Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine; haiglad, koolid, haigekassa), erasektor (eraettevõtted, mille eesmärgiks on kasumi saamine; firmad) ning kodanikuühiskond e
rännakautel ja turniiridel ka ise võitlusvõtteid. Rüütliklöömine rüütliseisusessevastuvõtuks toimus umbes 20 aastaselt. Rüütel pidi alluma oma feodaalile, aidates teda sõjaliselt, andes talle nõu ja vajadusel maksma isanda eest lunaraha. Rüütlieetika lähtus kolmest põhimõttest, milles esiteks oli ustavus. See jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikus, feodaalseks ja poliitiliseks. Teiseks põhimõtteks oli heldekäelisus. Rüütelliku seisuse tuumaks oli tema perekond, mida hoiti koos ja laiendati. Kolmandaks omas tõeline rüütel vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Ta ei tapnud vastasid, vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi. Sellele kõigele lisandusid veel ausus, viisakus ja tugevus. Rüütellikkus tähendas
Ka senjööridel oli riigivalitsemises osa, nad mõistsid kohut vasallide üle. Ülekohtusele senjöörile oli vasallidel õigus ka vastu hakata, oli ka nii, et vasallid rikkusid truudusevannet ja keeldusid senjöörile allumast, viimastel polnud võimu neid kuuletuma sundida. Niisugust riigisüsteemi, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad, nimetatakse feodaalseks killustumuseks. See iseloomustas keskajal kogu Euroopat. Feodaalide seiklus- ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne-Euroopas. Alati ei põhjustanud feodaalsuhtd killustatust ja anarhiat, vasallivanne oli püha ja selle põhjendamatu murdmine taunitav. Paljudest läänistamistest ja mitmele senjöörile antud
juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja kaaskonda üleval pidada. Kuningas sai oma riigi Jumalalt ning üldlevinud oli arusaam, et Jumal ongi kõrgeim senjöör. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. Tugeva valitseja (nt Karl Suure) valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid nad oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast
lään,maavaldus feodaalläänimees,feodaalne hierarhia-ühiskond,kus valitsejad läänistavad oma suuri maavaldusi vasallidele. Neid vasalle nim seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused germaani hõimupealike järglased- hertsogid või asevalitsejad-krahvid. Nemad omakorda läänistasid selle maatüki väikerüütlitele. Nii kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi,kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid nimetataksegi feodaalseks hierarhiaks. Süseräänkun Domeenkunni maavaldus järjekord-kuningas, hertsog/ krahv/ vürst, parun,rüütel ,talupojad benefiitslääni esialgne nimetus,maavaldus ilma pärimisõiguseta Alloo- vasallisuhetest vaba maavaldus investituur läänistamise protseduur,kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad immuniteedikiri- kuninga jagatud kiri,millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle Põllumaj süst-d:
Muistses vabadusvõitluses kannatas enim Lõuna-Eesti, kus toimus suurem osa lahinguid ning suurem osa siinsest eliidist kas tapeti või tõrjuti võimult kõrvale ning maad asusid vallutuse järel haldama peamiselt saksa päritolu vasallid. Ilmselt just kohaliku eliidi hävingu tõttu juurdus ristiusk siin visalt. Parem oli olukord Põhja- ja Lääne-Eestis, kus suur osa kohalikust eliidist säilitas vähemalt esialgu oma vara ja võimu ning kujunes ümber feodaalseks vasallkonnaks. Omamaist päritolu vasallid toimisid vahendajaina nii ristiusu kui ka üldisemas mõttes feodaalse maailmakorralduse levitamisel talupoegkonna seas. Tulemuseks oli ristiusu põhimõtete kiire aktsepteerimine, mis arheoloogilises materjalis kajastub hiljemalt 14. Sajandiks omaks võetud läbinisti kristlikus matmiskombestikus. Eripärane oli ristiusu omaksvõtt Saaremaal. Erinevalt teistest Eesti maakondadest ei suutnud vallutajad Saaremaad ka 1227
20aastaselt rüütliks. 5. Milliseid traditsioone järgiti rüütliks löömisel? Viimane öö veeti palvetades ja relvi valvates. Tuletati meelde rüütlireeglid ja anti tõotus. Saabastele kinnitati kullatud kannused ja mõõgavöö. Lõpuks löödi mõõgaga lapiti õlale. 6. Iseloomusta rüütlieetika 3 tähtsamat põhimõtet! Fidelite ehk ustavus- jagunes kogukondlikuks, mis tugevaim, feodaalseks ja poliitliseks, mis oli nõrgim. Sõdalaseisuse tuumaks perekond. Largesse ehk heldekäelisus-saak jagati perekonnaga. Prouesse ehk vahvus- võitles vastavalt reeglitele, ausalt ja sangarlikult. Ei tapnud vaid võttis pantvangi, et saada lunaraha. 7. Milleks loodi vaimulikud rüütliordud, nimetage 3 suuremat? Mida nõuti liikmetelt? Selleks, et kaiststa Püha Maal kättevõidetud alasid. Liikmed andsid mungatüotuse, loobusid
