a oma ülesandeks ka vabaõhumuuseumi rajamise. Idee said Eesti haritlased Skandinaavia ja Soome vabaõhumuuseumide külastamisest (Rootsis oli vabaõhumuuseum (Skansen) rajatud 1891, Norras 1897, Taanis 1901, Soomes (Seurasaari) 1909). 1925 - 1931 tegutses Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumi Ühing ja päevakorrale kerkis muuseumi loomine pealinna. Vabaõhumuuseumi tulevast ekspositsiooni propageerisid ning kavandasid 1920. ja 1930. aastail ka Eesti Rahva Muuseumi etnograafid I. Manninen, F. Linnus ja G. Rank. Muuseumi praktilise rajamiseni ei jõutud. Tallinnas oleks pidanud Pirita park-muuseum alustama tööd 1. juulil 1941, kuid algas sõda. 1950. aastast alates tõstis vabaõhumuuseumi rajamise päevakorrale Arhitektide Liit eesotsas K. Tihase ning A. Kasperi, H. Armani, G. Jommi ja teistega. Konkreetsemad ettevalmistustööd algasid 1956. a, seekord Kultuuriministeeriumis. Organiseerivates komisjonides tegutsesid lisaks nimetatutele arhitektid F. Tomps ja I
Nende riikide paljususe ja töö liigse mahukuse tõttu olen otsustanud ülevaate anda vaid huvitavamatest (mõnel juhul lausa seikluslikest ja naljakatest) iseseisvumistest. Iseloomustamiseks valisin seega Samoa, Paapua-Guinea, Nauru, Saalomoni saared, Tuvalu ja Vanuatu. 1. Okeaania Okeaania on poliitiline ruum, mis koosneb 14 iseseisvast riigist, millest vaid Paapua Uus- Guineal on oma naabriga maapiir. Ajaloolased ja etnograafid loevad Okeaania koosseisu saared, mis asustati esmalt Aasiast pärit paapua ja austroneesia keelerühmade kõnelejatega. Okeaania regiooni piirideks arvatakse loodes Mariaani saared, kirdes Havai saared, lõunas Uus-Meremaa, läänes Lääne-Karoliinid ja Uus-Guinea ning idas Lihavõttesaar. Enamus Okeaania riikidest on majanduslikult halval järjel ja paljud ka poliitiliselt sõltuvad. Teistele riikidele (Uus-Meremaa, Austraalia ja endised koloniaalmaad (Prantsusmaa ja
KORDAMISKÜSIMUSED ,,EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I" NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused. 1. Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka). 1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne)
tehnoloogiaga. Sealjuures oli õpetamine ja õppimine protsessis tihedalt põimunud · Eesmärk loeti saavutatuks siis kui protsess lõppes omandatu avaliku demonstreerimisega eksami või katsega. Üldiselt oli tolleaja kasvatuses tähtsal kohal karistamine ning hirmutamine, kuid karistamise all ei peetud silmas füüsilist karistamist, vaid noomimist ning äärmisel juhul paaripäevast paastu. Argust peeti suureks puuduseks ja enamasti said karistada arad lapsed. Etnograafid julgevad arvata, et tolleaegsete ja tänapäevaste loodusrahvaste vahele saab tõmmata mitmeid võrdusmärke ning seetõttu väidavad nad, et arvatavasti olid ka iidsetel aegadel lapsed hõimudes üsna karistamatud ning vanemate autoriteet neile peale ei hakanud. Lapsed õppisid eeskujudest matkimise ja jäljendamise kaudu. Sugukonnad hoidsid väga kokku ning lähedaste toetus ja usaldus oli sajaprotsendiline. Muinasperioodil sai tähtsaks kõneosavuse areng .
