14. Veebruar 1796 teadmata Pühendatud Oraje Willemile Ajaloolised eripärad Iseseisev aastast 1648 II maailmasõjas alistus 4 päevaga Vabastati 5. mail 1945 Pärast II maailmasõda (1954) alustas dekolonisatsiooniga Moodustus Madalmaade Kuningriik Iseseisvusid Indoneesia ja Suriname Peale II maailmasõda utsitas valitsus emigratsioonile Riigist lahkus ubes 500 tuhat inimest Esirinnas isikuvabadustes Benluxi, NATO, Euratomi, ESTÜ asutajaliige Euroopa Liiduga ühinemine Oli ESTÜ asutajaliige 1957 koos teiste ESTÜ asutajate kirjutas alla Rooma Lepingule, asutades sellega Euroopa Majandusühenduse (EEC/EMÜ) 1958 sai Hollandi põllumajandusministrist esimene Euroopa Komisjoni põllumajanduse volinik Juhtis ühise põllumajanduspoliitika välja töötamist Euroopa põllumajandsureformid on Hollandile olnud väga kasulikud
Praegu tegeleb Esimese Astme Kohus juhtumitega, mille üksikisikud ja ettevõtted on algatanud EL institutsioonide vastu. Viiekümnendate keskelt alates on Õiguskohtule esitatud enam kui 9000 avaldust, mille kohta kohus on väljastanud oma otsuse 4000 juhul. Euroopa Kohus moodustatakse ja toimib kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (EL lepingu), Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamislepingu), Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ja käesoleva põhikirja sätetega. Kohtunikud ja kohtujuristid: Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik avalikul kohtuistungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes.
1. Euroopa Liidu tekke peamised asutamislepingud, nende jõustamise või allakirjutamise aastad. 1) Euroopa Söe ja Terase Ühenduse asutamiseleping (1952) 2) Euroopa Ühisturu (Majandus Ühenduse) asutamisleping (Rooma leping) (1957) 3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e. asutamislepingud (ajakirjanduses aluslepingud) 2) Sekundaar õigusaktid e. rakendusaktid. a)kohustuslikud sek. Õigusaktid määrus, direktiiv, otsus
........................................................................................................ ............................................................................................................ 10. ELi lepinguga lisati liikmesriikidevahelisse koostöösse kaks uut valdkonda. Need on: ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseküsimused. 11. Milline järgmistest lepingutest sõlmiti 50 aastaks? a) EMÜ asutamisleping b) ESTÜ asutamisleping c) EURATOMi asutamisleping 12. EL on juriidiline isik a) tõene b) väär 13. Eesti sai ELi liikmeks 01.05.2004 (päev, kuu, aasta) 14. EL ülesanne on: EL rajab siseturu; taotleb Euroopa säästvat arengut; võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust; edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust; rajab majandus- ja rahaliidu, mille
terasetootmise kasv, töötingimuste ühtlustamise deklaratsiooni vastu võtmine jne. Aja jooksul saadi aru, et ühenduse juhtorganisatsioonil ehk Ülemametil peaks olema vähem võimu. (Palk et al 2004) Kui algasid läbirääkimised Euroopa Majandusühenduse ja Euratom'i loomiseks, siis sooviti senikehtinud mudelit muuta, muutmise idee eesotsas oli eelkõige Prantsusmaa (Troitino 2013, 119). Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu ehk Rooma lepinguga ühendati ESTÜ institutsioonid EMÜ ja Euratomi institutsioonidega ning Ülemameti asemele astus Euroopa Komisjon. Esimeseks komisjoni presidendiks sai Walter Hallstein, tänu kellele edenes EMÜ väga kiiresti. Komisjon pühendus oma töös tolliliidu loomisele ja ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamisele. (Palk et al 2004) Hallsteinil olid head sidemed Saksamaa mõningate institutsioonidega, mida ta kasutas ära selleks, et arendada rahvusvahelist esindatust kaubanduse läbirääkimistes
seaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada antud asjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Eelotsuse menetlus puudub ka rahvusvahelistes kohtutes. 1.4. Eeldused eelotsuse taotlemiseks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise peamised õiguslikud alused Euroopa Liidu õiguse esinevad: EÜ asutamislepingus (art 234, art 68, art 225 lg 3 lisaks deklaratsioon artikli 225 kohta) EURATOMi asutamislepingus (art 150) EL lepingus (art 35) teatud konventsioonides (mille ühtlase tõlgendamise tagamine jääb Euroopa Kohtu pädevusse). 3 1.5. Eelotsuse küsimise struktuur Asja menetlemine liikmesriigi kohtus: menetluse käigus kerkib üles küsimus EL õiguse kehtivusest ja/või tõlgendamisest liikmesriigi kohus peatab menetluse liikmesriigi kohus küsib eelotsuse Euroopa Kohtult Euroopa Kohus võtab eelotsuse küsimuse menetlusse:
