Enne kirjutama asumist peaks teadma! Sellise skeemi järgi saab kirjutada keskmiselt korraliku kirjandi! Selleks, et saada rohkem kui 70 punkti, peab kirjutaja järgima küll skeemi, kuid olema isikupärane, näitama oma eruditsiooni, lugemust, haritust ja loogilist arutemisoskust. Loomulikut tuleb osata õigekirja! Kirjandi kirjutamise õppimine sarnaneb võõrkeele õppimisega: õpetaja abiga õpitakse selgeks sõnad ja grammatika, vestlemise ja igapäevase suhtlemise oskust tuleb aga igaühel endal arendada. Enne kirjutama asumist peaks teadma! · Lõikude ja lausete pikkus kirjandis võib olla individuaalne. Juhendis antud numbrid on vaid soovituslikud.
suhtes on sul isiklikke kogemusi. 14. Alusta mõtete kirjapanekust, siis reasta need, viska üleliigne välja ja alles seejärel hakka kirjutama. 15. Kui oled teema valinud, siis piiritle see, jälgi, et püsid teemas. Antud teemade hulgas on kahesuguseid SULETUD TEEMAD (piirid täpselt paigas) ja AVATUD TEEMAD (õpilasel endal tuleb piirid määrata). Viimase puhul tuleb püüda tabada teema keskpunkti. Esitatud teeside tõestamisel demonstreeri oma eruditsiooni (samas ära sellega ka liialda) · Näited kirjandusest · Näited elust, ka enda kogemusest · Ajakirjandusest · Ajaloost · Võõrkeelsed väljendid · Aforismid, sententsid · Vanasõnad · Filosoofia · Muusika, kunst · Hoidu liigsest päevakajalisusest ÄRA ESITA OMA VÄITEID ABSOLUUTSETE TÕDEDENA Kui alustad mustandi parandamist, pööra tähelepanu järgnevale: 1. sõnakordused 2. koma kui ja nagu ees 3
Et aga autoriteetide kommentaaridest oli sageli üpris raske aru saada, siis tuli neid omakorda kommenteerida ja seletada. Nii kujunesid välja kommentaaride kommentaarid. Selgitades Piibli tekstide tõelise mõtte, peaksime saama eksimatud vastused kõigile küsimustele. Iga keskaja õpetlane tsiteeris Piiblit ja kirikuisasid ning suurem osa filosoofilis teoloogilistest teostest ongi kirjutatud kommentaaride vormis. Keskaja õpetlast hinnati eruditsiooni, mitte aga loomingulisuse eest. Ke sk a ja fi l os oofi a õpe tl ik k us ja k as va tus l i k k us Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid kas jutlustajad või ristiusuõpetajad koolides ja ülikoolides (alates 12. sajandist). Paljud teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. Keskaja õpetane pidas oluliseks teha midagi selgeks õpilastele ja tulevastele põlvedele. Õpetlane oli eelkõige õpetaja ning see tingis ka suure tähelepanu loogika probleemidele.
