Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Evolutsioon Maal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aegkond, kambrium, kalad, perm, triias, roomajad, paleosoikum, ordoviitsium, silur, devon, kainosoikum, neogeen, hilis, mesosoikum, siluri, merede, permi, juura, kvaternaar, trilobiidid, kontinent, kriidi, karbon, paleogeen, käsnad, ordoviitsiumis, korallid, taimestik, neogeeni, moodustus, eoon, baltika, sammalloomad, devoni, kahepaiksed, karbidgaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Jaguneb kuueks ajastuks - Perm( 299-25 1), Karbon( 359,2-299), Devon(416- 359,2), Silur(443,7-416), Ordoviitsium(488,3-443,7), Kambrium(542-488,3) Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad
Eelkambriumi kivimid on üldse maavarade poolest väga rikkad. Siis moodustunud kulla-, vase-, nikli-, koobalti-, polümetallide, uraani ja teiste maardlatel ei ole võrdseid hilisemate seas. Kahjuks on need kivimid enamasti üsna sügaval. Nad paljanduvad niinimetatud kilpidel. Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987). 2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel
skeletiga hulkraksete organismide areng. Ta vastab Paleosoikumile, Mesosoikumile ja Kainosoikumile. Fanerosoikum järgnes Proterosoikumile, mil elasid vähesed peamiselt skeletita organismid. Elustiku arengu järgi eristatakse Krüptosoikumit, mil elasid vähesed peamiselt skeletita organismid ja Fanerosoikumit, mille alguses (Kambriumi ajastul) algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (skeem 1). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid
Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8 /uusaegkond/ Neogeen 23,5 Paleogeen 65 Mesosoikum Kriit 135 /keskaegkond/ Juura 203 Triias 250 Paleosoikum Perm 295 /vanaaegkond/ Karbon 355 Devon 410 Silur 435 Ordoviitsium 500 Kambrium 540 Proterosoikum /aguaegkond/ 2500 Ürgaegkond ehk Arhaikum Maakoor oli juba olemas Sagedased meteoriidisajud Algas mandrite triiv Ürgaegkonna alguses tekkis ka hüdrosfäär Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid tsüanobakterid on
Algas 540 miljonit aastat tagasi ja kestis 290 miljonit aastat Kaks tähtsat muutust organismide arengus "Kambriumi plahvatus" Maa ajaloo suurim organismide välja suremine Vanaaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kambrium Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Ilmusid skeletiga varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid. Eestisse jättis kambriumi ajastu maha 100240 m paksused liivakivide ja savide kihid. Kambrium Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
3.Loeng (16.veebruar 2009) Elu areng Maal: 1. Pre C 2. Paleosoikum, trilobiidid 3. Mesosoikum, saurused 4. Kainosoikum, inimene Arhaikumi atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Vanimad elu jäljed: 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraalias. 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanused .. Proterosoik: proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. (2500-542 milj. Aastat).
(pildil). Eelkambriumis laialdaselt tuntud elu jälgedeks on loetud ka stromatoliite, milliseid leidub soojades meredes ka tänapäeval. Stromatoliitseid struktuure on leitud kuni 3.5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel muutusid valdavaks suured suhteliselt arenenud roomajad ja suhteliselt tänapäevased taimed. Lõpuks arvatakse suurt liikide väljasuremist Permi ja Triiase ajastu piiril. Paleosoikum e vanaaegkond hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid,
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga.
a.t.) EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. · Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) - käsnad - meduusi- ja korallitaolised loomad - segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) - limusetaoline pehmekojaline Kimberella - lihtsad jälgfossiilid · Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) FANEROSOIKUMI EOON - PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. Ajastud: · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode · Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke · Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel · Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi
Geokronoloogia tuleneb kreeka keelest s.t. geoloogiline ajaarvamine on geoloogia haru mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järeldust. Arhaikum e. ürgeoon e. ürgaegkond oli 4 miljr. aastat tagasi kestis 2 miljr.- maakoore teke, tardkivimid(graniit, basalt, geniss-moondekivim). Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat samad protsessid mis eelmisel graniit, basalt. Vanaaegkond e. paleosoikum algas umbes 600 mln aastat tagasi kambriumi ajastuga ja lõppes permi ajastuga u 300 mln aastat tagasi. kambrium 545 (ilmusid hõimkonnad, minaraalse skeletiga loomad, kiskjad, elu meres, lülijalgsed). Seal vahel veel ordoviitsium 495 (maismaavetikad, taimed, sammalloomad, mandrijäätumine), silur 440 (kõik arenes edasi, kalad, kivistised-korallid, käsijalgsed jne), devon 417 (kõik levis, arenes, neljajalgsed,
Evolutsioon seletab, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud ning arenenud. Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust kivimites säilinud fossiilid. Nende fossiilide järgi näeme, et ammu elanud loomad ja taimed on praegustest väga erinevad. Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt- seda kinnitavad paljud erinevad tõendid. Paleosoikum ehk Vanaaegkond Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu
2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 Uued veeloomad................................................................................................................. 7
Ediacara fauna (Vend) 542 488 mln a.t ,,Kambriumi plahvatus" Trilobiidid Käsijalgsed Limused Käsnad Okasnahksed Vetikad Väljasuremine 70% lülijalgsetest Ordoviitsium Ordoviitsium 488 443 mln a.t. Soe kliima Mereelustiku mitmekesistumine Lubjakivi ja põlevkivi settimine Ordoviitsium Iseloomulikud: Käsijalgsed Korallid Sammalloomad Peajalgsed (-11m) Meriliiliad Vetikad maismaale Selgroogsete eellased Lõuatud kalad Ordoviitsium Ordoviitsium Lõpuosas suur massväljasuremine
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Paleosoikum Paleosoikum ehk vanaaegkond on Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542-251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Paleosoikum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a
Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Esimesed selgroogsed olid kalad, tekkisid vana aegkonna keskel. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Seetõttu olid nad väga kohmakad. Nendega ühistest eellastest arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased. Sel ajal, kui meres arenes rikas elu, oli maismaa veel paljas tühi. Suure muudatuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku, nii et sai võimalikuks loomadele elama asuda maismaale.
Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Tekkisid atmsosfäär, ookeanid ja mandrid ning algas mandrite triiv. Tekkis elu. Ilmusid üherakulised organismid.(4000-2500mlna) Proterosoikum(Agueoon) Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus. Tekkis osoonikiht. Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpil ilmusid käsnad ja Ediacara fauna.(2500- 500mln a) Fanerosoikum(Vanaaegkond): Kambrium Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kasvas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõik hõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad. Eluleidus ainult meres. (545-495mln a) Ordoviitsium Lisandusid sammalloomad, Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. (495-440 mln a)
Esimesed hulkraksed rakud ilmnesid kambriumi ajastu algusest. Ürgeoon e. arhaikum 4000-2500 mln aastat tagasi: vanimad meteoriidid, maakoore tardumine, vanimad mineraaliterad, vanimad kivimid. Agueoon e. proterosoikum 2500-545 mln aastat tagasi: vanimad bakterite kivistised, vanim eukarüoodi kivistis, käsnade spiikulad, tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. (kujunes välja meioos ja suguline paljunemine) hulkraksed. Vanaaegkond e. paleosoikum: · Kambrium 545-495 mln. (tormiline hulkraksete areng, ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad.) · Ordoviitsium 495-440 mln. (uued lülijalgsete rühmad; ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed; kliima jahenemine ja mandrijäätumine) (lõp. Ulatusilk väljasuremine) · Silur 440-417 mln.(sammaltaimede ilmumine)(korallriffide moodustumine; ilmusid esimesed kalad) · Devon 417-354 mln
areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Odoviitsiumi (495-440 milj aastat tagasi) ajastu alguses järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine peamiselt uute lülijalgsete rühmade arvel. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. Siluri ajastul (440-417 milj. aastat tagasi) algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja
jooksul tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. · Odoviitsiumi (495-440 milj aastat tagasi) ajastu alguses järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine peamiselt uute lülijalgsete rühmade arvel. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. · Siluri ajastul (440-417 milj. aastat tagasi) algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. · Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. · Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. · Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim
a.t.) · EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) käsnad meduusi- ja korallitaolised loomad segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia suurimad kuni 1 m) limusetaoline pehmekojaline Kimberella lihtsad jälgfossiilid Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) · FANEROSOIKUMI EOON PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. SILUR 443,7-416 m.a.t. DEVON 416-359,2 m.a.t. KARBON 359,2-299 m.a.t. PERM 299-251 m.a.t. · KAMBRIUM Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad)
Algus (milj. aastat Kestvus (milj. Aegkond Ajastu tagasi) aastat) Kvaternaar 2 2 Uusaegkond Neogeen 22,5 20,5 Paleogeen 65 42,5 Kriidiajastu 136 71
Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarused olid veel vasemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja mere vahelises võitluses vekauss selgesti maismaa poolele. Kujunes välja ühtne hiidmanner
lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega. Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest
kronostratigraafilised ühikud(ainus kriteerium on aeg, ideaalne juhus) geokronoloogilised ühikud litostratigraafilised ühikud(eraldatakse kivimite litoloogilise koostise järgi) kihtkond, kihistu, kihistik ja kiht biostratigraafilised ühikud(eraldatakse faunistiliste ja floritstiliste tunnuste alusel) biotsoon, pime ala Kronostratigraafilistel ühikutel on ka geokronoloogiline vaste: Ladem ehk eoon Ladekond ehk aegkond Ladestu ehk ajastu Ladestik ehk ajastik Lade ehk iga Alamlade ehk alamiga 5. Geokronoloogiline skaala Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab Maa 4,6 miljardi aastase ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks. Skaala põhiüksuseks on ajastu, mis on jagatud 2-5 ajastikuks. Ajastus koondatakse aegkondadeks, mis omakorda moodustavad eoone. Arhaikum (4500-2500 mln aastat tagasi) jaguneb eoarhaikumiks, paleoarhaikumiks,
