Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Excell VBA Koduülesanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arvudega, kaldkirja, font, looge, veergu, kustutada, protseduur, nullid, piirkonnal, vahepeal, italic, määramiseks, kasutage, boldExceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks. Kiire arvutus Excelis näitab, et kokku tuleb töölehe kohta neid lahtreid 16 777 216 sellest peaks enamikule kasutajaist piisama
...................................................................... 72 Kuupäevade või kellaaegade sortimine....................................................................................73 Sortimine lahtri värvi, fondi värvi või ikooni järgi.......................................................................73 Ridade sortimine....................................................................................................................... 73 Sortimine mitmesse veergu või ritta..........................................................................................74 Sortimisega seotud üldised probleemid....................................................................................75 Filtreerimine................................................................................................................................. 75 Teksti filtreerimine..................................................................................................
1 1 21 4 13 1 6 7 1 4 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 23 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 9 1 2 3 4 5 6 7 8 9 3 7 4 15 8 6 31 44 7 16 22 41 3 13 19 17 7 3. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Koostage loengutes ja praktikumises tehtud näidete eeskujul Visual Basic' protseduurid/funk ülesandes nimetatud andmetega. Funktsioone peab saama kasutada Exceli valemites. Sub-protseduuride käivitamiseks paigutage töölehele graafilised kujundid / käsunupud. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 15. november kell 1. Koostada VBA funktsioon, mis leiab parameetrina antud aastaarvu järgi antud aasta isadepäeva kuupäeva (novembri teine pühapä
Kask 74 Err:508 Saar 36 Err:508 NB! NB! NB! Erand!!! Paju 65 Err:508 Töölehefunktsioonide kasutamisel valemis ei saa Tamm 94 Err:508 argumente esitada lahtriplokkide nimede abil, peab kasutama aadresse. Vaher 55 Err:508 Pikim neljast isikust Töölehel on nelja isiku nimed ja pikkused. Teha protseduur, mis kuvab pikima isiku nime ja pikkuse Ants Peeter Jaak Juku Pikim Pikkus 192 203 196 173 Peeter 203 jaotis valikud ... If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + arv x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * a) npos = npos + 1
Kask 74 Err:508 Saar 36 Err:508 NB! NB! NB! Erand!!! Paju 65 Err:508 Töölehefunktsioonide kasutamisel valemis ei saa Tamm 94 Err:508 argumente esitada lahtriplokkide nimede abil, peab kasutama aadresse. Vaher 55 Err:508 Pikim neljast isikust Töölehel on nelja isiku nimed ja pikkused. Teha protseduur, mis kuvab pikima isiku nime ja pikkuse Pikim neljast isikust Töölehel on nelja isiku nimed ja pikkused. Teha protseduur, mis kuvab pikima isiku nime ja pikkuse Ants Peeter Jaak Juku Pikim Pikkus 192 203 196 173 Peeter 203 jaotis valikud ... If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos +
DOKUMENDI KUJUNDAMINE 11 KIRJA KUJUNDAMINE 11 KIRJATÜÜBI VALIK JA KASUTAMINE 11 LÕIGUD 12 LÕIKUDE JOONDAMINE 12 LÕIGUTAANDED 13 TABULAATORID 13 LOETELUD 14 TEKSTI PAIGUTAMINE MITMESSE VEERGU 14 OBJEKTIDE LISAMINE TEKSTI 15 LEHEKÜLJE SEADED 15 PÄISED JA JALUSED 15 STIILID (LAADID) 16 STIILI RAKENDAMINE 16 STIILI MUUTMINE 16 UUE STIILI LOOMINE 17 MS Word