Enne kui kerkis esile üldse antropoloogia kui selline, tegelesid etnograafid pildistamisega kui uurimise läbiviimise vahendiga. Antropoloogid tegid filme ja fotosid eesmärgiga päästa etnoloogiat ja salvestada järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Liivakivipaljandil teostatakse Perssoni lõhiksambla (Lophozia perssonii) seiret. Leiukoht registreeriti 19.06.2006. Viimane sissekanne on tehtud 18.07.2012. (Keskkonnainfo 2012) 1.7.2. Huvigrupid Geoloogid, paleontoloogid, looduseuurijad ja loodushuvilised - Tori põrgu on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Rahvapärandi, koduloo uurijad ja etnograafid - Tori Põrguga on seotud palju rahvajutte ja legende. Selle uurimine aitab paremini mõista vanade eestlaste kombeid, tavasid ja uskumusi. Turismiasutused - Tori Põrgu loob Torile koos oma lugudega kohavaimu. See on väga heaks reklaamiks turismiettevõtetele, kes saavad enda teenuseid siduda Põrgu ja Vanapagana looga. 10 Kohalikud kaupmehed ja ettevõtjad - vaatamisväärsus toob Torisse läbisõitjaid ja rahvast
3. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momenti (Denzin & Lincoln) Kvalitatiivsete meetodite praktika ja metodoloogia arengulugu Kvalitatiivse uurimuse üheksa momendi on verstapostid metodoloogia arengus Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide kooseksisteerimisest 1. Traditsiooniline etnograafia 20nda sajandi algusest kuni teise Maailmasõja alguseni. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid: Bronislaw Malinowski – kaugete kultuuride avastamine Teoreetiline baas: positivism, funktsionalism Põhiline eesmärk: kaugete kultuuride ‘objektiivne’ kirjeldus lääne inimesele Samal ajal Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafiat ja interpreteeriva sotsioloogiat Areneb sümboliline interaktsionism kui teoreetiline raamistik etnograafilise metodoloogia jaoks sotsioloogias 2. Modernism II. Maailmasõja järgne aeg kuni 1970ndateni
kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt", mida ajaloolased ja etnograafid kasutavad tänapäevani. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal. Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv
☼ asjad: peegeldavad inimeste vahelisi suhteid või asjade suhtes (ainevahetus) ☼ erinevad tähendused erinevatel aegadel Arjun Appadurai (kogumik) ☼ asjade aktiivne tahk, oma ühiskondlik elu, kuidas mõjutavad inimeste argielu ☼ vaadata asjadele aja dünaamikas ☼ saame uurida asju kui inimesi (biograafia), populaarsed/tähendused; asjade biograafia ☼ kuidas saab kirjutada ajalugu esemete põhjal võimalused: ☼ allikate laiendamine ☼ arheoloogid, museoloogid, etnograafid ☼ argielu aspektid ☼ interdistsiplinaarne koostöö ☼ mineviku inimeste tava käitumist Daniel Roche (sünd. 1935) ☼ varauusaja materiaalne kultuur, teosed enne pööret ☼ 18. - 19. saj Prantsusmaa argikultuuri uurimine (hobukultuur) ☼ “Välimuse kultuur: riietuse ajalugu” (17 - 18. sajandil): nii madal, kui kõrgkiht, nii maal, kui Pariisis ☼ riietumine peegeldas sotsiaalseid norme, peab peegeldama sugu, seisu ☼ riietus kui oma identiteedi näitamine
Tõendatavus (confirmability) Triangulatsioon Refleksiivsus 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng Kvalitatiivse uurimuse üheksa momenti on verstapostid meetodite/metodoloogia arengus. Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone. Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide koos eksistentsist. 1) Traditsiooniline etnograafia. 20 saj algus II ms algus. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid, Malinowski. Positivism, funktsionalism. Kaugete kultuuride ,,objektiivne" kirjeldus lääne inimesele. Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafia ja interpreteeriva sotsioloogia 2) Modernism. II maailmasõja järgne aeg 70ndad. Positivistlik realism ja naturalism vaatlus kui dokumenteerimise viis. Loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete
Völkerkundeks nim kui uuriti teisi rahvaid, mitte sakslasi. Etnoloogia termin on saanud valitsevaks distsipliini nimiks, 1960. sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus
Eelkõige huvitas neid kohalik usund, et näidata sellega võrreldes kristluse paremust. Kui nt kohalikel puuduvad algselt kristlikud terminid, siis neid arendati nende usundi põhjal, nende ettekujutuse abil, põhjal. Hoida ära mõttetuid arusaamatusi. Uurisid ka väga materjaalseid asju. Nt kristlik tegevus on põlluharimine ja püüdsid seda igale poole juurutada. Osa esimesi antropolooge olid ka koloniaalametnikud ja misjonärid. Etnograafid on eelkõige pühendunud oma rahva uurimisele, antropoloogid üldiselt mingi kauge rahva uurimisele. Eksootikahõng. Etnoloogid on aga lihtsamad. Tänapäeval on see asi kokku sulandunud. Lihtsalt meetodid on teised. 2 Laias laastus tegeletakse samade asjadega. Enam ei ole algset motivatsiooni, et peab nt oma rahvust elu eest promoma. Mis ühendab kõiki inimesi maailmas? Miks kõik inimesed võivad olla uurimisobjekt? Kuni 19
informatsioonile – selle materjali näitamine tuleb enne kokku leppida aborigeeni liidritega. Nt ka surnu austamisega võib rikkuda tabusid – nt ei tohi näidata surnut, ka selle inimesega seotud laulud, tantsud ja asjad ei tohiks olla nähtavad selle inimese lähisugulastele. Selline privaatsuse rikkumine võib toimuda kohtades, mis on lääne inimeste jaoks täiesti tavaline. Suur oht põliselanike näitamisel on et neid kiputakse näitama eksootilise võõrana, seda tuleks vältida. Etnograafid peaksid õppima tundma kohalikke ja info ei tohiks minna vastuollu kohalike põhimõtetega, lisaks sisule on oluline, kuidas infot esitatakse. Aborigeenid ei tee vahet fiktsioonil ja tegelikkusel – unenägu ja muinasjutt on tõesed. Televisoon sunnib aborigeeni küsima, kas tegemist on väljamõeldise või reaalsusega. Euroopa kontseptsioon aja kohta on vastuolus aborigeenide hooajalise ajatunnetusega. Aborigeenidel on ajataju hästi paindlik, asjade ärategemine sõltub
Noori, kes 1970- 1980. aastate algul kaitsnud kandidaadi töösid. 1985 Nõukogude Eesti töölisklassi ajalugu (vene keeles) mitu käsikirja Nõukogude Eesti talurahva ajaloosy. Talurahvast pidi II-IV köites leidma, II köide 1980. aastate alguses valmis aga pidi teist köidet I osa valmis aga ei jõunud õigeks ajaks täiesti valmis, II jaosa kuni 1960. aastateni ja teha kuni kaasajani välja. Teised sekrtorid: skandinavistika, arheoloogia (Jaanits, Laul, Tõnisson, Lõugas). Etnograafid (Ants Viires, Gea Troska, Ene Mäsak, Ellen Kaur, Igor Tänarist). Seminar II 19.12.14 ENSV oli loodus 1952, 1957 Stalini ajal tsensuur karmim, mingitest teemadest ei saadud nii palju kirjutada. Uus ajalõik 1951-1957 kultuurilised ja majanduslikud edusammud hilisemas õpikus. Eestlastest kommunistid, kes tegutsesid enne II maailmasõda. 1956 isikukultuse hukkamõistmine NLKP 20 kongressil. Näidata ENSV ajalugu Nõukogude Liidu osana. Eesti Ajalugu Noorsoole säiltada
Selle seisukoha kõige tulihingelisemad propageerijad ja toetajad olid Diderot ja Rousseau, kes väitsid, et inimesed on sünnipäraselt head, kuid kultuur kallutab nad õigelt teelt kõrvale. Mingil määral on iga kultuur etnotsentriline, vastandab end teistele ja peab end mingis suhtes paremaks. Ka tänapäeva uurijad ei ole eelarvamustest vabad. Positiivne selles on tõik, et erinevate eelarvamustega teadlased, nende hulgas ka aafriklastest etnograafid ja psühholoogid, uurivad erisuguste kultuuride inimeste mõtlemist. Järgnevalt ajalises järjestuses ülevaade mõtlemise ajaloolise arengu ja kultuurierinevuste käsitlustest ( Tulviste 1984: 12-15). 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. 3