Lõigu ülesehitus *Iga lõik peaks algama 1-2 lauselise väitega, mis peab olema seotud probleemlausega. Kas seda siis kinnitama, vastu vaidlema või selle erinevaid külgi esile tooma * Pärast väidet peaks järgnema 3-4 lauseline arutlus ja 2-3 lauseline näide (järjekord pole oluline) *Lõigu peaks lõpetama 1-3-lauseline järeldus, mis kinnitab väidet ja ühtlasi juhatab lugeja järgmise lõigu juurde Näited *Peavad olema mitmekesised ja demonstreerima kirjutaja eruditsiooni ja lugemust *Hea on tuua näiteid ilukirjandusest, meediast, poliitikast, ajaloost, aga võib ka vihjata lugemisülesannete tekstidele. *Kindlasti ei sobi tuua näiteks umbmääraseid näiteid „Olen kuskilt kuulnud“ või „Vanaema rääkis..“ *väldi faktivigu Kokkuvõte *3-5 lauset pikk, vastus probleemile, järeldus *Kuna elus pole kõik probleemid lahendatavad, võib kokkuvõttes ka tõdeda, et ühest lahendust probleemile pole NB! *Kokkuvõte peab loogiliselt tulenema arutlusest
tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse eestvedaja. Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast vabanemist 1906 oli ta kuni 1917 aasta kevadeni poliitiline pagulane elades Soomes, Pariisis, Saksamaal, Belgias, Šveitsis ja Peterburis. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning omandas väljapaistva kirjandus- ja kultuurialase eruditsiooni ning mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi, rajas kirjandusühingu ”Siuru” 1917, asutas ja toimetas kirjanduslikke ajakirju ”Odamees” (1919), ”Ilo” (1919–1921) ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901
tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse eestvedaja. Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast vabanemist 1906 oli ta kuni 1917 aasta kevadeni poliitiline pagulane elades Soomes, Pariisis, Saksamaal, Belgias, Šveitsis ja Peterburis. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning omandas väljapaistva kirjandus- ja kultuurialase eruditsiooni ning mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi, rajas kirjandusühingu ”Siuru” 1917, asutas ja toimetas kirjanduslikke ajakirju ”Odamees” (1919), ”Ilo” (1919–1921) ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901
tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse eestvedaja. Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast vabanemist 1906 oli ta kuni 1917 aasta kevadeni poliitiline pagulane elades Soomes, Pariisis, Saksamaal, Belgias, Šveitsis ja Peterburis. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning omandas väljapaistva kirjandus- ja kultuurialase eruditsiooni ning mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi, rajas kirjandusühingu ”Siuru” 1917, asutas ja toimetas kirjanduslikke ajakirju ”Odamees” (1919), ”Ilo” (1919–1921) ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901
Seotus religiooniga: * Philon Aleksandriast (u 25 eKr 50 pKr) püüdis kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena * Kahe tõe teooria: teoloogia ja filosoofia tõed on teineteisest sõltumatud: teoloogia- ilmutus; filosoofia- ilmalik. Retrospektiivsus *mis oli enne, näis õigem ja tõesem. *Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumiks *Keskaja õpetlast hinnati eruditsiooni, mitte aga loomingulisuse eest. Õpetlikkus ja kasvatuslikkus * teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. * Õpetlane oli eelkõige õpetaja ning see tingis ka suure tähelepanu loogika probleemidele Keskaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: patristika 2.-8. pkr Kirikuisade ajajärk, jagunes kaheks perioodiks: 1. kristliku mõtte kujunemisaeg, mida iseloomustas võitlus paganliku filosoofia vastu. Kestis kuni kristluse saamiseni
See on paratamatugi, sest toimetajaid seob põlvkondlik võrgustik ja erinev haridustaust. Ajakirjanduse formaat esitab kriitikale omakorda kohanemiskohustuse. Maksimaalselt nelja tuhande tähemärgiga saab kirjandusteost tõepoolest üksnes markeerida ning väljendada kriitiku põgusat suhet sellesse. Teose lülitamine laiemasse ringi ei tule sel juhul kõne allagi. Pealegi nõuaks see kirjandusloolist ja -teoreetilist eruditsiooni, milleks nn jooksva kriitika kirjutajail pole motivatsiooni. Arvustuste honorar on sümboolne ega soosi uurimistööd. Nõnda avaneb meie ees suur hulk kriitikat, milles ilmuvad kirjandusteosed hõljuvad õhus otsekui liblikad, keda kriitikud imetlevad või siis oma võrku püüavad/sulgevad. See ongi kriitika üksildumine. Varasema kirjanduskogemuse haprus, kirjanduse kui tervikorganismi tajumise nõrkus teeb kriitikast fragmendi. Selles fragmendis pihustub ka kujutlus kirjandusest.
