Tasakaaluvôrrandid; k(f-1) + f ( faasi sisene); v = P - vôrrandite konstantsel rõhul. arv; v = k - f + 2 A: on CaI2 kristallid CaCl2-s. on CaCl2 lahus CaI2-s. 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine Lahustuvus paraneb temp alanemisega. Absoluutset faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. mittelahustuvust ei ole. B: siin piiramatu lahustuvus tahkes ja v=k-f+2;v=3-f ühe komponendi süsteemi jaoks faaside reegel: vedelas daasis. Järelikult on metallid väga sarnased (mõõdud) kõigil tasakaalujoontel on vabadusastmete arv 1
Helmholtzi 12. Isobaarse potentsiaali sõltuvus rõhust Oluline. Tõesta valem 13. Keemiline potentsiaal. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 14. Keemilise tasakaalu üldvõrrand. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 15. Rõhu ja temperatuuri mõju reaktsiooni tasakaalule. Tasakaalukonstandi erinevad väljendusviisid Kp, Kc ja Kx. 16. Reaktsiooni isoterm. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist Ainult valem. 17. Gibbsi faaside reegel 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. Valem 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. 20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis. 21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil; 22. Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus
......................................................... 3 MALMID ............................................................................................................................. 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 7 2 TERASED 1. Joonis 1. Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa. Terast, mis sisaldab 0,8% süsinikku, nimetatakse eutektoidseks, see on näidatud joonisel 1 punaka punktiirjoonena. Terased, mis sisaldavad süsinikku 0,02...0,8%,nimetatakse alaeutektoidseteks (joonisel 1 kolmnurkadega ala) ning teraseid, mis sisaldavad süsinikku 0,8...2,14% üleeutektoidseteks (joonisel 1 täpiline ala). 2. Joonis 2. Terase struktuuriskeem 1,6% süsinikusisalduse juures.
püsiva keemilise ühendi b. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiramatult c. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiratult d. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega ei moodusta keemilist ühendit Question 9 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. b. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil sulami mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust c. Kuna sulamid on ühefaasilised, siis on nad pehmed ning plastsed ja on hästi survetöödeldavad d
teineteises piiramatult b. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B moodustavad keemilise ühendi c. kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B lahustuvad teineteises piiratult d. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega ei moodusta keemilist ühendit Question 9 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidus- ja solidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. b. Kuna sulamis on keemiline ühend, siis on ta olenevalt keemilise elemendi osakaalust kõva ja habras. Seetõttu ei pruugi ta olla survega töödeldav. c. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil materjali mirkostruktuur
lahustunud komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallivõresse, muutes selle keemiliseks ühendiks. c. Vedelikku viskoosseks muutev tardosa d. Tardlahus on faas, kus lahustaja komponent säilitab oma kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallivõresse, muutes selle kordinatsiooniarvu (K8 muutub K12). Question 9 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Sulam, mille keemiline koostis vastab eutektsele koostisele (E) on halbade valuomadustega. b. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (B) sulamistemperatuuri. c. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (A)
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr:4 OT allkiri Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus Töö eesmärk: Tutvuda Fe- Fe3C Töövahendid: metallimikroskoop faasidiagrammi,rausüsinksulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segued ning teraste ja malmide struktuuridega. Fe-Fe3C faasidiagrammi vasakpoolne (terased) osa. Terastes ja malmides esinevad järgmiste omadustega faasid ja struktuurivormid. a) Ferriit (F) - süsiniku tardlahus rauas. Temperatuuril 727°C lahustub rauas kuni
asetsevad eraldi teradena ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse muutudes B. on tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid 0% sisenevad teise komponendi kristallivõresse C. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist 0% eraldunud tardfaasid, muutus a->B+C D. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt vedelast 100% faasist eraldunud tardfaasid, muutus L->A+B Score: 10/10 9. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? Correct Student Response Value Answer A. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% 33% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (B) sulamistemperatuuri. B
