Tahkised Evelyn Ohtla VPG 10.B Tahkised Tahkised ehk tahked kehad on ained, mis omavad kindlat kuju. Tahkise staatika Vedeliku tahkumine tähendab aatomite (molekulide) vaheliste sidemete stabiliseerumist sedavõrd, et aatomite asukohad üksteise suhtes fikseeruvad. Kuigi tahkistes osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva Tahkise dünaamika Newtoni 2. seadus: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. Inimkeeli: Keha liigub täpselt nii palju kui palju talle on rakendatud jõudu, ning keha liigub samas suunas kuhu mõjub jõud. Tahkiste kinemaatika Tahkete kehade liikumisel ei esine muid takistusi kui ainult teine tahke keha.
tegemist ning millist mõju need täpselt avaldavad, pole teada. Loote arenedes ei pooldu keharakud normaalse kiirusega ning kuna seega on keharakke vähem, jääb ka laps väiksemaks. Peale selle on häiritud ka erinevate kehaosade moodustumisel toimuv rakkude migratsioon, eriti ajus. Downi sündroomiga lapse sünnihetkeks on kõik need erinevused juba välja kujunenud. Laps, kellel on vähem ajurakke ja tavapärasest erinev aju ehitus, õpib aeglaselt. Kõik need muudatused fikseeruvad enne sündimist ning on pöördumatud. Lisakromosoom mõjub negatiivselt ka loote ellujäämisele: 80% niisugustest rasedustest lõpevad iseeneseliku abordiga. Sündroomiga sündinud lapsi võib seega lugeda tõendiks nende emade suutlikkusest rasedus probleemidele vaatamata läbi teha. Praeguseks on teada, et Downi sündroomi tekitamiseks pole vaja tervet 21. lisakromosoomi. Vaja läheb vaid kriitiliselt väikest täiendavat osa kromosoomist. 3 Sümptoomid ehk avaldumine
võllil ja peale kiiruse sünkroniseerimist, toimub hammasühendus vastava rattaga. (joon 4v,g) Ettevalmistav kiiruste sünkroniseerimine muhvi 1 ja ratta 7 jaoks võimaldatakse koonusrõnga 2 surumisega ratta koonusesse 7. Sünkronisaatori tööd võimaldavad kuus sõrme, mis ühendavad muhvi ketta 1 koonus rõngastega 2. Kolm neist on plokeeruvate sõrmedega 3, mis koonusrõngastega tugevalt seotakse kuid kolm ülejäänut- fikseeruvad 5, seotakse muhviga 1 ja koonus rõngastega 2 vedru 4 abil. 4.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS 1-tagumine kaas 2-vedav 5. käigu hammasratas 3-käigukasti karter 4-vedav 4. käigu hammasratas 5-fiksaatori kuul 6-fiksaatori vedru 7-vahetatava elemendiga fiksaator 8-vedav 3. käigu hammasratas 9-vedav 2. käigu hammasratas 10-vedav tagasikäigu hammasratas 11-vedav 1. käigu hammasratas 12-siduri karter 13-eesmine käigukasti võll 14-vedava ülekande juhtiv hammasratas 15-teine võll
intelligentsemaks muuta. Olen kasutanud mitmeid artikleid erinevatest veebiportaalidest. Referaat käsitleb loote ja lapse varast arengut, mida mõjutab muusika kuulamine, instrumentide mängimine ja mingi tegevuse ajal muusika kuulamine. Loode on võimeline õppima keskkonnast. See kehtib eriti raseduse kolme viimase kuu puhul. Selle perioodi ajal reageerib loode helidele (auditiivsed stiimulid), mis fikseeruvad läbi lootevee. On leidnud kinnitust, et helid võivad mõjutada loote südamerütmi ja lihaste liigutusi juba raseduse 20. nädalal (kaasasündinud kurtust saabki nüüd diagnoosida sünnieelsel perioodil). Mitu eksperimenti on näidanud, et loode töötleb aktiivselt seda auditiivset sisendit ja eristab muusikat, keelt ja teisi helisid. (Laste arengu mõistmine, 2008) Muusika ime Kaunid meloodiad parandavad enesetunnet ning tõstavad tuju. Selgub, et ka lapsed pole nende suhtes ükskõiksed