ego Jaak Sirkel. Eespool seisavad selles reas teadagi «Wikmani poisid» ja «Mesmeri ring». Lühidalt- memuaar kui romaan ja romaan kui memuaar Narratiivne situatsioon on keerukas ning selle nüansside jälgimine on väga huvitav. Raamat läheb tänu sisutihedusele väga kiiresti. Ullo Paerand jutustab tagasihaaravalt oma elujuhtumeid Jaak Sirkelile, J. Krossi romaani "Wikmani poisid" peategelasele. Too pajatab omakorda Krossile, kes oma eruditsiooni appi võttes sõnastab sellest eluloost romaani. Jaan Krossi ja Jaak Sirkeli vahekord on huvitav: aeg-ajalt nad eralduvad, samas aga sulavad kokku. "Paigallennus" on kokku põimitud tõsielulised lood ja tegelased mõttekujutusliku materjaliga. Ka lugejal peab endal olema ajaloolisi eelteadmisi, et reaalseid isikuid eraldada väljamõelduist. Asjaolu, et romaan hõlmab terve eluea, 1920-ndate algusest 1980-ndate
tulemusena tegi Nikolai Rimski-Korsakov talle ettepaneku asuda tema juurde õppima erikompositsiooni. • 1898. aastal lõpetas A. Kapp Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. • A. Kapp astus N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi samal aastal, kui Tobias selle lõpetas. Vaatamata sellele kohtusid nad tihti, kuna neid ühendas armastus muusika, eriti orelimängu vastu, ning nad mõlemad olid ka väga head improviseerijad. • Oma muusikalise eruditsiooni ja kunstiliste veendumustega avaldas Tobias kahtlemata suurt mõju A. Kapile. Just sel ajal kirjutas A. Kapp oma I Viiulisonaadi ning mõned soololaulud, samuti esimese sümfoonilise heliteose avamängu "Don Carlos". Elu Astrahanis (1904-1920) • 1903. aastal tegi Moskva Konservatooriumi direktor ja Venemaa Muusikaühingu esimees V. Safonov Artur Kapile ettepaneku asuda tööle Astrahani Muusikakooli direktorina. 1904. aasta alguses sinna ta asuski.
Newtoni järgi on Jumal seotud liikuvate kehade maailmaga eetri kaudu, mis täidab kehad ja tühjuse ning on kõikjal nagu Jumalgi. Miks arenesid Newtoni teoloogilis-ajaloolised uurimused lahus tema matemaatilistest ja loodusteaduslikest ideedest? Newton oli veendunud Piibli õigsuses, ent ta oletas, et paljud selle tekstid võivad olla algteksti moonutusteks. Newtoni töödes on kokku kogutud mahult fantastiline ajalooline materjal. See on neljakümneaastase töö ja tohutu eruditsiooni vili. Nende tööde hulgast 7 leiame traktaadi ''Pühakirja teksti kahest olulisest moonutusest''. Newton kritiseeris juttu Jumala kolmainsusest ja Kristuse jumalikkusest. Tema jaoks on Piibel vahetu jumaliku ilmutuse tulemus, imede ajastu produkt, mil Jumal suhtles inimestega ja sekkus asjade loomulikku korda. Ent alates hetkest, mil kehtestati olemise seadused, allub nähtuste kulg juba neile. Jumalale
puudutavate sõnavõttude kohta, tähelepanekuid argielu ja käibearusaamade kohta, mõtteeksperimente, arutlusi mõistete mitmetähenduslikkuse üle, meditatsioone mineviku, tuleviku või igaviku üle ja nii edasi. Mõnigi kord teevad just ootamatud seosed ja kõrvalepõiked teksti köitvaks. Iseendast ei saa niisuguseid asju teksti sisse planeerida, pigem on nad pikaajalise mõttetöö, pika kirjutamispraktika ning suure eruditsiooni loomulik tulemus. Praeguse märkuse mõte on selles, et filosoofilist kirjutist võiks igal juhul võtta küllalt vaba ja loomingulise žanrina. On väga hea püüelda selge ja süsteemse argumentatsiooni ning struktuuri poole ning jõuda veenval moel lähteintuitsioonidest A põhjalikumalt argumenteeritud seisukohani B: aga kui vahepeal tuleb mingeid muid mõnusaid mõtteid pähe, siis võiks ka neid (võibolla