erinev terase termotöötlusest. Mitterauasulamid jaotatakse, lähtudes toodete valmistamisviisist, deformeeritavaiks (survetöödeldavaiks) ja valusulameiks, termotöötluse järgi aga termotöödeldavaiks (vanandatavaiks) ja mittetermotöödeldavaiks (mittevanandatavaiks). Alumiiniumisulamite liigituse alusek on Al ja nende põhilisandite faasidiagrammid (joonis 1.1). Joonis 1.1 Mitterauasulamite liigitus töödeldavuse järgi (faasidiagrammi alusel) Termotöötluse tulemusena tekib struktuuri dispersne kõvafaas leiab aset tugevnemine/kõvenemine. Dispersioonkõvendamine on protsess, mille käigus materjali tugevus suureneb termotöötluse tulemusena tekkinud üleküllastunud ühefaasilisest struktuurist väga peenikeste uue faasi osakeste tekkimisel. Kuna tekkivate osakeste hulk kasvab aja möödudes, nimetatakse ka protsessi vanandamiseks. Vanandamise eeltingimuseks on lahustava komponendi maksimaalne lahustumine
kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid on paigutunud lahustaja komponendi kristallivõresse C. Tardlahus on faas, kus lahustaja komponent säilitab oma 0% kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallivõresse, muutes selle keemiliseks ühendiks. D. Vedelikku viskoosseks muutev tardosa 0% 9. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? Student Response Value Correct Answer A. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil sulami -60% mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust B. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja 33% http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007
1) komponentide tüübilt ühesugused kristallivõred 2) komponentide ligilähedased aatomi raadiused Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad eelkõige lahustujakomponendi kristallivõre suurematesse tühikutesse ehk pooridesse. Näiteks kristallivõre K12 korral kuubi keskele. Keemilised ühendid erinevad tardlahusest selle poolest, et nendel on komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre. 4. Faasidiagramm. Faasidiagrammi koostamine termilisel meetodil Faasilise tasakaalu diagramm ehk faasidiagramm (olekudiagramm) näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Faasidiagrammid koostatakse tasakaaluolekule või sellele lähedasele olekule. Likvidusjoonest ülalpool on vedelfaas L. Solidusjoonest allpool on tardlahus . Kui jahtumiskõveratel leitud kriitilised temperatuurid kanda diagrammile, kus horisontaalteljel on kontsentratsioon (koostis), vertikaalteljel temperatuur, ja kui
aatomite paigutust kristallivõres 5 : 4,00 4,00 Mis viisil võivad sulamikomponendid omavahel toimida? : 1. Omavahel reageerides tekitada keemilisi ühendeid 2. Lahustuda üksteises 3. Mittelahustuvuse korral tekitada mehaanilisi segusid 6 : 4,00 4,00 Leidke igale sulami koostisele vastav jahtumiskõver. sulam a sulam b sulam c sulam d 7 : 4,00 4,00 Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? : 1. Antud faasidiagrammil alaeutektne mikrostruktuur koosneb A faasi teradest ja A+B eutektsest mehaanilisest segust 2. Keemilise koostise poolest faasidiagrammi paremasse osasse jääva sulami mikrostruktuur koosneb A faasi ja B faasi teradest ning eutektset mehaanilist segu ei esine 3. Materjalid, mille keemiline koostis jääb stöhhimeetrilisest (Cm) koostisest vasakule poole, on faasiline koostis A+AmBn 4
10.Mis on lisandpooljuht? Materjal, mille elektrilised omadused on määratud neis tühistes kogustes esindavate täiendavaid languikandjaid tekitavate lisanditega. 11.Mis määrab ära polümeermaterjalide läbipaistvuse astme? Polümeermaterjali läbipaistvuse määrab kristalsete osade suurus. Kui nende suurus on suurem kui langeva vlaguse sainepikkus siis osa valgust hajub peegeldumise ja murdumise tõttu. 12.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi. 3 1.Mis määrab ära materjalide omadused? Tema struktuur 2.Mis on peakvantarv ja millised on tema lubatud väärtused? Annab elektroni lubatud energianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Väärtused on vahemikus 1-7 3.Miks katioonide mõõtmed muutuvad ioonilise sideme tekkimisel ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmiseks ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest
ÜLEEUTEKTOIDSED TERASED C> 0,8 % P+T struktuur FERRIIT-pehme, plastne 727"C juures Perliit- ferriidi ja tsementiidi meh. Segu. Teralisel on head mehaanilised omadused. 727"C juures Austerniit- Temp. 1147"C väike plastsus ja tugevus. Tsementiit- C=6,67%, sulab 1600"C juures on väga kõva (800HB) Grafiit- vaba süsinik, pehme (3HB), väike tugevus. Terase struktuur toatemperatuuril. Sulam on tasakaaluolekus siis,kui kõik faasimuutused temas on toimunud täielikult faasidiagrammi kohaselt. Selline olek saavutatakse ainult väga aeglasel jahtumisel .Rauasüsinikusulamite tasakaaluliste struktuuride leidmise lauseks on Fe-Fe3C faasidiagramm .Faasidiagrammi komponetideks on puhas raud(Fe)ja raudkarbiid(Fe3C)ehk tsementiit. Kooskõlas faasidiagrammiga koosneb terase struktuur normaaltemperatuuril ferriidist ja tsementiidist ,kusjuures tsementiidi kogus terase struktuuris kasvab võrdeliselt terase C-sisaldusega.C-
Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur ja väiksem kristalliseerumise vahemik (seda väiksem, mida lähem on malmi koostis eutektoid). See soodustab valuomadusi: malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumiskiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- 28 - b) liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi kohaselt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit
sulamalmi. Enamikel juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid. 2.2 Kodutöö. Terase termotöötlus 1. C=0,7; st C0,8, tegemist on alaeutektoidterasega. Eelkõige on tegemist konstruktsiooniterasega, mis peale kroomi sisaldab veel ka teisi legeerivaid elemente, aga ka tööriistateras, kui C sisaldus on 0,4...0,8. 2. Mittelegeerteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa. Selle järgi võetakse alaeutektoidteraste (0,2- 0,8%C) karastustemp. tavaliselt 30...50C üle faasipiiri, s.o täiskarastus. Karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus, mis on ka karastamise põhieesmärk. 3. Antud terase optimaalne noolutustemperatuur on 450...650C, jahutus õhus. Siinkohal on tegemist kõrgnoolutusega, mis on eriti sobilik konstruktsiooniteraste
Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 4 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda Fe-Fe3C faasidiagrammi, rauasüsinikusulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segude ning teraste ja malmide struktuuride ning nende margitähistussüsteemiga. Kasutatud töövahendid: Mikroskoop, materjalide lihvid Materjalide struktuurid: Lihvide kirjeldused: Terased: Lihv 1: Puhas raud. Struktuur koosneb ferriidist. Lihv 2: Väikse süsinikusisaldusega teras. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Süsiniku sisaldus terases on ligikaudu 0.1%. Terase mark: C10E
aatomite konsentratsioon materjali igas punktis muutub. 10.Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? p-aukude konsentr.-aukude liikuvus.e- elektrilaeng. 11.Mis määrab ära metalli värvi Peegeldunud kiirguse spektraaljaotus.Kui metall peegeldab tagasi kogu nähtava valguse spektri,siis on ta hallikat värvi.Vase ja kulla värvus on tingitud sellest,et nähtava kiirguse lühilaine osa ei peegelda tagasi. 12 Analüüsi piiratud lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi Piiratud- kui ühe komponendi aatomid või molekulid on märksa väiksemad lahusti vastavatest osakestest ja nad paigutuvad teise komponendi võre sõlmpunktide vahelistesse tühikutesse. 4 pilet 1.Defineerige materjaliteaduse mõiste?Materjaliteadus tegeleb materjali omaduste ja struktuuri vaheliste seoste otsimisega. Kogub fakte ja süstematiseerib need. 2.Defineerige Heisenberg'i määramatuse printsiip? ühel ajal ei ole võimalik määrata elektroni asukohta ja liikumismomenti. 3
muutus L- >A+B C. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist eraldunud tardfaasid, muutus a- >B+C D. on tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid sisenevad teise komponendi kristallivõresse Score: 10/10 9. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õig üks)? Correct Student Response Value Answer A. Kuna sulamid on 34% ühefaasilised, siis on nad pehmed ning plastsed ja on hästi survetöödeldavad B. Kõige Correct Student Response Value Answer parempoolsemas
Valige üks või mitu: a. Eutektse mikrostruktuuri osakesed paiknevad Pb-baasil tardlahuse maatriksis. b. Jahtumiskõveral esineb lisaks platoole ka vähendatud kiirusel jahtumist iseloomustav lõik. c. Erinevusi ei ole. d. Pb-baasil tardlahuse osakesed hakkava kõigepealt välja kristalliseeruma. Your answer is correct. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Tegemist on CuAl10 sulamiga (alumiiniumpronks). Määrake Cu-Al faasidiagrammi abil struktuuriosad. Valige üks: a. + 2 b. eutektoid c. Cu baasil tardlahus () + eutektoid d. eutektoid + 2 Your answer is correct. Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Valatud CuSn10Pb2 Lõõmutatud CuSn10Pb2 Millised väited on õiged? Valige üks või mitu: a. Lõõmutatud tinaponks on ühefaasiline b. Valatud tinapronks on kahefaasiline (see tagab kulumiskindluse) c. Valatud tinapronks on ühefaasiline
tekivate faasimuutuste iseloom ja teised. Olulist mõju avaldab ka kuumutamise temperatuur: kõrgetel temperatuuridel kõik TT protsessid aktiviseeruvad, mis vähendab kuumutamise kestust. Erinevalt kuumutamisest jahutuse käigus temperatuur algul langeb kiiresti, siis aga jahutus aeglustub. Reeglina seisustamise temperatuur saab määrata suhteliselt täpselt, lähtudes metalli keemilisest koostisest, kasutades faasidiagrammi või käsiraamatuid. Kuumutuse kestuse määramine aga on suurel määral empiiriline ülesanne. Tavaliselt seda tehakse erinevate kvalitatiivsete tegurite abil, mille mõju on teoreetiliselt raske ennustada: metalli mass, kuju, ahju konstruktsioon, kuumutuskeskkond jne. , selle küsimuse arutlemine on toodud konspekti teises osas. Peale kuumutamist kasutatakse ka metalli töötlemine külmaga (mitte segada seda külmsurvetöötlusega), selleks kasutatakse erinevad jahutus-keskkonnad:
