Maa-rühma planeedid Nimi Kool Aasta Päikesesüsteem · planeedid (sise- ehk Maa-tüüpi planeedid ja välisplaneedid) · asteroidid · komeedid · planeetide kaaslased · teadmata koguses meteoorset ainet Maa-tüüpi planeedid · = kiviplaneedid = Maa-sarnased planeedid · koosnevad peamiselt silikaatkivimitest · enamasti tahked koostisosad · kihiline ehitus · läbimõõt, keskmine tihedus ja mass on sarnased · väike kaaslaste arv · aeglane pöörlemine Merkuur · Päikesele kõige lähemal · suuruselt kõige väiksem planeet · asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa · tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva · 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal · läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) · pindala 75 miljonit km2 · mass 3,301×1023 kg · pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti · keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek · kaaslased puuduvad · Merkuuri on võimalik vaadelda aastas 2 või 3 perioodil · p...
sümboliloogikaalaste traktaatide autor. 1861. aastal sai Dogdson dekaaniks. Samal ajal kasutas ta aga ka oma fantaasiarikkamaid andeis. 1855. aastal oli Dodgson kirjutanud oma kuulsa Jabberwocky poeemi. Ta joonistas vaimukaid sketse, mida hinnatakse veel tänapäevalgi ning sai tuntuks kui üks sajandi silmapaistvamaid lastepiltnikke. Ka kirjutas ta hämmastavalt originaalset proosat, kaks raamatut Alice`i seiklustest, mis esmalt olid mõeldud valjult ettelugemiseks tema kolledz rektori tütrele. Ehkki Dodgson armastas lapsi ning kinkis sageli väikestele tüdrukutele oma joonistusi ja fotosid, ei abiellunud ta kunagi. Ta suri 14. jaanuaril 1898 Inglismaal Guildfordis, olles oma kahepooluselise karjääriga üks ebatavalisemaid mehi kirjandusajaloos.
viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose kirjutamiseks vähemalt ühe aasta, üldiselt rohkem. Ta soovis jõuda perfektse tulemuseni ja pühendas oma elu teostele. Ibseni jaoks oli kunst tema elu ja arvas, et kui tahab tegeleda sellise alagi siis selleks, et see oleks ka väärt midagi, tuleb sellele täielikult pühenduda. „Brand“ on dramaatiline poeem, mis ei olnud algselt plaanitud teatrilavale vaid ettelugemiseks. Tänu sellele on seda väga raske lavastada, kuna teoses on palju kohti, mida pole laval võimalik saavutada (lumelaviin, tormiline meri). Kuid siiski on see lavadele jõudnud ja saanud suure tunnustuse osaliseks. „Brand“ on väga intrigeeriv teos ja põhineb motol „Kõik või mitte midagi“, sellise põhimõtte järgi elamine võib tunduda lihtne, kuid kui seda võtta niivõrd tõsiselt, kui seda tegi Brand on sellel teised tagajärjed. Etendus tekitab
Varakristlik kunst Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käi...
puhverriigi loomist.( baltoskandia, eesti soome unioon) 15 nov 1917 maapäev kogunes toompeale ja v6ttis vastu j2rgmised otsused : eesti riigikorra määrab asutav kogu , kuni asutava kogu koosolekuni on kõrgeim võim maapäev, eestis kehtivad ainult maanõukogu seadused. 18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson. Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner 22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse) 5 dets 1918 oskar kallas nim diplomaatiliseks esindajaks skandinaaviasse jääb aga ainult helsingisse. 12 detsember 1918 pika hermani tornis heisatakse rahvus lipp 16 detsember eesti mereväe ülemjuhatajaks nim johann pitka( lahkub 28 nov 1919) 19 dets langeb valga 21 dets tartu 24 dets tapa
