Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erituselundkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
neer, päsmake, kusi, toruke, neerud, nefron, koores, kehake, bowmani, ling, produkt, kusejuhad, homöostaas, kusiaine, soolad, elund, järguline, lagu, imendumine, kapillaarides, limaskest, lihaskest, sulgur, eritus, elundkond, produktid, kuhjumine, süsihappegaas, joogiga, parenhümatoosne, rinnalüli, nimmelüli, surub, aparaati, sünnitus, koorestA. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin)
ained või nende laguproduktid nagu näiteks ravimid, alkohol, toidule ja joogile lisatud värvained või konservandid jne. Eritumisfunktsiooni omavad nahk, kuse-, seede- ja hingamiselundid. Nahk eritab jääkaineid higi- ja rasunäärmete kaudu, seedeelundkonnast toimub see roojaga, hingamiselundeist väljahingatava õhuga ning kuseelundeist uriiniga. Alljärgnevalt käsitletakse põhjalikumalt kuseelundkonna ehitust ja talitlust. Ehitus Kuseelundkonna moodustavad neerud (ren), kusejuhad (ureter), kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra) (vt. joonised 1 ja 2). Neerud on paariselundid, mille kude koosneb kahest kihist -- koorest ja säsist. Kummagi neeru koes on 1,2 miljonit nefronit. Kuna nefronid on nendeks moodustiseks, kus tekib uriin, siis nimetatakse nefroneid ka neeru funktsionaalseteks ühikuteks. Üksikutes nefronides tekkinud uriin koguneb mikroskoopiliste kogumistorukeste kaudu väikestesse neerukarikatesse, edasi suurtesse
kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelunditeks. Eemaldades organismist koos valkude laguproduktidega ka vett ja soolasid, aitavad neerud kaasa vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele. Samuti kindlustavad nad vere reaktsiooni konstantsuse, eritades vastavalt vajaduse korral kord aluselisi, kord happelisi fosforhappe soolasid. Neerude kaudu eritatakse kehast ka mitmesuguseid mürkaineid, mis soolest verre satuvad (indool, skatool, fenoolid) ja mis maksas kahjutuks tehakse
SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse sisekeskkonna s
· insuliin (beeta-rakkudest) glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse · glükagoon (alga-rakkudest) glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas · somatostatiin (delta-rakud) insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Suhkruhaigus e diabeet põhjuseks insuliini vähesus. Veres hüperglükeemia (glükoosi liig), kuid rakud ei saa glükoosi kätte ja kasutavad energia tootmiseks valke ja rasvu enda sees. Neerud ei suuda kogu glükoosi tagasi imendada, see läheb uriiniga välja ning viib kaasa palju vett, tekib dehüdratatsioon (kudede veepuudus). Tekivad diabeedi välised tundemärgid: polüuuria (uriini hulga suurenemine), polüdipsia (sage vee joomine) ja polüfaagia (liigsöömine). Seda haigust on 2 tüüpi: 1. juveniilne e noorte diabeet avaldub tavaliselt juba varajases lapseeas, on reeglina kaasasündinud ja raskem vorm haige töövõimelisena või sageli ka eluspüsimise
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
on olemas kõik kuus võimalikku rakukihti, aga kaks on heterotüüpsed ja seal on alla kuue kihi. Homotüüpilised kooreosad on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidega (economorühmad 2,3, 4 ) 1. Economorühma osa on agranulaarne (ei ole sõmer ehk granuloosrakkude kihti). 5. On heterotüüpne granuaale koor- seal lõppevad sensoorsed juhteteed. Selles piirkonnas on sõmerrakke ja vähe 3,4 kihi rakke. Kuidas erinevad piirkonnad omavahel seotud on? On kolme liiki siduvaid teid peaaju koores: 1. Projektsiooniteed- need on närvikiud, mis seovad koore struktuure koore alla jäävate moodustistega ühe ja sama poolkera piires. 2. Assotsiatiivsed teed eh. Assotsiatiivsed kiud- need lähevad sama poolkera koore teistele aladele. 3. Komissuraalsed teed- need ühendavad mõlemat poolkera (vasakut paremaga) nii ühendavad nad ka samu struktuure. Nemad kulgevad enamuses kõik läbi corpus gallosum'i Peaaju koore keskused