4. Süsiniku %=0,2, struktuur ja selle osad. Osutub, et tegu on alaeutektoidterasega ning selle struktuur koosneb ferriidist ja perliidist, kusjuures vastav suhe on 3:1. Enam esineb ferriiti. 3 Perliit tekib austeniidi aeglasel jahutamisel alla 727 kraadi C. Eraldi ferriit tekib jahutamisel alla ~800 kraadi C F+A faasist. 5. Fe-C sulam, C%=2,5, järelikult malm. *Valatavus on sellisel malmil nigel, sest likvidus- ja solidusjooned asuvad faasidiagrammi antud piirkonnas üksteisest kaugel. *Survetöödeldavus on kehv. Pole kuigi plastne, on habras. Üldistatult, on kõikide malmidega sama lugu. *Lõiketöödeldavus: nigel, kõvad faasid on sees. Eesmärk: Tutvuda rauasüsinikusulamite (teraste ja malmide) struktuuri termotöötluse ja neist tulenevate omadustega I osa (Terased & malmid) küsimused 1. Joonistage Fe-Fe3C faasidiagramm (FD), märkige FD-i kõikides alades faasid ning tooge
- lineaarne absorptsioonikoefitsient 12. Mis määrab ära polümeermaterjali läbipaistvuse? kristallilisuse astmest, lisandite kontsentratsioonist ja täiteaine hulgast. 13. Mis määrab ära metalli värvi? värvus on määratletud peegeldunud kiirguse spektraaljaotusega. 1. Mis on faas? 2. Mis on faasidiagramm? 3. Mis iseloomustab faasi? 4. Defineeri Gibbsi faaside reegel 5. Mis on süsteemi vabadusastmete arv? 6. Analüüsi puhta aine faasidiagrammi? 7. Mittu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? 8. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas? 9. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas? 10. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kolmefaasilises alas? 11. Defineeri lahus 12. Defineeri segu 13. Analüüsi piiramatu lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi 14. Analüüsi piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi 15. Mis on likvidusjoon? 16. Mis on solidusjoon? 17
4,3 Eutektne Le Üle 4,3 Üleeutektne Le+T Struktuurivormid (mehaanilised segud): ledeburiit Le, perliit P. 2 2. Loetlege struktuurivormid Fe-C sulameis ja tooge nende faasiline koostis. Vastus: Tasakaalus faasidiagrammi korral ja toatemperatuuril on Fe-C sulamites võimalikud kaks erinevat struktuurivormi: perliit (0,8% süsinikku) ja ledeburiit (4,3% süsinikku. Perliit on eutektoidne segu, mille faasiliseks koostiseks on ferriit ja tsementiit. Ledeburiit on eutektne segu, mille faasiline koostis temperatuuridel alla 727oC on ferriit ja tsementiit, temperatuuridel 727-1147oC austenniit ja tsementiit. 3
1. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus 2. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi 3. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus 4. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine 31. (Points: 2.5) Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? 1. eeleutektoidne teras 2. eutektoidne teras 3. järeleutektoidne teras 4. eutektiline teras 32. (Points: 2.5) Palju süsiniku on Fe-Fe3C faasidiagrammi eutektilisel sulamil? 1. 0,02 % 2. 2,14 % 3. 4,3 % 4. 6,67 % 33. (Points: 2.5) Kuidas muutuvad terase kõvadus ja plastsus süsinikusisalduse vähenedes? 1. kõvadus langeb, plastsus suureneb 2. süsinikusisaldus ei mõjuta neid omadusi 3. kõvadus tõuseb, plastsus väheneb 4. kõvadus tõuseb, plastsus suureneb 34. (Points: 2.5) Mis nimetust kannab pulbri kontsentreeritud suspensioon vedelikus (40...70 %)? 1. silikotermia 2. lobri 3. elektrolüüt 4. pihustatud lahus 35.
Al tootmisel Küsimus 6 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? Vali üks: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus c. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine d. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir Küsimus 7 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Palju süsiniku on FeFe3C faasidiagrammi eutektilisel sulamil? Vali üks: a. 0,02 % b. 2,14 % c. 6,67 % d. 4,3 % Küsimus 8 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli jämedateralise struktuuri tekkimiseks? Vali üks: a. suur allajahtumisaste b. suur ülekuumutusaste c. väike ülekuumutusaste d. väike allajahtumisaste Küsimus 9 Valmis Hinne 1 / 1
Malmi lastakse kõrgahjust välja 4-6 korda ööpäeva jooksul. Edasi läheb sulamalm, kas terasesulatamisahjudesse või valatakse metallvormidesse. Valumalm turustatakse kangidena. 4 1.1 Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad)
struktuuri tekkimine; c) jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide (F ja T) tekkimist. [2] Kuumutuskestus oleneb mitmest mõjurist nagu kuumutusviis (elektriahi, soolavann, pliivann) ning ristlõike kujust, läbimõõdust ja paksusest. 1.3 Kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest Süsinikteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe 3C faasidiagrammi teraste osa. Selle järgi võetakse alaeutektoidteraste (0,2-0,8% C) karastustemperatuur 30-50 oC üle faasipiiri Ac3, üleeutektoidterastel (C > 0,8%) 30-50oC üle Ac1. Alaeutektoidteraste karastustemperatuuri valikul on lähtutud asjaolust, et karastamisel teisiti üle faasipiiri A c1 (s.o. poolkarastus) säilib struktuuris kõrvuti martensiidiga ka ferriit, mis vähendab terase kõvadust pärast karastamist.