) Kuue riigi vahelise koostöö valdkondi laiendati aga viie aasta pärast, kui Euroopa Söe- ja Teraseühendusele lisandus kaks uut ühendust - Euroopa Majandusühendus (EMÜ) (mis nägi ette koostöö tolliliidu alal ning kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vabal liikumisel põhineva ühise turu loomist. Lisandusid eeskirjad konkurentsi, ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika, regionaal- arengumeetmete jms kohta.)ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom)( Euratomi eesmärk oli "kaasa aidata elatustaseme tõstmisele liikmesriikides ja suhete arendamisele teiste riikidega, luues tuumatööstuse kiireks tekkeks ja arenguks vajalikud tingimused".). Need kaks ühendust asutati alates 1. jaanuarist 1958. Maastrichti lepinguga asutati Euroopa Liit ning laiendati veelgi koostööd, mis hõlmas nüüd majandus- ja rahaliidu loomist, ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, koostööd justiits- ja siseküsimustes, sotsiaalset mõõdet jne. 9
sätted. Järgnevas ülevaates kasutatakse Euroopa Kohtu Lissaboni lepingu jõustumist varasemale kohtupraktikale viitamisel siiski mõistet „ühenduse õigus“. Euroopa Liidu kõrval jääb alles Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Kuna Euroopa Kohtu Euratomiga seotud pädevus ühtib üldiselt Euroopa Liidu raames teostatava pädevusega- ning selleks, et muuta ülevaade loetavamaks- hõlmavad viited liidu õigusele ja Euratomi 1. EUROOPA KOHTU KOOSSEIS Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja 8 kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning
ÜPP, mis ei olnud rajatud ühisturule, vaid valitsuste kohalikele farmeritele suunatud toetustele, muutus üheks vastuolulisemaks EL poliitikaks. Nagu ESTÜ, nii ka Euroopa Majandusühendus lõi mitmeid riikide üleseid organeid: Ministrite Nõukogu otsuste tegemiseks, Ühisassamblee (alates 1962 nimetatakse Euroopa Parlamendiks) nõuandvaks organiks, kohus liikmesriike valitsema ja komisjon, kus see poliitika jõustub. 1965. aastal ühendas Brüsseli Leping EMÜ, ESTÜ ja Euratomi komisjonid ühendatud ja püsivaks riigiametiks. Areng 1960-ndate lõpu võimuvõitlus oli alguseks vajadusele ühtsete lepingute järele tähtsamate otsuste kohta, andes liikmesriikidele vetoõiguse. Arvatakse, et see aeglustas liidu arengu paarikümneks aastaks. EMÜ liikmeskond laienes 70-ja 80- ndatel, kui 1973.a. liitusid Taani, Iirimaa ja Suurbritannia, 1981.a. Kreeka ning 1986.a. Portugal ja Hispaania. Inglismaa muutis oma meelt, kui nägi, et nende
Kohati on radioaktiivne foon tunduvalt kõrgem. Näiteks selliseid piirkondi Brasiilias, Indias, Prantsusmaal jm. Täiendava radioaktiivse doosi saavad inimesed, kes sautava lennutransporti. 8 Radioaktiivsus Eestis Radioaktiivsus keskkonnas ja sellest tekkiv kiirgusdoos on riikliku seirevajaduse kõrval ka teadusuurimise objektiks kõigis riikides, erandiks ei saa olla ka Eesti. Selleks ei kohusta ainult rahvusvahelised kokkulepped ja EURATOMi asutamislepingul põhinev seadusandlus, vaid ka vajadus anda inimestele sellealast asjatundlikku teavet, olla valmis seireandmeid teaduslikult tagama ja mõtestama, hinnata/prognoosida olukorda ja arenguid kiirgustegevuste, avariide korral jpm. Kogutud proovide suure eraldusvõimega -spektromeetrilise analüüsi abil on tehtud Eesti pinnaste looduslike (40K, 235,238U- ja 232Th-ridade) ning tehislike (134,137Cs) radionukliidide sisalduse sügavus- ja geograafilise jaotuse süstemaatiline uuring
2. Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon 3. Majandus- ja sotsiaalpoliitikakomisjon 4. Haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjon 5. Keskkonna, kliimamuutuste ja energeetikakomisjon 6. Loodusvarade komisjon 7. Rahandus- ja halduskomisjon SEADUSLOOME • Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu valmistas ette Tulevikukonvent. • Kõik lepingud, EÜ asutamislepingud ja ELi lepingud konsolideeritaks üheks lepinguks: Euroopa põhiseaduse lepinguks. • Euratomi asutamisleping jääb eraldiseisvaks. Põhiseaduse leping koosneb preambulist ja neljast põhiosast. Sellele on lisatud 36 protokolli. • Põhiseaduse lepingu I osa on pühendatud ELi üldistele väärtustele, institutsioonilisele raamistikule ning pädevuste jaotusele ELi ja liikmesriikide vahel. • Põhiseaduse lepingu II osa sisaldab ELi põhiõiguste hartat, mis muutub põhiseaduse lepingu jõustumisega õiguslikult siduvaks.
