ROMANTISM ROMANTISM Tunnete kunst ROMANTISM ON VASTUREKTSIOON VALGUSTUSAJASTU FILOSOOFIALE, mis valitses 18. saj. lõpupoole Võrdlev tabel VALGUSTAJATE filosoofia ROMANTIKUD Inimmõistus on ülim ja valitseb kõike Looduse ettearvamatud jõud Ülistasid tsivilisatsiooni Elustasid RAHVATRDITSIOONE (ballaadid, keskaegsed saagad jms.) Tegid lihtsast maamehest ,,kangelase" Ei liialdustele
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? VII : filosoofia annab meile võimaluse tunda paremini jumalat, me saame teenida Jumalat paremini ja ustavamalt, kui me tunneme filosoofiat, me orjame Jumalat läbi filosoofia. XVI: Filosoofia annab meile vabaduse, me orjame filosoofiat, et tunda ennast vabana, jõukana. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Õnneliku elu saavutamine on see, kui sa suudad elada sellest, mida sulle annab loodus, kui sa suudad elada nii, et sööd nii palju, et ei tunne nälga sa ei pea elu eest õgima ennast lõhki, sa pead jooma nii palju, et kustutada janu mitte ahnida endase sisse kogu joogi annuse, mis sul on ette andud, sa pead kanda nii palju riideid, et saad ennast kaitsta külma eest vaid mitte neid riideid, mis toovad sinu teiste seast välja ja teevad sinust eraku. Inimene, kes nii ei oska ei saa kunagi rikkaks, kuna mida rohkem rikkus sul on...
1.Feminismi mõiste. Sõna femina pärineb ladina keelest ning selle tähendus on ,,naine,,. Feminism on oma alguse saanud Prantsuse revolutsioonist 1830. aastal, kuid organiseeritud feminism sai alguse alles Esimesel Naiste Konverentsil 1948. aastal Seneca Fallsis Ameerika Ühendriikides. Feminismi loojaks peetakse Prantsuse filosoofi, romaanikirjanikku ja esseisti, Simone de Beauvoir´i (1908-1986). Feminism on lähenemisviis ühiskonnaelule, filosoofiale ja eetikale, mis püüab muuta neid tendentse, mis on viinud naiste allutamisele või naiste kogemuse alavääristamisele Feministliku mõtlemise eesmärgiks on luua ühiskonda, mis kaotaks sotsiaalsete sugude erinevuse ning saavutaks naistele ja meestele võrdsed võimalused ning õigused. Feministlik mõtlemine annab mõista, et naisi, ei tohiks ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Feministlik teooria käsitleb ning eristab nais- ja meessugu kahest tasandist lähtuvalt :
eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Leiab et iga inimene on ainulaadne. Elu lõpp: Elu lõpupoolel pidas teravat poleemikat ametliku kristlusega. Leidis, et kirik on silmakirjalikkuse kehastuse ning usu tõelise olemuse teotaja. Lootusetu võitlus murdis filosoofi 42-aastaselt. Ta suri üksiku ja häbistatuna. Essentsialism ja eksistentsialism Isiklik filosoofia Kierkegaard esitab filosoofiale järgmised nõuded: · filosoofia peab puudutama mind isiklikult; · sellega tegelemine peab puudutama minu elu; · filosoofia peab mulle midagi tähendama ning mulle korda minema, sest pole olemas muud tõde kui see, mida just MINA kogen. Tema filosoofiale on iseloomulik: · subjektivism · irratsionaalsus · inimesekesksus · vastandumine Hegelile · kõige nägemine läbi üksikinimese vaatevinkli (indiviid ei ole allutatud tervikule!)
Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes. Antiik ja keskajal iseloomustati inimest kui mõtlevat looma. Tänapäeval on selles osas kahtlusi, kas inimesed ja loomad on ikka nii erinevad, lähtudes keelest ja mõtlemisest.