96. Lülisamba füsioloogilised kõverused, nende tähtsus, fikseerimine. Lülisammas on sagitaalsuunaliselt kõverdunud väät. Neid elu jooksul väljakujunenud kõverdusi nimetatakse füsioloogilisteks kõverdusteks: kaela- ja nimmeosas kõverdust ette nimetatakse lordoosideks, rinna- ja ristluuosas kõverdusi taha nimetatakse küfoosideks. Füsioloogilised kõverdused kujunevad välja esimesel eluaastal, kuid fikseeruvad, muutuvad püsivateks tunduvalt hiljem: kaelalordoos 7 aastaselt, nimmelordoos ja ristluuküfoos 13 aastaselt, rinnaküfoos 21 aastaselt. Füsioloogilised kõverdused tagavad keha vetruvuse amortisatsiooni, aitavad säilitada keha tasakaalu, suurendavad kehaõõsi. 97. Rindkere skeleti areng, deformatsioonid. Väikelapse rinnakorv on silindrikujuline, roided asetsevad horisontaalselt, mistõttu rinnakorvi liikumine hingamisel on suhteliselt väikese amplituudiga. Roiete eesotsad
6. Seleta mõistet molekulaarne kell. Kui konstantne üldiselt selle kiirus on eri organismide vahel ja millest see sõltub? Molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järjestuste põhjal. Igal liigil tekivad mutatsioonid erineva sagedusega ja seda mutatsioonide tekkesagedust nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Molekulaarne kell on konstantne ehk mutatsioonid fikseeruvad konstantse kiirusega. Tegelikkuses eri liikide vahel päris konstantne ei pruugi olla. Sõltub nt paljunemisviisist (suguline või mitte). 7. Millest on tingitud molekulaarse kella põlvkonnaefekt? Milline on ligikaudne mutatsioonikiirus inimesel 1 põlvkonna kohta? Molekulaarsel kellal on põlvkonnaefekt, mis seisneb selles, et põlvkonnapikkus mõjutab kella tiksumist. Organismidel, kellel on pikem generatsiooniaeg, on
mutatsioonidest oleksid neutraalsed. NT ei eita LV'd, kuid kasutab seda vaid ühes suunas - selleks, et elimineerida kahjulikke mutatsioone. NeoD, erinevalt NT'st, soovib kasutada LV mehhanismi ka mittekahjulike mutatsioonide fikseerumise seletamiseks. NT kohaselt on selleks aga kaugelt valdavalt GT. DNA replikatsioon ei ole ideaalne protsess, tekib vigu sisse (parandab ennast ise) Põhiline idee: mutatsioonid fikseeruvad paremini seal, kus toimub enam rakkude jagunemisi. Seega spermid on palju enama tõenäosusega kohad, kus uued mutatsioonid genereeruvad, sest permid elavad üle väga palju enam rakujagunemise tsükleid kui munarakud. Imetajatel vastavalt ca 200/33. EVOLUTSIOONI EDENDAVAD MEESTERAHVAD See hüpotees on tuntud kui male-driven-evolution. Eksperimentaalseid andmeid on vähe, kuid lindude puhul on tõepoolest näidatud, et vahe permide ja munarakkude muteerumiskiiruses on 2,5-4,5 kordne
evolutsioonis ja sordiaretuses. Paaris ja paaritud polüploidid; paaris olulisemad, sest need on viljakad; paaritud sageli steriilsed näit. Enamus seemneteta puuvilju on triploidsed. Populatsiooni geneetika: Uurib geneetilist varieerumist indiviidide vahel populatsioonis (genofondis). Evolutsiooni geneetilise aluse väljaselgitamise põhiline instrument (kuidas geenid muutuvad põlvkondade vältel, kuidas nad satuvad populatsiooni, kuidas fikseeruvad, mis on tulemus geograafiliselt jne). Fokuseerib tavaliselt ühele või mõnele lookusele, kindlas mendeleeruvas populatsioonis (s.o. grupp omavahel ristuvaid ja ühte kindlat geenide kogumit kandvate isendite kogum). NB! Ristuvad! Jaguneb: Empiiriline pop. geneetika - mõõdab ja hindab kvantitatiivselt geneetilist varieerumist; Teoreetiline pop. geneetika modelleerib võimalikke geneetilisi varieerumisi
