Ettekanne `'Kuulsad enesetapjad''- Friedrich Weissensteiner Enesetapp on rängim võimalus protestida ummikussejooksnud elu vastu. Sama erinevad kui on inimesed, on ka nende vabasurma motiivid. Pole raske aimata mõnede inimeste enesetapu põhjuseid. Nagu näiteks Adolf Hitler, Hermann Göring ja Erwin Rommel. Keegi neist poleks arvatavasti sooritanud enesetappu, kui Natsi-Saksamaa oleks võitnud Teise maailmasõja. Hitleril ei jäänud suures osas muud üle kui Natsi-Saksamaa oli varisemas. Tuleb välja, et tal oli elu jooksul tihti tervisega probleeme, eriti suurt rolli mängis tema kõrge vererõhk, mis ilmnes tema ärritumisel (mida juhtus tihti). Hitler ei tahtnud langeda vaenlaste kätte elusalt ning kartis oma keha rüvetamist, mis oli ka üks põhjusi, miks ta lõpuks lahingus ei soovinud langeda. Tema käske täideti sõna otseses mõttes tema surmani, sooritas koos abikaa...
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad detailirikaste pidadega. Tundlik värvirütm - heledate-tumedate toonide vaheldumine. DÜNAAMIKA > Staatiline ja rahulik. Vertikaalsed jõujooned. RÜTM > Väljapeetud suured pinnad vahelduvad detailirikaste pidadega. Tundlik värvirütm - heledate-tumedate toonide vaheldumine. KONTRASTID > Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja figuuride harmooniline vastandamine. Värvikontrastsus - tugev kollane, tumesinine ja punane heledal taustal. DÜNAAMIKA > Staatiline ja rahulik. Vertikaalsed jõujooned. RÜTM > Väljapeetud suured pinnad vahelduvad detailirikaste pidadega. Tundlik värvirütm - heledate-tumedate toonide vaheldumine. KONTRASTID > Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja figuuride harmooniline vastandamine.
keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (u. 850770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi. Orientaalne stiil: Ajavahemikus 7.6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal. Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine. Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid.
Naised seisavad kontraposti võttele iseloomulikes poosides palestike sammaste ees, millele nad üksnes kergelt toetuvad. Vanem naine, Eliisabet, viipab tervituseks, kuid näib ootavat, kuni Maarja pöördub tema poole. Nende rõivad lao tuvad keha ümber sügavate liikumist tulvil voltidena. Mainitud kahe figuuri ja nende kõrval paikneva ettekuulutuse stseeni Neitsi ning vastasoleval uksepõsel kujutatud templisse toomise stseeni Siimeoni vahel on terav stilistiline kontrast. Antud figuuride liikuvus on vähemmärgatav ning pigem rõhutatakse vertikaalsust. Seda võib eriti täheldada riietuse puhul. Eliisabeti ja Maarja stiil põhineb ilmselt Amiens'i eeskujudel ning arvatavasti on ka selle sculptor sealtsamast pärit. Vastas asuvas palestikus on kujutatud templisse toomise stseeni koos Joosepi ja Siimeoni ning nende kõrval seisva moekalt riietatud, esialgselt Maarja teenijatüdrukuks peetud naisterahvaga. Nende figuuride autorlus on aga omistatud
Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud . Klassikaline ajajärk Kreeklased pidasid ise eriti väärtuslikuks tehnikat , milles puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga , katmata kehaosad aga elevandiluuga. Kuju silmad valmistati värvilistest kivikestest. Üks selline kuju loodi 5 saj. e.m.a. 12 m kõrgune tarkusejumalanna asus Ateena Akropoli peatemplis Parthenonis. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Kujude näod on rahulikud ja tõsised . Nad toetuvad keharaskusega ühele jalale , teine jalg on vabalt kõrval . Sellise asendi nimi on . Nii paistab figuur loomulik. Polykleitos Praxiteles ,,Hermes Myron ,,odakandja" Dionysus- ,,kettaheitja" lapsega" Hellenistlik ajajärk Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid
Korralisem, selgem, harmoonilisem. Ornamentika Stiliseeritud taime- ja loomamotiivid Tõetruu looduse jäljendamine Abstraktne (geomeetriline) motiiv Abstraktne motiiv (erinevad siirud) 14.-16. Saj skulptuuri- ja maalikunsti iseseisvumine PRANTSUSMAA Chartres'i katedraal. Pühakud. Figuuride näod realistlikud, isikupärased. Kehad tinglikud, jäigad ja silindritaolised. Reimsi katedraal. Viimne kohtupäev. Iga figuur eri poosis, isikupärased. SAKSAMAA Naumburgi katedraal. Ekkehard ja Uta Eeskuju prantsusmaalt. Skulptuur rohkem siseruumides, kui väljas. 14.saj peateemaks