Ühise Euroopa AKT Probleem: Pikka aega püsinud ja suurenenud piirangud (majanduskriis), Turg pole piisavalt paindlik Lahendus: Delors'i plaan tuleb luua ühisturg, Valge Paber 300 ülesannet, mis tuleb täita, Allkiri 1987, toimima hakkamine 1992 Viie aasta jooksul: Riikide seadusandlust ühildada, Barjääride eemaldamine, kõige vaba liikumine, Parlamendi õiguste laiendamine Tähtsad lepingud ESTÜ asutamiseleping- 1952 Rooma lepingud- 1958 EMÜ ja Euratomi asutamislepingud Liitmisleping- 1967. Ühendati ESTÜ, EMÜ ja Euratom Euroopa Ühenduseks Ühtne Euroopa akt- 1987 Euroopa Liidu leping- 1993 Amsterdami leping- 1997 Nizza leping 2001 Tekib EUROOPA LIIT Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt, Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU), Ühisraha hiljemalt 1999
lepingud ja teisene õigus, mis põhineb aluslepingutel. Aluslepingud ja üldpõhimõtted asuvad normide hierarhia tipus (esmane õigus); Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on samaväärseks tunnistatud ka põhiõiguste harta. Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud on neile allutatud. Madalamal tasandil asub teisene õigus, mis kehtib üksnes siis, kui see järgib hierarhias temast kõrgemal olevaid norme. ELi esmase (ehk primaar-) õiguse moodustavad: Aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); Aluslepingute protokollid ja lisad; Aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); Liikmesriikide liitumislepingud; Kirjutamata õigus (õiguse üldtunnustatud põhimõtted). ELi teisese (ehk sekundaar-) õiguse moodustavad: Määrused; Direktiivid; Otsused. MILLISED ON EL VÄLISTEGEVUSE ALLA KUULUVAD VALDKONNAD- Lissaboni lepinguga loodi Euroopa välisteenistus,
näiteks eelarve, initsieerib ja areneb konkreetseid strateegiaid, võtab seisukohti välissuhetes, otsustab uute liikmete vastuvõtmise. Kohtutakse 4x aastas. Esindab EL huve tervikuna. Ülemkogu otsused pole kohustuslikud. EU AGENTUURID Teadmised väga spetsialiseeritud tehnilistes küsimustes. Kolme tüüpi ameteid: detsentraliseeritud ametid ja asutused, EURATOMi agentuurid ja asutused, Rakendusametid · Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (EU-LISA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Siseturu Ühtlustamise Amet (SÜA) (Kaubamärgid ja Tööstusdisainilahendused) (OHIM), Euroopa Ravimiamet (EMA), jne
muuta võimatuks uue sõja ettevalmistamine. Asutajad: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Sellest sai alguse LR-de koostöö:edasipidi sooviti seda laiendada. 1955: Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergia Ühendus (Euratom). Mõlemad asutamislepingud jõustusid 1958 (nimetatakse Rooma lepinguteks). EMÜ eesmärk: luua ühisturg, mis põhineb lisaks kaupade vaba liikumise põhimõttele ka isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõttel. Euratomi eesmärk: tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine teostada ühiselt tuumauuringuid, vahetada ja arendada tehnoloogiat. Kokkuvõttes: loodi kolm ühendust (kõik juriidilised isikud) oma eraldi nõukogude ja komisjonidega. Assamblee ehk parlament ja kohus olid alates EMÜ ja Euratomi loomisest ühised. 1967: otsustati kolme ühenduse institutsioonid liita. Institutsioonidel oli õigus teha LR-dele siduvaid otsuseid.