(1904 1908), klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina võttis ikkagi suurema osa tema ajast. Tartu perioodist on pärit ka hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Juba Peterburis armastas Tobias koos sõpradega korraldada arutelusid muusika ja uute teoste üle, kus ta kaitses väga ägedalt ja teravalt oma seisukohti. Artiklites on tunda Tobiase kõrget eruditsiooni ja laiahaardelisust, toogem siinkohal ära tema "Vanemuises" 1907. aastal toimunud sümfooniaorkestrikontserdi arvustuse ning 1910. aastal Berliinis kirjutatud ja "Päevalehes" ilmunud artikkel "Ka Eestile kunsti!". Siiski on Tartus elatud aastate jooksul valminud ka hulk koorilaule, neist eriti tuntuks said "Varas", "Noored sepad", "Otsekui hirv", "Murtud roos", "Allik" ja hulk teisi, tehniliselt nõudlikke teoseid (need laulud ilmusid esmakordselt trükis helilooja A. Lätte poolt koostatud
Võõrkeel loeti omandatuks alles siis, kui oldi kodus kirjanduslikes vormides ja isegi luulestiilis. On hästi teada, et Sergei Lvovits alustas oma laste niisugust kirjanduslikku kasvatamist sellega, et luges neile ette oma lemmikut Molière'i. Kahjuks aga ei küündinud tegelik kasvatustöö kasvatusteni. Kodune kasvatus jättis poisile alatiseks vastikustunde prantsusekeelsete sõnade õppimise ja aritmeetika vastu, kuid andis suurepärased teadmised võõrkeeles ning ebatavalise eruditsiooni poeesias. Peamist kooli ei teinud Puskin läbi mitte lastetoas, vaid isa vastuvõtutubades. Siin kuulis ta pidevalt luuletusi ja jättis need silmapaistva kergusega meelde. Eri keelt kõnekevatel kasvatajannadel ei olnud tema arenemisele peaaegu mingisugust mõju. Lapsepõlves ei osanud Puskin inglise ega saksa keelt, oma autobiograafia konspektis kirjutas ta aga hiljem: "Esimesed ebameeldivused guvernandid" 2
selle järgi, mis on tema eluks kõige vajalikum ja sobivam ." Montaigne'i intelligentsuse skeemi järgi on raamatute juures oluline selle kohasus ja kasulikkus elus; pole niivõrd oluline teada täpselt peast, mida Platon kirjutas või Epikuros mõtles, kui hinnata, kas see, mida nad ütlesid, on huvitav ning võiks aidata inimesi igapäevases elus. ,,Teadlased, kelle kätes on raamatute üle kohut mõista, ei hinda midagi muud peale õpetuse ega tunnista muid vaimse tegevuse ilminguid peale eruditsiooni ja teadmiste..." Arthur Schopenhauer sündis 1788. aastal Danzigis. Ta oli veendunud pessimist, kes vaatab tagasi oma sündimisele mitte just kõige positiivsemalt: ,,Me võtame oma elu kui kasutut ja häirivat episoodi olematuse õndsalikus puhkuses." Schopenhauer suhtub armastusse ebamugava reaalsusega: ,,Armastus...sekkub igal tunnil kõige tõsisematesse tegevustesse ja viib mõnikord kimbatusse isegi targematest targemaid. Ta segab end kõhklusteta..