Fnkts test – „silmad kinni-pane näpp kaarega vastu ninaotsa“ Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused). Temporaal e oimusagar, frontaal e otsmikusagar, parietaal e kiirusagar, oktsipitaal e kuklasagar. Poolkerad, poolkerasid ühendavad komissuurid. Ajuvatsakesed. Basaalganglionid e põhimiktuumad. Ajukoor – paksus 3-4 mm, pindala 2000cm2, 6 rakukihti, 4 erinevat kihtide tüüpi, piirkonna fnkt-st oleneb milline kiht on ülekaalus. Ajukoore fnkts-d fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas; assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist ajukahjustuse korral. Plastilisus e teatud alade võime muuta funktsiooni. Dominantne – vasak poolkera, k.a 2/3 vasakukäelistel. Ajukoore funktsioonid – tunnetus, koordineeritud mõttekas tegevus, mälu, kõne. Ajusagarad, nende funktsioonid ja kahjustussündroomid. Frontaal- e otsmikusagar. Kahjustussündroomid. Motoorne koor – vastaskehapoole liikumine
trauma mõju mitte ainult nabanööri kaudu, vaid ka ema aura kaudu kogu prenataalse arengu perioodil. Selle töö tulemused näitavad, et esimese trisemestri jooksul saadud trauma on teatud tüüpi isiksuste kujunemise põhjuseks ning ka täiskavanud inimese haiguste allikaks. On hästi teada, et vähirakud on madala amplituudiga aga suure paljunemiskiirusega embröonaalrakud. Kui esimese trisemestri (esimese kolme kuu) vanuse embrüoni puhul saab ema trauma, siis kasvavad embrüonaalrakud fikseeruvad sellises ümbruses. A.Hanter'i ja S.Uord'i hüpotees seisneb selles, et kui täiskasvanu elus tekib analoogne situatsioon, siis see võib trauma teadvuses taaskäivitada või restimuleerida ja, võib olla, põhjustada ka haiguse. (Hanter, A., Uord, S. (1998) "Perinatal therapy" MITSTS: "San Rei"). F. Lik'i teooria: raku mälu või raku teadvuse olemasolu. Soovimatutel lastel ilmnevad peale psühholoogiliste probleemide ka mitmesugused somaatilised (psühhosomaatilised) tervisehäired
avaldavad, pole teada. Loote arenedes ei pooldu keharakud normaalse kiirusega ning kuna seega on keharakke vahem, jääb ka laps vaiksemaks. Peale selle on häiritud ka erinevate kehaosade moodustumisel toimuv rakkude migratsioon, eriti ajus. Downi sündroomiga lapse sünnihetkeks on kõik need erinevused juba välja kujunenud. Laps, kellel on vähem ajurakke ja tavapärasest erinev aju ehitus, õpib aeglaselt. Kõik need muudatused fikseeruvad enne sündimist ning on pöördumatud. Lisakromosoom mõjub negatiivselt ka loote ellujaamisele: 80 protsenti niisugustest rasedustest lõpevad iseenesliku abordiga. Sündroomiga sündinud lapsi võib seega lugeda tõendiks nende emade suutlikkusest rasedus probleemidele vaatamata läbi teha. Praeguseks on teada, et Downi sündroomi tekitamiseks pole vaja tervet 21. lisakromosoomi. Vaja läheb vaid kriitiliselt väikest täiendavat osa kromosoomist (vt joonis 9). Ulejäänud osa 21.
varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad. Sellel tasandil on selgesti eristatavad kognitiivsed, emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3) kõrgeima astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine
tekkinud fenotüübilist erinevust. Nädal 6. Neutraalsustestid ja LD: Anette 1) Enne 1960-t domineeris valiku (pan-selection) idee (iga variatsioonil on kohasusefekt ja seega on need valiku all). Seleta, miks Paulingi ja Zuckerlandli poolt avastatud molekulaarne kell viis neutraalsuse ideeni. (Vihje: molekulaarne kell – mutatsioonid fikseeruvad konstantse kiirusega). Neutraalse teooria järgi peamiseks molekulaarse evolutsiooni teguriks pole mitte looduslik valik vaid mutatsioonid ja triiv. Pika aja vältel on fikseerunud asenduste kumuleerumise kiirus võrdeline neutraalsete mutatsioonide tekke sagedusega, sest kahjulikud elimineeritakse ning kasulike osakaal on ebaoluline. See tagabki kella.