sotsiaalne areng. Comte järgi toimub üheaegselt nii sotsiaalne kui vaimne evolutsioon: arengustaadiumid mõjutaad kõiki ühiskonnaelu alasid ning materialiseeruvad: 1) Teoloogiline e.fiktiivne stadium, mis assotsieerub kangelaste ajastuga ja üleloomulike jõududega, teoloogiline maailmapilt valitseb Comte järgi umbes XIV sajandini; ühiskondlik- poliitiliselt eksisteerib sõjalis-autoritaarne reziim; 2) metafüüsiline e.abstraktne stadium algab ülekasvamisega katoliiklik-feodaalseks reziimiks; uut maailmapilti hakkavad kujundama abstraktsed mõisted, see period kestab kuni XIX sajandini; 3) Positiivne e.teaduslik stadium tähistab industriaalühiskonna sündi. Comte arvates tunnistas inimmõistus, et absoluutsete teadmisteni pole võimalik jõuda ning universumi pärinevuse ja tähendusega seotud probleemi keeldutakse lahendamast. Comte järgi tuleb hakata tegelema nähtuste tegelike seadustega, kasutades vaatlusi ja võrdlusi, mitte asjade sisemiste põhjuste tunnetamist
16.Talupoegade koormised *teotöö(teorent)põllutöö *loomusrentannab saadusi mõisa,jahisaagi ja metsasaadused mõisnikule *relvarent *ehitustöö(töökohustus)teede,mõisade,tiikide jm ehitus 9. Feodaalsete kodusõdade(killustatuse) põhjused *Feodaalide seiklus ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikkustele röövretkedele ja põhjustas kodusõdu. 10.Rüütlieetika,tiitlid Kolm põhimõtet: 1)ustavus jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikuks(perekond)tugevaim, feodaalseks(senjöörile)keskmine ja poliitiliseks(kuningale)nõrgim. 2)heldekäelisus sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga 3)vahvusta võitles vastavalt reeglitele,sangralikult ja usalt. Ta ei tapnud vastaseidvähemalt mitte ülikuid vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi. Tiitlid: 14.Rüütlikirjandus *Rolandi laulkuulsaim prantsuse kangelaseepos, põhines taassündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel PõhjaHisp frankide järelväe hävitasid
Poisid kuulusid väeüksusesse, mida üleval pidava isanda kohustuseks oli poisse kasvatada ja lõbustada. Temas sai nagu uus isa, samal ajal kui päris isa poiste mälust kiirelt kustus, kui just ei eeldatud et neist ühel päeval pärija võib saada. Rüütlieetika-Kolm põhimõtet, milles seisnes rüütliseisuse olemus, olid oma loomult täiesti ilmalikud. Esimene neist oli ustavus, jagunes kolmeks peamiseks osaks:kodakondlikuks, feodaalseks ja poliitiliseks. Kuningale kuuluv poliitilise ustavus oli kõige nõrgem, sellest tugevam oli vasalli ja isanda vaheline feodaalne side. Vaieldamatult olid tugevamad siiski sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Rüütelliku sõdalasseisuse tuumaks oli perekond. Seda hoiti koos ja laiendati rüütliseisuse teise aluse abil. Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Mida edukam oli rüütel võitlejana, seda
Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja kaaskonda üleval pidada. Kuningas sai oma riigi Jumalalt ning üldlevinud oli arusaam, et Jumal ongi kõrgeim senjöör. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. Tugeva valitseja (nt Karl Suure) valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid nad oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast
sajandil eKr, kui sinna tungisid roomlased. Rooma valitses suurt osa Inglismaad kuni roomlaste tagasitõmbumiseni 5. sajandil pKr. Pärast roomlaste lahkumist tungisid Inglismaale Euroopast ja Skandinaaviast pärit hõimud anglid, saksid ja jüüdid. Aastal 1066 tungisid Inglismaale normannid Prantsusmaalt. See sündmus, Hastingsi lahing, oli võõramaalaste viimane edukas sissetung Inglismaale. Normannid kujundasid Inglismaa ümber, muutes selle feodaalseks kuningriigiks. Järgmiste sajandite jooksul oli Inglismaa Euroopa mandri võimukandjatega sagedasti sõjajalal. Saareriigil oli kaitse seisukohalt tohutu eelis. Oli selge, et see riik vajab enda kaitseks tugevat laevastikku, ning see laevastik lõi eeldused Briti impeeriumi tekkimiseks. 5 19. sajandil oli Suurbritannia kõige tugevam Euroopa riik, millel oli palju asumaid. Suurbritannia