Question 20 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Select one: a. magnesiit b. samott c. grafiit d. dinas Question 21 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Cu tihedus (g/cm3) on Select one: a. 10,7 b. 2,7 c. 4,5 d. 8,9 Question 22 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Palju süsiniku on Fe-Fe3C faasidiagrammi eutektoidsel sulamil? Select one: a. 2,14 % b. 0,02 % c. 4,3 % d. 0,8 % Question 23 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli amorfse struktuuri tekkimiseks? Select one: a. suur ülekuumutusaste b. ülisuur allajahtumisaste c. suur allajahtumisaste d. väike allajahtumisaste Question 24 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question
Vali üks: a. Pb, B4C b. Cu, Sn c. ZnS, SiO2 d. MoS2, BN Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige madalam sulamistemperatuur Fe-C sulameist on Vali üks: a. alaeutektseil b. eutektseil c. austeniitsulameil d. üleeutektseil Küsimus 5 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Palju süsiniku on Fe-Fe3C faasidiagrammi eutektilisel sulamil? Vali üks: a. 6,67 % b. 2,14 % c. 0,02 % d. 4,3 % Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Al elektrolüüsil koguneb Al Vali üks: a. anoodile b. katoodile c. jääb lahusesse d. jääb elektolüüdi pinnale Küsimus 7 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on kristallvõre defektid? Vali üks: a. vakants, dislokatsioon, punktdefekt b
2. kuna vedelfaas kristalliseerub laias temperatuurivahemikus (suur likvidus- ja solidusjoone vahe) 3. eutektikum on hea vedelvoolavusega ehk siis metall tardub üheaegselt kogu sulami ulatuses (ei teki poore, kahanemistühikuid) 4. madal sulamistemperatuur Question 8 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mis temperatuuril kristalliseerub modifitseerimata Al-Si sulam, milles on 11,7 % räni? Vastuse leidmiseks kasutage eelmise küsimuse joonisel toodud Al-Si faasidiagrammi. PS: ärge märkige ühikut, ainult number. Answer: 577 Question 9 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mis on eutektikum? Select one or more: 1. perliit 2. vedelast faasist ühel ajal (temperatuuril) väljakristalliseerunud segu 3. tardlahuse ümberkistalliseerumine kahe või enama faasi kihiliseks seguks 4. 2,14 % C sisaldav rauasüsinikusulam 5. kahe või enama faasi kihtidest koosnev segu Question 10 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text
4. kuna vedelfaas kristalliseerub laias temperatuurivahemikus (suur likvidus- ja solidusjoone vahe) Tagasiside Õige vastus on: madal sulamistemperatuur , eutektikum on hea vedelvoolavusega ehk siis metall tardub üheaegselt kogu sulami ulatuses (ei teki poore, kahanemistühikuid) . Küsimus 8 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mis temperatuuril kristalliseerub modifitseerimata Al-Si sulam, milles on 11,7 % räni? Vastuse leidmiseks kasutage eelmise küsimuse joonisel toodud Al-Si faasidiagrammi. PS: ärge märkige ühikut, ainult number. Vastus: 577 Tagasiside Õige vastus on: 577. Küsimus 9 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mis on eutektikum? Vali üks või enam: 1. kahe või enama faasi kihtidest koosnev segu 2. tardlahuse ümberkistalliseerumine kahe või enama faasi kihiliseks seguks 3. 2,14 % C sisaldav rauasüsinikusulam 4. perliit 5. vedelast faasist ühel ajal (temperatuuril) väljakristalliseerunud segu Tagasiside Õige vastus on:
grammi kohaselt. Selline olek saavutatakse ainult C-lahustuvus t°-l 1147 °C väga aeglasel jahtumisel. Rauasüsinikusulamite on 2,14%, t°-l 727 °C taskaaluliste struktuuride leidmise aluseks on Fe- 0,8% Fe3C faasidiagramm (sele 1.19). Faasidiagrammi Tsementiit T Fe ja C keemiline ühend – komponentideks on puhas raud (Fe) ja raudkarbiid raudkarbiid (Fe3C). C- (Fe3C) e. tsementiit. sisaldus 6,67% Kooskõlas faasidiagrammiga koosneb Struktuur
