Sisepoliitiline areng 1920.aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused
Eesti Tööerakond (ETE). Otto Strandman, Ants Piip, Juhan Kukk. Liikmeskond: väikekaupmehed, riigiametnikud, kooliõpetajad. Eesmärk: sotsiaalsed reformid. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV). Eraldus 1923 Tööerakonnast. Rudolf Penno, Oskar Köster, Otto Tief. Uuspõllumehed. Eesmärgid: põllumajanduse eelisarendamine, võrdsed võimalused põllumeestele. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (kuni 1925 sotsiaaldemokraatlik, ESTP). Parem tiib: August Rei, Karl Ast; vasak tiib: Mihkel Martna, Nigol Andresen, Aleksander Jõeäär. Eesmärk: sotsialism ehk sotsiaalsed reformid läbi parlamendi. Suurim erakond. Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP) ehk isesotsid. 1920: esseerid + ESTP vasak tiib. Lõhenes 1922. 1925 ühines ESTPga. Eesti Tööliste Partei (1926–1930). Vähemusrahvuste parteid: Baltisaksa Erakond, Vene Rahvuslik Liit. Rootslased said paaril
a Kristlik Rahvaerakond- see ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Eesti poliitikaelu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond- eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. 1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP)- seadis oma ülesandeks sotsialisimi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks oli saavutada enamus palamendivalimistel ning viia Riigikogus läbi seadused sotsiaalsete ümberkorralduste kohta. Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920.a novembris vormiliselt iseseisvunud Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Eestis oli selle tegevus keelatud, seetõttu olid sunnitud tegutsema põranda all. Pisirühmitused, nagu Majaomanike Liit, Üürnike Liit, Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit,
Partei I kongressil 1917 oktoobris sai Reist Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomitee liige ja esimees. August Rei oli nii partei teoreetik kui selle mõõdukama enamussuuna juhte, pooldades osalemist koalitsioonivalitsustes. Rei oli mitmete sotsiaaldemokraatlike vaadetega väljaannete ilmumise algataja ja kaasautor. Ühtlasi oli August Rei ESDTP ajalehe "Sotsialdemokrat" asutajaid ja esimene peatoimetaja, aastatel 19271928 koos Erich Joonasega ka ESTP ajalehe "Rahva Sõna" peatoimetaja. Aastatel 19061907 toimetas Rei VSDTP põrandaaluse ajalehte "Sotsialdemokrat". Sel ajajärgul oli ta ka ajalehe "Punane Lipp" toimetaja ning tegi kaastööd pahempoolsele legaalsele ajalehele "Hommik" Tartus. 19121913 oli August Rei vabatahtlikult Vene sõjaväes sundaega teenimas. Sõjaväest vabanes ta tagavaraväe lipnikuna ning asus sama aasta sügisel tööle advokaadina Viljandis, kuhu jäi 1914. aastani
· Vaikiv ajastu sügis 1934. suleti vabadussõjalaste liidud, alustati riigi valitsemise põhjalikku ümberkorraldamisega · Presidendiks sai K.Päts aprill 1938. Eesti Vabariigi esimene president 2.Nimetage 5 poliitilist erakonda EV-s 20.aastatel. · Põllumeeste kogud - K.Päts · Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson · Eesti Tööerakond O.Strandmann · Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei(ESTP) A.Rei · Asunike Koondis O.Köster 3.Võrrelge Eesti põhiseadusi. 1920. aasta P.S. 1934. aasta P.S. Riigipea ametinimetus Riigivanem president Parlamendi liikemete arv 100 120 Parlamendi valimisviis Proportsionaalne Majoritaarne Kelle ees vastutas valitsus Riigikogu ees Presidendi ees
· maale jõudis elekter · peamised väliskaubanduse partnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, samuti Soome, Rootsi ja Läti · tööpuuduse likvideerimine · elatustaseme tõus 2. 1920. aastatel olid Eestis juhtival kohal kolm poliitilist erakonda: parempoolseimad erakond olid Põllumeeste Kogud (juht K. Päts), vanim partei oli Eesti Rahvaerakond (juht Jaan Poska), vasakpoolseim erakond oli Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ehk ESTP (juht August Rei) 3. Põhiseadused: Esimene põhiseadus (15.juuni 1920): · kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a) · seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline) · Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem peaminister, riigi esindamine · toimisid kohalikud omavalitsused