punkte hinne 67 3 Nimi punktid hinded Kask 74 3 Saar 36 0 NB! NB! NB! Erand!!! Paju 65 3 Kasutaja töölehefunktsioonides Tamm 94 5 argumente ei saa esitada tupade Vaher 55 2 nimede abil, peab kasuta adresse Pikim neljast isikust Töölehel on nelja isiku nimed ja pikkused. Teha protseduur, mis kuvab pikima isiku nime ja pikkuse Ants Peeter Jaak Juku 192 203 196 173 CommandButton1 jaotis valikud ... If D < 0 Then ... x1 = "" : x2 = "" If arv > 0 Then Else sumpos = sumpos + x1 = (-b - Sqr(D)) / (2 * arv a) npos = npos + 1
Tabel (3. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1. Ava eelnevalt loodud tabeliharjutuste fail või loo uus nimega 24-Tabel3 ning võid soovi korral selle loengu harjutused kopeerida sinna (uuele lehele). 2. Kui jätkad eelnevalt loodud tabeliharjutuste failiga, siis võid kasutada eelmises tunnis loodud tabelit, aga kui tegid uue harjutuste faili, siis loo uus tabel suurusega 4 veergu ja 7 rida ning täida see suvaliste andmetega (määra esimese rea kõrguseks täpselt 0,8 cm ning ülejäänud ridade kõrguseks vähemalt 0,5 cm). 3. Määra tabeli eelistatavaks laiuseks 11 cm ning lisa tabeli järele paar lõiku teksti (kopeeri näit antud loengumaterjalist). 4. Joonda tabel paremale ja mähi tekst tabeli ümber, kusjuures kaugus tabeli ja teksti vahel olgu alt ja ülevalt 0,2 cm ning vasakult ja paremalt 0,4 cm. 5
klahvile. Tavaliselt on nimi nii pikk, et ületab lahtri laiuse. Lahter tuleb Sul endal laiemaks teha. Selleks liigu hiirega üles kahe veeru vahelisele eraldusjoonele, hiire kuju muutub kahe otsaga nooleks. Hoia all hiire vasakut klahvi ja venita veerg laiemaks. Kirjuta lahtrisse B4 füüsilisele isikule Maksuameti poolt antud registreerimis- kood. Selle alla lahtrisse B5 oma isikukood ja B6 oma aadress. Ja sarnaselt nime lahtriga venita ka see veerg laiemaks. Veergu ei saa laiemaks venitada, kui Sul on teksti sisestamine pooleli, s.t. hiirekursor vilgub mõnes lahtris. Sellest vabanemiseks vajuta lihtsalt Enter-klahvile. Veerge laiemaks venitades jälgi ka lehe parempoolset serva, et kuupäev ei läheks üle piiri. Meie poolt näidisena kujutad arvel joonisel 5.7.2 on kuupäev arve paremas servas. Proovi veerge laiemaks ja kitsamaks venitades see sinna paigutada. Kui midagi läks valesti või kadus hoopis ära, vajuta
funktsionaalsusega (otstarbega) lausetüüpe. Iga laustüübi jaoks on keele spetsifikatsiooniga määratletud kaks põhiasja: · struktuur ja komponendid ehk lause süntaks ja · tähendus ja täitmise reeglid ehk lause semantika Lausete põhielementideks on konstandid, nimed, avaldised ja võtmesõnad. Viimased on kindla esitusviisi ja tähendusega ingliskeelsed sõnad või fraasid (If, Else, For, End Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas. Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus. Boksi tekstivälja saab sisestada vastuse ning pärast klõpsatust nupule OK võetakse vastus muutuja aasta väärtuseks. Järgnev IF-lause võrdleb muutuja aasta väärtust konstandiga 1976, kui
Noarootsi
Pealkirjad
16
eristamaks teksti pealkirjadest peab kasutama pealkirjastiile/laade !
· HTML keeles on kuus erinevat pealkirjastiili
· Pealkirjad paigutatakse omaette reale (reavahetusi ei pea kasutama!)
· Pealkirja järel jäetakse alati tühi rida
Pealkirjad :
Ctrl+'nool' paremale/vasakule - sõna võrra paremale/vasakule. Ctrl+'nool' üles/alla - käesoleva/järgmise lõigu algusesse. Ctrl+Home - teksti algusesse. Ctrl+End - teksti lõppu. PgUp ekraani võrra üles. PgDn ekraani võrra alla. Ctrl+PgUp eelmise lehekülje algusesse. Ctrl+PgDn järgmise lehekülje algusesse. Ctrl+Alt+PgUp akna algusesse. Ctrl+Alt+PgDn akna lõppu. SÜMBOLI KUSTUTAMINE BackSpace ()- kustutada sümbol kursorist vasakul. Delete - kustutada sümbol kursorist paremal. SÕNA KUSTUTAMINE Ctrl+BackSpace () - kustutada sõna kursorist vasakul. Ctrl+Delete - kustutada sõna kursorist paremal. TEKSTI VALIMINE (MÄRGISTAMINE, PLOKKIMINE) Hoida all klahvi SHIFT ja liikuda nooleklahvide, Home, End, .... abil. Lohistada hiirega üle märgistatava teksti. o sõna - topeltklõps sõnal. o rida - klõps vasakul rea ees valikuserval. o lause - Ctrl + klõps lausel.