"Ateena kool" maaliti ligikaudu 1510-12 ajal, mil paljastati Michelangelo lae esimene osa kopsakas figuur,kes puhkab kiviplokil, näib imiteerivat Michelangelo prohveteid ja sibülle. Arvukate figuuride asetus sügaval perspektiivlaval järgib Ghiberti meetodeid.Raffael on laiendanud sarnase täpsuse ja iga üksikfiguuri poosile. Tema teoste tavaline kompositsioon on
Gooti arhitektuur On insenertehnilise väljakutse tulemus Võib nimetada ka linnade kunstivooluks Tähtsamad ehitised olid kirikud Ehitati samuti linnakindlustusi Iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale Kõige suurem erinevus oli: 1. teravkaared 2. ristroidvõlvid 3. Tugikaare, tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt Gooti maalikunst Hakati tegema rohkem tahvelmaale Maaliti kirikute tiib altareid Gooti skulptuur Kujutati pühakuid ja piiblitseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Eestis Keskaegsed ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Tõusis taas au sisse 19. sajandil Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti kirikuid Tallinnas
1609. abiellus Isabella Brant’iga 1630. abiellus Helene Fourtmentiga 8 last 30. mai 1640 LOOMING Äärmiselt produktiivne kunstnik 500 teost Altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone Maalimis laad oli lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid 16151621. uue loomingu algus Suuremad, figuuride liikumine hoogsam 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Viimaseid religioosseid teoseid on Ildefonso altar Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega „MAASTIK VIKERKAAREGA“ „BACCHUS“ „3 GRAATSIAT“ „AUTOPORTREE ISABELLA BRANTIGA“ „SIMSON JA DELIILA“ „LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE“ Stseen kreeka mütoloogiast Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad
kompositsioon keskel Antonio ja ümberringi põrguloomad, silmapiir on asetatud kõrgemale, Antonio nagu hõljuks taevas · Ruumi organiseerimine: selge, maali kujud on keskmesse pööratud. · Sümmeetria: sümmeetriline kompositsioon · Dünaamika: jõuline, tegev · Rütm: suured pinnad vahelduvad väikeste detailsete pindadega, tumeda poolsed värvid · Kontrastid: tausta ja figuuride vastandamine, värvikontrastsus punane ja sinine · Valgus-vari: kehad ja riided on modelleeritud valguse- varjuga · Värv: värvid on ühtlased, külmad toonid · Terviklikkus: üksikosad alluvad tervikule, ühtne · Proportsioonid: figuurid on ühesuurused, pole üht ega teist rõhutatud, ülistatud · Liikuvus: pilt on elav
Sedalaadi kunstile oli omane eriline sünge, üleinimlik toredus. Sfinksil, mis seisab Giza suurte püramiidide juures, arvatakse olevat vaarao Chefereni näojooned. Vaaraode täisfiguurid on tardunud istuvas või sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse surutud käed tihedalt vastu külgi, või rinnal. Nägudel mängleb võimukus, salapärane pisut üleolev naeratus ning pilk on suunatud kaugusse. Egiptuse skulptuurid on otse eest vaatlemiseks. Figuuride proportsioonid on loomulikud, kuid hoolitud üksikasjadest. Skulptuurid lihtrahvast olid palju vabamad ja elavamad, tihti puidust ja värvitud. Reljeefid Esined madalreljeefe ning ka süvendreljeefe. Reljeefid olid tihti eredalt värvitud. Inimese- ja looma figuuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Sellised Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid. Maal ja maalikunsti omapära
meisterlikkus. Suurepäraselt anti edasi inimkeha proportsioone ning liigutusi. Erinevalt vanadest kreeklastest kasutati edukalt ruumi perspektiivis, suur tähelepanu oli ruumilisel illusioonil. Edukalt kasutati ka valguse ja varju mängu. Maalide teemad olid võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi, mille avadest paistavad fantastilised ehitusdetailid, ornamendid, inimfiguurid ja palju muud. Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega
"Bivega", 1974 "Yabla", 1956/76 "Tridim IV", 1970-79 "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Bridget Riley Sündis 24. aprillil aastal 1931. Ärimehe tütar. Rahvusvaheliste näituse kaasaegse kunsti osaleja. "Kaotus", 1964 "Suudlus", 1961 "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Laskumine", 1965 "Suursinine",1981 Imp-art Iseseisev suund opkunstis, mille eesmärk on võimatu figuuride kujundamine. Sündis 1930tel aastatel. Selle suuna omadused on kujuneda kolmemõõtmelisi objekte tasapinnal. Tutnuvad kunstnikud Oscar Reutersvärd Eluaastad: 19152002 Rootsi kunstnik Penrose kolmnurk, 1934 Aknad põrandal Sandro del Prete Sündis 1937 aastal. Pärit Sveitist. Illusorism , . Berggeist http://www.sandrodelprete.com/skin/frontend/default/sandro/images/berggeist.swf
Arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. Süvenes ka inimeste hingeellu. Maalis 25 tööd, neist säilinud 10. Maarja kuulutus Madonna kaljukoopas Madonna lillega Madonna Litta Daam Hermeliiniga Püha Anna ja Madonna lapsega Ristija Johannes Üks Leonardo da Vinci joonistus, mis oli aluseks «Anghiari lahingu» freskole Tuntumad tööd “Püha õhtusöömaaeg” (Milano kloostri söögisaali seinal). Figuuride asend, perspektiiv, valguse-varju kasutamine jne. tundub väga kaalutletud ja loomulik. Teema Piiblist – Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja – iga jünger reageerib sellele teatele vastavalt oma temperamendi ja iseloomu kohaselt (iga nägu omaette psühholoogiline portree). Püha õhtusöömaaeg “Mona Lisa” (Giocconda), tema kuulsaim töö, salapärase naeratusega Firenze aadliku naine
Ehitati romaani kirikutele kivikatuseid Hiljem võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete INGLISMAAL Salisbury katedraal ITAALIAS Pisa toomkirik HISPAANIAS Sevilla katedraal GOOTI SKULPTUUR Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Chartres´i katedraal GOOTIKA EESTIS Juurdus 12501280ndatel aastatel Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Ei kasutatud tugikaari Tagasihoidlikult kaunistatud Kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas Ehitusmaterjal pae- või põllukivi NIGULISTE KIRIK Ehitamist alustati 13.saj. Kirikul on kolm löövi, kooriosa, barokkstiilis tornikiiver ja kappaltar 1944.a
sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid ning rikkalikud maastiku ja arhitektuurikujutised. Kordamisküsimused 1. Millal tekkis Gooti stiil? Mille järgi sai nime? 2. Arhitektuuri tunnused (põhiplaan ja sisemus). 3
F.Brunelleschi. Brunelleschi oli kullassepp, arhidekt ja skulptor,ehitas teatrimasinaid ja tegeles teooriaga,mis käsitles ruumilisuse tekitamist tasapinnal. Seda õpetust oli vaja isikutel, kes tegelesid arhidektuuri- või kunstiga. Plazzotüübi looja oli Leon Battista Alberti. 1401.a. Korraldati parima kunstniku leidmiseks võistlus,mille võitis Lorenzo Ghiberti. Järgmisel paarikümnel aastal tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi. Tema töödes on renessanslikult uudset: ruumi kujutamine, figuuride eemaldumine taustast. Pühakud on kiriku poolt pühaks kuulutatus ja relegiooselt austatud isik. Märter on isik kes oma pühendumuste tõttu on hukka saanud. Levinuim teema itaalia kunsitis 15. saj. Oli ilmalik kunst. Seinamaalid olid fresko tehnikas,maalitud puutahvlile temperavärvidega, raamile pingutatud lõuend oli õlivärvidega. Õlivärvid-pärinevad madalmaadest, on vastupidavad,võimalik palju segada. 15. saj. Hakkasid kunstnikud kujutama maalidel ilusoorset ruumi,
suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalid asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaze viljelemist. Gooti stiil Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur Alatskivi Loss 1250-1280ndatel aastatel. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis.
sotsiaalne stiil, Ameerika jätkuv stiil ja rahvusvaheline stiil. Kõik kolm on tantsud partneriga, liikumine toimub vastupäeva ja tantsitakse suhteliselt sama muusika järgi. Erinevused tulevad tehnikast, positsioonidest ja figuuridest. Tänapäeval kasutatakse rahvusvahelist ehk Briti stiili Euroopas ja Suurbritannias sotsiaalse ja võistlustantsuna. Põhiline omadus on see, et partnerite vahel oleks koguaeg kontakt, millest sõltub positsioonide ja figuuride vähesus võrreldes Ameerika stiilidega. Tantsijate eesmärgiks on luua pilt liuglevast ja sujuvast liikumisest tantsupõrandal. Tänu kehakontaktile on võimalik teha väikseid pöördeid ja sellest ka kannapöörete kasutamise rohkus. Rahvusvahelise stiili fokstrotti peetakse üheks raskemaks võistlustantsudest, mida hästi esitada. Enamus figuure on loetud nelja peale: aeglane (2 lööki), aeglane (2 lööki), kiire (1 löök), kiire (1 löök).
Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Prantsusmaa Prantsuse kunstnikel oli suhteliselt vähem kalduvust sümbolismile, hoopis enam levis see aga saksa kunstnike seas Kõige huvitavamateks prantsuse sümbolistideks on Odilon Redon (1840-1916) oma väga fantaasiaküllaste nägemuspiltidega Ning peamiselt seinamaalide autor Pierre Puvis de Chavannes (1824- 1898). Euroopa
· Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister. · Tema tähtsaimaks tööks on freskod karmeliitide kiriku juures olevas Barnacci kabelis Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest. MASACCIO (1401-1428) · Iseloomulik tema loomingule on: · - ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine · - valitseb täiuslikult joonperspektiivi · - valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine · - psühholoogilised aspektid sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid · - käsitluslaad on jõuline, rahulik, suurejooneline, meisterlik karakteriseerimisvõime. · Tähelepanuväärseimateks freskodeks on ,,Pearahastseen", ,,Paradiisist väljaajamine". PAOLO UCCELLO (1397-1475) · lühendused ja perspektiiviprobleemid; teda peetakse ka teadusliku
suurim ehituskunsti meistriteos. Kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev. Moskva Kreml vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimad müürid. Skulptuur ei olnud Venemaal populaarne. Õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganausu ebajumalaid" meenutavatesse skulptuuridesse. MAALIKUNST Kaunistati mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Nagu Bütsantsiski,oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosi näeb nt Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa ("Vladimiri Jumalaema"). Põhimõte ja tehnika pärit Bütsantsist. Teemadeks lisandusid aga ka kohalikud legendid ja pühakulood see toob kaasa ka mustade jõudude kuradi kujutused. Kuulsaim maalija Theophanes Kreeklane, tema maalitud pühakud olid sügavamõttelised ja targad.
Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid. Skulptuuri kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil on minu arvatest hästi huvitav. Ta ajalugu on väga põnev. Kirikud on nurgelised ja tipud on teravad. Kuna kiriku seinad olid paksud, siis said inimesed sõjaajal sinna peitu minna. Kuna
Looming Juba nooremana tuleb tema talent välja. Maalis väga palju kuninga, tema perekonna ja peaministrite portreesid, mis olid teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis. Tema piltidel käituvad inimesed täiesti sundimatult ja loomulikult. ... Ta kasutas nii kinnises ruumis kui ka vabas looduses toimuvate sündmuste kujutamisel külgvalgust. Tema maalides on palju õhku, pintsel kerge, figuuride jaotus vaba. Veetes Itaalias kolm aastat muutub tema maalimisviis päris palju. Piigid Loodud 1634-1635. Kujutab sõda Madalmaade vastu. Hollandi kindluse Breda alistamist 1625. hispaanlastele. Nimi hispaania sõdurite piikide järgi Innocentius X Valmistatud 1650. Kujutatud 76- aastane paavst, kes oli raske iseloomuga. ,,Liiga sarnane" 1 parim töö Velazquezelt. Ketrajad
Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria, joonia, korintose. 1. dooria stiil Kõige vanem. Lihtne tugev sammas. ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega.. Kapiteeliks.
Vaaside valmistamis keskuseks oli Ateena. Orientaalne stiil: 7-6 saj. Ekr sai Kreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Sealt arenes välja orientaalne stiil mis kujutas endas palju idamaiseid elemente. Orientaalse stiili perioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Kui Ateena sai 6 saj lõpuks taas Kreeka keraamikakeskuseks, hakkas välja arenema uus keraamiline stiil mille nimi oli mustafiguuriline stiil. Sellele oli iseloomulik mustade figuuride kasutamine. Punasefiguuriline stiil: Hakati kasutama umbes 530 a ekr ja mustaga värviti ainult taha jääv taust ning figuurid seal peal värviti kas punasega või oranzikas-punasega. Vaasi tüübid: Kreeka vaasid olid maailmas kõige levinumad kunsti teosed mis olid tipptasemel viimistluse ja kujuga. Kreeka vaasid olid Kreekas ühed põhilised kaubandus tooted Vahemere äärsetes maades. Vastavalt igapäeva vajadustelekujundati välja erinevad nõude tüübid.