Tromb thrombus, -i, m. veresoones vere hüübimisel tekkiv verehüüvis e. topis Trombide teke 1. Veresoone kahjustus (trauma, põletik, toksiinid jms) endoteeli kahjustuse kohale kleepuvad trombotsüüdid ja leukotsüüdid. Vereliistakute lagunemisel vabaneb aktivaator trombokinaas, mis käivitab hüübimise. Lisaks ladestuvad fibriininiidid ja erütrotsüüdid. Fibriininiidid moodustavad hüüvise karkassi, kuhu fikseeruvad rakulised elemendid ja plasma. 2. Verevoolu kiiruse langus on soodustav faktor. Enamus trombe tekib jäsemete veenides, mitte suurtes arterites. Erandiks südame endokard, kus vigastuste puhune trombi teke sage, samuti koronaararterite ja a. carotis'te hargnemiskohal (eriti ateroskleroosi tingimustes) 3. Soodustab vere hüübimisvõime suurendamine 4. Takistab vere hüübimisvõime vähendamine hepariin, hirudiin jt. TROMBIDE JAOTUS VÄRVI ALUSEL Thromus albus valge tromb e
hõlbustades seega tasakaalu säilitamist. Vaagnavööde – selle asendist sõltub nimmenõgususe suurus. Vaagna pöördumisel taha nimmenõgusus kaob, selg kumerdub reflektoorselt ja tekib kumerselgsus. Ette kaldumisel nimmenõgusus suureneb ja tekib nõgusselgsus. Siinkohal tuleb õppida säilitama õiget keskasendit nii kõndimisel kui istumisel. Pöid – funktsionaalselt täiuslik pöid on hea rühi aluseks. Pöiavõlvid on väljakujunenud 7. – 8. eluaastaks ning fikseeruvad 12. eluaastaks. Rühi vormid Aktiivne rüht – eeldab õiget kehakasutust igapäevaelus ehk dünaamilist rühikust. Passivne rüht ehk halb kehahoid – enamlevinud funktsionaalne rühihäire, mida esineb lastel enim intensiivsel kasvuperioodil. Lõtva kehahoidu iseloomustavad: - Kühmuvajunud selg - Langetatud pea - Õlgade vahele kadunud kael - Lõtv ja punnis kõht
(Afaasia 1 poolne häire, dominantse poolkera häire-kõne häirub) Ajukoore (korteksi) paksus on umbes 3-4 mm. Korteks koosneb 6 rakukihist. Neli rakukihti on erinevat tüüpi erinevused on proportsioonides (tsütoarhitektoonikas). See, milline kiht on ülekaalus, sõltub piirkonna funktsioonist, näiteks: motoorne korteks - väljendunud püramidaalne kiht; sensoorne korteks - väljendunud granulaarsed kihid. Ajukoore funktsioonid fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas. Assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist koorekahjustuse korral (alla 40 a.v.) Plastilisus - teatud alade võime muuta funktsiooni, mis on võimalik arenevas ajus. Dominantne-vasak poolkera (paremakäelisel);u. 2/3 vasakukäelistest -domineerib ka vasak poolkera. Ajukoore funktsioonid: *tunnetus e gnosis *koordineritud mõttekas tegevus-praxis *mälu-mnesis *kõne-phasis Ajusagarad, nende funktsioonid ja kahjustussündroomid
on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad. Sellel tasandil on selgesti eristatavad kognitiivsed, emotsionaalsed ja 22 käitumuslikud komponendid. 3) kõrgeima astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak.
on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Dispositsioonide hierarhiline süsteem: 1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsamate situatsioonide mõjul. 2) sotsiaalsed hoiakud ja nende süsteemid.need on tunduvalt keerulisemad. Sellel tasandil on selgesti eristatavad kognitiivsed, emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. 3) kõrgeima astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine
Hoiakute- sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskk mõju. Inimeste hoiakute süsteem areneb ja hääbub koos isiksuse arengu ja hääbumisega. Osa hoiakuid- sättumusi on spetsiifilisemad ja kitsamad, teised üldisemad. Kokku moodustavad nad hierarhilise struktuuri, mida V.Jadov on nimetanud dispositsioonide hierarhiliseks süsteemiks. Ta eristas kolme astet : (1) madalaim, kuhu kuuluvad elementaarsed hoiakud ja sättumused, mis fikseeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mõju. Nende hoiakute puhul puudub poolt- ja vastuargumentide läbielamine ja neid üldreeglina teadvuse tasemel ei tunnetata. (2) Sotsiaalsed hoiakud (suhtumised) ja nende süsteemid. (3) Kõrgema astme moodustab väärtusorientatsioonide süsteem, mille tuumaks on isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. MOTIVATSIOONISEISUNDID MS ja nende seotud mitmed konkreetsed probleemid (nt nõudlusnivoo, kognitiivne dissonants jmt)
veresoontes. Koht, kus nad lõksu jäävad sõltub antigeeni loomusest. Seal kohtades põhjustavad nad reaktsioone, mille tulemused tekivad põletikud ja koekahjustused. Immuunkomplekside poolt vahendatud ülitundlikkusreaktsioonid (III tüüpi ülitundlikkusreaktsioon) Immuunkomplekside poolt vahendatud ülitundlikkusreaktsiooni kutsuvad esile bakteriaalsed, viiruste ja võõrseerumiste antigeenid. Nende abil tekivad immuunkopleksid, mis fikseeruvad (ladestuvad) kudedesse ( lokaalne või süsteemne kahjustus) Etapid: Ag-Ak kompleksi teke Ak Fc fragmendi seostumine komplemendi C1-ga Komplemendi aktivatsioon C5a (anafülotoksiin) veresoonte läbilaskvuse tõus, neutrofiilide aktivatsioon Komplekside fagotsütoos (hapnikuradikaalide ja lüsosomaalsete ensüümide vabanemine) Koekahjustus (fibrinoosne nekroos) Ülitundlikkusreaktsioonid tekivad lahustuvate antigeenidega
annaabi.ee 