suht-, absoluut- ja sega- aadresse Suhtaadress esitatakse tavalisel viisil: veerutähise ja reanumbri abil, näiteks B5, E3:K35. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda nii reanumber kui ka veerutähis, sõltuvalt kopeerimise sihtkohast. Reanumbrid ja/või veerutähised muutuvad nii, et sihtkohas viitab aadress lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas pikki ühte veergu või pikki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis. Absoluutaadressis on veerutähise ja reanumbri ees dollari märk, näiteks $B$5, $E$3:$K$35. Taoline aadress kopeerimisel ei muutu ning jätkab viitamist samale lahtrile, millele ta viitas lähtekohas. Sega-addressis on dollari märk ainult reanumbri või veerutähise ees, näiteks B$5 või $B5. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda ainult see osa, mille ees ei ole märki $. NB
Värve (ja mustreid) saab muuta ka, kui klõpsata diagrammiosal, seejärel nupu noolel ja valida loendist uus värv (või muster). -4- Tabel (4. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutused 1. Ava eelmine, Tabel (3. osa) harjutuste fail või loo uus nimega 28-Tabel4. 2. Loo uus tabel suurusega 5 veergu ja 8 rida ning täida see suvaliste andmetega järgmiselt: 1. rida olgu päiserida (ehk tekst), 1. (ehk vasakpoolne) veerg andme- või päiserida (näit. nimetus vms) ja ülejäänud lahtrid numbrid, kusjuures viimane rida ja veerg olgu summad (kasuta valemi dialoogi). Tavaliselt jääb 1. (ehk ülemine vasak- poolne) lahter sellisel juhul tühjaks. 3. ** Vaata joonist lk 1 lõpus. Mida või kuidas annaks näitediagrammi paremaks muuta
b - b - Detail. VBA makro. Struktuur ja protseduurid prots Detail_1 Makro (programm) koosneb järgmistes protseduuridest - peaprotseduur Detail_1() prots Loe_Alg(b, h, d, L) - protseduur Loe_Alg(b, h, d, L) - algandmete lugemine töölehelt - protseduur Kir_Tul(V, S) - tulemite kirjutamine töölehele - funktsioon Det_Ru(b, h, d, L) -l eiab detaili ruumala funkts Det_Ru(b, h, d, L) - funktsioon Det_Pi(b, h, d, L) - leiab detaili täispindala - protseduur Tee_Pilt(b, h, d) - teeb mõõtkavas ristlõike skeemi
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
väärtused. Juhul, kui väärtuste arvutamine on pikk (näiteks arv1*arv2), aitab see programmikoodi pilti selgemana hoida. Muul juhul tuleks hulk pluss- ja jutumärke väljatrüki juurde. Jutumärgid tekstide eristamiseks ning plussmärgid üksikute osade kokku liitmiseks. Samuti on sellisest asukohanumbritega paigutamisest kasu juhul, kui rakendust tõlgitakse. Keele lauseehituste tõttu võib sõnade järjestus lauses muutuda. Selliselt looksulgude vahel olevate arvudega mängides aga saab lihtsamalt tõlkida ilma, et peaks selleks programmikoodis märgatavaid muutusi tegema. using System; class Arvutus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Esimene arv:"); string tekst1=Console.ReadLine(); int arv1=int.Parse(tekst1); Console.WriteLine("Teine arv:"); int arv2=int.Parse(Console.ReadLine()); Console.WriteLine("Arvude {0} ja {1} korrutis on {2}",
......................................................................................71 Ühenduse loomine, päring................................................................................................ 71 Andmete lisamine............................................................................................................. 75 SQL-parameeter................................................................................................................75 Salvestatud protseduur......................................................................................................76 Ülesandeid.........................................................................................................................77 Funktsiooni delegaadid......................................................................................................... 77 3 Funktsioonide komplekt.......................