Nende põhjal on võimalik tuvastada ka endale sobivat õpistiili ja samuti sellega seonduvaid nõrkusi. Lähemalt vt McMillan & Weyers (2011: 102- 107). Seal on võimalik teha lühitest oma isiksusetüübi väljaselgitamiseks, lugeda endale sobiva õpistiili kohta ja teada saada seda, mida teha oma isiksusetüübiga seonduvate nõrkade külgede parandamiseks õppimise kontekstis. NB! Leidsin Tabelis 14.2 vähemalt 3 viga: 5. tüüp peaks olema ESTO (mitte ESTK), 6. ESTK (mitte ESTP), 7. ESMO (mitte ESMK)! Kes soovib teha põhjalikumat testi oma isiksusetüübi kindlaks tegemisel, neile soovitan veebipõhiseid teste: http://www.humanmetrics.com/cgi-win/jtypes2.asp või 2 https://www.16personalities.com/ Veebipõhised testid peaksid andma sama tulemuse, mis saate eelviidatud raamatus testi tehes, kuid võivad olla mõnevõrra täpsemad (nt kui raamatutesti põhjal ei suuda otsustada, kas olete näiteks
seadusandliku kogu enamuse kiuste ka ellu viia. 1923. aasta kogemus sundis riigikogu tõstma rahvaalgatuse tarvis vajaminevate allkirjade arvu, et edaspidi sarnaseid olukordi vältida, kus kerge vaevaga võiks algatada mõne seaduse muutmist rahva soovil. Riigikogu läks ennetähtaegselt laiali. II Riigikogu 7. juunist 1923 kuni 14. juunini 1926. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ESTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ESTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud) 14 rühmitust said parlamenti.Põllumeestekogud valimiste üldvõitjaks. Ohtlikuks kujunes kommunistide esiletõus. Rahvaerakonna ja ESDTP pooldajaskonna vähenemine. Drastiline
seadusandliku kogu enamuse kiuste ka ellu viia. 1923. aasta kogemus sundis riigikogu tõstma rahvaalgatuse tarvis vajaminevate allkirjade arvu, et edaspidi sarnaseid olukordi vältida, kus kerge vaevaga võiks algatada mõne seaduse muutmist rahva soovil. Riigikogu läks ennetähtaegselt laiali. II Riigikogu 7. juunist 1923 kuni 14. juunini 1926. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ESTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ESTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud) 14 rühmitust said parlamenti.Põllumeestekogud valimiste üldvõitjaks. Ohtlikuks kujunes kommunistide esiletõus. Rahvaerakonna ja ESDTP pooldajaskonna vähenemine. Drastiline
Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Tööerakonna liidrite hulka kuulusid Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. 1923. aastal eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Asunike Koondise juhtideks olid Oskar Köster, Rudolf Penno, Otto Tief. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP). ESTP-s kujunes välja kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset Mihkel Martna, Aleksander Jõeäärm Eruch Joonas. 3 Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920. aasta novembris vormiliselt iseseisvunud Eestimaa Kommunistlik Partei. Sisuliselt juhiti seda kui Kominterni sektsiooni Moskvast. Eestis oli selle tegevus keelatud, seetõttu oldi sunnitud tegutsema põranda all
80-235-21-228-pp Loendus 2 80-235-21-243-pp Loendus 2 80-235-21-31-ppp Loendus 2 80-235-21-96-ppp Loendus 2 ad22.eau.ee Loendus 2 adsl18732.estpak Loendus 2 kj-isdn1-31.estp Loendus 2 KN201.eau.ee Loendus 2 PE155.eau.ee Loendus 2 ppp256.estpak.ee Loendus 2 ppp268.estpak.ee Loendus 2 ppp280.estpak.ee Loendus 2 ppp311.estpak.ee Loendus 2 ppp3465.estpak
· ILE Intuitiivselt-loogiline ekstravert ("Otsija", ENTP) · SEI Sensoorselt-eetiline introvert ("Vahendaja", ISFP) · ESE Eetilis-sensoorne ekstravert ("Eluarmastaja", ESFN) · LII Loogilis-intuitiivne introvert ("Õiglane", INTJ) · EIE Eetilis-intuitiivne ekstravert ("Kasvataja", ENFJ ) · LSI Loogilis-sensoorne introvert ("Inspektor", ISTJ) · SLE Sensoorselt-loogiline ekstravert ("Marssal", ESTP) · IEI Intuitiivselt-eetiline introvert ("Lüürik", INFP) · SEE Sensoorselt-eetiline ekstravert ("Poliitik", ESFP) · ILI Intuitiivselt-loogiline introvert ("Kriitik", INTP) · LIE Loogilis-intuitiivne ekstravert ("Ettevõtja", ENTJ) · ESI Eetilis-sensoorne introvert ("Hoidja", ISFJ) · LSE Loogilis-sensoorne ekstravert ("Administraator", ESTJ) · EII Eetilis-intuitiivne introvert ("Humanist", INFJ)
tööstuses) hakkasid kogud kujunema Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond kõiki varakaid kihte esindavaks ja mõned pisiparteid; konservatiivseks erakonnaks. Sellele • vasakparteid - Eesti Sotsialistlik trendile tegi lõpu uue majanduspoliitika Tööliste Partei (ESTP) ja rakendamine, mille tulemusena võitis vasaksotsialistlikud rühmitused; erakonna- siseselt põllumajanduslik • vähemusrahvuste (baltisakslaste ja orientatsioon ning vähenes tööstus- ja venelaste) parteid. rahandusküsimustele pööratud Üheks mõjukaimaks erakonnaks
Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Parte- Euroopale tüüpiline sotsiaal-reformistlik partei, mis seadis oma ülesandeks sotsialismi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks oli saavutada enamus parlamendivalimistel ning viia Riigikogus läbi seadused sotsiaalsete ümberkorralduste kohta. Suure osa moodustasid neist tööstustöölised, aga ka muud vaesemad kihid nii linnast kui maalt. ESTP-s kujunes välja kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset-Mihkel Martna, Aleksander Jõeäär, Erich Joonas. 3 Esimene põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba selle kokkuastumisel. Pärast pikemajalisi eeltöid jõuti 15.juunil.1920.a konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti kõrgeimaks võimukandjaks rahvas
Luik 1 23 65 Vähk 1 32 54 Haug 1 43 76 Luik 2 33 64 Vähk 2 31 83 (empty) Haug 2 24 56 Luik 3 36 60 Vähk 3 42 51 Haug 3 27 50 port arvuti kuup algus tyhi lõpp kestus pts/6 kj-isdn1-14.estp 5.jaan 18:59 - 18:59 (00:00) pts/3 kj-isdn1-102.est 6.jaan 18:49 - 18:49 (00:00) pts/1 ad51.eau.ee 17.jaan 16:01 - 16:01 (00:00) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:09 - 14:23 (00:13) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:23 - 14:52 (00:29) ftp PE154.eau.ee 17.jaan 19:05 - 19:09 (00:04) pts/19 h170.energia.ee 23
· majanduslik tõus-sisepoliitiline stabiilsus · majanduskriis viis- valitsemiskorra muutmine- kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Riigi institutsionaliseerimine Eesti Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud (PK) - Päts 2. Rahvaerakond (RE) Tõnisson 3. Kristlik Rahvaerakond (KRE) Kukk 4. Eesti Tööerakond (ETE) Otto Strandman 5. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV) Otto Tief 6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) August Rei Jne... 5.2 Kommunismioht Viktor Kingissepp saabus Eestisse ning õhutab Eesti lihttöölisi streikima. Putsikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist. Terroriste juhiti Venemaalt, terrorirünnakud viis lbi Eesti kohalikud kommunistid. Peamised rünnakuobjektid olid: · Balti Jaam · Sõjaministeerium · Kasarmud · Toompea · peapostkontor 5.3 Põhiseaduslik kriis Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu: otsevalitav president- veto, RK
välispoliitika) Sisepoliitika Majandus välispoliitika · Mitmeparteiline · Põhiprobleem: · Põhiprobleemid: demokraatia liigne seotus tunnustus ja · Parteid: Põllumeeste Venemaaga julgeolek Kogud, Rahvaerakond, · Esialgne kurss · Saavutused: Tartu Tööerakond, ESTP, Venemaale ja rahu 1920, tunnustus illegaalne EKP suurtööstusele Antandi riikidelt, · Koalitsioonivalitsused ja kukub läbi vastuvõtt sagedased valitsuskriisid · Uus kurss(1924)- Rahvasteliitu 1921, · Parlamentaarne vabariik orientatsioon USA tunnustus 1922
kodanik pidi olema enne 24.02.1918 Venemaa kodanik; EW kodanik pidi olema sündinud EW territooriumil ja olema vastavate KOVde elanikeregistris. Sisuliselt kõik EW pinnal elanud inimesed said kodakondsuse. AK valimised rtoimusid 5-7.04 1919, ka rindel avati valimisjaoskonnad. Valimistulemused kõnelesid sellest, et vasakpoolne meelsus on rahav seas jätkuvalt populaarne (1917 esile kerkinud). Suurima esindatuse said sotsdemid Eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste partei ESTP (41 kohta 120st), 33,3%; teisele kohale Eesti Tööerakond 25%, 30 saadikut; Eesti sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) 7 kohta, Eesti Maarahva liit 8 kohta (olid väga pettunud, ainus pol ühendus, mis Saksa okupatsioonil sai legaalselt tegutseda, mitmed nimekad liidrid olid avaldanud seisukohti okupatsiooni ajal. ML oli andnud terve rea juhtivaid poliitikuid, kelle rollis iseseivuse sünni juures ei saa kahelda, nt Päts)
ainsaks eesmärgiks oli võidelda selle eest, et valitsus kinnitaks üüride ülemmäär, et omanikud ei saaks üüri hinda liiga kõrgeks tõsta. Said ühe saadiku koha. Valimisedtulemused: Valimiste võitjaks võivad pidada end Põllumeeste kogud- 22 parlamendi kohta. Teisel kohal on sotsiaaldemokraadid- 15 parlamendi kohta. Tööerakond sai ainult 12 kohta (Varem oli 22). Töörahva erakond ja Kristlik erakond said 8 kohta. Moodustati ESTP- Eesti Sotsialistlik Töölistepartei (1925. aastal). Konsolideerumispüüded Maailmavaatelt lähedased parteid Rahvaerakond ja Kristlik Rahvaerakond ja Rahvuslik-Vabameelne partei moodustasid Demokraatliku Liidu. II Riigikogu valitsus: II Riigikogu esimeheks sai Jaan Tõnisson. 1) Konstantin Pätsi valitsus- Sotsiaaldemokraadid jäid valitsusest kõrvale, sest nad ei tee koostööd kodanliku valitsusega. Konstantin Pätsil võttis 2 kuud aega, et
?