Massiks olid kodust kaugel olevad sõdurid. Kui Jakob Ploom oleks teinud üksikisikuliselt otsuse jagada vaenlastele informatsiooni nende asukoha või taktika kohta lahingus, oleks olnud terve mass mõjutatud. Terve suur mass oleks tapetud ja seda ainult ühe inimese otsustest, kes massi kuulus. Samuti ei saanud Jakob Ploom kirjutada kirju kodustele nii, et see oleks haavanud võib-olla mingeid pereliikmeid, kuna kirjad olid mõeldud pigem tervele perele ettelugemiseks ja tema sõnum neis oli avalik kõigile pereliikmetele. Indiviid võib teha otsuseid, mis ei ole massiga seotud. Mis on seotud ainult temaga, mis on individuaalsed ja isiklikud. Oskar Lutsu teoses "Mälestusi, XIII" mõjutaksid sama moodi tervet suur massi härra Lutsu otsused. Tema kui proviisor võis soovitada rohtusid, mis poleks olnud head patsiendile. Ja kui patsient oleks väeülem või mõni sõjakäiku juhtiv inimene, oleks
Neid ühendavad tugevad perekondlikud tavad ja elu korraldavate seaduste järgimine, kus nad ka iganes ei elaks. Juudi jumalateenistus toimub sünagoogis. See on paik, kus palvetatakse, uuritakse pühakirja ja korraldatakse perekondlikke sündmusi abiellumist ja bar mitzva't (noorukite pühitsemist täiskasvanuks). Religioosses mõttes saab juudi poiss täisealiseks 13-ja tüdruk 12-aastaselt, neid sündmusi tähistatakse peodega. Sünagoogis asub ettelugemiseks kasutatav poodium või lugemispult. Toorarull kantake puldile ja rullitakse lahti. Ettelugemine toimub heebrea keeles ja loevad seda ette mehed. Tänapäeval mängib jumalateenistusel olulist rolli eespalvetaja, kuid mitte rabi. Juutide usulisi juhte nimetatakse rabideks. Nad on õpetajad ja seletavad lahti judaismi seadusi. Nad uurivad mõlemat püha raamatut talmudit ja kirjarulli kujul säilitavad toorat. Talmud sisaldab juhendeid, kuidas järgida juudi tavasid ja mõista seadusi.
.."(2001) "Tähekaardid" (2002) "Kuuseebu. Valitud "Tuul kägistab ust" (2002) jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Contrarünnak" (2004) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Contra aastahing 2010" (2009) "Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 15aastastele. Nooremad naudivad contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama 34aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Keelekasutus mitmekülgne, kasutab ka slängi Vabavärss ja paarisriim Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine
.."(2001) "Tähekaardid" (2002) "Kuuseebu. Valitud "Tuul kägistab ust" (2002) jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Contrarünnak" (2004) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Contra aastahing 2010" (2009) "Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 15aastastele. Nooremad naudivad contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama 34aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Keelekasutus mitmekülgne, kasutab ka slängi Vabavärss ja paarisriim Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine
trükitud luulekogu eriti kaua tervikteosena koos ei püsi ja pole seetõttu ka laiemalt tuntud. C MIS ASI ON KÜLL SEE KAS ON ROHKEM KAA VÕI TSEE CAESAR, CIRCA, CAPPUCINO (TSEESAR TSIRKA KAPUTSIINO) KES NÜÜD ÜTLEKS, KAS CACAO ON KAKAO VÕI ON TSAOTSAO ,,Minu jonn" (2006) sisaldab kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes enesekehtestamise tuhinas tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele siiski lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 1-5-aastastele. Nooremad naudivad siiski eelkõige contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama ehk 3-4-aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad.