....................................................................61 Ahel ja järjekord.................................................................................................................... 61 Pinumälu ehk magasinmälu...................................................................................................64 ÜLESANDED........................................................................................................................... 65 ALAMPROGRAMMID. PROTSEDUUR JA FUNKTSIOON................................................66 MILLEKS ON VAJA ALAMPROGRAMME?....................................................................66 PROTSEDUURI JA FUNKTSIOONI ERINEVUSED........................................................ 66 ALAMPROGRAMMIDE KASUTAMINE..........................................................................67 Pascal.....................................................................................................................
mitut komadega eraldatud numbrit. Praktikas leiab laiemalt kasutamist vaid kahemõõtmeline massiiv ehk tabel. Tabeli elemente määratakse rea- ja veerunumbri järgi: N: arvud[1,2] == tabeli (massiivi) "arvud" 1. rea 2. element. Programminäide 8. Tabeli sisestamine ja väljastamine. program tabel; (* programm sisestab tabeli ja väljastab selle ekraanile *) var RidadeArv, VeergudeArv : integer; i, j : integer; tabel : array[1..10,1..10] of integer; (* kuni 10 rida ja veergu *) begin (* kui suur tabel on? *) write('Sisesta ridade arv: '); readln(RidadeArv); write('... ja veergude arv: '); readln(VeergudeArv); (* tabeli elementide sisestamine *) for i := 1 to RidadeArv do (* tabeli puhul tüüpiline lahendus - *) for j := 1 to VeergudeArv do (* kahekordne FOR-tsükkel *) begin write('Sisesta ' , i , ' . rea ' , j , ' . element: '); readln( tabel[i,j]); end; (* tabeli väljastamine - NB! jälgi paigutust *) for i := 1 to RidadeArv do begin
IGAKUINE TULUDE-KULUDE ARVESTUS PÄEVARAAMAT Selle peatükiga töötamiseks vajad tabelitöötlusprogrammi. Pildilõiked on tehtud MS Excelist. SISSEJUHATUS Et oma igakuulistest sissetulekutest ja väljaminekutest ülevaadet omada, võid MS Excel'is koostada ise lihtsa raamatupidamis-arvestuse. Raamatupidamine saigi kunagi aluse sellest, et kaubandusega tegelevad ärimehed soovisid saada ülevaadet oma kuludest ja tuludest. Tänapäeval peavad füüsilisest isikust ettevõtjad pidama raamatupidamist ka igaaastase tuludeklaratsioonide esitamise tarbeks. Raamatupidamis-arvestus võib olla tekkepõhine või kassapõhine. Kassapõhises raamatupidamises kajastatakse ainult seda, mille eest on raha tegelikult laekunud või siis seda, mis kassasse (pangaarvele) on tegelikult laekunud. Tekkepõhises raamatupidamises kajastatakse tehinguid siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud. Kui kaup või teenus on saadud või arve väljastatud, tuleb kulu või tulu kohe arv
