Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ferenc Liszt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sümf, sümfooniline, poeem, muusika, sonaat, ferenc, liszti, klaverivirtuoos, suurkuju, žanri, allegro, omased, vokaalsümfooniline, prelüüdid, helilooja, ?prometheus, ?faust, ?dante, oratooriummõni kirjandusteos rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett uus zanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt. 1.Schuberti loomingu üldiseloomustus 2.Schubert loomingus romantilise muusika iseloomulikud jooned- äärmuslikud meeleolud, homofooniline faktuur,pika kaarega laulev meloodia,tempo ja dünaamika kontrastid. 3.Schuberti looming (arvud, näited). 600 soololaulu 2 laulutsüklit- ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond"
FERENC LISZTI TEOSED: Kirjutanud umbes 800 teost, programmilise muusika suurkuju. Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute loomingus eriti armastatuks. See oli sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline orkestriteos. Liszti loomingusse kuulub 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks "Tasso", "Prelüüdid", "Ungari", "Prometheus", "Orpheus". Kaks sümfooniat -"Faust" ja "Dante". 2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat Siia juurde kommentaariks, et Liszt eiras esimesena Viini klassikute väljakujundatud kontserdi- ja sonaadivormi- kui need teosed pidid olema kolmeosalised (kiire-aeglane-kiire), siis Liszt kirjutab oma klaverikontserdid ja klaverisonaadi ÜHEOSALISTENA valmis.
heliloojate teoseid; väljapaistev südamlikkust, intiimsust, unistavust, improviseerija suursugusust ja lihtsust. Kõik see on edasi · Eeskujuks viiulivirtuoos Paganini; antud väga peene poeetilisusega. Sageli viis klaveritehnika uuele tasemele leiame siit melanhoolse kurbuse ja õnne orkestraalsus ja laiendatud võluvat segu. harmoonia. Sümfoonilise poeemi kui zanri rajaja. · Sümfooniline poeem 1-osaline teos Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid sümfooniaorkestrile, mis põhineb kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: kirjandusteosel; teos, mis väljendab nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid programmilist poeetilist ideed. (Nt. esinevad tema loomingus iseseisvate Faust-sümfoonia; sümfoonilised paladena. poeemid "Tasso", "Orpheus",
Liszti elulugu Märksõnad ja küsimused: 1. Kes oli, millega tegeles? (erinevad väljundid erialad) Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli muusikaajakirjanik, organisaator, dirigent, pedagoog, kunstilise tõe eest võitlev helilooja. Oli ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Oli oma aja parimaid pianiste ning tema töid oli raskem mängida kui varasemaid. Arendas klaverimängimise tehnikat seades uued standardid tuleviku jaoks. Kasutas heliloomingutes kaasaegseid ideid. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid, õpetajad. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes ise mängis Haydni dirigeeritud orkestris. Aastal 1822 hakkas Liszt õppima Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny juhendamisel, Antonio Salieri õpetas muusikateooriat. Oma andekuse ja rahalise halva seisu tõttu õpetasid nad noort poissi tasuta. Lisaks võttis Liszt hiljem Pariisi konservato
1. Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 18.-20. saj. Kaunid meloodiad, programmilisus-kaasas sisuseletus või aluseks kuulus kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad. Toob uue zanri lied e. laulu .ol
maailmatunnetus, II sümfoonia op.43 D-duur, (1902) on neljaosaline. Mõneski suhtes Sibeliuse tähelepanuväärsemaid teoseid, noore rahvusromantiku võimas eneseteostus. Alates kolmandast sümfooniast uued kaasaegsed suunad, suund kammerlikkusele, psühholoogilisus. Võtmeks Sibeliuse muusika juurde on programmilised teosed: ,,Kalevala"- ainelised : ,,Kullervo-sümfoonia", Neli legendi:" Lemminkäinen ja saarepiiga", ,,Tuonela luik", ,,Lemminkäinen Tuonelas", ,,Lemminkäise kojutulek", sümf. fantaasia ,,Pohjola tütar". Eepose "Kalevala" kõrval on teda inspireerinud soome loodus, muistendid, saagad. Sibeliuse enda sõnul ei tsiteeri ta soome rahvamuusikat, kuid tema teostes võib kuulda vanade soome laulude meloodiakäike. Loomingust veel: Viiulikontsert, Sümfooniline poem "Finlandia",muusikat näidenditele ("Pelleas ja Melisande", "Torm", "Surm"), kammermuusikat, laule. Pjotr Tsaikovski 1840-1893
