Leidsid 29 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Evolutsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mutatsioon, evolutsioon, alleelid, loodete, geenid, kromosoom, evolutsiooniteooria, aegadel, paleontoloogid, säilunud, kivistisi, fossiile, jäsemed, laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate, biogeneetiline, selgroogsete, loodetel, biokeem, ühesugused, biomolekulid, aminohapped, ensüümid, hemoglobiin, kehavalkude, esivanemad, genoommutatsioonid2500 1960 Levib vaba hapnik 2500 2500 Ürgaegkond e 4000 1500 Elu ilmumine arhaikum Esiaegkond e 4600 600 Maa sünd hadaikum (esimesed kivimid) 4500 kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi muutumatuna. Mikroevolutsioon on populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus. Mutatsiooniline muutlikkus- uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Mariliis Tisler 12.B Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. G e n e e t ilin e m u u t lik k u s M u t a t s io o n ilin e m u u t lik k u s K o m b in a t iiv n e m u u t lik k u s G e e n is iir e G e e n it r iiv Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid
11.Millal ja kuidas võis kujuneda hulkraksus? Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased üherakulised ja tuumata. 12.Millised linnu ja milised roomaja tunnused olid 150 miljonii vanusel ürglinnul? Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime. 13. Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks? Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogia rajajaks on Georges Cuvier 14. Kirjelda milliseid tõendeid võib leida evolutsiooni toimumise kohta (5)? *Kivistised e fossiilid *Organite homoloogsus e organite põhiehituse sarnasus *Rudimendid inimesel esinevad jäänukelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (näiteks kolmas silmalaug) *Biogeneetiline reegel isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolised ehk
Liigitekke peamisteks teguriteks on: Mutatsioonid Geenitriiv Looduslik valik Geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: Arvukuse tõus Levila laienemine Ristumisbarjääri teke Geograafiline eraldatus Evolutsiooni tõendid Paleontoloogia teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja loomajäänuseid kivistisi ehk fossiile Kivististeks ehk fossiilideks nim geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänuseid (karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid) ning elutegevuse jälgi (roomamis- ja puurimisjälgi, ussikäike jne) Organismide homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus, mis viitab ühisele eellasele
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?
evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad:
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele.
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. Kivimid, fossiilid, DNA.
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle
taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Selle etapid (nende toimimiseks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist): Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid) Polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks 1953 aastal tõestas Stanley Miller katseaparatuuriga ,,ürgsupi" hüpoteesi.
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees.
9. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Kaubad ja teenused, transport, toit, elamispind. 10. Eesti ökoloogilised probleemid - vaba valik rühmatöö teemadest. 11. Evolutsiooni mõiste Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 12. Füüsikaline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline evolutsioon - märksõnad nende kohta – mis millegi käigus toimus? Füüsikaline evolutsioon — ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Märksõnad: ‘’suur pauk’’, elementaarosakesed. Keemiline evolutsioon — aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Märksõnad: aatomid, makromolekulid, mikromolekulid.
· Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus) · Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes. 3. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : 1. struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad
......................................................................... 7 Bioindikatsioon...................................................................................................................... 7 Looduskaitse...........................................................................................................................8 Vastused..................................................................................................................................8 Evolutsioon.............................................................................................................................9 Evolutsiooni tõendid...............................................................................................................9 Elu areng maal.....................................................................................................................10 Evolutsiooni geneetilised alused.................................................................
Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist. Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkude vahel tulenevad geenidest, mis ühtedes või teistes rakkudes avalduvad. Hulkrakses organismis eristatakse 4 tüüpi geene: a) Geenid, mis avalduvad samaaegselt organismi kõigis rakkudes. Nt. rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid b) Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt. insuliini geenilt vastavate mRNA molekulide tootmine ainult kõhunäärmerakkudes. c) Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. Nt. transkriptsioon geenidelt, mis osalevad loote elundite ja elundkondade väljakujunemises. d) Geenid, mis ei avaldu kunagi. Nt
- Homosügootsete vanemate ristamisel (heterosügoodid) toimub teises järglaspõlvkonnas geotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes Näide: 3:1 (P) F1 AA Aa Aa aa genotüüp K K K R - fenotüüp SSSK Geneetiline seletus diplidsetel organismidel ( ka inimene jpt hulkraksed) on kõiki kromosoome topelt üks on pärilt emalt ja teine isalt Alleelid ühe ja sama geeni erinevad variandid Homosügoot identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed --või retsessiivsed) Heterosügoot ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne) - Nt: Aa Dominantne alleel alleel, mis surub alla teise geeni avaldumise (nt. Kollane on dominantne) Retsessiivne alleel alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel. - Uuriti, kas krobedus-siledus, kollasus-rohelisus ka üksteist mõjutavad.
rajajaefekt ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Australopiteek (lõunaahv) - perekond varaseid, tõenäoliselt esimene püstikäivaid (kahejalgseid) inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2 kuni 1,1 miljonit aastat tagasi Ida ja Lõuna Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik. Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sellest kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Avalduv geen (geeniekspressioon) - geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakus on bakter.
geeniteooria tuumaks. Mendeli töö jäi aga aastani 1900 praktiliselt tundmata . Klassikaline geneetika: 1900--1939Geeniteooria (G. Mendel, H. de Vries, C. Correns, E. v. Tschermak, W. Bateson, W.L. Johannsen, H. Nilsson-Ehle): organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste elementide -- geenide -- poolt. Geenidel esinevad alternatiivsed variandid -- alleelid. Geenid esinevad keharakkudes paariliselt (kas identsete alleelidena -- homosügootsus-- või erinevate alleelide paarina -- heterosügootsus) ja sugurakkudes paaritult (igast paarist üks geen). Geenid pärandatakse vanemate genotüüpidest järglaste genotüüpidesse meiootilise lahknemise ja viljastusliku taasühinemise protsessides tõenäosusreeglite alusel, mis tingib seaduspärase kombinatiivse muutlikkuse hübriidide järglaskonnas. Neid seaduspärasusi kirjeldavad Mendeli seadused. Tunnuste
Bakter on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mõnel ka kaks. See koosneb valkudest, lipiididest.Kest ei ole nii jäik kui taimedel ning see võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni Mitmed bakterid on organismidele ohtlikud, kaasaarvatud inimestele, põhjustades tervisehädasid, mis võivad lõppeda ka surmaga. Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks. Bakteritel ei ole rakutuuma. Bakteritel on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni kuue tuhandeni Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine - pärast seda on rakus kaks ühesugust nukleotiidse järjestusega kromosoomi.Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti Bakterite tähtsus *väga head lagundajad surnud organisme (loomi) *tagavad looduses aineteringluse peamiselt lämmastiku, hapniku, süsiniku, fosfori,
5. Mis on katastrofism? G. Cuvier uuris loomade anatoomiat ja fossiile. Leidis settekivimite erinevatest kihtidest erinevaid fossiile need pidid väljendama väljasurnud loomi, kes katastroofi tõttu hukkusid. Kui välja sureb, siis küll Jumal uue loob. Ei uskunud, et liigid muutuvad, kuna erinevate kehaosade vahel on erinevused liiga suured. 6. Millise eluslooduse omaduse seletamist pidas Darwin evolutsiooniteooria kõige olulisemaks ülesandeks? Adaptsioon liikide kohastumine keskkonnaga. Tuleb seletada, miks liigid muutuvad ja mis on need protsessid, mis sunnivad liike muutma. Kuna selgeid ja arusaadavaid põhjuseid polnud, uuris edasi. Avastas enda jaoks loodusliku valiku, mis elimineerib vähemkohased. Tema puuduseks oli, et ei suutnud selgitada, kuidas tunnused päranduvad, seetõttu oli LV paljude jaoks hägune. 7. Millised olid Darwini teooria põhieeldused?