Lookup_value väärtus (number, tekst, loogiline väärtus või viide väärtusele), mida otsitakse vektorist lookup_vector Lookup_vector vahemik, mis sisaldab üht rida või veergu; väärtused selles vektoris võivad olla tekstid, numbrid, loogilised väärtused; tekstide korral on suur- ja väiketähed samaväärsed; NB! Väärtused peavad olema kasvavas järjestuses! Result_vector vahemik, mis sisaldab üht rida või veergu ja on sama suur kui lookup_vector Kui LOOKUP ei leia otsitavat väärtust, peatub ta suurimal väärtusel, mis <= lookup_value; kui otsitav väärtus on kõigist antutest suurem, leitakse suurimale antud väärtusele vastav; kui otsitav väärtus on väiksem kõigist etteantutest, tagastatakse veaväärtus #N/A. Nt. LOOKUP(4.91,A2:A7,B2:B7) VLOOKUP(lookup_value, table_array, col_index_num, range_lookup)
suht-, absoluut ja sega- aadresse Suhtaadress esitatakse tavalisel viisil: veerutähise ja reanumbri abil, näiteks B5, E3:K35. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda nii reanumber kui ka veerutähis, sõltuvalt kopeerimise sihtkohast. Reanumbrid ja/või veerutähised muutuvad nii, et sihtkohas viitab aadress lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas pikki ühte veergu või pikki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis. Absoluutaadressis on veerutähise ja reanumbri ees dollari märk, näiteks $B$5, $E$3:$K$35. Taoline aadress kopeerimisel ei muutu ning jätkab viitamist samale lahtrile, millele ta viitas lähtekohas. Sega-addressis on dollari märk ainult reanumbri või veerutähise ees, näiteks B$5 või $B5. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda ainult see osa, mille ees ei ole märki $. NB
nagu lepingu muutmisel. Märkige vajalikule tabeli numbrile, vajutage nupule "Printer" ja avatakse menüü, kust saate trükkida: leping, lepingu muutmised, lepingu lõpetamine, teenindus. IVC-Raamat Puhkus valitud tabeli numbri peal on ekraanil puhkuseleht, kus on nähtud kõik puhkused ja nende kestvus, kasutus perioodil, puhkuse jääk. Ekraanil on oma juhtimise nupud. Puhkuselehe moodustamiseks vajutage nupule «Uus puhkuseleht». Veergu «Puhkus algab» sisestage puhkuse algkuupäev, siis veergu «Kasutada» päeva kogus, siis muudab puhkusejääk. Vajutage nupule ja salvestage puhkuselehte (pärast salvestamist ei saa puhkuselehte muuta) Vajutage nupule "puhkuse arhiiv" ja puhkuseleht kannatakse arhiivi üle. Vajutage nupule "Printer" ja saate trükkida puhkuselehed ja puhkusejäägid. Puhkuste revisjon. Sisestage revisjoni kuupäev, valige kõiki avatud või ainult väljavalitud
LOENDURIKS. EELKONTROLLIGA KORDUS on korduslause, mille korral täidetakse etteantud tegevust seni, kui esitatud tingimus on täidetud. Tingimust kontrollitakse ENNE tegevuse täitmist. JÄRELKONTROLLIGA KORDUS on korduslause, mille korral täidetakse etteantud tegevust vastavalt PÄRAST tegevust esitatud tingimusele. Protseduur on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Põhimõtteliselt võib protseduur sisaldada mistahes ülesande lahendamiseks vajalikku programmiosa. Protseduuri kasutamine toimub omaette lausega, mis siis nagu laiendaks keele lausete hulka. Funktsioon on mõnevõrra spetsiifilisem alamprogramm. Olles oma struktuurilt sarnane protseduuriga, on tema ülesandeks mingisuguse väärtuse väljaarvutamine. Globaalse muutuja tegevuspiirkond ulatub alates tema deklareerimise kohast üle kogu ülejäänud programmi.