enesest teadlikku üksiolemist nimetas ,,Absoluudiks" tema filosoofiat on hakatud nimetama ,,absoluutseks idealismiks" ühitas oma filosoofia kristlusega kõige väärtuslikumaks saavutuseks on dialektika "Absoluutne idee"- absoluut, vaimne ja mõistuslik alge: 1) idee arenemine tema enese rüpes, "puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb
arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne. Etoloogiline, voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik, materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. Inimesel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldab abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Aristotelese järgi eristab inimesi loomadest meie keel ja selle kasutust, inimene on võimeline mõistma ja eristama, sõnade "hea", "kuri", "õiglane" jne. tähendust
Ei olnud enam tähtis inimese päritolu, vaid tema isiklikud omadused(tarkus,ilu,julgus) 5. Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kes kaasaegsesetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? N.Machiavelli 6. Kes oli renessanssikunsti lemmiktegelenae?Miks? Taavet, sest ta oli arukas. 7. Millieks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? 8. Iseloomusta lühidalt uusplatoonikute seisukohti. Kelle filosoofiale need toetusid? Meelelise maailma taga on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum. See on kättesaadav vaid jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga.Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu. Kunsti eesmärk pole nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Platoni filosoofiale. 9. Kes propageeris eriti uusplatonismi? 10. Milles seisnes konkreetselt uusplatonismi mõju nt. Arhitektuurile? 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastust? 14
Õppis... Esimene õpetus isa juures Urbinos 1500-1504 Perugino juures Perugias 1504-1508 Firenzes Hiljem Roomas Aastatel 1504-1508 Firenzes Õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Selperioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna 1508 Roomas Teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool". Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Maale, skulptuure Sixtuse madonna Ateena kool Parnass St Catherine Ansidei madonna
Jaanika Vichterpal 12.b Ludwig Wittgenstein Sündis 26.aprill 1889 Viinis ning suri 29.aprill 1951 Cambridges Oli Austria päritolu filosoof,kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Wittgensteini teesid Maailm on kõik, mis on tõsi Igasugune filosoofia on "keelekriitika" Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Maailm koosneb üksteisest sõltumatutest atomaarsetest faktidest, millest koosnevad faktid filosoofilisi probleeme saab mõista või lahendada ainult see, kes saab aru, milline keele väärtarvitus need tekitas Filosoofia tuum
mis varasematel aegadel ühendas endas muusikat ja tantsu (nagu ka hiina terminoloogias), kuid mis hiljem hakkas tähendama midagi sarnast 'muusikale'. Tänapäeva India rahvas kasutab seda sõna viidates "muusikale" kuid see viitab siiski rohkem klassikalisele muusikale või kunstmuusikale. Sõna 'gita' või 'git' märgistab kombinatsioonis teiste sõnadega erinevaid muusika zanre, nagu näiteks filmi git (filmimuusika või filmilaulud) ja lok git (rahvalaulud). Keerukad taksonoomiad on india filosoofiale ja kosmoloogiale omased. Teoreetilises kirjanduses jagatakse india muusika, sangita, kategooriatesse stilistiliste omaduste, instrumentide ja instrumendi tüüpide, religioossete seoste ning tantsu ja näitekunsti järgi; ning mõiste ise on üks mõtte ja loomingu, nagu rütm, emotsioonid ja rituaalid, kategooriatest. Pillid: Sitar-on inda muusikapillidest kõige enam tuntud(kuulus sitar'i mängija on Ravi Shankar) Vina- on näppepill,mida nimetatakse kauni kõla tõttu india
alla. Siiski üritavad inimesed küsimusi liigitada kahte ossa, formaalsesse või empiirilisse, kuna filosoofiasse suhtutakse umbusklikult. 3) Autor suutis näidete abiga hästi oma teksti tõestada. Oleks vale arvata , et aine filosoofia ei ole otstarbekas või vajalik, sest see on alustalaks mõtlemisele, mõtisklemaks iseenda ja maailma üle. Tervete sajandite vältel on ühiskond arenenud targemaks ja kasvatanud teadmisi elust ja iseendast , tänu filosoofiale. Seni kuni elavad inimesed maal ei lõppe kõrge mõtlemine elust kunagi ,püüdes neid hiljem realiseerida. Inimesed ei saa elada , ilma , et püüaksid kõiksust kirjeldada ja seletada. 4) Antud tekst oli Isiah Berlini poolt tehtud korraliku ülesehitusega ja arusaadav.
