seaduspärasuse, mitte otstarbekuse üle. Taolisest põhimõttest on lähtunud ka senine õiguspraktika, allutades loodavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud reeglina konkreetse ministeeriumi järelevalve alla. Kõigi avalik-õiguslike juriidiliste isikute üle teostab Riigikontroll majanduskontrolli (auditit), mille käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust ning infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust. (Riigikontrolli seaduse § 6, § 7 lg 1 p 3) Avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt põhiõiguste ja -vabaduste ning hea halduse tava järgimise üle teostab kontrolli ka õiguskantsler (ÕKS § 19 lg 1). 5.5. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigusvõime
omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse
liikmete minimaalne arv on kolm. Õpilasfirmade programm on üles ehitatud väikefirma tegutsemise põhimõtetele. Õpilased loovad oma firma, valivad toote, jagavad ametid ja tööülesanded. Alustamisel koostatakse äriplaan, mida tegevuse käigus järgitakse. Õpilased 13 toodavad ja müüvad oma tooteid või osutavad teenuseid. Õppeperioodi lõpus õpilasfirma tegevus lõpetatakse. Kogu tegevuse vältel peetakse finantsarvestust ja õpilasfirma tegevuse lõpetamisel koostatakse aastaaruanne. Aruanne esitatakse kaitsmiskomisjonile; 5) tehnoloogilised lahendused: leiutis (õpilasleiutiste konkurss), elektrooniline seade, arvutimäng, arvutiprogramm, veebileht, VHS-materjalide digitaliseerimine ja kasutajaliidese loomine jne. 3.1.2. Töö eesmärgi seadmine Töö tegemist tuleb alustada eesmärgi püstitamisest. Eesmärgi täitmiseks püstitatakse
Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse
väärtuse lisamisele on piisavad, kuid samas optimaalsete kulutustega. Siseauditi objektiks võivad olla kõik asutuse süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused. Ei ole tegevust, millega siseaudit tegelema ei peaks, siseaudit peab tegema ettepanekud juhtkonnale, et vead saaksid parandatud. Liigitamine auditi valdkondade järgi 1. Finantsaudit – analüüsib ja hindab finantsarvestust, aruandlust ning nendega seotud dokumente. 2. Tulemusaudit – hindab auditeeritavate tegevuste säästlikust, tõhusust ja mõjusust (tehingu lõpptulemuse hindamine, säästlik, efektiivne, hea, halb). 3. Vastavuseaudit – analüüsitakse ja hinnatakse ettevõtte tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kooskõlastatud protseduuridele, eeskirjadele, juhenditele, kehtivatele seadustele ja muudele õigusaktidele. 4
· Finants-, õiguspärasuse- kui tulemusauditid · Kontrolliaruanne · Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega · Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon · Euroopa Kontrollikoda Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7) · Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). · Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust · Tulemuslikkuse hindamisel lähtub Riigikontroll järgmistest kriteeriumitest: - säästlikkus; - tõhusus; - mõjusus. Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1) - riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank); -
organisatsiooni kindlustunnet, et rakendatavad meetmed on suunatud eesmärkide saavutamisele ning väärtuse lisamisele on piisavad kuid samas optimaalsete kulutustega. Siseauditi objektiks võivad olla kõik asutuse süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused (vastab vanasõnale ,,Kus viga näed laita, seal tule ja aita!"). Siseauditi võimalik liigitamine auditi valdkondade järgi: 1. Finantsaudit analüüsib ja hindab finantsarvestust, aruandlust ning nendega seotud dokumente; 2. Tulemusaudit hindab auditeeritavate tegevuste säästlikkust, tõhusust ning mõjusust; 3. Vastavuse audit analüüsitakse ja hinnatakse ettevõtte tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kooskõlastatud protseduuridele, eeskirjadele, juhenditele, kehtivatele seadustele ja muudele õigusaktidele; 4
keelatud jätkata akti täitmist või toimingu sooritamist. 5 V LOENG:Riigikontroll, Õiguskantsler, KOV,Eesti Pank, Riigikaitse ja Riigieelarve 5.1 Riigikontroll Riigikontrolli institutsioon loodi juba enne põhiseaduse õustumist, seadus võeti vastu 1995.a. Kehtiv Riigikontrolli seadus võeti vastu 2002a. 5.1.1 . Riigikontrolli funktsioonid, õiguslik seisund. Teostab majanduskontolli-auditit. Riigikontroll võib auditi käigus hinnata kontrollitavate sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust, finantsaruandeid, majandustegevuse õiguspärasust, juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust ning infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust. Tulemuslikkuse hindamisel lähtub riigikontroll kontrollitavatele õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja arengukava püstitatud eesmärkidest, heast juhtimistavast ning säästlikuse, tõhususe ja mõjususe kriteeriumitest.
KOV üksustel on kas üksi või ühiselt valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjaid. NB! Alates 01.01.2006 Riigikontroll teostab kontrolli KOV-de üle munitsipaalvara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel; Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sh majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 1 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust. Tulemuslikkust hindab Riigikontroll lähtuvalt kontrollitavatele õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja
annaabi.ee 