väärtused. Juhul, kui väärtuste arvutamine on pikk (näiteks arv1*arv2), aitab see programmikoodi pilti selgemana hoida. Muul juhul tuleks hulk pluss- ja jutumärke väljatrüki juurde. Jutumärgid tekstide eristamiseks ning plussmärgid üksikute osade kokku liitmiseks. Samuti on sellisest asukohanumbritega paigutamisest kasu juhul, kui rakendust tõlgitakse. Keele lauseehituste tõttu võib sõnade järjestus lauses muutuda. Selliselt looksulgude vahel olevate arvudega mängides aga saab lihtsamalt tõlkida ilma, et peaks selleks programmikoodis märgatavaid muutusi tegema. using System; class Arvutus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Esimene arv:"); string tekst1=Console.ReadLine(); int arv1=int.Parse(tekst1); Console.WriteLine("Teine arv:"); int arv2=int.Parse(Console.ReadLine()); Console.WriteLine("Arvude {0} ja {1} korrutis on {2}",
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
Tamm 42.6 2 Näita Pindala 6 5 H. Kuusk 74.5 1 Näita Inimesi 7 6 O. Palm 63.7 2 8 7 V. Tamm 45.6 3 9 8 S. Mets 82.4 5 10 NB! Nimi korterid on määratud piirkonnale, mis sisaldab päise rivi, tühja rivi lõpus ning veergu Number. Sellega peab arvestama funktsiooni INDEX kasutamisel Näita Vaadake millised piirkonnad vastavad nimedele Omanik, Pindala ja Inimesi Näita Omanik Näita Pindala Näita Inimesi veeb Funktsioon MATCH Iseseisvalt harva. Sageli koos funktsiooniga IND MATCH (otsitav; vektor; otsimisviis) Leiab otsitava väärtuse järjenumbri antud vektoris
Number täis- või murdarvud Date/time kuupäev ja kellaaeg Currency rahasummad AutoNumber automaatne nummerdaja Yes/No Jah/Ei, loogilised väärtused. OLE object Graafikud, pildid, heli, tekstidokumendid jms. Lookup Wizard Loob välja, mis lubab välja väärtuse valida teisest tabelist või etteantud loetelust. Viide interneti dokumendile. Description siin on tekst, mis ilmub olekureale, kui Te antud veergu teksti sisestate. Näiteks: "perekonnanimi, eesnimi" välja Autor juures jne. Akna alaosas saab määrata välja omadused (Field Properties). Milliseid omadusi saab kasutada, oleneb sellest, mis tüüpi andmetega on tegu. Allpool on toodud mõnede omaduste kirjeldused: Field size - teksti või numbrivälja pikkus. Format - määrab, kuidas andmed kuvatakse. Decimal places - kümnendkohtade arv peale koma.
est vasakult misele tehtele ümarsulgude abil est vasakult misele tehtele ümarsulgude abil 14806209482703.xlsm lhk 17 Juhuslikud arvud. Funktsioon RAND() Juhuslikke arve kasutatakse sageli andmete genereerimiseks rakenduste kontrollimisel ja testimisel, modelleerimisel, loosimistel, mängude programmeerimisel jm. Näide 1: loosimine, arvude aritmeetiline keskmine. VBA protseduur genereerib 10 juhuslikku arvu vahemikus mini...maxi (n. Keno: 1...64) Exceli funktsioon AVERAGE leiab nende keskmise mini 1 maxi 64 Loosi keskmine 3 6 14 17 30 36 39 51 61 63 32 Näide 2. VBA programm genereerib juhusliku arvu vahemikus 1 kuni 100.
.................................76 Tüüpilised komistuskivid.............................................................................77 Dünaamilised andmestruktuurid................................................................77 Ahel ja järjekord.........................................................................................78 Pinumälu ehk magasinmälu.......................................................................82 ÜHEKSAS TEEMA: alamprogrammid. protseduur ja funktsioon..........................86 Milleks on vaja alamprogramme?...............................................................86 Protseduuri ja funktsiooni erinevused........................................................86 Alamprogrammide kasutamine..................................................................87 Pascal................................................................................................... ......87 C..............................
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
Tihti on võti AutoNumber-tüüpi aga võib ka olla näiteks Text-tüüpi. Võtmeks võib-olla ka väljade kombinatsioon. Võtmeväljaks võib määrata olemasoleva välja või võib lasta andmebaasisüsteemil Access see ise luua. Access- lihtne ja vajalik 11 Olgu eesmärgiks luua lihtne andmebaas, mis koosneb sugulastest. Esimese välja nimetus olgu Isik_ID ning välja tüüp AutoNumber. Selle omadus Format=0000, lisab ette nullid, kui number on väiksem kui neljakohaline. Teine välja nimetus olgu Nimi ning tüübiks Text. Selle omadusteks on Field Size=15 ja Required=Yes, mis tagab, kui minna andmete sisestamisel sellest väljast tabulatsiooniklahviga üle, väljastatakse veateade. Sageli võivad väljatüübid jääda oma vaikeväärtuste juurde, kuid alati on mõttekas neid kohendada vastavalt oma vajadustele. See aitab hoida kokku arvuti mälu ning piirangute sisestuseeskiri, vaikeväärtus ja väärtusreegel
annaabi.ee 