Too näiteid. Foneetika on häälikuõpetus, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks objektideks prosoodia ja häälikud. Fonoloogia on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega. Kui foneetikas toimub eeskätt akustiline ja füsioloogiline häälikute uurimine, siis fonoloogias on olulisem kõne ja keele sisu seisukohast häälikusüsteemi toimimine. Neid teadusharusid kasutatakse tänapäeval arvutites pimedatele ettelugemiseks. Nimelt on programmid, kuhu teksti trükkides loevad nad selle ette, mistahes keeles. Samuti on neid vaja, et keele eripäradest aru saada. 8) Eesti keele häälikuline jagunemine. Häälikuliselt jaguneb eesti keel vokaalideks ning konsonantiteks. 9) Kuhu langes eesti keeles rõhk? Miks on sõnas üldse rõhku vaja? Eesti keeles langeb rõhk alati esimesele silbile. Rõhku on vaja selleks, et sõnu
Täiskasvanuna ma märkan selles loos rohkem detaile ning näen asju veidi teise nurga alt. Siin on juttu taunitavatest tegudest nagu alkoholi tarbimine. Me näeme ka seda kuidas võim rikub inimesi ja kui madalale nad on valmis langema oma soovide täitumise nimel, kui eelarvamuslik on valitsus. Ka seda, et tegelikult ei pea Lollidemaad kaugelt otsima, see on meie ümber ja igaüks meist võib langeda valede ja petturite ohvriks. Soovitus: Ma soovitan seda raamatut ettelugemiseks juba 4-5 aastastele lastele. Laps peab varakult selgeks õppima, et hea võidab kurja. Selles vanuses ta juba oskab esitada küsimusi ja tema mõttemaailma on veel võimalik mõjutada. Laps on nagu plastiliin ja see sõltub meist vanematest, millise inimese me temast voolime, millise hoiakuga ja milliste arusaamadega. Tolstoi muinasjutt sobib siia väga hästi. Iseseisvaks lugemiseks sobib see raamat 8- 9 aastastele. Selles vanuses nad loevad ise ja saavad juba paljudest naljadest paremini aru
kihelkond, Lembitus Lembitu Esimene eestikeelne lause: ,,Laula, laula, pappi!" ,,Taani hindamisraamat" 1241 a. Taani munkade poolt kirja pandud kroonika, sisaldab Eesti asulate nimekirja: ~500 kohanime + isikunimed. Näiteks: Jeeleth Jõelähtme, Lyneus Lüganuse, Kaylae Kohila. ,,Liivimaa vanem riimkroonika" pärit 13. saj. lõpust, autor teadmata, alam- saksakeelne, kirjutatud ettelugemiseks munkadele. ,,Liivima noorem riimkroonika" 14. saj. II pool, autor Hoeneke, räägib konkreetselt Jüriöö ülestõusust (1343). ,,Balthasar Russowi kroonika" 16. saj. II pool (1558-1583), autor Balthasar Russow eestlane, õppinud Saksamaal, kirikuõpetaja. Tema raamat käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani, kusjuures eriti detailselt on kirjeldatud autori eluajal toimunud sõjasündmusi. B. Russow'st endast jutustab aga J
,,Tähekaardid" (2002) 32 salmi tähestiku kohta (koos võõrtähtedega) on sündinud tellimustööna. 32-le eraldi kaardile trükitud luulekogu eriti kaua tervikteosena koos ei püsi ja pole seetõttu ka laiemalt tuntud. ,,Minu jonn" (2006) sisaldab kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes enesekehtestamise tuhinas tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele siiski lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 1-5- aastastele. Nooremad naudivad siiski eelkõige contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama ehk 3-4-aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Contra lauseid intervjuudest: ... Peeter Sauter: ,,Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui räägib täpselt ja ausalt, mida mõtleb. Ja see mõjub kreisilt ja ajab naerma." ..
Teiste põrsakeste maja nii vastupidav aga pole ning seepärast peavad and põgenema hundi eest. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Sisu on arusaadav ja õpetlik. Laused ei ole keeruliselt sõnastatud. Õpetlik pool on see, et midagi vastupidavat ehitada, on vaja ka vaeva näha. Alati ei saa kõige lihtsamat ja kiiremat teed minna. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Unejutuks ettelugemiseks oleks see hea raamat. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud igas vanuses lastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. On küll huvitav sihtgrupile. Väikelastel on seda jutuna huvitav kuulata. Suurematel, kes lugeda oskavad, saavad seda ise lugeda. Samuti ka piltide järgi jutustada, kuna jutt võib-olla on paljudele lastele juba varem tuttav. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldib, et