Vaaside valmistamis keskuseks oli Ateena. Orientaalne stiil: 7-6 saj. Ekr sai Kreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Sealt arenes välja orientaalne stiil mis kujutas endas palju idamaiseid elemente. Orientaalse stiili perioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Kui Ateena sai 6 saj lõpuks taas Kreeka keraamikakeskuseks, hakkas välja arenema uus keraamiline stiil mille nimi oli mustafiguuriline stiil. Sellele oli iseloomulik mustade figuuride kasutamine. Punasefiguuriline stiil: Hakati kasutama umbes 530 a ekr ja mustaga värviti ainult taha jääv taust ning figuurid seal peal värviti kas punasega või oranzikas-punasega. Vaasi tüübid: Kreeka vaasid olid maailmas kõige levinumad kunsti teosed mis olid tipptasemel viimistluse ja kujuga. Kreeka vaasid olid Kreekas ühed põhilised kaubandus tooted Vahemere äärsetes maades. Vastavalt igapäeva vajadustelekujundati välja erinevad nõude tüübid.
MASACCIO (1401-1428) Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister. Tema tähtsaimaks tööks on freskod karmeliitide kiriku juures olevas Barnacci kabelis Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest. Iseloomulik tema loomingule on: - ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine - valitseb täiuslikult joonperspektiivi - valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine - psühholoogilised aspektid sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid - käsitluslaad on jõuline, rahulik, suurejooneline, meisterlik karakteriseerimisvõime. Tähelepanuväärseimateks freskodeks on ,,Pearahastseen", ,,Paradiisist väljaajamine". FRA ANGELICO e. Fra Giovanni (Angelico) da Fiesole (u. 1400-1455) Munk (frate it
olek ja hoiak on tähtsad. Donald Duck on paigutatud silla äärde, justkui nii nagu hakkaks ta maha kukkuma. Mickey Mouse justkui nagu naeraks, sest tal on piinlik Donald Ducki käitumise pärast. Teos on realistlik-moonutatud, sest taust on realistlik, kuid tegelastel ning värvigammal ei ole päriselus võimalik eksisteerida. Teose kõige tähtsam osa on õng ja selle konks ning kuhu ta on ennast haakinud. Tausta ja figuuride omavaheline suhe- Taust ja figuurid on proportsionaalselt enam- vähem realistlikult kujundatud, sest tegelikult ju selliseid tegelasi päriselus ei eksisteeri ning ma ei tea, kui suured nad olla võivad. Tegelased on ühe suurused ning see näitab, et nad on mõlemad tähtsad teose sisu edasi andmises. Tegelaste värvid on samad ehk samuti näitab, et kunstnik ei taha rõhutada ühte-ega teist, vaid mõlemaid tegelasi Mickey Mouse ja Donald Duck-i korraga
Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti arhitektuur Strasburgi katedraal Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil Eestis Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi
lahtine ehitis.Peaosaks õu,mida ümbritses sammas käik. Peasissekäigu ees oli väravehitis ehk Püloon. SKULPTUUR Skulptuurid,mis kujutasid vaaraod ja jumalat,olid väga ranged,suursugused ja lihtsustatud.Sageli tehti vaaraode täisfiguure.Nad on alati tundunud kanges poosis-vasak jalg pool sammu ees pool.Rusikas käed vastu külge surutud..Nägudel võimukas,salapärane naeratus.Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna.Inimese ja looma figuuride vahele paigutati hieroglüüfe,mis seletasid ja täiendasid kujutatut.Reljeefid katsid templite seinu,sambaid ja tarbeesemeid. Tüüpiline egiptuse poos figuuridel:jalad ja pea külgvaates,õlad ja silmad otse vaates. Inimese kehaosi kujutati kõige iseloomulikumas asendis,et oleks võimalikult väljendusrikas.