Jaapani juhatajad ei otsi iga töö jaoks õiget inimest, nad otsivad igale inimesele õiget tööd. Kõige suurem ja muidugi kõige positiivsem asi, mis Jaapani firmasid teistest eristab on see, et väga tähtsaks peetakse perekondlikku õhkkonda. Firmad hoolitsevad kõigi töötajate koduse majapidamise, reisimise ja isegi vabaajaveetmis võimaluste eest. Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeset juhtimiseviis, mis keskendub organisatsiooni filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Ouchi uuring kinnitab eelpool mainitud eluaegset seost töötajatega. Jaapani firmades töötamine tundub ideaalne. Lihtsalt kõigepealt on vaja saada töö mõnes jaapani firmas ja sealt edasi võid oma tulevikus kindel olla, et kuni pensionieani on töökoht ja sissetulek karanteeritud. Majapidamine hoitakse korras firmajuhtide poolt,
Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus osutusid algava revolutsiooni lipukirjaks. Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof. Ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele. Teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Eeldab, et inimene on sünnipäraselt hea ja rikkumatu. Rousseau oli kõige radikaalsem prantsuse valgustaja. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga
Ajaloole lähedale pääsemiseks on vaja tegeleda ajalookirjutusega ning kui filosoofid uurivad ajalugu, peavad nad seda tegema ajalookirjutuse kaudu ja sellega suhestatult. Ajalookirjutuse edukas uurimisprogramm peaks püstitama filosoofilisi küsimusi, mida saaks uurida ja vastata ajalookirjutuse uurimise kaudu. Tucker võrdleb õigusfilosoofiat ja ajalookirjutuse filosoofiat ning leiab, et uurimisprogramm, mida on kasutanud Dworkin õigusfilosoofia uurmiseks, sobiks ka ajalookirjutuse filosoofiale lähenemiseks. Sellisel juhul oleks kolmeks domineerivaks lähenemisviisiks: historiograafiline determinism, historiograafiline indeterminism, historiograafiline alammääratus. Igaüks neist episteemilistest ajalookirjutuse filosoofiatest toetab erinevat metafüüsilist tõlgendust. Tucker pakub välja, et nendele probleemidele tuleks läheneda empiiriliselt, sest see võimaldab aru
metoodiliselt põhjendatud. Fröbeli maailmavaade, millesse on raamitud tema pedagoogilised ideed, on kujunenud kaasaegsete filosoofiliste süsteemide taustal. Ta elas ajas, mida õigusega on nimetatud suurte filosoofiliste süsteemide ajastuks. Igal looval inimesel oleks olnud raske vältida idealismi mõju. Tema suhtumine oma ajastu filosoofiasse polnud mitte ainult täiesti poitiivne, vaid mitmeil arenguloolisil andmeil kujunes Fröbeli isiksus isegi väga vastuvõtlikuks sellele filosoofiale. Paljud arenguloolised põhjused, eriti aga noore Fröbeli õnnetud kodused elamused, sünnitasid temas kalduvuse sügavale enesevaatlusele ja loodusliku ümbruse intuitiivsele kaemusele, mille tõttu tema isiksus kujunes veel eriti vastuvõtlikuks kaasaja vaimsetele liikumistele. Eriti sügavale küündivat mõju on avaldanud temasse tärkav romantika Novalise kaudu, saksa idealistliku filosoofia F.W. Schellingi süsteemis ja Schellingist lähtuv spekulatiivne loodusfilosoofia.
Rene Descartes sündis 1596 aastal. Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Ta sündis parlamendinõuniku pojana. Ema suri siis, kui poiss oli veel väike ja ta kasvas üles vanaema juures. Saanud hariduse jesuiitide kollegiumist, läks Descartes õppima õigusteadust, kuid hiljem valis ta sõjalise karjääri. See viis ta Madalmaadesse ja Baierisse, kus ta leidis enda filosoofilise ülesande: mitte ainult lisada filosoofiale, vaid rajada see uuesti algprintsiipidest peale. Descartes oli vaga katoliiklane ja näitas suurimat aukartust vaimulike, eriti jesuiitide vastu. Kuid siingi ei saanud ta soovitud rahu. Ta peale kaevati protestant poolt, et tema filosoofia on ateistlik. Descartes oleks anted kohtu alla, kui Prantsuse saadik ei oleks vahele astunud. Ta veetis suure osa oma ülejäänud elust Madalmaades kus kirjutas ka suurema osa oma töödest. 53
