Euroopa Liit Vitali Grishin 12B Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu ajalugu(1945-1959) Rahus elav Euroopa alustab koostööd Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit – saates
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Taavi Tali Euroopa Liit Referaat Koostaja: Taavi Tali Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajahetkel mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga.Leiab infot Euroopa Liidu rajajate kohta, El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Lisaks on juttu ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ning Euroopa Liidust ja maailmast.
Endla Pesti Olustvere 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga. Saab teada ka kes rajasid Euroopa Liid. Samas on ka juttu El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Juttu on ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha
Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........
ja maailmast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 3 Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid
Euroopa Liidu tegevuse eesmärk kultuuri valdkonnas on kultuuride rikastamine ja Euroopa ühise kultuuripärandi maksimaalne kasutamine. Edendades vahetust, kultuurialast koostööd ja vastastikust teadlikkust, täiendab Euroopa Liidu kultuurialane tegevus liikmesriikide kultuuri. Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957)
a., kuna paljud olid mures, et ,,ei" võib mõjutada majandust. 2009.a. talveks olid kõik 27 riiki protsessi ratifitseerinud ja see jõustus. Tolleaegsest Belgia peaministrist Herman Van Rompuy'st sai esimene ,,Euroopa Nõukogu president" ja inglaste paroness Ashtonist ,,Kõrge välisasjade esindaja". Jäi palju poliitilise opositsiooni parteisid ja poliitikuid valitsevates parteides mis olid lepingu vastu ning EL jääb poliitikas lahkarvamuste teemaks kõigis liikmesriikides. 1945 1959 Rahuaja Euroopa koostöö algus Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada sagedased ja verised sõjad naabrite vahel, mille kulminatsiooniks oli II maailmasõda. Mis puutub aastasse 1950, siis Euroopa Söe ja Terase Ühendus hakkas ühendama Euroopa riike majanduslikult ja poliitiliselt selleks, et tagada kestev rahu. Kuus rajajat on Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luxemburg ja Holland. 1950-ndaid aastaid valitseb külm sõda ida ja lääne vahel
Kuigi majandusliitu kuulub 27 ELi liikmesriiki, on mõned riigid läinud lõimumisel kaugemale ja võtnud kasutusele ühisraha. Need riigid moodustavad üheskoos euroala. Euroopa Ülemkogu võttis majandus- ja rahaliidu loomise otsuse vastu 1991. aasta detsembris Hollandi linnas Maastrichtis ning hiljem sai sellest Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti lepingu) osa. Majandus- ja rahaliit on samm edasi ELi majanduse lõimimise protsessis, mis algas 1957. aastal liidu loomisega. Majanduslik lõimumine toob suuremat kasu ELi majandusele tervikuna ja ka üksikute liikmesriikide majandusele, muutes need tõhusamaks ja tugevamaks. See omakorda muudab majanduse stabiilsemaks, soodustab majanduskasvu ja tööhõivet tulemused, millest saavad otsest kasu ELi kodanikud. Praktilisest küljest tähendab EMU: liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist, rahanduspoliitika koordineerimist, eelkõige riigivõla ja eelarvepuudujäägi piirangute kaudu,
hoolimata poliitilisest killustatusest kristlik maailmavaade. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kultuuritase olid ühtlustunud. Esimesed Euroopa ühendamise kavandajad ja reklaamijad olid preestrid, luuletajad ning filosoofid, sh Dante Alighieri. Renessansiajal jätkus arutelu Euroopa ühendamise üle. 1693. a avaldas inglise kveeker William Penn essee, kus kutsus looma Euroopa parlamenti või generaalstaate, mis lahendaks valitsejatevahelisi tülisid ning hoiaks ära sõjad. Sarnaseid ideid jagasid G.W. Leibniz, C. De Montesquieu, J.J. Rousseau, I. Kant, viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad. 1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu "Uus riigiehitus", kus tegi ettepaneku luua Euroopa riikide liit, mis peab tooma igavese ja pöördumatu rahu. Ta toetas ka eesti talupoegade vabastamist
maailma liitis hoolimata poliitilisest killustatusest kristlik maailmavaade. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kultuuritase olid ühtlustunud. Esimesed Euroopa ühendamise kavandajad ja reklaamijad olid preestrid, luuletajad ning filosoofid, sh Dante Alighieri. Renessansiajal jätkus arutelu Euroopa ühendamise üle. 1693. a avaldas inglise kveeker William Penn essee, kus kutsus looma Euroopa parlamenti või generaalstaate, mis lahendaks valitsejatevahelisi tülisid ning hoiaks ära sõjad. Sarnaseid ideid jagasid G.W. Leibniz, C. De Montesquieu, J.J. Rousseau, I. Kant, viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad. 1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu "Uus riigiehitus", kus tegi ettepaneku luua Euroopa riikide liit, mis peab tooma igavese ja pöördumatu rahu. Ta toetas ka eesti
