Valemi järgi usaldusvahemik : ( x 1,96 ; x +1,96 ) R1: (6554,8 1,96 ; 6554,8 + 1,96 ) = ( 6547,3 ; 6562,3 ) R2: (6554,6 1,96 ; 6554,6 + 1,96 ) = ( 6547,1 ; 6562,1 ) Teades, et takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest sai välja arvutada suurima liinipikkuse: R=(p*l)/S > l = (R*S)/p Et suurimat liinipikkust arvutada, tuli arvesse võtta suurimat lubatud takistust (Rvalimistoon kaob), vase eritakistust ja juhtme ristlõikepindala (D=1mm) p = 0,0168*106(*m) S=0,785*106 (m2) R=6562,3 lsuurim = (6562,3*0,785*106)/(0,0168*106)=306,631 (km)
Vase- nikli sulamid jagunevad konstruktiivseks ja elektrotehniliseks . . Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Lisandid Zn, Ca ja Ni, Pb, Al eriti Fe, Si, Ph suurendavad vase eritakistust kuni 50% võrra. Lisandid avaldavad mõju vase füüsikalis-mehaanilistele omadustele. Nende sisaldus markeeringus on tähistatud numbritega %-des. (GCu 10Fe5Ni5). "G" tähistab valatavat vaske. Külmtöötlemisel (tõmbamisel) saame kõva vase, mille eritakistus suureneb ja füüsikalised omadused muutuvad: · kalestumiskõvadus suureneb, · tõmbetugevus suureneb, · suhteline pikenemine väheneb Lõõmutades kõva vaske 600 - 650oC (400oC) juurest koos ahjuga, vältides õhu
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 TRAADI ERITAKISTUS. 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks,kruvik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristloikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus r on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks voib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadillõigul. Viimased määrame ampermeetri ja vo...
väheneb*metalli takistust põhjustab ioonide soojusvõnkumine*takistus ja eritakistus on võrdelised temperatuuriga*alfa=p-p0/p0t*suurus p-p0/p0 on eritakistuse suhteline muutus*takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse või eritakistuse suhteline muutus.0 kraadi juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra*takistuse temperatuuriteguri ühikuks on üks pöördkraad e 1('C)astmes -1*kui p0 all mõista eritakistust mingil teisel temperatuuril siis muutub ka alfa*metallidel on takistuse temperatuuride tegur reeglina positiivne metallidel alfa on suurem kui 0*temperatuuri tõusmisel metallide takistus suureneb*pooljuhtidel esineb ka negatiivseid alfa väärtusi*pooljuhtidel võib takistus temperatuuri tõusmisel vähendeda
1) Juhi ristlõike pindlalast - pöördvõrdeliselt( mida jämedam elektrijuht seda väiksem takistus) 2) Elektrijuhi pikkus võrdeliselt . Mida pikem elektrijuht seda pikem takistus. 3)Aine eritakustus näitab juhi takistuse sõltuvust antud aines. . R= roo*l/S , l-juhtmepikkus, S- ristlõikepindala. 17.Elektrijuhi takistuse sõltuvust tema ainest väljendab selle aine eritakistus. Aine eritakistuseks nimetakase ühe meetri pikkuse ja 1 mm2 ristlõikepindalaga sellest ainest valmistatud eritakistust. Erinevate ainete eritakistused on katseliselt määratud enne meid.Eritakistuse tähis on roo. 18. Näiteks alumiiniumi eritakistus roo= 0.028**mm2/m. see tähendab, et 1 meetri pikkuse ja ühe mm2 ristlõikega alumiiniumi eritakistus on 0.028. 19.Parimateks juhtideks on metallid, milles aineosakesed paiknevad kindla korrajärgi - kristallvõre järgi. 1) Temperatuuri langedes metalli aatomite ja ioonide võnkliikumine väheneb ning vabade elektroonide läbipääs nende vahel puutub kergemaks
Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta [J/kg K]. · Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektri]ühtivust mõõdetakse siimensites [S], erijuhtivust aga siimensites meetri kohta [S/m]. Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides [Q] ja eritakistust oommeetrites [Qm]. Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse voolujuhtmeid, elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes käsutatakse aga suure elektritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan, manganiit). Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. · Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Magnetilise konstandi mõõtühik on henri meetri kohta [H/m]. Head
Puhas hõbe on kasutusel väiksemate voolude lülitamisel (kuni 20 amprini), kuna tal on väike kaarekindlus, kuid väikesete voolude puhul on ta kulumiskindel. Väga laialdaselt on kasutusel hõbeda sulamid vasega (Cu), pallaadiumiga (Pd), kaadmiumiga (Cd), volframiga (W), nikliga (Ni), tsingiga (Zn) jne. Lisandid suurendavad võrreldes hõbedaga materjali kulumiskindlust ja kõvadust, samas suurendavad mingil määral eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallkeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. 4 Volfram (W)- kõva, rasksulav raske metall, suure kaare- ja erosioonikindlusega, olles seejuures ka küllaltki hea elektri- ja soojusjuht