Nt ka surnu austamisega võib rikkuda tabusid nt ei tohi näidata surnut, ka selle inimesega seotud laulud, tantsud ja asjad ei tohiks olla nähtavad selle inimese lähisugulastele. Selline privaatsuse rikkumine võib toimuda kohtades, mis on lääne inimeste jaoks täiesti tavaline. Suur oht põliselanike näitamisel on et neid kiputakse näitama eksootilise võõrana, seda 29 tuleks vältida. Etnograafid peaksid õppima tundma kohalikke ja info ei tohiks minna vastuollu kohalike põhimõtetega, lisaks sisule on oluline, kuidas infot esitatakse. Aborigeenid ei tee vahet fiktsioonil ja tegelikkusel unenägu ja muinasjutt on tõesed. Televisoon sunnib aborigeeni küsima, kas tegemist on väljamõeldise või reaalsusega. Euroopa kontseptsioon aja kohta on vastuolus aborigeenide hooajalise ajatunnetusega. Aborigeenidel on ajataju hästi paindlik, asjade ärategemine sõltub konkreetsest
Tal ei olnud nina, kuid silmad olid suured ja mustad ning riietus sarnanes rohelise maonaha kostüümiga. Teda võeti kui Jumalat ning talle toodi andamit. Inimene ei rääkinud millestki, vaid näitas oma pikkade sõrmedega teava poole. Ühel päeval aga lendas kohale teine ( punane ) kera. Sellesse see tundmatu kadus ja lehvitas pügmeedele oma pikkade sõrmedega. Ilmselt oli see hüvastijätu komme. Kuid pügmeed arvasid selle peale, et Jumal tuleb veel kunagi tagasi. Etnograafid oletasid, et lendavad ,,tulekerad" olid tegelikult maavälise päritoluga kosmoselaevad ja ,,Inimene" oli tulnukas. Selline järeldus on ilmne. Nad arvasid seda toimuvat umbes 600 aastat tagasi. Nazca kõrb asub Peruus. Lennuki piloodid on märganud kõrgelt, et seal eksisteerivad lennuvälja stardirajad, mis on iidvanad. Kuid mäestikes, mis asuvad kõrbest eemal, on võimalik kohata hiigelsuuri jooniseid. Näiteks seal on näha nelinurgad, mille sees on ringid. Ringide sees on
Tal ei olnud nina, kuid silmad olid suured ja mustad ning riietus sarnanes rohelise maonaha kostüümiga. Teda võeti kui Jumalat ning talle toodi andamit. Inimene ei rääkinud millestki, vaid näitas oma pikkade sõrmedega teava poole. Ühel päeval aga lendas kohale teine ( punane ) kera. Sellesse see tundmatu kadus ja lehvitas pügmeedele oma pikkade sõrmedega. Ilmselt oli see hüvastijätu komme. Kuid pügmeed arvasid selle peale, et Jumal tuleb veel kunagi tagasi. Etnograafid oletasid, et lendavad ,,tulekerad" olid tegelikult maavälise päritoluga kosmoselaevad ja ,,Inimene" oli tulnukas. Selline järeldus on ilmne. Nad arvasid seda toimuvat umbes 600 aastat tagasi. Nazca kõrb asub Peruus. Lennuki piloodid on märganud kõrgelt, et seal eksisteerivad lennuvälja stardirajad, mis on iidvanad. Kuid mäestikes, mis asuvad kõrbest eemal, on võimalik kohata hiigelsuuri jooniseid. Näiteks seal on näha nelinurgad, mille sees on ringid. Ringide sees on
Tal ei olnud nina, kuid silmad olid suured ja mustad ning riietus sarnanes rohelise maonaha kostüümiga. Teda võeti kui Jumalat ning talle toodi andamit. Inimene ei rääkinud millestki, vaid näitas oma pikkade sõrmedega teava poole. Ühel päeval aga lendas kohale teine ( punane ) kera. Sellesse see tundmatu kadus ja lehvitas pügmeedele oma pikkade sõrmedega. Ilmselt oli see hüvastijätu komme. Kuid pügmeed arvasid selle peale, et Jumal tuleb veel kunagi tagasi. Etnograafid oletasid, et lendavad „tulekerad“ olid tegelikult maavälise päritoluga kosmoselaevad ja „Inimene“ oli tulnukas. Selline järeldus on ilmne. Nad arvasid seda toimuvat umbes 600 aastat tagasi. Nazca kõrb asub Peruus. Lennuki piloodid on märganud kõrgelt, et seal eksisteerivad lennuvälja stardirajad, mis on iidvanad. Kuid mäestikes, mis asuvad kõrbest eemal, on võimalik kohata hiigelsuuri jooniseid. Näiteks seal on näha nelinurgad, mille sees on ringid. Ringide sees on
annaabi.ee 
