NaCl ja AgNO3 vaheline reaktsioon kaaliumkromaadi juuresolekul, moodustub punane sade (Ag2CrO4) Töö käik Mulle oli antud Keiju taimne rasvavõie. Valmistasin 2 kaalutist ning kaalusin kahe proovi jaoks antud võiet. Seejärel viisin sooja vee abil antud proovid 250ml mõõtkolbi. Lisasin sinna veel sooja vett ning loksutasin korralikult. Seejärel viisin destilleeritud veega lahused 250ml mahumärgini. Mõlemad lahused filtreerisin ning seejärel pipeteerisin mõlemad filtraadid 50ml kolbi. Mõlemale lahusele lisasin 1 ml 10%-list K2CrO4 ning tiitrisin 0,05N AgNO3 lahusega kuni värv muutus oranzikaks. Katsetulemused: Katse 1 m(antud aine kaalutis)= 1,98 g V(AgNO3 kulu tiitrimisel)= 2,6 ml Katse 2 m(antud aine kaalutis)= 3,06 g V(AgNO3 kulu tiitrimisel)= 3,8 ml Arvutused 100 * V * K * 0,0029 * V 1 X =
Loksutatakse hoolega. Täpselt 5 minuti pärast korratakse toimingut. Nii kolm korda. Peale viimast proovi aga võtan kolvi reaktsiooniseguga vesitermostaadist välja. Katseklaasid proovidega jäetakse täielikuks sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Sel ajal pannakse valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustatakse need sobivate lehtrite ning filterpaberitega. Proovid filtritakse kuivadesse katseklaasidesse. Filtrile jäänud sade pole vajalik. Filtraadid peavad aga olema täiesti selged. Seejärel määratalse spektrofotomeetril nende optiliste tiheduse väärtused (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartskvürette. Katseandmed ja nende töötlus: D0 = 0,733 A D1 = 0,569 A D2 = 0,587 A D3 = 0,644 A Õppejõult saadud kaliibrimisgraafiku alusel saan türosiini kontsentratsiooniks: C0 = ei määranud, kuna mõõtmis tulemus ei sobinud, st 0-proovi optiline tihedus oleks pidanud väiksem olema kui I proovi oma. C1 = 0,091 mg/ml
· Peale proteaasi lisamist võetakse kuiva pipetiga 3 ml reaktsioonisegu ning viiakse see esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi ja loksutatakse · Toimingut korratakse 5, 10 ja 15 minuti möödudes reaktsiooni algusest Reaktisooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine · Proovidega katseklaasid jäetakse 15 minutiks sademe formeerumiseks seisma · Proovidega katseklaaside sisud filtreeritakse kuivadesse katseklaasidesse · Kontrollitakse, et filtraadid on täiesti selged · Proovide optilised tihedused määratakse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nm · Vastavalt saadud väärtustele leitakse kaliibrimissirgelt türosiini kontsentratsioonid · Koostatakse graafik, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni sõltuvust ajast · Selle järgi leitakse türosiini juurdekasv valitud ajavahemikus · Arvutatakse ensüümipreparaadi aktiivsus Türosiini juurdekasv on 0,0044
tagasi termostaati. 5 minuti pärast võeti taas 3 ml reaktsioonisegu ning viidi teise katseklaasi, loksutati klaasi sisu hoolikalt. Sama tegevust korrati 5-minutiliste intervallidega veel kaks korda. Katseklaasid proovidega jäeti täielikuks sademe formeerumiseks umbes 15 minutiks seisma. Sel ajal pandi valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustati need sobivate lehtrite ja maberfiltritega. Proovid filtriti kuivadesse katseklaasidesse. Filtraadid olid täiesti selged, nagu vaja. Spektrofotomeetril määrati nende optilise tiheduse väärtused (D280). Juhendajalt saadud kaliibrimiskõveralt leiti vastavlt proovide optilise tiheduse väärtustele neis sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Saadud andmete alusel koostati graafik: türosiini kontsentratsioon aeg (C, t). Graafikul oleva sirge järgi leiti türosiini juurdekasv C ajavahemikus t ja arvutati preparaadi proteolüütiline aktiivsus A.
esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi ja loksutatakse • Toimingut korratakse 5, 10 ja 15 minuti möödudes reaktsiooni algusest Reaktisooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine • Proovidega katseklaasid jäetakse 15 minutiks sademe formuleerumiseks seisma • Proovidega katseklaaside sisud filtreeritakse kuivadesse katseklaasidesse • Kontrollitakse, et filtraadid on täiesti selged • Proovide optilised tihedused määratakse spektrofotomeetril lainepikkusel 280 nm kasutades kvartsküvette • Vastavalt saadud väärtustele leitakse kaliibrimissirgelt türosiini kontsentratsioonid • Koostatakse graafik, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni sõltuvust ajast • Selle järgi leitakse türosiini juurdekasv valitud ajavahemikus • Arvutatakse ensüümipreparaadi aktiivsus Katse tulemused
loksutan hoolega läbi. Sama operatsiooni kordan veel 2 korda, s.t. ensüümireaktsiooni 10-ndal ja 15-ndal minutil. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Proovidega katseklaasit jätan 15 minutiks sademe formeerumiseks. Sel ajal panen valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustan neid väikeste plastlehtrite ning paberfiltritega. 15 minuti pärast filtrin kuivadesse katseklaasidesse. Saadud filtraadid on täiesti selged. Spektrofotomeetril määran nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel = 280 nm (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Minu tulemused: I. 0,310 A II. 0,436 A III. 0,523 A IV. 0,747 A Kaliibrimisgraafikult leian vastavalt proovide optilise tiheduse väärtustele neis sisalduva türosiini kontsentratsioon. Türosiini kontsetratsioon: I. C = 0,049 mg/ml II. C = 0,069 mg/ml III
minutiliste intervallidega võetud reaktsioonisegud TKÄ-s. Pärast viimase proovi võtmist võtsin katseklaasi termostaadist välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Proovidega katseklaasid jätsin täielikuks sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Panin valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning asetasin neile plastlehtrid filterpaberiga. Filtrisin proovid kuivadesse katseklaasidesse, teades, et filtrile jäänud sade pole vajalik. Saadud filtraadid olid täiesti selged (kui nad seda poleks olnud, oleks tulnud uuesti filtrida). Määrasin spektrofotomeetril nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel = 280 nm (D280), kasutades selleks 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Leidsin kaliibrimisgraafikult vastavalt proovide optilise tiheduse väärtustele D280 neis sisalduva türosiini kontsentratsiooni ning saadud katseandmete põhjal koostasin graafiku, mis
ja loksutatakse klaasi sisu hoolega läbi. Sama protseduuri kordasin 5-minutiliste intervallidega veel kaks korda, see tähendab ensüümireaktsiooni 10-ndal ja 15-ndal minutil. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Proovidega katseklaasid jätsin sademe täielikuks moodustamiseks veel 10 minutiks seisma. Proovid, milles sade oli põhja settinud, filtrisin kuivadesse katseklaasidesse. Saadud filtraadid olid täiesti läbipaistvad. Neljal erineval ajahetkel reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel λ = 280 nm määrasin spektrofotomeetril. Selleks kasutasin 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Vastavalt proovide optilise tiheduse väärtustele leidsin neis sisalduva türosiini kontsentratsiooni kaliibrimisgraafikult. Saadud katseandmete alusel koostasin graafiku, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni sõltuvust reaktsiooni kestvuse ajast CTyr = f(t).
Sama protseduuri kordasin veel 5 minutiliste intervallidega 2 korda ehk uuesti 10-ndal ja 15-ndal minutil. 1.5 Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Proovidega katseklaasid jätsin täielikuks sademe moodustamiseks 15 minutiks seisma. Sel ajal panin valmis 4 puhast katseklaasi ning väikesed plastlehtrid ja paberfiltrid. Proovid, milles sade oli põhja settinud, filtrisin kuivadesse katseklaasidesse. Kuna saadud filtraadid pidid olema täiesti selged, kordasin filtrimist kahe katseklaasiga. Seejärel määrasin spektrofotomeetril nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse lainepikkusel = 280 nm, kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Spektrofotomeetri näidud: 1. Lahus: 0,388 2. Lahus: 0,530 3. Lahus: 0,670 4. Lahus: 0,883 Kaliibrimisgraafikult leidsin vastavalt proovide optilisele tihedusele neis sisalduva türosiini kontsentratsioon.