Vana- Egiptuse reljeefid Madalreljeef- tasapinnast natuke eenduv reljeef Süvendreljeef- kujutise kontuurid kivise süvendatud(eredavärvilised) Hieroglüüf - piltkiri, mis koosneb figuuridest(loomad, inimesed) Hieroglüüfe paigutati inimese ja looma figuuride vahele. Neid kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, skulptuuridel ja tarbeesemetel Pinnakunst- seinamaali ja reljeefi kunsti samaaegne esinemine Vana-Egiptuse kuntsis. Üldistatud, stiliseeritud figuurid. Individuaalsed iseärasused anti edasi täpsemalt (rassilised tunnused). Muud olendid( nt. loomad, linnud, orjad (?? ) ) anti vabamalt, anatoomiliselt õigemalt ja elavamalt edasi. Taustaks mõni taimemotiiv
maalidel piiblilugudest, et nad nendest aru saaks. Ka seinad kaeti maalidega ning avaused vitraazidega. Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga. Cluny klooster Gooti stiil Sissepääsud teravkaarsed. Võeti kasutusele roidvõlvid. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Gooti stiilis kirik Euroopas Salisbury katedraali võlvid Notre Dame katedraali roosaken
• Ehitas palju uues stiilis elumaju • Alustas eriskummalise Sagrada Familia kiriku ehitamist Sagrada Familia ja elumaja Soome arhidektid • Eliel Saarinen, Helsingi raudteejaam • Armas Lindgren, Helsingi üliõpilasmaja Juugend Eestis • „Noor-Eesti“ album • Juugendist olid mõjutatud ka Nikolai Triik, Konrad Mägi ja Kristjan Raud Sümbolism • Tekkis samal ajal juugendiga • Seetõttu kasutatakse sarnaseid väljendusvahendeid(figuuride venitatus, sujuvad piirjooned) • Väline dekoratiivsus • Kujutatakse väljamõeldud asju ja olukordi • Kasutati palju sümboleid Gustave Moreau(1826- 1898) • Prantsuse sümbolistlik kunstnik • Peamiselt maalis piibli ja mütoloogilisi kangelasi Gustave Moreau, Ükssarvikud Pierre Puvis de Chavannes(1824- 1898) • Prantsuse maalikunstnik • Kujutas maalidel piibli ja mütoloogilisi kangelasi Edvard Munch(1863-1944) • Norra kunstnik
mosaiigiefekti. Tiziani viimased teosed olid mõnikord süngetoonilised. Sellised teosed nagu „pieta“, mille Tizian maalis omaenda hauamonumendiks, olid äärmiselt väljendusrikkad ja isiklikud. Ta suri 1576. aastal arvatavasti 90-aastasena. Maise vara poolest rikkana ja oa ajastu kõrges aus peetuna nõutas ta endale surematute, mille väärilised on vaid vähesed kunstnikud. Maarja taevassevõtmine- Maal on jagatud kolmeks osaks, mida ühendavad võimsas tõusvas liikumises figuuride žestid. Tiziani kuulsus põhineb just sellel et varem polnud sellist liikumist kujutatud. Maal oli tellitud Maria dei Frari kirikule Veneetsias. Pesaro Madonna maalil võeti esimest korda kasutusele uut tüüpi ristatud diagonaaliga kompositsioon. Võrdlus Giorgione Venuse ja Tiziani Urbino Venuse vahel. Tiziani figuur on erinevalt Giorgione omast oma ilust teadlik ja kutsub imetlevaid silmi ennast hindama. Maalis puudub mütoloogiline teema.
Teravkaared ongi gooti stiili kõige silmatorkavamad tunnused . "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti skulptuur Gootika skulptuure kohtab peamiselt kirikute välisseinte , eriti lääneportaali kaunistusena . Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piibli stseene Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus teineteisest . Gooti maalikunst Gooti maalikunst jaguneb kaheks : Vitraazikunst Tahvelmaal Vitraazikunst Klaasikunst ehk vitraazikunst . Gooti kirikutel polnud palju vaba seinapinda sellepärast oli seal palju hiiglaslikke aknaid , seetõttu jäigi seinamaalikunst tagaplaanile . Aknad olid valimistatud erivärvidest klaasi tükkidest , omavahel olid nad seotud seatinaribadest . Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile .
Enamik foovide rühmituse liimeid pärines Pariisist või selle ümbrusest. Põhituumik oli õppinud Gustave Moreau stuudios. Liidriks kujunes Henri Matisse. Henri Matisse (1869-1954) Maalikunstnik, graafik, skulptor Lühiajaliselt õppis juurat, alates 1890 Gustave Moreau õpilane Mõjutatud Cezanne`i töödest, neoimpressionismist Kujundas isikupärase, puhastel värvidel põhineva stiilini Loobus ruumilisuse illusioonist ja figuuride modelleerimisest, kujutades keha pinnaliselt lihtsustades Henri Matisse (1869-1954) "...kunstiteos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele..." Henri Matisse, "Collioure`i maastik" (1905) Henri Matisse, "Toredus, vaikus ja iharus" (1905) Henri Matisse, "Elurõõm" (1905-1906) Henri Matisse, "Madam Matisse", 1905 Henri Matisse, "Tants" (1910) Maurice de Vlaminck (1876- 1958) Van Gogh loomingu austaja.