FILOSOOFIA Filosoofia tekkimine tähistab olemuse ja nähtumuse selgekujulist eristamist, olemuse uurimise algust. Antiikfilosoofiast alguse saanud tarkusekultus sai aluseks kogu Lääne-Euroopa kultuurile. Filosoofia aine mõistmises pole kunagi olnud täielikku üksmeelt. Iidsetest aegadest on filosoofiale iseloomulik olnud õpetuste paljusus ja seisukohtade vastanduslikkus, kuid on ka põhiprobleemid, mida mõtteteadus on käistanud ja käsitleb: - Maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused; - Inimese koht ja võimalused maailmas, tema põhiväärtused; - Olemise (looduse, mateeria) ja mõtlemise (vaimu, teadvuse) vahekorra paljud aspektid. Filosoofia kesksed küsimused on „igavesed“, sest igal ajastul on inimesele
energiat ja aine temperatuuri. Tunnustused · 1885. aastal valiti Boltzmann Austria Keiserliku Teaduste Akadeemia liikmeks. · Boltzmann valiti 1888. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia Elu lõpp ja surm · Elu viimastel aastatel kaitses Boltzmann oma teooriaid. · Keskendus rohkem filosoofiale. · Elu lõpus hakkas teda painama depressioon. 1906. aastal poos Boltzmann ennast ühe depressioonihoo ajal üles. · Boltzmann maeti Zentralfriedhof'i kalmistule. Boltzmanni mälestustahvel Kasutatud materjalid: · http://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_Boltzman n · http://en.wikipedia.org/wiki/Royal_Swedish_ Academy_of_Sciences · http://et.wikipedia.org/wiki/Boltzmanni_konst ant · http://en.wikipedia.org/wiki/Zentralfriedhof
Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks
Arthur Schopenhauer (1788-1860) Kert Kaustel 12.Ü HWG Lühidalt elust Sündis Danzigis (Gdask), praeguses Poola linnas Isa oli jõukas, Arthur läks varajases eas pensionile Õppis ülikoolis metafüüsikat ja psühholoogiat Peateos "Maailm, tahe ja kujutlus" 1818 Põhiliseks kuulajaskonnaks väike grupp lähedasi sõpru Sai tuntuks alles hilises eas Idealist Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Ta ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel Ta veetis oma vanaduspõlve puudli seltsis Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks
Vana-Kreeka kui tänapäeva kultuuri häll Praeguse aja Euroopa ja ühtlasi ka terve maailma kultuur on paljuski pärit vanast Kreekast. Kreeka kultuuri ainulaadsus ja vastuvõetavus maailmale avaldus esimesena hellenismi perioodil. Hellenismi ajastul(338-30 aastat eKr) hakkati mõtlema loogikast ning asju võeti täie tõsidusega. Ühtlasi hakkati mõtlema ka kirjandusele, filosoofiale, meditsiinile ja paljule muulegi. Vana-Kreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegemist on Euroopa vanima kirjandusega. Kirjanduseelne periood koosnes suulisest loomingust. Hiljem hakkati seda ka kirja panema. Teost ,,Historia" peetakse ajalookirjastuse aluseks ning tema loojat Herodotost ajaloo isaks. Herodotose eesmärgiks polnud ajaloo kirja panemine tulevastele põlvedele vaid ta püüdis neid õpetada. Raamat on hindamatu väärtusega tänapäeva teadlastele. See on
Johanna Ross kirjandusteadlase ja kriitikuna Johanna Ross (sündis 1985.a.) on tugev nii kriitiku ja kirjandusteadlasena. Kirjanduse ja kirjandusteaduse juurde jõudis ta tänu filosoofiale, kus ta võttis kirjanduse kõrvalerialaks ja hakkas käima kirjandusteaduse loengutel. Hiljem alustas ta magistriõpet eesti kirjanduse erialal. Pärast sai ta tööd kirjandusteadlase ja kriitikuna. Talle endale on lugemine ja uurimine põnev ning teeb rõõmu. Oma tööd Johanna Ross kirjandusteadlase ja kriitikuna väga ei erista, vähemalt mitte teadlikult. Talle on öeldud, et ta võiks oma asju kirjutada nii nagu mõnda arvustust, sest need on tunduvalt huvitavamad.
Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu. Pildid pidid väljendama ülistust katoliku kirikule ja Rooma paavstile. Mitmes kompositsioonis on Julius II ja tema järeltulija Leo X portreelisi kujutisi. Arvatavasti sai ta siiski vähem, kui meie kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli perfektset vormi- ja värvitaju. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool'' - kujutas antiikaja filosoofide ja teadlaste pidulikku kogunemist paleeinterjööris. Keskel Platon ja Aristoteles, paremal äärel ennast. Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Kujutab Homerost ja Dantet. Õigluse teemal loobus allegooriliste kogunemiste kujutamisest ja maalis kolm eraldi seisvat figuuri, mis sümboliseerisid Tarkust, Tublidust ja Õiglust. Teine ruum pidi kujutama juhtumisi kiriku ajaloost. Teine ja kolmas on
Buddha mahajaanas Budismi üks kahest suurimast voolust Buddhaks peetakse seal olendit, kes aegajalt võtab inimkuju, et näidata teed virgumisele Õpetab, et buddhaks saamisel tuleb läbida mitmeid elusid Virgunud lugematu arv kordi. lmub maailma, et inimesi aidata Palju mütoloogilisi buddhasid (Amiitabha, Akšohja, Vairotšana) Kujunes buddha kolme ihu konseptisoon (maine ihu, seadmuseihu, õndsuseihu) Buddha vadžrajaanas, hinajaanas Toetub üldiselt mahajaana filosoofiale ja mütoloogiale Virgumiseni võib jõuda ühe elu jooksul Suurim vool mahajaana kõrval Nirvaanasse jõuab väike hulk inimesi Tunnisatab pühakirjana Tipitakat Buddha kolme ihu konspetsioon Ehk trikāja, mahajaana, vadžrajaana mütoloogia põhimõisteid Seadmuseihu – Väljendab budistlikku kultuuri ehk seadmust kõige puhtamal kujul Maine ihu – Nähtav inimkujuline keha, millega Buddha ilmub inimeste maailma, et aidata kannatavaid olendeid
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680 aastast kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteedi hülgamine.Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M. Voltaire, 4) J. J. Rosseau
ni jõudmise tee kaudu ehk leiab, et mina on tema vahenduse erinevad kihid, mina tekib suhtest objektiga. Psühholoogiline antropoloogia läheneb inimesele psühholoogia kaudu ning mõtestab inimese olemust tema psüühikast lähtudes ja proovib selgitada psüühikas toimuvaid mehhanisme. Psühhoanalüütiline antropoloogia sõnavara põhineb suuresti Freudi ideedel inimese isiksuse kirjeldamiseks. Inimese käitumist kujundab teadvusest väljatõrjutu. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia arutleb selle üle, kas see, mis inimese loob, on teadvus. Uurib, mida sõnaga "mina" tähistatakse (vaim), lähtudes seejuures vaimu ja keha seotusest, inimest teadvuse seusukohalt.
Aga ei pea ju. Näiteks järgmisel lausel ei ole mingit mõtet. Ikka vihik ajal kolmkümmend teler laeplaat aastas. Väga huvitav sõnajada, mis on sisuliselt seosetu. Kuid see sõnajada on siiski olemas. Mina lõin ta juhusliku mõttevälgatuse ajel. Võib ju ka elu olla selline seostamata juhuslike sündmuste jada, mis ei peagi omama mingit tähendust. Elu mõte võib olla hoopis olemata. Elu on absurdne mõttetu tõmblemine olematu eesmärgi nimel. Filosoofiale tuginedes võib eksistentsiprintsiibiks pidada millegi muutmist. Üksikisiku elu mõte on jätta endast jälg ja muuta pärast tema surma elavate inimeste elu. Perekonnainimesed nimetavad tavaliselt oma elu mõtteks abikaasat või lapsi. Nemad ongi neile elamise põhjenduseks. Indiviidi elu mõtteks võib pidada soo jätkamist, elu katkematu kulgemise kindlustamist. Pealiskaudsetele inimestele on elu mõtteks saada elult naudingut. Nad proovivad kõike ja
Selles pole kahtlustki, et Vana-rooma ja Vana-kreeka on maailmale palju andnud. Need kaks, suurt riiki on meie teadmistele aluse pannud. Roomlaste ning kreeklaste saavutusi leiame kõikidelt elualadelt. Aga kumb on meile rohkem andnud? Suurimaid saavutusi kreeklastel võib lugeda teaduses ja filosoofias, on ju nemad, kes panid sellele kõigele aluse.Hellenid olid esimesed, kes hakkasid seletama ning arutlema loodus- ja ühiskkonnanähtuste üle. Nad panid aluse filosoofiale, matemaatikale, kirjandusele, meditsiinile, ajaloole. Roomlastel, sellised saavutused puuduvad, nemad võttsid kõik üle kreeklastelt. Hellenid olid väga usklikud, nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta nad uskusid seda, et jumalad juhivad kogu rahva elu. Neil oli palju jumalaid, kellel nad uskusid olevat omad võimed ja kohustused. Jumalate heameeleks peeti pidustusi ja toodi ohvreid. Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all
odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud. Lüürika ehk luule: lüüra saatel luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aischylos. Filosoofia ja teadus Filosoofia ja teadus. 6. Saj e.m.a. pannakse alus filosoofiale e tarkusearmastusele. Vihikust kokkuvõtted. Thales- esimene filosoof. Sokrates: voorus ja hüve, vestleb oma õpilasega ateenas. Platon: sokratese õpilane, asutas oma kooli akadeemia. Pani kirja sokratese mõtted. Ideeõpetus, õpetus ideaalsest riigist. Aristoteles: platoni õpilane. Inimene on poliitiline loom. Paneb aluse loogikale.ma temaatika: eeskujuks mesopotaamia, sõnastasid teoreeme. Phytagoras. Meditsiin: hippo krates ja tema vanne. Ajalookirjutusele pannakse
Sigmund Freud Sigmund Freud oli Austria neuroloog, kes rajas psühhoanalüüsi teooria ja meetodi. Mees, kes on eelkõige tuntud tänu oma teooriatele alateadvuse ja repressiooni vastase kaitsesüsteemi kohta defineeris seksuaalse iha põhilise ajendina inimese elus. S. Freud sündis 1856 aastal Freibergis, kuid kolis koos perekonnaga üsna pea Viini. Ta oli väljapaistev õpilane, keda hellitati lapsepõlves palju ning Sigmund oli ilmselgelt oma esmasündinuna vanemate lemmik laps. Olenemata suurepärastest teadmistest ei olnud juudist Freudi karjääri valik kerge. Kogu keskkooli aja oli Sigmund huvitatud juurast, kuid kasvav vaimustus Charles Darwini teooriate vastu viisid tema seitsmeteistkümneselt arstiteaduskonda astumiseni. Ernst Brucke oli see mees, kes lõppude lõpuks noormehe tähelepanu püüdis ning kelle mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Sigmund avaldas oma töid kaladest ning te...