: a. 1 b. 2 c. 3 d. 4 e. 5 9 Arvutage süsinikusisaldus terases, mille struktuur koosneb 25% P + 75% F Kasutage vastuses üheliste ja kümnendike eraldamiseks koma (,) asemel punkti (.). : 10 Arvutage süsinikusisaldus terases, mille struktuur koosneb 87% P + 13% T" Kasutage vastuses üheliste ja kümnendike eraldamiseks koma (,) asemel punkti (.). : 11 Kui palju süsinikku võib maksimaalselt lahustuda austeniidis temperatuuril 800 oC (vt. Fe-Fe3C faasidiagrammi)? : 1. ca. 0,8 % 2. ca. 1% 3. ca. 1,6% 4. ca. 2.14% 12 Mis faasist tekib perliit alaeutektoidterases C-sisaldusega 0,5%? : 1. austeniidist 2. ferriidist 3. vedelfaasist 4. tsementiidist 13 Millised on üleeutektoidterase struktuuriosad toatemperatuuril? : 1. sekundaarne tsementiit 2. ferriit 3. ledeburiit 4. perliit 14 Teras sisaldab 0,4% C. Milline on perliidi suhteline kogus (%) selle terase struktuuris? : a. 0 %
❏ Tahke -> vedel - sulamistemperatuurist kuni keemistemperatuurini (vee puhul 0-100 kraadini, vee järgi pandi paika temperatuuriskaala). Rõhu alanedes ka temperatuur alaneb ❏ Gaasi tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist väga palju. Gaasi tihedus=rõhk; gaasi tihedus= pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga (idekas) ❏ Iga aine kohta saab teha faasidiagrammi - näitab, kus toimub faasi üleminek ❏ Faasidiagramm aitab visualiseerida aine käitumist erineva temperatuuri ja rõhuga keskkonnas. ❏ Ideaalne gaas - osakeste mõõtmed ei mängi mingit rolli (punktmass) , on üksteisest väga kaugel, ei teki polariseeritud osakest. Näiteks: heelium. Ideaalse gaasi oleku võrrand, seob rõhu, molekulide arvu, temperatuuri, ruumala. ❏ Reaalgaas erineb ideaalgaasist rõhu ja ruumala
Kasutage vastuses üheliste ja kümnendike eraldamiseks koma (,) asemel punkti (.). Answer: 0.5 Question 10 Incorrect Mark 0,00 out of 4,00 Question text Arvutage süsinikusisaldus terases, mille struktuur koosneb 99% P + 1% T" Kasutage vastuses üheliste ja kümnendike eraldamiseks koma (,) asemel punkti (.). Answer: 0.9 Question 11 Correct Mark 3,00 out of 3,00 Question text Kui palju süsinikku võib maksimaalselt lahustuda austeniidis temperatuuril 800 oC (vt. Fe- Fe3C faasidiagrammi)? Vali üks: 1. ca. 0,8 % 2. ca. 1% 3. ca. 1,6% 4. ca. 2.14% Question 12 Correct Mark 3,00 out of 3,00 Question text Mis faasist tekib perliit alaeutektoidterases C-sisaldusega 0,5%? Vali üks: 1. tsementiidist 2. vedelfaasist 3. ferriidist 4. austeniidist Question 13 Partially correct Mark 0,50 out of 2,00 Question text Millised on üleeutektoidterase struktuuriosad toatemperatuuril? Vali üks või enam: 1. perliit 2. sekundaarne tsementiit
hallmalm ( lamelse kujuga grafiit ) kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste elementidega tempermalm ( vaba süsinik esineb pesaja grafiidina)- saadakse valgemalmi grafitiseerival lõõmutamisel. 45. Mis on valgemalm ja kuidas ta tekib? Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si)vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. . 46. Misasi on tempermalm? Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal ajal on sulam väga heade valamise omadustega, võimaldades valmistada keerulisema kujuga ja suurema korrosioonikindlusega tooteid kui terastest. 47
kahte suurde gruppi: 1) terased (C<2,14%) 2) malmid (C>2,14%) 3. Terase termotöötlus: eesmärk ja põhimõte (milles seisneb?). Põhimoodused: lõõmutamine, normaliseerimine, karastamine, noolutamine. Terase TT eesmärk: metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise või pinnakihi keemilise koostise ja struktuuri muutmise teel. TT teel saab muuta terase mehaanilisi, tehnoloogilisi ja talitusomadusi. Terase TT temperatuuride valik tehakse Fe-Fe 3C faasidiagrammi alusel. Terase TT seisneb kuumutamises üle faasipiiride ja järgnevas jahutamises, mil faasimuutused toimuvad kas täielikult, osaliselt või üldse mitte. Sellest tulenevalt eristatakse kahte peamist terase TT moodust: 1) lõõmutamine- kuumutamine aeglase jahutamisega- faasimuutused toimuvad täielikult. Lõõmutamise tagajärjel plastsus suureneb, sisepinged vähenevad, survetöödeldavus paraneb, struktuur peeneneb, lõiketöödeldavus suureneb. Lõõmutus on TT viis, kus terast