2. viirustele on omane muutlikus. 3. Viirused evolutsioneeruvad. Viirusosakese ehitus : * sees on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid * mõnedel viirustel on ka superkapsiid, mis koosneb kas valkudest, lipiididest või süsivesikutest. lihtsamatel viirustel on väga korrapärane(geomeetriline) kuju. Viiruse nukleiinhape : *kas RNA või DNA. *nukleiinhappemolekul võib olla kas sirge või rõngjas, üksik või kaksikahelaline, suur või väike. *Viiruses on geenid. neid võib olla 3 - 1000 tk. geenid jagunevad : a) peremeesraku kontrolli mõjutavad geenid. b) viiruse nukleiinhappe sünteesi määravad geenid. c) viirusrakkude sünteesi määravad geenid. Viiruste elutsükkel : 1. viirusosake peab kinnituma peremeesrakule. 2. viiruse nukleiinhape tungib peremeesrakku. (DNA tungib kohe peremeesraku DNA sse. RNA muundub esmalt DNA ks. 3. Viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 4. a) Kävitub lüütiline tsükkel
SEENERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED Rakukest koosneb kitiinist. Seeneniidid e hüüfid | seeneniidistik e mütseel Paljunemine: eostega (kandseened, kottseened), seeneniitidega (kandseended), pungumisel (pärms.) Pintselhallikust eraldas Fleming 1929 esimese antibiootikumi penitsiliini. 3 BAKTER JA BAKTERIRAKK Kõigil bakteritel on tuumapiirkonnas vaid üks kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, lisaks mõned DNA rõngad plasmiidid. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Spoorid moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spooride abil bakter ei paljune. Generatsiooniaega on aeg, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Looduses on bakteritel asendamatu roll orgaanilise aine lagundajana destruendid. Bakterite tegevuse piiramine:
Pärilikkuses kui nähtuses on kaks aspekti: - informatsiooni säilitamine ja selle edastamine (pärandumine); - informatsiooni realiseerumine organismi elutsükli, st ontogeneesi kestel (fenogenees). Pärilikkuse tüübid on: 1) kromosoomiline pärilikkus, st pärilikkus määratakse geenide ja kromosoomidega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine. 2) tsütoplasma pärilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA - seega ka omad geenid. Näiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel). Informatsiooni säilitamise ja pärandumise seaduspärasused sõltuvad antud liigi sigimise iseärasustest. Sugulisel sigimisel on põlvkondade vaheliseks ühendavaks sillaks sugurakud, sugutul sigimisel aga keharakud ja eosed. MOLEKULAARGENEETIKA ALUSED Molekulaargeneetikas on peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped, nende struktuur ja funktsioonid geneetilise informatsiooni säilitamisel ning edasiandmisel
See on kaitseks ja hõlbustab liikumist. 19 Piilid on kinnitumiseks; geneetilise informatsioonid vahetuseks (karvakesed). Limakapsel ei esine kõigil. Elusorganismides on kihn oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Tsütoplasma ja ribosoomid. Tsütoplasma on liikumatu (väiksed mõõtmed). Ribosoomid asendavad ka mitokondreid. Pärilikkusaine. Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal. Bakterirakk on haploidne. Plasmiidi on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis määrvad mitmesuguseid raku omadusi. Spoorid on moodustised, mis on ebasoodsate tingimuste üleelamiseks vajalikud. ORGANELLID: eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides
interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo mõisteti õigeks ja seejärel sõnastati ka k. kiriku uus seisukoht evolutsiooni suhtes: bioloogiline evolutsioon, k.a. inimese kui ühe imetajaliigi teke on bioloogia probleem, mida uuritakse teaduse vahenditega. Hinge teke on kiriku probleem. See on äärmiselt tervitatav interpretatsioon ja tõeline revolutsioon evolutsiooni käsitlusel. Paraku ei ole kõik kirikud nii targad kui Püha Peetruse tooli poolt juhitav. Agressiivne krieitsionism on küll rohkem ameeriklaste probleem - Euroopa on sellest vähem puudutatud, kuid Ameerika (USA) mõjujõudu (rikkust) silmas pidades pole põhjust neid tendentse
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1
annaabi.ee 