heliloojate (ka Lizsti ajal elanud) arvates oli Lizst omal ajal tehniliselt kõige arenenum pianist. Ta oli ka oluline ja mõjukas helilooja, tähelepanuväärne klaveriõpetaja, dirigent. Aitas oluliselt kaasa kaasaegse muusika arengule ning oli suureks eeskujuks tulevastele heliloojatele. Liszt jättis endast maha hulga mitmekesiseid ja uuenduslikke töid, mis mõjutasid märkimisväärselt 20. sajandi muusikat. Tema silmapaistvaim leiutis/idee oli uus zanr- sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on tükk orkestrimuusikale, milles sisaldub luuletuse, loo või romaani, maali, maastiku või muu mitte-muusikalise teose põhi/allikas. Liszt sündis Ungaris, Doborjani külas, Soproni linna lähedal. Tema muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta pianistina Ungari linnades. Teda saatis suur edu. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes mängis Eszterhazy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn
Liszt-kontroll-analüüs 1. Kes oli ja millega tegeles? (erinevad väljundid-erialad) Ferenc Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublistist. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid,õpetajad. Muusikaõpingud Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). 3. Liszti kogemus konservatooriumiga. Püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. 4. Liszti ja Beethoveni kokkupuude. Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5. 1827-1830- mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas? aastal 1827 suri tema isa ning seetõttu süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Kohtus viiulivirtuoos Paganiniga, kes äratas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 6. Liszti iseloomustus. Ego? Kade? Lahke? Abivalmis? Kuri?- too näite
Programmpealkirjad on ka peaaegu kõikidel Liszti sümfoonilistel teostel. "Fausti- sümfoonia" kolm osa "Faust", "Margareete" ja "Mefisto" kehastavad Goethe teose peakangelasi. "Dante- sümfoonia" kaks osa "Põrgu" ja "Puhastustuli" kajastavad üldistatult Dante "Jumaliku komöödia" põhikujundeid. Sümfoonilise poeemi looja Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Nii nimetatakse üheosalist tavaliselt sonaadivormis teost, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Tihti on sel kirjanduslik süzee. Liszt kirjutas üldse 13 sümfoonilist poeemi. Enamik neist on loodud kuulsate kirjanike Shakespeare`i, Hugo jt. teoste aineil. Kuid sümfooniliste poeemide seast leiame ka helilooja sünnimaale pühendatud teoste "Ungari", mille helikeelel on ühiseid jooni Liszti populaarsete "Ungari rapsoodiatega". Sonaaditsükli uuendaja
Heliloojatest mõjutasid Liszti kõige enam Berlioz ja Wagner. Iseloomulik Liszti muusikale: Programmiline muusika: Liszti programmiline muusika pole illustratiivne, st ei kirjeldata täpselt programmi, vaid väljendab mingit filosoofilist ideed. Liszti programmilisi sümfoonilisi teoseid: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", 13 sümfoonilist poeemi. Nende hulgas on "Prelüüdid", "Tasso", "Prometheus", "Mazeppa", "Orpheus" ja "Hamlet". Sümfooniline poeem on programmiline üheosaline orkestriteos. Kasutab väga sageli transformatsiooni võtet. Sümfoonilisele poeemile on veel iseloomulik monotematism põhineb ühel teemal, mis tähendab, et kõik teemad on tuletatud ühest teemast, teos on temaatiliselt ühtne. Liszt oli esimene, kes kirjutas sümfoonilisi poeeme tung ühendada muusikat ja poeesiat. Sümfooniline poeem "Prelüüdid" (1848 Weimar) Pealkirja "Prelüüdid" lisas Liszt teosele hiljem
Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4