kordumist kahel poolusel. Tekib hüpotees, et kõik austraalia kultuurid on ühe algsüsteemi transformatsioonid. Keeld abielluda omaenda või oma eellaste tootemperekonda avaldub mõnel pool keeluna kasutada oma surnud eellaste nimesid ja nendega sarnanevaid sõnu. Austraalia on kõige eraldatum kontonent üldse. Aborigeenid aga taotlesid ja mõtestasid oma arengut ja on üsna uskumatul tasemel kiindunud eruditsiooni ja teoretiseerimisse. Seda võiks isegi nimetada intellektuaalseks snobismiks (snoobid on nad ka mitmes teises mõttes). Seega on suhteliselt mõistetav, et seal on kujunenud teatav sotsioloogiline ja filosoofiline stiil teatud variatsioonides. Austraalia kultuurid on seega märksa täielikumates transformatsioonisuhetes kui teised maailma regioonid. "Totemistlikku" tüüpi mõisted ja uskumused vajavad erilist tähelepanu, kuna moodustavad nendega
Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid jutlustajad või ristiusu õpetajad koolides ja ülikoolides (al 12 saj.). enamus teoseid ongi kirjutatud õpetlikus toonis. Õpik oli mõeldud ka tulevastele põlvedele, suurt tähelepanu pöörati loogikale. Selline õpetlik suunitlus tõi kaasa selle, et tervete sajandite jooksul ei tuntud huvi uute teadmiste vastu. Selles mõttes oli keskaja filosoofia sõna otseses mõttes kooli filosoofia ehk skolastiline. Õpetajal hinnati eruditsiooni ehk palju teadmist ja pedagoogi meisterlikkust. Õpilastes hinnati aga hoolsust ja vastuvõtlikust. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi ühtesid ja neidsamu teadmisi, sp iseloomustab keskaega ka ülim konservatiivsus. Usu ja mõistuse vahekorra probleem Küsimus oli selles, kas usk ja mõistus on ühitamatud või mitte ning kumb on olulisem, kas usk või mõistus. Kujunes välja kolm seisukohta: 1. Usun, sest see on absurd - inimmõistus on oma võimeta poolest piiratud ja kõrgemad
Kuna ta pööras seejuures ülimalt suurt tähelepanu stiilile, leviski arusaam, mille kohaselt Nietzsche teosed on vaid luule, tema subjektiivse elutunde väljendus. Säärane positivistlik lähenemine, mis ammutab toitu Nietzsche traagilisest elusaatusest, on tänaseni elujõuline, eesti keeles võib näiteks lugeda Joachim Köhleri klatsiraamatuid Nietzsche kohta. Samuti lokkab täna Nietzsche autoriteedi toel "eruditsiooni" demonstreerimine tsiteerimise kaudu -- et kui juba mõtleja aforismides kirjutab, siis miks ei võiks me neid oma äranägemise järgi pruukida. Õudusega ootan, millal mõni spordikommentaator jälle elutargalt lausub: "kõik mis ei tapa, teeb tugevaks". Samas ei tasu arvata, nagu oleks tõsiste filosoofide seltskonnas jõutud Nietzsche tähenduse osas ühtsele seisukohale. Nietzschet on peetud nii viimaseks suureks metafüüsikuks (Heidegger) kui ka postmetafüüsilise ja
Taoistlik kirjanik tomo no Tabito kirjutas 13 laulu sake kiituseks. 905. aastal ilmus vanema ja uuema jaapani luule kogumik, keisri käsul koostatud (esimene keiserlik luuleantoloogia) ,,Kokin(waka)shu". Kogumiku koostas Kino Tsurayuki. Ta leidis, et jaapani luule tuleb selgelt eristada hiina keeles kirjutatud luulest. Õukonnas kirjutati tookord tihti hiina keeles, mistõttu sattus jaapani luule madalamale positsioonile. Hiina keeles kirjutamine näitas eruditsiooni. Luulevormis suheldi naistega ja arutati olulisi riigiasju. ,,Kokinwakashu" tuntumad kirjanikud on Ono no Komachi ja Ariwara no Narihira. Ono no Komachi oli eriti kaunis naisluuletaja, kes muretses oma ilu pideva hääbumise pärast ja kirjutas sellest. Temast sai hiljem tegelane näidendites ja lugudes teda kujutati vananeva naisterahvana, kes nuttis taga oma noorust ja ilu. Ono no Komachi kuulsaim waka andis alust budismi kinnistamisele Jaapani mõtteloos