Enne oma mälestuste kirjutamist ükskõik kellest, jutustas Repin neist mitmele inimesele, kusjuures iga meenutavat kuju mängis ta nagu näitleja laval, s. t. imiteeris tema häält, matkis tema liigutusi ja näoilmet. Tema poolt öeldu ja kirjeldatu vahel on ulatuslik side. Paljud tema novellistidest, enne kui ta suvatses neid kirja panna, olid juba suusõnaliselt täiesti valmis. Paljud tema memuaaride leheküljed olid mõeldud ettelugemiseks, ja kui ta neid kirjutas, kuulis ta selgelt, kuidas kõlab tema kui autori hääl. See määraski ära tema stiili. Ta tundis suurepäraselt rahvakõnet ning säilitas kogu eluaeg mälus palju vene ja ukraina talupoegade tabavaid väljendusi, mida ta oli kuulnud lapsepõlves ja samuti siis, kui rändas mööda Volga- ja Dnepri- äärseid külasid. Tema keel on suurepärane plastiline, värske, väljendusrikas ja omapärane. Mitte alati ei alistu
käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõneleda; laps opib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga; 3) Suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust möistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse z^ anriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemsihuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 4) Õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi(häälikupikkuse eristamine, sönade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevusega seostatult; 5) Mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps:
köstreid ja koolmeistreid ette valmistada. Riigi poolt oli õpilastele värske leib. Seminaris kasutas Forselius uusi õppemeetodeid.Oma nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Kuni Forseliuseni õpetati lugemist kirikuraamatuist. Senine eestikeelne kirjasõna täitis kiriku tarbekirjanduse ülesandeid. "Kodu- ja kirikuraamatut" kasutasid köstrid, mõisa- ja perevanemad ettelugemiseks ning koduste palvetundide sisustamiseks. Kuid nimetatud jm. Kirikuraamatud ei vastanud kooliõpetuse eesmärkidele keeleliselt, metoodiliselt ega trükitehniliselt. Forseliuse pakutud uus õppeviis eeldas, et igal õppijal oleks oma isiklik ja kõigil ühesugune õpperaamat. Noor Forselius alustas kõigepealt aabitsa kirjutamisest, sest sellest sõltus lugemaõpetamise edukus. Aabitsast kui kõige arvukamast ja odavamast rahvaraamatust olenes ka parandatud kirjaviisi laiem
J. London ''Valgekihv'' *spordilood – mõned spordilood on tihti metafoorid saavutamisele, eluvõitlusele, eesmärkide täitmisele *seikluslood – neid iseloomustab pinge, ohud, dramaatilisus, risk, ootamatused *kriminaal – ja detektiivilood Lasteluule on adresseeritud peamiselt nooremale lapsele Eesmärk on sõna kaudu ilu tunnetamine, ka kunstilise sõnakasutuse õppimine Keele võimaluste ja mitmetähenduslikkuse tajumine ja kasutamine Mõeldud nii ettelugemiseks kui ka iseseisvaks lugemiseks Luulele iseloomulikud tunnused: siirus, intiimsus, emotsionaalnsus Lasteluuules on palju vigurdamist, sõnadega mängimist ja lõbu Olulised poeetilised põhimõtted: kõla(rütm, kordus ja riim), lugu ja sümbolid(kujundid) Oluline tasand on õpetlikkus või maailma tutvustamine ja selle eest hoiatamine Eesti lasteluule eelkäija on rahvaluule
salakaril» (1974), «Käbi käbihäbi» (1977) ja «Padakonna vada» (1985). Sisaldab vahvaid ja kergesti loetavaid ja hästi riimuvaid luuletusi. Eriti meeldivad selle raamatu puhul illustratsioonid, mis lihtsalt kutsuvad seda raamatut lugema ja sirvima. Eriti meeldisid luuletused: Pada ja Katel- lastele lugemiseks seoses käitumisega ja tunnetega Kägu ja tigu- lihtsalt vahva ettelugemine Naljalammas- sobib kadripäeval ettelugemiseks Röövpoiss-saab lastele lugeda seoses käitumisega Peep ja sõnad Illustreerinud Kristiina Reineller See trükitähtedega -raamat jutustab sellest, kuidas Peep oli suvel vanaema ja vanaisa juures maal. Sellest kuidas ta jäi mõnikord sõnadega kimpu ja kuidas ta viimaks hakkas sõnadest õigesti aru saada. Tuttavad, aga ritta pannes tähendavad mõnikord hoopis midagi muud, kui Peep alguses arvab.
Kuigi ta ei suuda värvuste nimetusi veel meelde jätta, oskab ta neid arvatavasti juba ära tunda. Anna talle hunnik värvilisi klotse, hoia näiteks punast klotsi käes ja ütle: "Otsi välja teine sama värvi klots". · Vasta lapse küsimustele täpselt ja selgelt Uuringud näitavad, et selles vanuses lapsed esitavad küsimusi peamiselt faktide, mitte niivõrd tunnete kohta, täiendades sel viisil oma teadmisi. Seepärast anna lapsele alati ammendav vastus. · Vali ettelugemiseks pingsamat kaasamõtlemist nõudvad jutud. Laps on valmis kuulama keerukama ülesehituse ja suurema tegelaste arvuga lugusid. Vali raamatud, mis on huvitavad ja lapse mõistmisvõimele jõukohased, siis on tema huvi kindel. · Selgita lapsele asju. Nüüd on ta selles vanuses, mil hakkab tekkima arusaam ühe või teise käitumisviisi eesmärgist ja vajalikkusest. Kui käitumisreeglid lahti seletada, järgib ta neid meelsamini.