vabadust armastavad kangelased. Maalikunst -> dramaatilised süžeed, ajalooline temaatika — teiselt poolt püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu. Näited: C. D. Friedrich ‘’Kahekesi kuuvalgel’’ või Eugene Delacroix ‘’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. Muusika -> dünaamika mitmekesisemaks, rütmilisi kontraste, tempolised leiud ja muutused, otsiti uusi kooskõlasi, soololaulud ja sümfooniline poeem. 2. Heliloojad 1) Franz Schubert (1797—1828) Pärit Austriast, Viinist. • esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse — millel oli läbiv peategelane ja sündmustik: tuntuimad ‘’Ilus möldrineiu’’ 20 laulust koosnev ja ‘’Talvine teekond’’ 24 laulust koosnev. Wilhelm Mülleri sõnadele loodud • kammerlaulu enim esitav helilooja, esimene romantik • 1500 teost ja 9 sümfooniat — säilinud 8 • 600 soololaulu e
Ferenc Liszt (1811-1886) Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaid pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Ta sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas, tema isa oli vürst Esterhàzy juures ametnik ja tegutses ka harrastusmuusikuna. Kuigi Liszt oli väga uhke oma Ungari päritolu üle, ei õppinud ta kunagi õieti ungari keelt rääkima, küll aga valdas perfektselt saksa keelt, millele koolis lisandus prantsuse keele oskus. Liszti pianistivõimed avaldusid varakult ja 9- aastaselt esines ta esimest korda publiku ees. Ta äratas kohe tähelepanu ja grupp Ungari aadlikke oli nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). Sel ajal kohtus Liszt Beethoveniga sündmus, mis jättis talle unustamatu mulje. Hiljem püüdis Liszt astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. Küll aga õnnestus tal õppida eraviisiliselt teooriat ja kompositsiooni
sümfooniaorkester suurenes Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. lavamuusikas: operett, kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid. 2. Heliloojate uuendused muusikas. Schubert laulud on loomingu tähtsaim osa Tänu tema laululoomingule hakati Lied`i (kammerlaul) suhtuma kui arvestatavasse kontsertzanrisse hakkas esimesena koondama laule tsükklitesse
liszt lõi uue klaverimängu stiili. seni mängiti klaverit millegi taustaks vms , aga ta hakkas andma suuri kontserteid. liszt ja tema klaver kõlas nagu orkester. ta jäljendas klaveril teisi pille vms. ta mäng oli tõsiselt jõuline ja värvikas. tal olid erakordselt pikad sõrmed looming: kirjutanud 700-800 teost, millest enamik on programmilised(on olemas sisu ja ka pealkirjad). ta on sümfoonilisepoeemi zanri looja muusikas. sümfooniline poeem - üheosaline, programmiline teos sümfoonia orkestrile. tema loomingusse kuuluvad 13 sümfoonilist poeemi, millest kuulsaim "prelüüdid". tal on ka 2 sümfooniat, 2 klaverikontserti, klaveri sonaat "h-moll", on kirjutanud ka klaverietüüde ja klaveripalade tsükkleid "rännuaastad", klaverinokturnid - öömuusika. tuntuim nokturn on 3 osaline tsükkel: "armuunelmad". see on tema populaarsemaid palasid. tema loomingus on väga tähtsal kohal tema 19 ungari
TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit · Programmiline sümfoonia · Operett · Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. · Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem.
"Prelüüdid"; "Prometheus" jt.). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed ("Hamlet"-Shakespeare; "Ideaalid"- Schiller; "Mis on kuulda mägedelt" ja "Mazeppa"- V. Hugo; "Prometheus"- Herder jt.) Maalikunstiga on seotud sümfooniline poeem "Hunnide lahing", mis põhineb saksa maalikunstniku Kaulbachi hunnide ja gootide vahelist lahingut kujutaval maalil. Muusikalise materjali oma sümfooniliste poeemide jaoks on Liszt ammutanud rahvasuust. KENTSAKAS KONTSERT. Kuulus klaverikunstnik Liszt oli 1835. aastal ühel kontserd- reisil, kus ta ka põhjapoolsel Prantsusmaal väikesesse Douai linna puutus. Temast kuulutatud kontserdile oli aga üksnes seitse kuuljat ilmunud
FERENC LISZT Ferenc Liszt Ungari helilooja, pianist, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist Tema muusika mõjutas paljusid tema kaasaegseid ja ka 20. sajandi heloloojaid Elukäik Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt 9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees Esimeseks õpetajaks oli tema isa 1822 õpingud Viinis, Czerny ja Salieri käe all 1823 läks perekond elama Pariisi, kus Liszt üritas sisse saada Pariisi konservatooriumi 1824. a esimene avalik kontsert Pariisis
Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile. Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2. Franz Schubert - a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sümfooniat: ,,Lõpetamata sümfoonia"
Lõi klaveriteoseid, klaverikontserte, klaveritranskriptsioone. Kirjutas ka vaimulikku muusikat. Sümfooniad: 'Faust' & 'Dante sümfoonia' 19. sajandi orkestrižanrid sümfoonia – võis olla rohkem kui 4 osa, 2hte tüüpi puhtmuusikaline (Brahms, Bruckner, Mahler) ja programmilised (Liszt, Berlioz), puhtmuusikaline sümfoonia – täiustati orkestri kõla, arvati, et sisu ei pea olema, programmiline sümfoonia – sisuga teos, soolokontsert – 3 osa kiire-aeglane-kiire, sümfooniline poeem – 1 osaline teos, mille aluseks on kirjanduslik teos ja võetakse inspiratsiooni loodusest, sümfooniline süit – ühe pealkirja all on alaosad, mis kirjeldavad-jutustavad, kontsert avamäng, sümfoonilised variatsioonid Programmiline muusika oli sisuga (süit, sümfoonia, poeem). Sümfoonia keskmes kangelane või poeetiline idee. Poeemi keskmes samuti kangelane. Johannes Brahms – mitteprogrammilise muusika pooldaja. Lõi 4 sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale 'Traagiline avamäng'
1 ´ Fredrik Pacius Kirjutas esimese soome ooperi. Kirjutas isamaalaulu „Maamme“, millest sai hiljem soome hümn. Jean Sibelius (1865-1957) Elas üle 90 aasta vanaks. Napsutas ja suitsetas palju sigareid. Viimased 40 aastat ei kirjutanud ta mitte ühtegi nooti. Kirjutas sümfoonilist muusikat- sümfooniaid ja sümfoonilisi poeeme. Tema muusikat nimetatakse eepiliseks (jutustav) Teoste teemad olid Soome muistendid, eriti „Kalevala“ Kõige kuulsam teos on sümfooniline poeem „Finlandia“ Viiulikontsert MK „Finlandia“ Edvard Grieg 1843-1907 Norra rahvusliku ärkamisaja muusikaline sümbol. Põhjamaaliselt karge helikeelega teosed. Ta on kirjutanud üle 140 soololaulu, klaveripalade tsükleid, klaveri- ja tsellosonaat, kolm viiulisonaati, keelpillikvartettid. Orkestrisüidid „Peer Gynt I“ ja „Peer Gynt II“ Klaverikontsert a-moll. MK Mäekuninga koopas Solveigi laul Ase surm
Ülevaade romantismiajastu heliloojatest Jrk Helilooja Pärit- Loomingu Muu Soololaulud Klaveri- Sümfooni- Ooperid, nr olu- iseloomustus tegevus teosed line vokaal-sümf. maa peale heli- muusika teosed loomingu 1. F.Schubert Austria * Traagilise Tähtsaim zanr. 22 klaveri- 10 19 ooperit ja üksinduse, elu ja 700 laulu. sonaati sümfooniat. laulu- surma heitluste, *,,Metshaldjas" 3 neist jäid mängu
FREDERYK CHOPIN 1810-1849 Elu Chopin sündis Varssavi lähistel Zelazova Wolas. Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Kui perekond Varssavisse kolis, sai temast Varssavi Lütseumi õppejõud. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid.
9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu orkestri. Klaveriteosed kas palju suuri akorde, kiireid passaaze, topeltoktaveid. Kõik see nõudis suurt käeulatust ja väledaid sõrmi. Teosed kogumik
Tõukejõuks sai prantsuse kodanlik revolutsioon 18 sajandi lõpul. Paralleelsest romantismiga eksisteeris ka kriitiline realism. Romantikud toetusid enamasti rahvamuusikale, tähelepanu pöörati erandlikele isikutele. · Uuendused muusikas: muusikalise motiivi kordamine erinevatel kõrgustel. Kunstiline lähenemine. Vormi vabadus. Programmilisus. Lõputu meloodia. · Lemmikzanrid: sõnadeta laul, tantsuzanrite miniatuurid, sümfooniline poeem, ballett, muinasjutud lemmik temaatika, operett. Ferenc Liszt: · Elas aastail 1811 1886. Sündis Ungaris. 9 aastaselt toimus esimene kontsertturnee. Muusikat õppis Viinis ja Pariisis. TegutsesWeimaris, kus tlltas Weimari ooperiteatris ja sümfooniaorkestris. Asutas uuemuusika eest võitlemise ühinguid. Propageeris noori heliloojaid: R.Wagner, Ed. Grieg. Andis pianistidele meistrikursusi. Võttis osa Ungari muusikaakadeemia asutamisest ja oli aupresident.