mis võimaldab ka häda korral kiirelt ja mugavalt olemasolevat küttesüsteemi soojendada. Ioonkütte puhul kasutatakse elektroodidena kaasaegseid korpusesse monteeritud komposiitmaterjale, mitte tavalisi toruelektriküttekehi, kus isolatsioonikihi sees paikneb suure takistusega nikroomtraat. Seega kuumutatakse otseselt vett kui soojuskandjat ning vabanev võimsus sõltub soojuskandja eritakistusest ja voolutugevusest. Siingi reguleeritakse põhimõtteliselt küttevee eritakistust vastavalt soola või destilleeritud veega. Seega on ioonküte elektrikütte üks alaliik, mida iseloomustab eeskätt süsteemi kompaktsus. Ioonkütte eelised on veel mugavus ja täpne reguleeritavus. Elektroodkatel ehk ioonkatel sobib eriti siis, kui vajatakse kiiresti energiaallikat vesiküttesüsteemile ja majapidamises on kasutada piisavalt suur elektriline võimsus. Omaette küsimus on seadme enda ja elektroodide tööiga, kohalikust veest
töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C...+70 °C. Räni (Si) hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemistemperatuur 1415 °C, suhteline dielektriline läbitavus ε = 12,5. . Rauasulamite koostises suurendab elektrotehnilise terase elektrilist eritakistust. Kasutatakse dioodide, transistoride, türistoride, pinge stabilisaatorite jne. valmistamisel. Seleen (Se), hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste (fotoelemendid, fototakistid jne.), varemalt ka alaldite valmistamisel. Vask-, mangaan- ja koobaltoksiide (Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3) kasutatakse põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist
Elektrone on võimalik ergastada juhtivustsoono. Temp tõusuga suureneb ka vabade elektronde kontsentratsioon. 23.Metallide elektrijuhtivus ja üldjuhtivus. Metallides on suur vabade elektronide arv ja ei sõltu temp. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega. Suurima juhtivusega on Ag ja Cu. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja erijuhtivust. Iseloomustamiseks kasutatakse eritakistust. Temp tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajumine aatomite poolt suureneb. Salan ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, eritakistus kasvab. Vase puhul mõjutavad eritakistust P ja Fe. Üldjuhtivus----ülipuhastel metallidel väheneb eritakistus temp lähenemisel OK mingile väikesele väärtusele p0(roo). Mõnedel saab eritakistus võrdseks nulliga juba enne OK saavutamist- nim ülijuhtidejs ja nähtust ülijuhtivuseks. Umbes pooltel metallidest esineb
suurendab elastsust. · W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust. · Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust. · Al alumiinium suurendab kuumuskindlust, vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. 2. Materjalide omadused · Elektrijuhtivus. Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida. Selleks, et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. · Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus. On omadus, mis seisneb materjalide purunemises korduvate temperatuuripingete toimel
Levinud PVC katted. 15. Metallide elektrijuhtivus. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist ja lisanditest. Ülijuhtivus. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega: σ =n ∙ μn ∙|e| , kus e on elektroni laeng (1,6·10-19 C). Suurima juhtivusega on hõbe (6,8·107 S/m) ja vask (6,0·107 S/m). Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikumist ja seega ka erijuhtivust. Rohkem kasutatakse eritakistust, mida aga lisandid ja defektid suurendavad. Metalli summaarne eritakistus võrdub oma-eritakistuse, lisandite poolt tingitud eritakistuse ja defektide poolt tingitud eritakistuse summaga. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist: temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomi poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Juhtivusmaterjalidena kasutatakse kõige rohkem külmalt töödeldud vaske. Väga nõrga
Metalle jaotatakse mustadeks (rauaühendid) ning värvilisteks metallideks. Omadused Materjali tihedus Tiheduseks nimetatakse antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) Materjali sulamistemperatuur Sulamis temperatuuriks nimetatakse niisugust temperatuuri, mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivuseks nimetatakse omadust elektrit juhtida. Selleks, et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus On omadus, mis seisneb materjalide purunemises korduvate temperatuuripingete toimel. Seda
liikuvusega:, kus e on elektroni laeng ( C). Suurima juhtivusega metallid on hõbe ja vask, nende erijuhtivused on: Ag S/m Cu S/m Need on puhaste metallide erijuhtivused. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Mõnede metallide ja sulamite erijuhtivused on toodud tabelis (joon 11-7). Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Metalli summaarne eritakistus avaldub võrrandiga: kus oma-eritakistus; lisandite poolt tingitud eritakistus; defektide (deformatsiooni) poolt tingitud eritakistus. Kui lisand moodustab tahke lahuse, siis kus A konstant, mis sõltub metallist ja lisandist; Xi lisandi moolimurd tahkes lahuses. Kui sulam koosneb tahkete lahuste ja segust, siis; kus V tähistab vastava faasi ruumalaosa