Oli kriitiline ordu suhtes. Liivimaa vanem riimkroonika (12 017 täisriimis värsirida) 13.sajandi teise poole(1290) tundmatu autori tähtsaim jutustav allikas, kus tegevus hõlmab aastaid u 1180-1290. Esmakordselt ilmus aastal 1817. See on ordukroonika, mis kirjeldab Saksa ordu Liivimaa haru sõjakäike oma zanri nõuete kohaselt. Tellimustöö kontseptsioon on täiesti ordukeskne ja tõenäoliselt on ordu juhtkond selle heaks kiitnud. Kroonika oli määratud ,,lauluraamatuna" ettelugemiseks orduvendade söömaaegadel ja täitis nii kasvatuslikke ülesandeid. Eestlastesse ja liivlastesse suhtutakse kui reeturitesse. Sisu ei saa tõsiselt võtta, sest kui nn arv ei riimunud järgmise reaga, siis pandi see arv, mis riimuks. Liivimaa noorem riimkroonika (1315-1348) (14saj)- samuti Liivi ordut ülistav ametlik teos, milles ei leia armu välisvaenlased- venelased ja leedulased ega ordu rivaalid Vana-Liivimaal. Kroonika sisaldab andmeid Jüriöö ülestõusu kohta. 1956 Sulev Vahtre
Talupojad olid küll kirjaoskamatud, kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides. Õppetekstidena kasutati peamisel tantiikautorite teoseid, mdia kirjutati ümber ja millele lisati põhjalikd seletused. Kirjutati Platoni ja Aristotelesest. Lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks, neile pakkusid suurt huvi pühakute elulood ehk hagiograafia. Pühakute austamien oli väga levinud. Igal piirkonnal oli tavalislet oma jumal. Pühakute elulood olid kirjutatud rahvale ettelugemiseks. (pühak alustas vara vaga elu, hülgas ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri märtrisurma või palavalt armastatuna) f) Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Konstantinoopol säilis suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega säilis. 9 saj algas uus tõus.Bütsantsi kakudu toimus kaubavahetus erinevate riikdie vahel ja seal võeti suur kasum. Kaubasidemed ulatusid araabia maade vahenudsel indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Jõgesid
vaimustus Longose teosest. 94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5)? Kreeka ja Rooma kirjandust ühendab mitmeid iseloomulikke jooni. Mõlemad eelistavad kirjutada suuliste tekstide põhjal, mõlemast on säilinud vaid murdosa, lisaks ilukirjandusele eksisteeris ka faktidel põhinev kirjandus, mõlemad on mõeldud suurele publikule ja valjusti ettelugemiseks. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist vähemalt üks autor. 1) Vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr, sel perioodil tegelesid roomlased peamiselt sõdimisega ning olulisi autoreid pole teada. 2) Arhailine ajajärk (240 81 eKr) Livius Andronicus, Plautus 3) ,,Kuldne" ajajärk (81 eKr 14 pKr) Vergilius, Ovidius 4) ,,Hõbedane" ajajärk (14 117) Tacitus, Iuvenalis
Kujundus jätab vastajale üldmulje uuringust ühe silmapilgu jooksul tehakse järeldus ankeedi täitmisele kuluva aja kohta ning kas tegemist on asjatundja poolt koostatud küsimustikuga (korrektselt reastatud jms). Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et lahtiste vastustega küsimuste puhul tuleb vastajale jätta piisavalt ruumi. Samuti tuleb hoolikalt läbi mõelda küsitletava jaoks mõeldud käitumisjuhised (nt. jätka küsimusega nr. 6...) oleksid selgelt eristatud vastajale ettelugemiseks mõeldud tekstist ja küsimustest. Küsimustiku testimine Küsimustikku tuleks kindlasti testida, kui tegemist on esmakordselt antud teemal läbiviidava uuringuga või kasutatakse võõras kultuuriruumis. Soovituslikult peaks test- ehk pilootuuringus osalema 10% tegelikust valimist. Eeltestimisel kasutatakse põhiliselt personaalintervjuud, mille abil saab kõige hõlpsamini väljatöötatud küsimuste kohta tagasisidet. Andmetöötlus
annaabi.ee 