· Proovidega katseklaasid jätsin täielikuks sademe formeerumiseks 10 15 minutiks seisma. · Sel ajal panin valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustasin need sobivate väikeste klaas- või plastlehtrite ning paberfiltritega. · Proovid, millesse oli sade põhja settinud, filtrisin kuivadesse katseklaasidesse. Igasse katseklaasi oli ohtralt sadet sisse formeerunud, seega filtrisin iga katseklaasi sisu 1 korra. Saadud filtraadid olid täiesti selged. · Spektrofotomeetril määrasin nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel , kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. · Kaliibrimisgraafikult leidsin vastavalt proovide optilise tiheduse väärtustele neis sisalduva türosiini kontsentratsiooni . Tulemused ja nende interpreteerimine: Katsetulemused Optilised tihedused :
Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine · Proovidega katseklaasid jäetakse täielikuks sademe formeerumiseks 15 minutiks seisma. Sel ajal pannakse valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustatakse need sobivate väikeste klaas- või plastlehtrite ning paberfiltritega. · Proovid, milles sade on põhja settinud, filtritakse kuivadesse katseklaasidesse. Filtrile jäänud sade pole vajalik. Saadud filtraadid peavad olema täiesti selged ja kui mõni neist seda pole, siis tuleb seda lahust uuesti filtrida. · Spektrofotomeetril määratakse nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel = 280 nm (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. · Praktikumi juhendajalt saadud kaliibrimisgraafikult leitakse vastavalt proovide optilise tiheduse väärtustele D280 neis sisalduva türosiini kontsentratsioon (mg/ml).
10. Võta katseklaas termostaadist välja. REAKTSIOONIPRODUKTIDE SISALDUSE MÄÄRAMINE JA AKTIIVSUSE ARVUTAMINE: 1. Jäta katseklaasid 10- 15 minutiks seisma, et sade saaks täielikult formeeruda 2. Selle aja jooksul pane valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi: a) Varusta need sobivate väikeste plastlehtritega. 3. Filtri proovid (milles sade põhja settinud) kuivadesse katseklaasidesse: · Filtrile jäänud sade pole vajalik · Filtraadid peavad olema selged. Kui hägused, tuleb uuesti filtreerida. SPEKTROFOTOMEETRIA OSA: 1. Määra spektrofotomeetril 4 (erineval ajal reaktsioonisegust võetud) proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel 2. Kasuta 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. 3. Leia kaliibrimisgraafikult vastavalt proovide optilise tiheduse väärtusele D 280 neis sisalduva türosiini kontsentratsioon (mg/ml või mol/ml) · KATSEKLAAS A: 0,340 · KATSEKLAAS B: 0,373
PROTOKOOPERATSIOON kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise kuid pole obligaatne. Nt ristik ja mesilane, lehetäi ja sipelgas NEUTRALISM on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Nt hunt ja arukased _________________________________________________ 4. 1) JÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE · ainete väljauhtumine ja põhjaveereostus, eriti mürgised filtraadid · metaani moodustumine anaeroobse lagunemise tagajärjel, liigub pinnases, võib koguneda keldritesse · maapinna kadu, degradatsioon · keskkonna risustamine ja sellest tulenevad ohud elusloodusele · jäätmete lagunemisel ja põlemisel tekkivad ohtlikud ained 2) PÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTAJAD Veel: Väetised ja mürgid mis võivad sattuda põhjavette, erosioon, veterinaarravimid
Põhu sisse künd Harimise minimeerimine Väetisetega tagasi sama palju kui saagiga eemaldasime Muldade saastumine- allikad: 1.õhk, 2.üleujutused veega või 3.põllumajandusliku tegevusega mulda viivad. 1.tööstused, tol, raskmetallid 2.raskmetallid 3.mineraalväetised, taimekaitse, org väetised sh reoveekompostid Punktsaastusallikad: vanad tööstusettevõtted, militarobjektid, õlid ja prügilad-eriti mürgised filtraadid. Vältimine? Puhta väetise kasutamine, taimekaitsevahendite normikohane kasutamine Muldade tallamine- muld pressitakse kokku, väheneb poorsus, õhustatus, veelöbilaskuvus. Taimedele: juurte arengu pidurdumine, saaagikuse vähenemine. Põhjused? Vihmapiiskade mõju Künnitihes künnikihi all Masinate liikumine põllul Viljavahelduse vähenemine Kindlaks tegemine? Rattajäljed, vesi mulla pinnal, taimed hõredad või heledamad.