Schopenhauer planeeris oma loengud ühtima Georg Wilhelm Friedrich Hegeli omadega, kuna leidis, et nende vaated vastanduvad ja nimetas viimast kohmakaks sarlataniks. Ta ei abiellunud kunagi("Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi"). Ta suri 21. septembril 1860. Magnus Kolk 2012 3 Vaated: Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Pessimist("Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida"). Schopenhaueri arvates elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas ja kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. Ta leidis, et tähtsaim on individuaalne tahe ja selle rakendamine. Magnus Kolk 2012 4 Tsitaadid: "Iga inimene peab oma nägemisulatust kogu maailma piiriks."
Filosoofia otstarve 1. Teksti autor Isaiah Berlin esitab kaht liiki küsimused- empiirilised ja formalsed küsimused, mõlema küsimuse puhul on teada kuhu suunas peab iikuma, et vastuseni jõuda. Formaalsed distsipliinid on näiteks matemaatika, loogika, male jne, kus tee vastuseni on niisama selge, sest formaalse küsimuse vastus sõltub ainuüksi arvutlusest. Empiirilised küsimused- aine või uurimsvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, mille vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused on arusaadavad ainult siis, kui me teame kust vastuseid otsida. Näiteks, kui esitada kellegile küsimus: "kus on mu seljakott?", siis vastaja enamasti teab, mida vastuse leidmiseks teha, kuna empiiriliste küsimusete vastuseid saab tõestada katsete või vaatluste abil. Empiirilised küsimused on seotud kogemustega. 2. Kolmas küsimusteliik, ehk filosoofilided küsimused, ei paigutu kuidagi empiiriliste e...
Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Sigmund Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Teoseid: · "Die Traumdeutung" (1900) inglise keeles: "The Interpretation of Dreams" · "Drei Abhandlungen zur Sexualtheorie" (1905) inglise keeles: "Three Essays on the Theory of Sexuality" · "Jenseits des Lustprinzips" (1920) inglise keeles: "Beyond the Pleasure Principle" · "Das Ich und das Es" (1923) inglise keeles: "The Ego and the Id" · "Die Zukunft einer Illusion" (1927)
Augustinus, "Jumala riigist" Mari Siilivask Augustinus, kes elas aastatel 354--430 p. Kr., pani oma ideedega pikaks ajaks aluse keskaegsele kristlikule filosoofiale ja maailmapildile. Tema mõtted on omamoodi ühenduslüliks keskaegsete ja antiiksete mõttemaailmade vahel. Augustinus ise oli ühtaegu Rooma traditsiooni kohaselt õppinud retoorik ja vaatles ühiskonda vastava terasuse ja argumenteerimisoskusega ning omas Hippo linnas piiskopi positsiooni. Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus. See oli prisma, mille läbi ta ühiskonda vaatles ja selle kohta tähelepanekuid tegi. Augustinuse mõjuka mõttetöö kohta on arvatud, et kogu edasine
kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1. Nad on ilmselged tõed. 2. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Need printsiibid on aluseks kogu uuele filosoofiale, mida Descartes'il on plaan üles ehitada: "Archimedes ei otsinud midagi muud kui üksnes punkti, mis oleks püsiv ja liikumatu, selleks, et liigutada paigast kogu maad; tuleb loota midagi niisama suurt, kui leiaksin kasvõi midagi vähimalgi määral kindlat ja kõigutamatut." Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning samm-sammult järelduste (deduktsiooni) teel jõudma üha uute tõdedeni.