maks. Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümnise õiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett, õlgi, karja- ja verekümnist (seda tuli anda karja juurdekasvu pealt). Hiljem asendati viimane rahamaksuga igalt varsalt või vasikalt. Lambakümnist ei nõutud. Kümnis oli algselt kirikumaks. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati uued maksud: kihelkonnapreestri vajaduseks tuli maksta preestrivilja ning piiskopile nn. sinodivilja. Feodaalseks koormiseks kujunes ka sõjateenistus. Eestlasi kohustati abiväena või voorimeestena osa võtma mitte ainult maa kaitsmisest võõrvägede vastu, vaid ka sakslaste sõjakäikudest. Mõisate rajamisega seoses hakati talupoegi kasutama mõisapõldudel. Kujunes välja teokohustus. Teokoormised jagunesid mitmesse liiki. Talgud olid põline talupoegade vastastikune abistamine hooajatööde tegemisel. Osavõtt oli vabatahtlik. Mõisatalgute puhul
konstitutsiooniline monarhia – on tänapäeval enim levinud monarhia vorm, monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone, jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames (nt Norra, Rootsi) Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Ajalooliselt jaguneb vabariik orjanduslikuks (demokraatlik – võim kuulus rahvale, aristokraatlik – võim kuulus kitsale eliidile), feodaalseks (linnvabariik – eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes, kes suutsid end vabastada senjööri võimu alt) ja sotsialistlikuks (kommuun – sotsialistliku vabariigi esimene katse; nõukogude – tekkis 1917. aastal Venemaal; riigi kõikidel tasanditel oli rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem, üheparteiline süsteem; rahvademokraatlik – peale II
järglased hertsogid või valitsejate poolt määratud piirkondade asevalitsejad krahvid. Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega . Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes omakorda läänistasid seda maad väikerüütlitele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastatust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierharhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid. Valitseja oli nende isand ehk senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande. Vasalli kohustused : peab andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ning nõu. Senjööri kohustused: senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus ning ülalpidamist. Paljud suurfeodaalid muutusid oma maadel tähtsateks valitsejateks nig seetõttu kuninga võim nõrgenes. Algas feodaalse killustatuse ajajärk
4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid. Medresed olid samal ajal ka raamatukogud ja ühiselamud. 2. Kõrg- ja hiliskeskaeg 2.1 Riigivõim Keskvõim ja feodaalne killustumus Järk-järgult muutusid suur-feodaalid kuninga võimust sõltumatuks ja kuningas hakkas sarnanema krahvide või parunitega. Kohtu mõistmine ja maksude kogumine läksid vasallide kätte. Sellist olukorda nimetatakse feodaalseks killustumuseks. Kõige tugevama kuningavõimuga oli Inglismaa, kus kõik vasallid vandusid truudust kuningale. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium. Riiki ühendas vaid kuningaisik. Valitseja Kuninga ümber kogunes suur-vasallidest koosnev nõukogu, mis andis talle soovitusi poliitilistes küsimustes. Nõukogu aitas kuningat kohtu mõistmisel ja rahaasjade korraldamisel. Nõukogu valitses kuninga äraolekul. Kuninga sekretärideks ja kirjutajateks olid vaimulikud. Hiljem hakati
IV sõda: Asjaolud segased. V sõda 216-217: Caracalla püüdis kodusõjas olevat Partiat vallutada, kuid ei õnnestunud. Partia aga oli juba langemas: Phraates IV Parsas tuli ülestõus ja algas sassaniidide aeg. Siseriiklik korraldus: 18 provintsi ehk straapiat, millest osad olid tähtsamad kui teised. Uue kuninga võimuletulek oli alati valuline (järgnevus polnud määratletud). Partiat võib tinglikult feodaalseks lugeda, kuna sõdalased olid seotud oma ülema ja mitte kuningaga. Partia oli ratsaväe-riik: välilahinguis väga tugev, kuid piirata ei osanud. Alguses oli riigikeeleks
krahvid. Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes pidid selle eest oma sõjasalkadega suurfeodaali teenistusse tulema. Väiksemad feodaalid läänistasid osa oma maast veel väikerüütlite kõige alama astme feodaalidele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Väikefeodaalid olid suurfeodaalid vasallid, suurfeodaalid aga nende senjöörid. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda alati ustavalt teenida. Vasalli kohustused Vasall peab andma senjöörile: sõjalist abi, rahalist abi, nõu Senjööri kohustused Senjöör peab pakkuma vasallile: eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist.