Sundvõnked tekivad võnkumisvõimelises süsteemis harmooniliselt muutuva välisjõu toimel. Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Püüame leida konstandid ja . Teeme seda vanaviisi: võtame tuletised saame Grupeerime vasaku poole liikmeti: Joonistame nüüd sellele vastava faasidiagrammi Sundvõngete faasidiagramm: siinusfunktsiooni kordaja on y -teljel, koosinusliikme oma x -teljel. Et lahend vastaks lähtevõrrandile, peab nende summa olema võrdne sundiva jõuga. ning kasutades Pythagorase teoreemi saame millest leiame sundvõngete amplituudi Faasinihke sundiva jõu suhtes leiame tangensist Näeme, et nii faasinihe kui amplituud sõltuvad sundiva jõu sageduse ning süsteemi omasageduse vahest
Sundvõnked tekivad võnkumisvõimelises süsteemis harmooniliselt muutuva välisjõu toimel. Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Püüame leida konstandid ja . Teeme seda vanaviisi: võtame tuletised saame Grupeerime vasaku poole liikmeti: Joonistame nüüd sellele vastava faasidiagrammi Sundvõngete faasidiagramm: siinusfunktsiooni kordaja on y -teljel, koosinusliikme oma x -teljel. Et lahend vastaks lähtevõrrandile, peab nende summa olema võrdne sundiva jõuga. ning kasutades Pythagorase teoreemi saame millest leiame sundvõngete amplituudi Faasinihke sundiva jõu suhtes leiame tangensist Näeme, et nii faasinihe kui amplituud sõltuvad sundiva jõu sageduse ning süsteemi omasageduse vahest
Legeerivad elemendid eelkõige avaldavad mõju karastamisele. Aga esllest siis räägime järgmisel korral. Legeerivate elementide mõju martensiitmuutuse temperatuurile ehk martensiidi tekke termperatuurile, ärme täna räägi. Martensiit on faas, mille poole me püüdleme karastamisel. Me tahame saada 100% martensiiti, et saada suurt kõvadust ja kulumiskindlust. Siinkohal võiks ikkagi vaadelda legeerivate elementide mõju kuumutamisele. Igasugune termotöötlus eeldab (võtame faasidiagrammi ette), et me kuumutame üle mingisuguste temperatuuride. Eesmärk on tavaliselt see, et me püüdleme austeniidi alasse, tahaksime, et lähtestruktuur oleks austeniit ja seda siis jahutame aeglaselt või kiirelt ja saame erinevad struktuurid. Kuna me kuumutame austeniidi alasse ja austeniit on samuti teralise struktuuriga austeniit võib olla jämedateralisem (mida suurem temperatuur, seda suurem tera) või peeneteralisem
saab võrdseks atmosfääriga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses vedelik hakkab keema. Külmumisel väheneb vedeliku molekulide energia tasemini, mil nad enam liikuda ei saa ja toimub aine üleminek tahkesse faasi. Külmumistemp on temp, mille juures tahke aine ja vedelik on tasakaalus ning varieerub sõltuvalt rõhust. Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks G=0. 41. Analüüsige aine faasidiagrammi. Selgitage Gibbsi faaside reeglit. Kui meil on k komponenti (ainet) ja p faasi, siis vabadusastmete (süsteemi kirjeldamiseks vajalike muutujate) arv f avaldub: f=k-p+2 . Seega ühekomponentses süsteemis f=3-p . Ühekomponentses süsteemis ei saa tasakaalus olla korraga rohkem kui 3 faasi. 42. Selgitage lahustumise põhimõtet. Selgitage gaaside lahustumist, kasutades selle hindamiseks Henry seadust. Kirjeldage temperatuuri mõju lahustumisele
kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid – Fe3C. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. Austeniidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. 12 Faasidiagrammi Fe-Fe3C alumine osa iseloomustab sekundaarseid ümberkristalliseerumisi tardfaasis. Joonel PSK temperatuuril 727°C: eutektoidmuutus: Saadud eutektoidi nimetatakse perliidiks (P). 1. sulamid I (0,006% C) – tehniline raud 2. sulamid II (0,006...0,02% C) – tehniline raud 3. sulamid III (0,02...0,8% C) – alaeutektoidterased 4. sulamid IV (0,8% C) – eutektoidteras 5. sulamid V (>0,8...2,14% C) – üleeutektoidterased 6. sulamid VI (>2,14..