inimese pärast, kes on korda saatnud kuriteo keisri vastu?" 2. //Prokuraator tajus ähmaselt, nagu oleks tal süüdimõistetuga midagi rääkimata jäänud aga võib-olla oli pigem midagi ära kuulmata jäänud.// Ka Jesual oli valik: Prokuraator vihjas võimalusele, et kui Jesua valetaks(ei oleks nii aus), võiks ta ellu jääda. Kuid Jesua oli valmis oma saatusega leppima( on VASTUTAV, jääb truuks oma filosoofiale ja arusaamadele isegi surma palge ees) Kõik vastutavad oma valikute ja tegude eest ja saavad vastavalt neile ka karistatud nii, et õiglus jääb alati valitsema. Teos paneb inimesed moraalireeglite ja väärtuste üle järele mõtlema.
Psühholoogiline antropoloogia – inimest uuritakse läbi tema psüühika ehk tema seest toimuvate emotsionaalsete protsesside kaudu. Psühhoanalüütiline antropoloogia – Freudi idee oli, et inimese psüühikat vaevab teadmatus. Psüühikal on kolm distantsi: id(miski), ego(mina), superego(ülemina). Lacan töötas välja strateegia, milles peab oluliseks „puudumise olukorda“, mida üritatakse ületada kolmes etapis: imaginaarses, sümboolses ja reaalses. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Inimest mõistetakse kui keha ja vaimu kooslust. Lähtutakse sellele, et „mina“ käib vaimu kohta. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale 8. ja 16. kirjas? Filosoofia annab meile vabaduse, kui me orjame filosoofiat. Filosoofia roll on elu korraldada. Filosoofia jagab inimesele reegleid, mida teha ja mida mitte teha. Mida arvate askeesi ideaalist õnnelikku elu saavutamiseks?
Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt.Freudi teooriate ja psühhoanalüüsi kohta on põhjalikum ülevaade artiklis Psühhoanalüüs. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. Teooriad Strukturaalne lähenemine Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks"
Elust Augustinus tahtis saada retoorikaõpetajaks Koolis pani aluse oma vanarooma kirjanduse ja ladina keele grammaatika tundmisele Õpingud katkesid 369370 Hakkas peale isa surma retoorikat õppima Võttis naise, kes oli pärit Aafrikast Täpsem päritolu ja nimi pole teada Elasid koos 15 aastat Sündis poegAdeodatus (Jumalast antu) Pani aluse keskaegsele filosoofiale Lunastus Kahetsus Ainus tee pattude lunastamiseks Lihalikkuse needus Tema arvates oli inimesel lootus needusest vabaneda ainult Jeesus Kristuse jumalikku armu vastu võttes Kristlik seisukoht Inimelu põhiküsimus: Kas usk saab päästa meid patu tundmisest? Pärispatt Uskus, et Aadama pattulangemine rikkus inimhinge ning kõik, kes pärast seda on lihast sündinud, on Aadama patust nakatatud. Aadama
V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V: kuningannaks peeti filosoofiat (kuningaks peeti teoloogiat) 10. Mis on teoloogia? V: teadus, mis juurdleb Jumala, kirikuõpetuse ja riituste üle 11.Mida peavad filosoofid uurima uusaegse prantsuse filosoofi Auguste Comte'i järgi V: maailma edukama uurimise võimalusi Filosoofia liigid 12.Mis on filosoofiale sama mis munale koor (stoikude järgi)? V: loogika ehk õpetus seaduspärasustest 13.Mis on filosoofiale sama mis munale munavalge (stoikude järgi)? V: füüsika ehk õpetus loodusest 14.Mis on filosoofiale sama mis munale munakollane (stoikude järgi)? V: eetika ehk õpetus väärtustest 15.Mis on ontoloogia? V: olemisõpetus 16.Mis on gnoseoloogia? V: tunnetamisõpetus 17.Mis on aksioloogia? Mis on aksoloogia liigid?