Alustas koostööd ühe klavereid tootva firmaga. Üheks otsustavamaks asjaks Liszti loomingulisel kujunemisel sai kohtumine Paganiniga, kes sütitas helisloojas soovi saavutada klaveril sama mis Paganini viiulil. Pooldas prog muusikat. Ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, s.t. kõik temad lähtuvad ühest peateemast. Ta on loonud palju kalveriteoseid. Tõi sümfoonilisse muusikasse üheosalise sümf poeemi. ,,Tasso" ja ,,Dante". 7.Fryderyk Chopin- (1810-1849) Sündis Poolas Varssavi lähistel. Temast sai Pariisi üks hinnatumaid klaveripedagooge. Suri tuberkuloosi. Suuruselt teine klaverivirtuoos ja -komponist. Põimis muusikasse rahvaviise. Peamisel kohal klaverimuusika. Eelistatuteks zanrideks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad. Tõi esimesena instr-l muusikasse ballaadi. "Vihmapiiskade prelüüd" ja "Leinamarss" 8.Johannes Brahms- (1833-1897) Lapsepõlv möödus Hamburgis
ja kunstilisest vormist. Programmilist muusikat hakati laialdasemalt viljelema romantismi ajal. See oli reaktsiooniks klassitsismiaja elitaarsele, "puhtale" muusikale, kus instrumentaalteoste pealkirjad piirdusid vaid teose järjekorranumbri ja/või helistiku märkimisega. Programm ehk sõnaline selgitus pidi aitama lähendada kuulajat heliloojale, võimaldama kuulajatel paremini mõista helilooja mõtteid ja taotlusi. Uued zanrid olid sümfooniline poeem, soololaul, miniatuurid, ooper, operett, ballett. Tekkis modernistlik stiil, mida nimetatakse avangardismiks. See sisaldas palju erinevaid stiile, nagu ekspressionism, neoklassitsism, futurism jne. Silmapaistvad heliloojad: Hector Berlioz, Ferenc Liszt. Franz Schubert (1797-1828) Sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. Ema suri 1812.a., lapsi kasvatas kooliõpetajast isa.
· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),
kunstnik oli ühiskonna liige, siis nüüd luuakse oma kujutluste maailm ja sageli asetab looja ennast oma teose peategelaseks. · TEEMAD: Sageli kasutatavad (uudsed) teemad: minevik, fantastika, müstika, muinasjutud, loodus. Domineerib armastus, unelmad ja nende purunemine, kannatused. Surm personifitseeritakse. · KIRJANDUS JA MUUSIKA: Paljusid romantilisi heliloojaid mõjutasid ja insprireerisid kirjanikud. Näiteks: Schiller - Beethoveni IX sümf. Finaal ,,Ood rõõmule";. Müller - suhteliselt tundmatu, kui Schuberti lalutsüklite ,,Talvine teekond" ja ,,Ilus möldrineiu" tekstide autor; Goethe - ,,Noore Wertheri kannatused" eeskujuks Berliozi ,,Fantastilisele sümfooniale", ,,Faust" Lliszti sümfooniline poeem, Mahler kasutas sama oma Vii sümf. ühes osas) · RAHVUSLIKKUS: Tekib heliloojate, kunstnike rahvuslikke koolkondi. Tekib huvi
ning lubasid endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest. Teosed muutusid palju pikemateks .Nad püüdsid anda muusikateosele sama sundimatult vaba jutustuse ilme, mis on omane romaanile. Paljudes romantilistes muusikateostes on loogiliselt arenev sündmustik. Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikzanrideks olid soololaul, sümfooniline poeem, sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper(ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad
Või on konkreetne pealkiri, mis viitab teoses toimuvale. Liszt 1811-1886 Sündis Ungaris, 9-aastaselt esimene kontsertturnee. Õppis Viinis, hiljem Pariisis. Reisis peaaegu kõigis Euroopa riikides oma kontsertidega. Asus elama Weimari, kus ta tegutses klaveripedagoogina ja oli Weimari ooperiteatri ja sümfooniaorkestri dirigent. Lõi uue klaveri mängustiili- orkestraalne klaver- paneb klaveri kõlama nagu orkester. Looming: pearõhk sümfoonilisel- ja klaverimuusikal. Oli programmilise muusika pooldaja. Ta sümfoonilistel teostel on programmilised pealkirjad: ,,Faustisümfoonia", ,,Dante-sümfoonia" Lõi sümfoonilise poeemi: 13 poeemi nt ,,Prelüüd" 2 klaverikontserti vokaalsümfoonilistest suurteostest 2 oratooriumi, mess ja reekviem. Klaveriteostest (enim) sonaate nt: ,,Faustisonaat" 19 Ungari rapsoodiat (osa töötles ümber ka orkestrile) hispaania rapsoodiad Palju klaveripalade tsükleid nt."Armuunelmad" klaverietüüdid (tehnilised) transkriptsioon nt: Schuberti ,,Teele"
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris
annaabi.ee 