Tsehhi Õige d. Prantsusmaa Väär Question 7 Millist rolli täidab Euroopa Liidus COREPER? Vali üks vastus. a. Nõustab Euroopa Komisjoni volinikke Väär b. Valmistab ette Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisi Õige c. Valmistab ette Euroopa Kohtu otsuseid Väär d. Koostab Euroopa Parlamendile eelnõusid Väär Question 8 Mis erinevus on Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Nõukogul? Vali üks vastus. a. Euroopa Nõukogu tekkis ESTÜ, EMÜ ja EURATOMI ühendamisel Väär b. Euroopa Nõukogu on sama, mis Euroopa Ülemkogu Väär c. Tegemist on ühe ja sama asutusega Väär d. Euroopa Nõukogu pole Euroopa Liidu institutsioon Õige Question 9 Mis on ,,kabinet"? Vali üks vastus. a. Ministritest loodud töörühm Väär b. Parlamendi saadikutest moodustatud töörühm Väär c. Voliniku isiklike nõustajate töörühm Õige d. Riigipeadest moodustatud otsustuskogu Väär Question 10
Spaakile tehti ülesandeks koostada ettepanek Euroopa ühisturu, tolliliidu ja tuumaenergia rahumeelse kasutamise kohta. Euroopa Ühendused - Euroopa Liit Selle tulemusena kirjutati 1957. a alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingutele e nn Rooma lepingutele. EMÜ eesmärk arendada majanduselu, luua stabiilsust ja üldist heaolu. Edaspidised eesmärgid sisetollide kaotamine, ühised välistollid, ühisturu loomine. EURATOMi eesmärk tuumaenergia rahumeelne kasutamine. 1950. aastate lõpus ei tulnud kellelegi pähe korraldada referendumit Euroopa integratsiooni küsimustes. Oluline oli Jean Monnet' lobby, inimeste informeerimist nagu tänapäeval vajalikuks ei peetud. Kolme ühenduse koondnimi oli Euroopa Ühendused kuni 1993, kui nimeks sai Euroopa Liit. Neisse kuuluvad samad riigid ühiste juhtorganitega. Laienemisi on seni olnud 6. Mõni aasta pärast EÜ moodustumist hindas Ühendkuningriik oma
saavutada isikute vaba liikumine ELi territooriumil, kaotada üksikisikute kontroll sisepiiridel; Euroopa Liidu kolm sammast. Euroopa Liitu iseloomustavad kolm sammast. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat Kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud liikmesriikide arvelt nendelt teatud otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele.
· Sellest sai alguse LR-de koostöö: edaspidi sooviti seda laiendada. · 1955: Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergia Ühendus (Euratom). · Mõlemad asutamislepingud jõustusid 1958 (nimetatakse Rooma lepinguteks). · EMÜ eesmärk: luua ühisturg, mis põhineb lisaks kaupade vaba liikumise põhimõttele ka isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõttel. · Euratomi eesmärk: tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine teostada ühiselt tuumauuringuid, vahetada ja arendada tehnoloogiat. · Kokkuvõttes: loodi kolm ühendust (kõik juriidilised isikud) oma eraldi nõukogude ja komisjonidega. · Assamblee ehk parlament ja kohus olid alates EMÜ ja Euratomi loomisest ühised. · 1967: otsustati kolme ühenduse institutsioonid liita. · Institutsioonidel oli õigus teha LR-dele siduvaid otsuseid.