Ühisest peosöömingust ülejäänud toiduained pandi feodaalile teele kaasa(kõik talud pidid süüa tooma). Rahaandami osa ei olnud naturaalmajanduse ajajärgul suur.15. sajandil hakkas nende osakaal suuurenema. 16. sajandi I poolel seoses kaubalis- rahaliste suhete elavnemisega viidi osa talusid üle raharendile. Kümnis oli algselt kirikumaks. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati uued maksud: kihelkonna- preestri vajaduseks tuli maksta preestrivilja ning piiskopile nn. sinodivilja. Feodaalseks koormiseks kujunes ka sõjateenistus. Eestlasi kohustati abiväena või voorimeestena osa võtma mitte ainult maa kaitsmisest võõrvägede vastu, vaid ka sakslaste sõjakäikudest. Mõisate rajamisega seoses hakati talupoegi kasutama mõisapõldudel. Kujunes välja teo- kohustus. Teokoormised jagunesid mitmesse liiki(talgud ja korrategu). Talgud olid põline talupoegade vastastikune abistamine hooajatööde tegemisel. Osavõtt oli vabatahtlik.
riigile, Edomi puhul samuti. Vilistid samuti. Seal on jälgi suurtest purustustest ja lahingutegevusest just Taaveti ajal. 2 Sm 8, 16-18; 2 Sm 20, 23-26 nimetatakse vägede ülemjuhatajat. Palgaarmeepleetide ja kreetide(egeuse saartelt tulnud inimesed) vägi. Eelkõige vilistid. Taavetile saab omistada palgaarmee värbamise. Taavet kasvatas oma sõdalaste arvu, vilistite vasallina võttis ta üle nende sõjatehnika. Taavet laskis end integreerida kaanani linnriikide süsteemi, sai oma linna feodaalseks valitsejaks ning õppis kaanani-vilisti sõjatehnikat. Teoülem- 2Sm 20- 24 sunnistöö, vabad inimesed tegid, kes kutsuti teid ehitama vms. Õiglust teostab Jahve ja preestrite abiga saab lahendada probleeme. Taaveti nõuandja- võis olla auamet. Kuninga sõber- amet. Taaveti tülide ajal Sauliga olid osad preestrid Taaveti poolele asunud, mis annab võimaluse oletada, et Taavet andis sellel preesterkonnale teatavaid lubadusi tuleviku suhtes. Oma
mida sõja käigus pidevalt rüüstati. Suurem osa siinsest eliidist kas tapeti või tõrjuti võimult kõrvale ning maad asusid vallutuse järel haldama peamiselt saksa päritolu vasallid. Ilmselt just kohaliku eliidi hävingust tingituna juurdus ristiusk siin visalt. Parem oli olukord Põhja- ja Lääne- Eestis, kus suur osa kohalikust eliidist säilitas vähemalt esialgu oma vara ja võimu ning kujunes ümber feodaalseks vasallkonnaks. Omamaist päritolu vasallid toimisid vahendajaina nii ristiusu kui ka üldisemas mõttes feodaalse maailmakorralduse levitamisel talupoegkonna seas. Tulemuseks oli ristiusu põhimõtete hoopis kiirem aktsepteerimine, mis arheoloogilises materjalis kajastub hiljemalt 14. sajandiks omaks võetud läbinisti kristlikus matmiskombestikus. Veelgi eripärasem oli Saaremaa saatus. Erinevalt teistest Eesti maakondadest ei suutnud vallutajad ka 1227
annaabi.ee 