segunemispiirkonnas ehk osaliselt sulanud piirkonnas tekkinud praod. Pragude tekkimist soodustab suur soojuspaisumistegur, suur kahanemine keevisõmbluse tardumisel ja suur soojusjuhtivus. Kuumpragude teket põhjustavad- sulami koostis mis moodustub põhiaine ja lisamaterjali segunemisest; pingetest, mis tekivad sulami tardumisest; ning jahtumiskiirusest. Alumiiniumi tardumismehhanism on erinevatel sulamitel erinev, mille selgitamiseks soovitatav kasutada faasidiagrammi. Puhta alumiiniumi jahtumistemperatuur on (660 C) sulamite jahtumine toimub kitsas temperatuurivahemikus. Mida väiksemal temperatuurivahemikul toimub kogu keevisõmbluse tardumine, seda väiksem on pragude tekkimise oht. Samaaegselt lisandub pooride tekkimise oht. Madallegeeritud Al-sulamite tardumine erineb puhta või kõrglegeeritud Al- omast. Al- terade piiridel esineb keemilise koostise ebaühtlast (väiksema tugevusega faase), võrreldes ülejäänud
Sulamites kontsentratsiooniga A-Ca on püsiv vedelfaas L, sulamites Cb-B tardlahus , kontsentratsioonivahemikus Ca-Cb on püsivad nii vedelfaas L kui ka tardlahus . Nende sulamite vaba energia on määratud lõiguga a'b', mis on puutujaks vedelfaasi vaba energia FL ja tardlahuse vaba energia F kõveraile. b)Osaline lahustuvus (lk 37-40) Faasidiagramm komponentide piiratud lahustuvuse korral Metallisulamies esineb sagedamini piiratud lahustuvus. Piiratud tardlahuste korral esineb kaks faasidiagrammi tüüpi: eutektse ja peritektse muutusega faasidiagramm. Faasidiagramm sulamite korral, mille komponendid moodustavad piiratud tardlahuseid ja milles esineb eutektmuutus. Faasidiagramm komponentide A ja B omavahelise piiratud lahustuvuse korral ja faaside vaba energia muutus sõltuvalt koostistest ja temperatuurist on joonisel 1.40, lk 38. Joonest TAETB (likvidusjoon) ülalpool (joonis 1.40a, lk 38) esineb vedelfaas L, kuna
Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Süsteemi parameetriteks on omasagedus ja sumbuvustegur; need leitakse vabavõngete võrrandist sundiva jõu puudumisel. Püüame leida konstandid ja . Teeme seda vanaviisi: võtame tuletised saame Grupeerime vasaku poole liikmeti: Joonistame nüüd sellele vastava faasidiagrammi ning kasutades Pythagorase teoreemi saame millest leiame sundvõngete amplituudi Sundvõngete faasidiagramm: siinusfunktsiooni kordaja on y -teljel, koosinusliikme oma x -teljel. Et lahend vastaks lähtevõrrandile, peab nende summa olema võrdne sundiva jõuga. Faasinihke sundiva jõu f suhtes leiame tangensist Näeme, et nii faasinihe kui amplituud sõltuvad sundiva jõu sageduse ning süsteemi omasageduse vahest
650 °C, jahutus õhus). Sellist karastust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parenda- miseks (sele 1.32). Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur sorbiitstruktuur. Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300...400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. 20) Valgemalmid ja nende omadused. Kasutamine. Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli - seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nime- tatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad)
vaid sellele eelneva perioodi hinnast.
Qs,t+1=S(Pt) ehk Qs,t=S(Pt-1), nõudlusf.-n Qdt=(Pt). Turu mudel:
Qdt= Qst , Qdt=-Pt , Qst=-Pt-1 . Vastav dif.võrr.: Pt+Pt-1=+
Pt+1+ (/)Pt = (+ )/ , Pt=[P0- ( +)/( +)] (-/ )t + [(+ )/ (+ )]
*Mittelineaarsed diferentsvõrrandid:
Üldkujul esitatavad valemiga yt+1=f(yt). Kvalitatiiv-graafiline meetod on analoog vastavale meetodile
mittelin.Dvvallast.
Faasidiagramm kui horis.teljeks valita yt telg ja vert.teljeks yt+1-telg, saame faasidiagrammi, vastav
kõver faasijoon.
Otstarbekas on kanda joonisele ka sirge 45kraadise nurga all(väärtuste ülekandmisel vajalik).
Ajagraafiku tüübid: a)0
Olulist mõju avaldab ka kuumutamise temperatuur: kõrgetel temperatuuridel kõik TT protsessid aktiviseeruvad, mis vähendab kuumutamise kestust. Erinevalt kuumutamisest jahutuse käigus temperatuur algul langeb kiiresti, siis aga jahutus aeglustub (nurk 2). Reeglina seisustamise temperatuur saab määrata suhteliselt täpselt, lähtudes metalli keemilisest koostisest, kasutades faasidiagrammi või käsiraamatuid. Kuumutuse kestuse määramine aga on suurel määral empiiriline ülesanne. Tavaliselt seda tehakse erinevate kvalitatiivsete tegurite abil, mille mõju on teoreetiliselt raske ennustada: metalli mass, kuju, ahju konstruktsioon, kuumutuskeskkond jne. , selle küsimuse arutlemine on toodud konspekti teises osas. Peale kuumutamist kasutatakse ka metalli töötlemine külmaga (mitte segada seda
on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T”; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T
annaabi.ee 