Puuduvad tõelised närvi- lihase ühendused. Ülekandeaineks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Südamelihases innerveerib müokardi autonoomne NS. Müokard kontraheerub automaatselt, impulss algab stimulaatorrakkudest. Impulss levib ilma ülekandeaineta ühest rakust teise. Repolarisatsiooniaeg on pikk. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid. Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti oeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Inimese organismis on umbes 60% vett. Jaotuvad: 2/3 intratsellulaarne vedelik ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Tsütosooli keemiline koostis on
Anaeroobses keskkonnas tekib metaan, mis liigub pinnases: 50100 korda tugevam kasvuhoonegaas. Segaolmeprügi põlemisel tekivad CO, NOx, SO 2, HCl, tahm, raskemetallid, dioksiinid ja PCB-d. Osad neist põhjustavad vähki, kopsu-, neeru- ja närvikahjustusi, hormonaalseid häireid. Teised happevihmasid. CO2 kasvuhooneefekti. Probleemid, mis kaasnevad jäätmete matmisega: 1. Ainete väljauhtumine ja põhjavee reostus eriti mürgised filtraadid. 2. Metaani moodustumine anaeroobse lagunemise tagajärjel, liigub pinnases, võib koguneda keldritesse. 3. Maapinna kadu, degradatsioon. 31 32 PÕLLUMAJANDUSLIKUD, MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKUD SAASTAJAD Õhusaaste allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud : 1.Kemikaalide kasutamine 1.Autode heitgaasid 2. Ebameeldiv lõhn 2. SO2 olmes ja 3
koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma • Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, 18 silmakambrite vedelik, sünoviaalvedelik, peritoneaalvedelik, perikardiaalvedelik jt. Transtsellulaarset vedelikku on kokku 1-2 liitrit. Kehavedelikud: Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid • Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. • Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Tsirkulatsioon ehk liikumine: Vedelikuruumide sees difusioon • Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik – rakud: osmoos (rakumembraan hästi läbitav veele)
( Kannavad ka adenosiintrifosfaati- kutsub esile ATP muutumise ADPks). Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotensiaali jõudmine närv-lihas sünapsini. Presünapsi vesiikulitest vabaneb atsetüülkoliin seondub postsünapsi membraani N-kolienergiliste retseptoritega, mille tagajärjel aktiveeruvad Na kanalid. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. · Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid · Nende koosseisus harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. · Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Vesi organismis · Täiskasvanul 60 % kehamassist, so 70 kg inimesel 42 l · Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne
välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine · Proovidega katseklaasid jäetakse täielikuks sademe formeerumiseks 1015 minutiks seisma. Sel ajal pannakse valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustatakse need sobivate väikeste klaas- või plastlehtrite ning paberfiltritega. · Proovid, milles sade on põhja settinud, filtritakse kuivadesse katseklaasidesse. Filtrile jäänud sade pole vajalik. Saadud filtraadid peavad olema täiesti selged ja kui mõni neist seda pole, siis tuleb seda lahust uuesti filtrida. · Spektrofotomeetril määratakse nelja, erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel = 280 nm (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. 83 NB! Eelnevalt tuleb tutvuda spektrofotomeetria põhimõtetega (vt p.2 B) ja praktikumis kasutatava seadme tööjuhendiga!
tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik : 4/5 selles on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 vereplasma. Selle hulka loetakse transtsellulaarne vedelik : tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Kehavedelikud on päritolult näärmete sekreedid, filtraadid või mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid.Organismis ei leidu kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Kehavedelikud täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Kehavedelike komponendid (mmol/liitri kohta ) Ekstratsellulaarne vedelik Intratsellulaarne vedelik Na+ 145 12
peale ja kaetakse pinnasega. Sellisel juhul on võimalik vältida õhureostust, kuid kaasneb probleem veega, sest ei või täpselt teada, milliseid aineid prügi lagunemisel vabaneb. Taolistel puhkudel kasutatakse prügilatena iga looduslikku süvendit (ovraagid, karjäärid, nõod). Jäätmeid pannakse sinna ilma igasuguste ettevalmistusteta keskkonnakaitseks. Probleemid, mis kaasnevad jäätmete matmisega: 1. ainete väljauhtumine ja põhjavee reostus eriti mürgised filtraadid 2. metaani moodustumine anaeroobse lagunemise tagajärjel, liigub pinnases, võib koguneda keldritesse. 3. maapinna kadu, degradatsioon Eestis on praegu üks euronõuetele vastav prügila Harjumaal (avati 2000. a. lõpus), kuid see seisab tööpuuduses. Ladustamine on ca 2 korda kallim praegu veel avatud teistest prügilatest. Lahendused 1. Taaskasutus klaas, paber, alumiiniumpurgid, juba kasutatakse Probleemid: kas sorteerida kodus või tehases
annaabi.ee 