valvasid sfinksid. Püramiide ehitus nõudis meeletult aega ja inimtööjõudu arvestades tol ajal tehnika puudumist. Egiptlased katsid oma seinu ja obeliske reljeefidega. Neil kujutati enamjaolt inimesi. Populaarne viis oli kujutada inimesi nii öelda tüüpiliselt Egiptuse päraselt. Käed jalad külgvaates ja pea, kena aga otsevaates. Enamjaolt tehti reljeefid värviliselt, eelkõige pruuni värvi. Palju kujutati ka reljeefidel jumalaid. Neid kujutati inimese keha, ja looma või linnupeaga. Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid, mis on Egiptuse piltkiri. Laialt levinud kunstiliik oli Egiptuses skulptuurid. Kujud tehti väga suursuguselt, ja nagu astuva sammuna, kergelt naeratava suuga. Ehted ja klaasikunst oli samuti väga populaarne, ja ilmselgelt tehti seda usus koostööga. Ehteid kanti eluajal, ja pani peale surma kirstu kaasa. Pärast kuninganna Kleopatra surma 30.e.kr. hakkas Egiptuse kunst täielikult hääbuma. Kogu Egiptuse kunst oli seotud jumalatega, ehk usk oli olulisem roll
maali ülaosas ning põrandat kattev punakaspruun vaip. Lisaks tugevale heletumedus kontrastile püüavad maali kompositsioonis pilku tugevad horisontaalsed ja vertikaalsed komponendid. Rõduäär rahvahulga peade kohal on ääristatud kahe sambaga, rõdul jätkuvast melust annavad aimu sealt vaid osaliselt paistvate piduliste jalad. Olenemata maali valdavalt tumedast koloriidist on sellel kujutatud kihav seltskond kirju figuuride poosid, ilmed ja žestikuleeringud viitavad inimestele erinevatest sotsiaalsetest kihistustest ning nende erinevatele rollidele ka antud sotsiaalses olukorras, milleks on maskiball. Kunstnik kasutas modellidena oma lähikondlasi ja sõpru, keda võib ka pildil ära tunda. Rahva seast võib ära tunda ka Manet’ enda blond habemega mees maali paremas ääres, kelle pilk ainsana on suunatud otse vaataja poole
Mõistagi oli nendes töödes loobutud kujutamast ainult seda, mida oma silmaga näha saab. Varasemast ajaloomaalist erines realism sellega, et püüdis olla lausa dokumentaalselt täpne niihästi ajaloosündmuse kui ka selleaegse olustiku, näiteks riietuse või relvade kujutamisel. Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. Parim realistlik skulptor oli belglane Constantin Meunier, kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid ja põllutöölisi. Tema parimaks tööks sai " Laevalastija ". Annika Suup 12.A
· Alates 15. Sajandist on säilinud kõrge telgitaolise katusega puukirikuid (nt Kizi saarel). · Vassiili Blazennõi kirik Moskvas (madalad käigud ja galeriid, mõjutused vanavene puuarhitektuurist, taimemotiivilised maalingud) · Moskva Kremli müürid Maalikunst: · Kirikute siseruumide kaunistamine mosaiikide, freskodega · Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted, seinamaalide süsteem. · Piiblilugusid illustreerivate stseenide, figuuride paigutus täpselt kindlaks määratud · Ikoonimaal (,,Vladimiri jumalaema") · 14.-15. Saj algul kahe suuna bütsantslku ja kohaliku vaheline võitlus · Bütsantsi kunstnik THEOPHANES KREEKLANE (pühakud-sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad rohkem heledumedusel kui värvidel, hoogsad vabad pintslilöögid. Sisuks enamasti traagiline lõhestatus ja karmus)
Bambergi katedraalis , mis kujutab endast rüütliideaali. Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult. · Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel. Nii Kristus kui Maarja Kristuse surnukehaga mõjuvad traagiliselt, ning neis pole jälgegi prantsuse figuuride rahust ja ilust. · Portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Maalikunst: · Klaasimaal ehk vitraazikunst kõige olulisem. Kirikute aknad kujundatud maalikunstnike poolt. Kirkad värvid, aknad kujundatud eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad langedes kokku kujutise piirjoontega. Tänu värvilisi aknaid läbivale valgusele täitis kirikuid fantastiline, imepärane valgus. Aknaid võimalik
Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja
Ta esimene näitus toimus Kunstsalon Richard Mutzis, Berliinis 1904. aastal. Seevastu, suurema edu puudumine tekitas temas depressiooni ja, et olukorda kergendada läks ta Venemaale oma vennale Hansile külla. Venemaal veedetud aeg avaldas suurt mõju temale ja ta stiilile. Venemaal olles sündis tal ka esimene poeg, Nikolaus. Venemaalt tagasi tulles paranes tema finantsiline olukord märgatavalt. Nüüdseks hakkas tal lõpuks välja kujunema oma stiil. Oma skulptuuridel keskendus ta figuuride kätele ja nägudele, jättes kõik muu minimaalseks. Mõnda aega töötas ta ka Saksa ajakirja Simplicissimuse jaoks ja ta pühendus veidi ka kirjandusele. Tema töid esitleti mitmetel näitustel. 1909. aastal läks ta 10 kuuks Itaaliasse ja peale seda kolis Saksamaale Güstrowi, kus veetis oma ülejäänud elu. Esimese maailmasõja eelsetel aastatel oli Barlach patriootlik ja entusiastlik sõja pooldaja, oodates sõjalt uut kunsti ajastut. 1915. aastal liitus ta vabatahtlikult armeega
elevandi luuga, riietus ja relvad kaetakse kuldplekist, silmad värvilistest kividest. Skulptuur jaguneb: I arhailine e vanemajajärk, vabad figuurid- 1)Kore- riietatud naised, ehete ja uhke soenguga meeleolu rõõmus ja pidulik. 2)alasti mehed, sõjakangelased ja sportlased. (mõlemal oli egiptuse kunsti mõju) II klassikaline. Vabafiguuris toimusid muutused. Tardunud poos kadus ja inimesi hakati kujutama liikuvana. Figuuride ilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikuks. Elavuse saavutamiseks hakati kasutama ka nn kontraposti- keharaskus ei lange seistes mõlemale jalale ja nõjatub teisele. Kujunes klassikaline näo tüüp: kitsas nina, laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, võikene täidlane suu. Skulptoreid ei huvitanud konkreetne inimene. Ta püüdis jäädvustada inimest, kui ilu, tarkuse ja jõu kehastust. Keha proportsioone käsitleti sama teaduslikult, kui arhitekt hoone plaane.
astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku
Teose üldine koloriit on tasakaalus. Taevas ja maa on kujutatud külmade toonidega, neile vastukaaluks on inimeste kehad kujutatud sooja tooniga. . Paganlikus usundis tähistas nende värvide kooslus inimese, maa ja taeva ühtsust Matisse punased figuurid, mis tähistavad inimese sisemis soojust, tantsivad sinise taeva all, rohelisel künkal, mis kord kaob nende jalge alt, kord tõuseb nende lähedale. Kontuurid on selged ning tugevad. Pildi ruumiküllus annab edasi figuuride dünaamilisust. Vormid on ümarad, pinnalised ning sümmeetrilised. Tegu on õlimaaliga ning tekstuur on sile. Maalil on kujutatud kolme põhilist komponenti: Taevast, maad ja tantsijaid. Suurema osa taustast hõlmab taevas. Esiplaanil on hõõguvad kehad asetatud ringi. Vasakpoolne tanstija näib oma liigutusi kontrollivat, samas kui teised on üksteisele lähemal ja justkui hõljuvad kaalutult. Nad liiguvad rütmikalt paremalt vasakule, ning ülevalt alla. Maali vaba rütmi loob
Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. SKULPTUUR Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis või graafikas. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. Parim realistlik skulptor oli belglane CONSTANTIN MEUNIER (1831-1905), kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid ja põllutöölisi. Parim töö " Laevalastija ". 3.KUNSTITEOS Sümbolism
Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree Nofretete pea. ·Pinnakunst: egiptuse ehitistel katsid kõiki võimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Käsituslaad oli pinnaline ja inimesi asetati pildile tähtsuse järjekorras mida tähtsam, seda suurem. Inimesi kujutati alati nn egiptuse poosis (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis). Naiste kuju oli graatsiline. Figuuride vahel olid selgitavad hieroglüüfid. Maalidel oli kompositsioon väga hea ning värvilahendused olid suurepärased. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud.
täis sügavat ilmekust ja paiguti meeleheiteni küündivat traagikat. · Ta ei teinud maalile põhjalikke eeljoonistusi, vaid märkis ainult üldjoontes kompositsiooni "Kristuse ristilt võtmine" · Weydeni kuulsaim töö · Maalitud 1438a. Escorialis · Ristiltvõtmise valu ja kurbust püüdis ta iga figuuri näol ja liigutustes erinevalt väljendada. · Mõlemad Kristuse keha hoidvad mehed on haaratud vaiksest kurbusest. · Naistes väljendub kirglik meeleheide. · Figuuride õige antonoomiline kujutamine jäi nii temal kui ka teistel madalmaade meistritel tahaplaanile; neile oli tähtis peamiselt riietus, mida kujutati laiades, avarates, nurgelistes voltides, mille all keha harva tunda oli. "Kristuse ristilt võtmine" Portreed · Rogier van der Weyden on maalinud ka portreid. · Tema portreed on suurejoonelised. · Üksikasju on neis vähe toonitatud. Nicolas Rolin portree
annaabi.ee 