eosinofiilid, neutrofiilid; makrofaagd. * omandatud – mälu, kõrgspetsiifilisus, T- ja B-lümfotsüüdid. 34. Tüümus Thymus on tsentraalne immuunorgan, kus paljunevad T- lümfotsüüdi eellasrakud ja nad ise ning endokriinnääre, mis reguleerib immuunsüsteemi. Suunab lümfikoe arengut ja kasvu. Koosneb sagarikest (lobuli), mis on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoega. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla). Enamiku sagariku rakkudes on lümfotsüüdid, mida koores on rohkem kui säsis. Tüümuse säsis moodustavad epiteelirakud ümaraid kehakesi - tüümuse kehakesi (Hassali). 35. Lümfisõlm. Lymphonodi. Lümfiteedel paiknevad ovaalsed moodustised. Filtreerivad lümfi. Lümfisõlme katab kapsel, millest lähtuvad organi sisemusse trabeekulid. Neid ümbritsevad kortikaalsed ja medullaarsed intermediaarsiinused. Siinuseid vooderdavad endoteelirakud. Kapsli all paikneb veel subkapsulaarsiinus ja lümfisõlme väratis hilaarsiinus
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurof
Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju. F. Suuraju koor ja selle keskused (sensoorsed ja motoorsed): erinevate keskuste lokalisatsioon ja funktsioonid. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism. Otsaju koosneb: 1. Peaaju koorest koosneb neljast kuni kuuest peaaju närvirakkude kihist, tema pindaala on ligikaudu 2200ruutcm ja paksus 1,3-4,5mm Kuuekihilises koores on vaheldumisi rakukehad ja jätked. Peaaju koor pole pealt sile, vaid sopilise ehitusega, mis võimaldab koljuõõnde ära paigutada suurema hulga neuroneid. Vaod eristavad ajukäärde üksteisest Kõige suurem peaaju koore jaotus toimub sagarateks. Aju poolkerasid on kaks ja kummaski on neli sagarat. Need on: 1. otsmiku e.frontaalsagar 2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar.
kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! 6. Suuraju koor ja selle keskused (sensoorsed ja motoorsed): erinevate keskuste lokalisatsioon ja funktsioonid. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism. Otsaju koosneb 1. peaaju koorest koosneb neljast kuni kuuest peaaju närvirakkude kihist, tema pindaala on ligikaudu 2200ruutcm ja paksus 1,3-4,5mm Kuuekihilises koores on vaheldumisi rakukehad ja jätked. Peaaju koor pole pealt sile, vaid sopilise ehitusega, mis võimaldab koljuõõnde ära paigutada suurema hulga neuroneid. Vaod eristavad ajukäärde üksteisest Kõige suurem peaaju koore jaotus toimub sagarateks. Aju poolkerasid on kaks ja kummaski on neli sagarat. Need on: 6
ternespiima suure gamma-globuliinisisaldusega. ·fibriogeen molekulmass 400000, sisaldus plasmas keskmiselt 3-7 g/l. Vere hüübimisel väljastatava fibriini lahustunud eellane. 10. Vere puhversüsteemid. Puhversüsteemi talitlus (vesinikkarbonaatpuhvri näitel). Atsidoosi ja alkaloosi mõisted ning võimalikud tekkepõhjused. Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. Kopsud säilitavad CO2 ja neerud HCO3- stabiilse sisalduse. b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju hingamiskeskuse vigastus, mürgistus, kopsupõletik, kopsuvigastused). Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja
Kui aga põiekeste abil mõni osakene rakust välja viiakse, nimetatakse seda eksotsütoosiks. Fagotsütoos – tahkete osakeste sisestamine rakku Raku jagunemine Rakkude paljunemine võib toimuda kolmes vormis: mitoos, amitoos ja meioos. Mitoos tähendab kromosoomide pooldumist ja kahe ühesuguse raku tekkimist. Amitoosi nimetatakse ka raku otseseks jagunemiseks. See esineb peamiselt spetsiaalsetes ainevahetusorganites (nt maks, neerud, vegetatiivsed närvirakud ja südamelihase rakud). Enamasti toimub rakutuuma lihtne jagunemine. Kui seejärel raku paljunemine ära jääb, tekib mitmetuumaline rakk. 22 Meioosi nimetatakse ka küpsusjagunemiseks või taandjagunemiseks. Erinevalt mitoosist või amitoosist ei toimu siin raku jagunemist otseses mõttes, vaid algul ühinevad hoopis kaks rakku (emase munarakk ja isase seemnerakk). Selleks taandavad mõlemad rakud enne oma