#Ir#k^%E5h&
")#w#O##@[[XU(8##SKJ##rseOdX###'G7k
5G####fqk#|#sX%f}1IM#$2o2?
#U`lH_^T#?#rPo##3Uy
Juhtideks: Jaan Tõnisson, Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti Tööerakond - sotsiaalne partei. Ühendas väikekodanlust. Eesmärk tõsta keskkihtide elujärge. Juhid: Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. Asunike koondis - eraldus 1923 Tööerakonnast. Ühendas väikemaapidajaid (asundus talude omanikke). Nõuti (väike) põllumajanduse eelisarendamist. Juhid: Oskar Köster, Rudolf Penno, Otto Tief. VASAKPOOLSED Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) - sotsiaal-reformistlik partei. Eesmärgiks kehtestada sotsialism rahulikul teel. Ühendas endas vaesema elanikkonna. Kujunes kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset esindasid Mihkel Martna, Aleksander Jõeäär, Erich Joonas. Eeestimaa Kommunistlik Partei (EKP) - ühendas enamlasi (polsevikke). Sisuliselt oli see Komiterni sektsioon, mida juhiti Moskvast. Eestis oli EKP keelatud ja tegutses põranda all. Juhtideks olid Jaan Anvelt,
1-kohalised fraktsioonid). Sellise valimiskünnise põhjus oli eelkõige vähemusrahvustes, kes olidki tavaliselt saanud 2-3% toetusest. Muudatused avaldasid kohe ka mõju Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. III RK valimistel kandideeris 14 nimekirja, neist pääsesid parlamenti 10, kõik vanad tuntud tegijad (võib rääkida vaid vasaksotsialistidest, kes olid teise nimega endised sotsid). ESTP 24 kohta (kõige rohkem). Nende edu oli tingitud sellest, et kommunistidele pöörati selg; sotsialistide ühendamine. Endised kommunistidele hääle andnud kodanikud andsid nüüd oma hääle neile lähedasemetale. Järgmiseks Põllumeestekogud (23), Asunike Koondus – nimekrijad kogu Eestis (14), Tööerkond (13), Rahvaerakond (8), Vasaksotsialistid (6), Kristlik Rahvaerakond (5) – tsentrumierakonnad tegid läbi pideva languse. 1923 oli nende algatusel toimunud
aastatega, oli siiski 3 uut tegijat märkimisväärne erinevus. Selleks ajaks oli alustanud tegevust ka Vabadussõjalaste liikumine. Ei tohi ära unustada ka kommunistlikku liikumist, mis püüdis tõmmata enda poole rahuolematuid töölisi. Süvenev rahulolematus senise valitsusviisiga. Valimistulemused: Ühinenud Põllumehed võisid pidada end võitjateks - 42 kohta parlamendis, teiseks platseerus Rahvuslik Keskerakond 23 kohaga ja ESTP e sotsialistid 22 kohta. Agraarerakonna toetus näitas läbi valimiste kasvutendentsi. 3-4% muudatust eelnevast parlamendist. Pisierakondade marginalieerumine jätkus - 3 suurt erakonda tähtsad. Riigikogu esimeheks ja sekreätiks ÜP, esimese abi ja esimese abisekretäride koht Rahvuslikule Keskerakonnale ja teise abi ja teise abisekretäri koha said sotsiaaldemokraadid. 20. juunil 1932 astus Riigikogu V koosseis kokku. Kuigi tundub, et valikuvõimalus
annaabi.ee 