, leida?, konstrueerida?) asjakohast teadmist? Milliseid meetodeid tuleb erinevate objektide uurimisel kasutada? Jne. Igale küsimusele on erinevatel ajastutel antud vastavalt selle ajastu tarkusele ja huvifookusele erinevaid vastuseid. Ühe ja sama ajastu erinevate mõtlejate vastused olulistele ja loomult igavestele, s.o olemuslikult ammendamatutele, filosoofilistele küsimustele erinevad ka vastajate lähenemisviisi, maailmavaatelise hoiaku, akadeemilise ettevalmistuse, eruditsiooni laiuse ja sügavuse, analüüsi ja esituse stiili jms poolest. Filosoofe reeglina ei rahulda kord juba antud vastused kõige olulisematele küsimustele; vaevalt et tänapäeval enamikku inimestest rahuldavad keskaja tarkade seletused maailmast ja jumalast, elu mõttest, inimese võimalustest maises elus. Millele siis võime tänapäeval rohkem loota kas taevastele jõududele, teadlaste ja inseneride loomingule või poliitikute riigimehelikkusele? Või saatusele
põhiõpetuste fikseerumine). · "Kõik, mis muutub, kaotab väärtuse." · Algab Aurelius Augustinuse loominguga ja lõppeb · Valitseb mimeetililine kultuur. kristliku dogmaatika ja filosoofia · Mõisted modernsus ja novus olid hinnangulised. väljakujunemisega. · Keskaja õpetlase suurimaks väärtuseks peeti · Skolastika: eruditsiooni (paljuteadmist), mitte loomingulisust. · Varajane skolastika 9. 12. saj. · Kasvatuslik suunitlus · Kõrgskolastika 13. saj. · Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid kas õpetajad · Hilisskolastika 14. 15. saj. koolides või ülikoolides (alates 12.saj.). Valitseb · Kujundavad elemendid õpetuslik toon.
neelav Leviaatan. Teos oma �uduste kontsentratsioonis suunab �helt poolt inimest j�rele m�tlema maise elu vooruslikkuse �le, teisalt aga viitab jumala k�ikeh�lmavale suurusele ja armule. ****** Pieter Paul Rubens oli geniaalne maalikunstnik ja joonistaja, 17. sajandi esimese poole Flandria rahvusliku kunstikooli juht. Rubensit on nimetatud kunstnike kuningaks ja kuningate kunstnikuks. Oma mitmek�lgse talendi, tohutu t��kuse ja eruditsiooni poolest kuulub ta Euroopa 17. sajandi kultuuriloo k�ige s�ravamate kujude hulka. Alates 1600. aastast elas Rubens Itaalias, kus ta t��tas Mantua hertsogi Vincenzo I Gonzaga juures. Aastal 1608 naasis kunstnik Antwerpeni, kus temast sai ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella �ukonnakunstnik. Rubens oli aastaid tegev ka diplomaatias ning seoses sellega reisis palju. Hiljem hakkas ta Antwerpenis juhtima suurt ateljeed, millest sai pikaks ajaks Flandria kunstielu peamine keskus
Matuseluule eesmärk on pakkuda lohutust kurva sündmuse taustal. Õpetatud luule on keeleliselt mitmekesisem: nt heebrea, kreeka, ladina k kirjutatud tekstid. Luuletemaatika pärit toonasest haridusest, mis kujutas endast klassikalise materjali: mütoloogia, kirjandus, keeled; eelkõige antiikajastu ja selle autorite tekstide tundmine. Kasutab antiikaegset värsimõõtu. Poeetiline raam lähtub sellest, mis stuudiumi vältel omandatud sai: autor proovib luulega väljendada oma eruditsiooni ja teadmisi, nt antiikmütoloogia vm kindlaid motiive. 6. Käsu Hansu luuletuse „Oh! Ma vaene Tardo liin” teemad, poeetika ja sõnum “Käsu Hansu kaebelaul” (18.saj algus) on kuulsaim juhuluuletus, miles antakse edasi protestantlikku filosoofiat. Tartu murdes. Laulu autor on tundnud rahvakeelt, toetunud rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormile. Sõnavaraliselt huvitav tekst, lõunaeestilisi murdesõnu, nt
annaabi.ee 