Elu ja isik · Sündis 7. Mai 1711 Edinburghis · Kasvas ülesse Edinburghi lähistel perekonnamõisas Ninewellis · 11-aastasena läks koos vanema vennaga Edinburghi ülikooli · Ülikoolis läbis edukalt üldise hariduse kursuse · Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud · Sihtinud esialgu juristi karjääri, jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale · Haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. · Elas poolteist aastat Prantsusmaal - ,,Traktaat inimloomusest" · Kaks korda taotles ta filosoofia professori kohta, kuid mõlemal korral ebaõnnestunult · nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär · 1752-57 tegutses Edinburghi advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega
Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Ludwig Wittgensteini elust ja loomingust ning tema mõjust 20. ja 21. sajandi filosoofias. Et hakata tema filosoofia olemust analüüsima, tuleb vaadata minevikku. 20. sajandi filosoofia sai mõjutusi 19 sajandist - maailmatunnetuse filosoofia ehk elufilosoofia, millele panid aluse Bergson, Nietzsche ja Schopenhauer. 20. sajand oli filosoofiale väga soodus tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses samal ajal Sigmund Freud, kes pani aluse psühhoanalüüsile, mis on leidnud kasutust nii kirjanduses, kunstis, psühholoogias ja paljudel teistel aladel. Eelteadmised mul Ludwig Wittgensteini kohta puuduvad. 3 Elu Ludwig Wittgenstein sündis 26
PÜHA AUGUSTINUS Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas.Viis platonismi ja ristiusu kokku- dualist. Algselt oli skeptik. 410- vandaalid põletasid maha Rooma linna. Augustinus kirjutas raamatu Jumalariigist. St 2 riiki, üks nähtav ja teine mitte nähtav ehk kujutletav. Kirjutas autobiograafia- elulugu. Ta uskus predestinatsiooni ehk ettemääratusse. PIERRE ABELARD Elas 11- 12 sajand. Oli monist ja nominalist. Toetus Aristotelese filosoofiale. AQUINO THOMAS Elas 13 sajandil. Ta oli monist. Ta rajas tomismi, mis pidi ühendama Aristotelese filosoofia katoliku katoliikliku õpetusega. Tema toetus samuti Aristotelese filosoofiale.
Kui Koguja näeb korralagedust, mis päikese all sünnib, siis näeb ta seal vääramatut rutiini looduses ning ta hakkab otsima elumõtet. Kogujal endal oli palju rikkusi, vara, ta oli väga tark, tal oli palju naisi ning suured valdused, mis kõik tekitasid kadedust väga paljudes tolle aja inimestes. Ta väidab (Kg 2:10), et on saanud kõik, mida ta silmad ja süda on himustanud. Ometigi seda näiliselt pillavat ja kadestusväärset elu, leiab ta tolle aja negatiivse alatooniga filosoofiale kohaselt tühisena, lausa tühisuste tühisusena, mõtiskledes küsimuse üle : miks elu näib mõtetu? Kirjeldades ka selliseid igavikulisi küsimusi, mis on tänapäevalgi kohased, tundub kogu raamat üpris filosoofiline. Üks aspekt, mida Koguja otsib, on tarkus, ning kuna kindlasti oli Koguja üks targematest inimestest omal ajal, või vähemalt ta pidas end selleks, oli tal selle asjus öelda palju tarkuseteri, näiteks ``Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas!
ainus jumalate eluase maa peal..." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Kuulsaim Efesose kodanik oli filosoof Herakleitos (ca.540-480 e. Kr.). Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe (peale mõnede kujude ja sambaosade). Välja on kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega re- konstrueerida vaid templi põhiplaan.
Jaapani aia rajamine võeti Kadrioru pargis ette mitmil põhjusel. Esiteks vajasid Kirdetiik ja pargi kaugeim nurk korrastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid Luigetiigist kaugemale meelitada. Eesmärgiks oli luua tõeline jaapani aed, mitte aed jaapani aia ainetel. Seepärast pidi kujundajaks kindlasti olema jaapanlane. Aiakujundaja Masao Sone on omal alal tunnustatud nii Jaapanis kui ka Euroopas. Tema firma hooldab mitut olulist ajaloolist jaapani aeda. Jaapani aed toetub filosoofiale, elu ringkäigule, samas ka looduse väljendusrikkusele. Väikese hundikuristiku looduslik veelang, kivirikas astang ning olemasolev tiik pakkusid jaapani aia kujundamiseks häid eeldusi. Aias puuduvad pingid ja valgustused. Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on jaapani aias elementaarne. Masao Sone püüdis kivide paigutusega järele aimata Tallinna vanalinna katuseid
JWG 2016 Tutvustus · Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof, esseist ja kultuurikriitik. · Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. · Tema kirjutised tõest, moraalist, keelest, esteetikast, kultuuri teooriast, ajaloost, võimus, teadvusest ja eksistentsi põhjustest on avaldanud suurt mõju lääne filosoofiale ja intellektuaalsele ajaloole. Elulugu · Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. · Naumburgis käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse. · 1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures
Kuradiga. Seda ainest on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad. On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.
annaabi.ee 