organismide (akritarhid) kivistisi. Ladestu kivimid Kompleks jaguneb kolmeks (vanemast nooremaks): Gdovi Kotlini ja Voronka kihistud. Gdov punakad ja kirjuvärvilised savi-, liiva- ja kruusakivimid. Kotlin savikivimid. Voronka liivakivid, aleuroliidid ja savid. 3 Kambrium Geoloogiline olustik Kambriumi ajastuga algab Vanaaegkond ehk Paleosoikum. Ajastu algas 542 miljonit aastat tagasi ja lõppes 488 miljonit aastat tagasi, kestes 54 miljonit aastat. Kambrium oli rahulik periood, kuna ei toimunud ürgmandrite lagunemisi ega liitumisi. Gondwana hiidmanner, mis ajastu alguses oli ekvatoriaalse asendiga ja ulatus võrdselt nii põhja- kui ka lõunapoolekerale, nihkus ajastu jooksul lõuna poole, jõudes Kambriumi lõpuks otsapidi lõunapooluseni. Ediacara ajastul
Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ 416 Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine /. Kontinentaalse Devon kliima valitsemine. Maismaa asustasid uued eluvormid: hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Liiva ja savi setete rohkus 359 Mandrijäätumine poolustel. Soe ja niiske kliima, soode tekkimine. Lopsakas taimestik: Karbon
Elavad fossiilid tänapäevased organismid, kes on muutmatuna eksisteerinud väga pika aja vältel Analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloomad, taimedest vetikad 488 Ordoviitsium selgrootute loomade kiire areng, käsijalgsed, korallid, sammalloomad, meriliiliad, vetikad asustasid maismaad, esimesed selgrootud lõuatud kalad 443 Silur palju uusi selgrootute loomade liike, esimesed korallrifid, selgrootud mereloomad nt peajalgsed, karpvähilised, meriliiliad, maismaad asustasid soontaimed, algkaladel arenesid lõuad
4 evolutsiooni etappi: 1)Füüsikaline (suur pauk, elementaarosakesed, aatomid) 2)keemiline (aatomid makromolekulid, mikrokerad) 3)bioloogiline (prokarüoodid, eukarüoodid, hulkraksed) 4)sotsiaalne (inimene) Lamarcki evolutsiooniteooria oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, aga ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismide sisemist püüdu täiustuda, elu jooksul omandatud tunnused EI pärandu. Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid järglastele 3)Nad on kaasa tõmmatud olevusvõitlusesse (=isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- v�
Agueoon e proterosoikum (~2 miljardit a tagasi). 2 mlrd bakterid 1,9 mlrd eukarüoodid Rakutüübiks jagunemine: Taim(tärklis, kest tsel), loom (rasv, kit), seen (tärklis, kest tsel v kit) Eukar rakkudega liitusid 2 bakteriaalset: mitokondrid, plastiidid (eesmärk toota algne org aine(kloroplastidel)). Ainurakne Kolooniad Hulkraksed ~0,6 mlrd Koed, organid Vanaaegkond e paleosoikum - Kambriumi plahvatus tekkis palju organisme Kestus ~15 miljonit aastat. Sellest said alguse kõik hõimkonnad. Elu oli ainult meres. Elu saab kolida maismaale, kui tekib osoon mis kaitseb UV kiirguse eest. - Ordoviitsium - Silur - Devon elu kolis maismaale (taimed eostaimed samblad sõnajalad). Huumuse teke taimede massiline levimine.
esindajad. Ajastu lõpul hävisid ajastule tüüpilised lülijalgsete liigid, kes moodustasid 70% Kambriumi liigilisest mitmekesisusest. Ordoviitsiumi ajastu alguses taastus mitmekesisus peamiselt uute lülijalgsete liikide arvel. Ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Kliima jahenemine ja mandrijäätumine tõi kaasa uue suure väljasuremise ajastu lõpul. Siluri ajastu mereelustik sarnanes eelmisele ajastul. Algas aga korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid esimesed neljajalgsed – kahepaiksed. Devoni lõpul toimus ulatuslik väljsuremine. Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänaspäevased söelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid
Ediacara fauna. 9.Eluareng paleosoikumis: Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Ordoviitsium- korallid, merisiilikud, merevetikad, sammalloomad, ordoviitsiumi lõpus kadus 60% perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed. Devon- sõnajalad, osjad, lõpu poole ka kahepaiksed. Karboni lõpus lisandusid roomajad. Permi ajastul tekkisid okaspuud. 10.Elu areng mesosoikumis: roomajad, saurused, linnud, imetajad, paljasseemnetaimed, hiljem katteseemnetaimed ja õistaimed. Mesosoikumi mereelustikus molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), korallid ja merisiilikud. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed. Triias-ammoniidid ja krabid, Juura- paljasseemnetaimed ja ammonniidid, Kriit saurused ja
annaabi.ee 