2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga endised nõukogude bloki liikmed (Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endise Jugoslaavia vabariik (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). 2007- Bulgaaria, Rumeenia. Tulevik Jätkub Euroopa lõimimine valdkondades, mille puhul liikmesriigid leiavad, et koostöö tegemine traditsioonilises ELi raamistikus (kaubanduse, globaliseerumise, ühisturu, piirkondliku ja sotsiaalse arengu, teadusuuringute ja arengustegevuse, majanduskasvu ja tööhõivet soodustavate meetmete vallas jm) on nende endi huvides. Liikmesriikide ja ELi ning ELi ja tema kodanike vahelisi suhteid reguleerivate eeskirjade ajakohastamine on hiljuti lõpule jõudnud
EUROOPA LIIDU JA EUROOPA ÜHENDUSE LEPINGUD · 1951 Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (jõustunud 1952) asutajad Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luxemburg Idee autoriks Jean Monnet Lepingu eesmärk: Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega. (ametlik eesmärk) Hidden agenda: Rahu tagamine, Saksamaa neutraliseerimine.Võtta võimalus riikidelt salaja relvastuda. Prantslaste ambitsioon pääseda ligi Saksamaa ressurssidele. Lepingu rakendamine, kuidas eesmärkideni jõuda: 5 aastane kahte etappi jagatud üleminekuperiood: · etapp - tollitariifide ja kaubandustõkete kõrvaldamine, ei tohtinud ka tagasi kehtestada, enda turgu ei tohi üksteise
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j
DV marionettvalitsust. USA ei taganenud o 1961 – kriisi haripunkt: USA ja Vene tankid seisid vastamisi Berliinis 3 o Et takistada idasakslaste pidevat läände valgumist (Saksa DV ei suutnud ei ähvarduste ega repressioonide abil hoida kinni oma kodanikke), sulgesid NSVLi ja Ida-Saksa väed 13. augustil I-ja L-Berliini vahelise piiri, rajati Berliini müür (müür ümber Lääne-Berliini) o Müür lahutas peresid, idaberliinlased ei saanud enam lääne pool tööl käia, lääne poole raha oli väärt 6 korda rohkem kui ida pool, müür sai külma sõja sümboliks Kuuba (ehk Kariibi kriis) 1962 : Kuuba + NSVL vs USA o 1959 kukutati diktaator Fulgencio Batista, võimule tuli Fidel Castro, keda peeti liberaaliks o Kuuba oli korrupeerunud, USA suhtusid Btista kukutamisse sümpaatiaga
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
tee ehk vasaktsenter. 1.sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. 2. neoliberalism ehk uusparempoolsus- orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vähem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik eksisteerib minimaalsel tasandil ja soovib toetada abivajajaid turvavõrgustiku loomisega. 3. nn kolmas tee ehk vasaktsenter selge klassiorientatsioon puudub: tegu on kodanikuideoloogiaga; pooldab uut segamajandust nt MTÜ-d) ja kosmopoliitilist rahvuslust, eeldab, et riik oleks aktiivse kodanikuosalusega demokraatia ning soovib luua ühiskonnas positiivset heaolu (sotsiaalsete investeeringute riiki). Poliitilised ideoloogiad ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks.
1.sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. 2. neoliberalism ehk uusparempoolsus- orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vägem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik eksisteerib minimaalsel tasandil ja soovib toetada abivajajatid turvavõrgustiku loomisega. 3. nn kolmas tee ehk vasaktsenter selge klassiorientatsioon puudub: tegu on kodanikuideoloogiaga; pooldab uut segamajandust nt MTÜ-d) ja kosmopoliitilist rahvuslust, eeldab, et riik oleks aktiivse kodanikuosalusega demokraatia ning soovib luua ühiskonnas positiivset heaolu (sotsiaalsete investeeringute riiki). Poliitilised ideoloogiad ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm................................................................................
Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga
kaubaalused. 1970. aastate algul hakkas arenema konteinerlogistika ja alustati mandritevahelisi konteinervedusid. Aastatel 1980–1995 oli logistika arengus määravaks ideeks ettevõtte ja selle partnerite Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR logistikatoimingute lõimimine ühtsesse tarneahelasse. Hakati rääkima vajadusest teha tarneahelas tegutsevate ettevõtete vahel koostööd ostmise, varude juhtimise, tootmise ja jaotuse valdkonnas. Ettevõtete vahel tekkis liitusid ja alliansse, kasvas üksteisemõistmine ja usaldus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