tuumaenergia rahumeelse kasutamise kohta. Euroopa Ühendused - Euroopa Liit Selle tulemusena kirjutati 1957. a alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingutele e nn Rooma lepingutele. EMÜ eesmärk arendada majanduselu, luua stabiilsust ja üldist heaolu. Edaspidised eesmärgid sisetollide kaotamine, ühised välistollid, ühisturu loomine. EURATOMi eesmärk tuumaenergia rahumeelne kasutamine. 1950. aastate lõpus ei tulnud kellelegi pähe korraldada referendumit Euroopa integratsiooni küsimustes. Oluline oli Jean Monnet' lobby, inimeste informeerimist nagu tänapäeval vajalikuks ei peetud. Kolme ühenduse koondnimi oli Euroopa Ühendused kuni 1993, kui nimeks sai Euroopa Liit. Neisse kuuluvad samad riigid ühiste juhtorganitega. Laienemisi on seni olnud 6
Põhiõiguste hartat Lissaboni lepingusse ei lülitatud, see lisati lepingule deklaratsioonina. Harta põhieesmärk on kaitsta inimeste põhiõigusi Euroopa Liidu õigusaktide ja nende kohaldamise taustal liikmesriikides. Euroopa Liidu põhiõiguste harta on esimene õigusakt Euroopa Liidu ajaloos, milles on terviktekstina sätestatud kodanikuõigused ning kodanike ja liidu territooriumil elavate muude isikute poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused. Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratomi) asutamislepingut on muudetud ainult kohati. Need muudatused on esitatud Lissaboni lepingule lisatud protokollides. 48 Euroopa'Liit'(1)' Euroopa'Liidu'alusdokumendid' Euratomi' Euroopa'Liidu' Euroopa'Liidu' asutamisleping' leping' toimimisleping' Euroopa'Liidu' põhiõiguste' harta' 02.09
ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all. Komisjon algatab vajadusel kohtuasju liikmesriikide vastu. . ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt. Esindab tervikuna EL-tu EU AGENTUURID Teadmised väga spetsialiseeritud tehnilistes küsimustes. Kolme tüüpi ameteid: detsentraliseeritud ametid ja asutused, EURATOMi agentuurid ja asutused, Rakendusametid • Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (EU-LISA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Siseturu Ühtlustamise Amet (SÜA) (Kaubamärgid ja Tööstusdisainilahendused) (OHIM), Euroopa Ravimiamet (EMA), jne • Probleemseks on kohati osutunud, et liikmesriigid sooviksid kasutada ameteid ka valdkondades, kus Euroopa Komisjonile
terasetehaste üle. ESTÜ loomisega kaotati ühenduse sees terase- ja söetoodangu impordi- ja eksporditollid. Eesmärgiks seati tagada stabiilne varustatus ja madalaim põhjendatud hind. 1957. a kirjutati alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingutele e nn Rooma lepingutele. EMÜ eesmärk arendada majanduselu, luua stabiilsust ja üldist heaolu. Edaspidised eesmärgid sisetollide kaotamine, ühised välistollid, ühisturu loomine. EURATOMi eesmärk tuumaenergia rahumeelne kasutamine. Kolme ühenduse koondnimi - Euroopa Ühendused (kuni 1993). Laienemisi on seni olnud 5. Mõni aasta pärast EÜ moodustumist hindas Ühendkuningriik oma varasema otsuse ümber ja esitas ühinemisavalduse. Paraku lükkas Prantsusmaa president Charles de Gaulle avalduse tagasi. Ta väitis, et Ühendkuningriik on liiga seotud teiste inglise keelt kõnelevate rahvastega, pühendunud oma impeeriumi jäänustele ja tihedalt seotud kaugete riikidega
Eesti Valitsuse poolt. Euroopa Kohus võib tööd teha kas täies koosseisus või vähendatud kosseisus, kusjuures oma otsused teeb ta kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. Kontrollikoda (endine Audiitorkogu). Kontrollikoja eelkäijaks oli Audiitorkogu, mis moodustati 1975.a. Luxembourgi lepinguga. Praktilist tööd alustas Audiitorkogu 25. oktoobril 1977.aastal oma Luxembourgi peakorteris, võttes vastava töö üle Euroopa Ühisturu ja Euratomi Audiitornõukogudelt ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse audiitorilt. Samas hakkas Audiitorkogu abiinstitutsioonina vastutama Euroopa Ühenduse üldeelarve välisrevideerimise eest. Sealjuures jäi siserevideerimine endiselt iga euroinstitutsiooni finantskontrolöri hooleks. Audiitorkogu asutamisega näitasid valitsused ja Euroopa Liidu institutsioonid, eriti aga Europarlament, et nad soovivad eelarvekomisjonis kvalitatiivseid muutusi
annaabi.ee 