19.Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus Metallide elektrijuhtivus Metallides on suur vabade elektronide arv kõigi kristalli aatomite valentselektronide arv ja see ei sõltu temperatuurist. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomite poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Ülijuhtivus Suuremal osal ülipuhastel metallidel väheneb eritakistus temperatuuri lähenemisel 0 K-le mingile väikesele väärtusele 0 (joon 12-9). Mõnedel metallidel (nagu joonisel Hg) saab eritakistus peaaegu võrdseks nulliga juba enne 0 K
kasutatakse sulamitena. Al- sulamid jagunevad: teformeeritavateks- ja vajatavateks sulamiteks. Teformeeritavateks sulamiteks on Al Mn, Al Mg, Duur Alumiinium- Al, Cu, Mg sulam.- kõrgema kõvadusega alumiinium sulam. Pronks-Sn, Cu- põhikomponendid, tähtsamad omadused- korrosiooni kindlus, väike hõõrde tegr, valatav matejal,- kasutatakse elektrotehnikas kontakt materjalina. Messing- koostis- Cu, Zn Cu, Ni sulamid- omavad suurt eritakistust, kasutatakse- kütteseadmetes reostaatides, omaduste muutmiseks kasutatakse lisandeid- Cr, Mn, Co- manganiin töö temp -200C kasutatakse täppis takististe valmistamiseks, konstantaan- Co lisand, talub -500C, küttekehade ja reostaatide valmistamise materjal. Nikroom-NI Cr- talub -200C Värvilisi metalle kasutatakse:Pulbermetallurgias(kõvasulamite valmistamisel- kasutatakse jahvatatud kujul WC TiC Co- paagutades) temp+serve+vorm Saadud
vihmaveesüsteemid jne). 14. Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus (9.4, 9.5) Metallide elektrijuhtivus: Metallides on suur vabade elektronide arv kõigi kristalli aatomite valentselektronide arv ja see ei sõltu temperatuurist. Suurima juhtivusega metallid on hõbe ja vask. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomite poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Juhtivusmaterjalidena (juhtmed, kaablid) kasutatakse kõige rohkem külmalt töödeldud (traadiks tõmmatud) vaske. Väga nõrga voolu ja ülikõrgsagedusvoolu korral kasutatakse hõbedat ja eriti kulda, kuna need ei korrodeeru
15. Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus (9.4, 9.5) Metallide elektrijuhtivus: Metallides on suur vabade elektronide arv kõigi kristalli aatomite valentselektronide arv ja see ei sõltu temperatuurist. Suurima juhtivusega metallid on hõbe ja vask. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomite poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Juhtivusmaterjalidena (juhtmed, kaablid) kasutatakse kõige rohkem külmalt töödeldud (traadiks tõmmatud) vaske. Väga nõrga voolu ja ülikõrgsagedusvoolu korral kasutatakse hõbedat ja eriti kulda, kuna need ei korrodeeru
Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 Materjali sulamistemperatuur.Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C Elektrijuhtivus.Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida.Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel Värvus. Jagatakse mustadeks ja värvilisteks (rauaühendid). Keemilistest omadused. metallide juures kõige tähtsam korrosioon.Viimase kaitseks ja
Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250 ¸ 350 kWh 1 tonni (kalood) vase tootmiseks. Saadakse vasemargid, mida GOST 859-78 järgi tähistatakse M 00, M 0, M 1 jne. Puhas vask markeeritakse DIN 1787 järgi (8). Ecu 58, SECu, s.o. 99,9% Cu. Eristatakse valatavaid ja deformeeritavaid vase sulamite marke. Lisandid Zn, Ca ja Ni, Pb, Al eriti Fe, Si, Ph suurendavad vase eritakistust kuni 50% võrra. Lisandid avaldavad mõju vase füüsikalis-mehaanilistele omadustele. Nende sisaldus markeeringus on tähistatud numbritega %-des. (GCu 10Fe5Ni5). "G" tähistab valatavat vaske. Külmtöötlemisel (tõmbamisel) saame kõva vase, mille eritakistus suureneb ja füüsikalised omadused muutuvad: · kalestumiskõvadus suureneb, · tõmbetugevus suureneb, · suhteline pikenemine väheneb Lõõmutades kõva vaske 600 - 650oC (400oC) juurest koos ahjuga, vältides õhu
võrdeteguri pöördväärtus Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Sõltuvus on leitud empiiriliselt, Joule leiutatud kalorimeetri abil tehtud katsete seeria käigus. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul (tuletusega). Kasutades eritakistust saame ülaltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Ohm'i seadus: Voolutihedus juhtivas keskkonnas on võrdeline elektrivälja tugevusega; võrdeteguriks on keskkonna erijuhtivus. Joule-Lenz'i seadus: Defineerides erivõimsuse , saame Elektrivoolu erivõimsus on võrdeline voolutiheduse ruudu ja eritakistuse korrutisega (või väljatugevuse ruudu ja erijuhtivuse korrutisega). Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus.
võrdeteguri pöördväärtus Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Sõltuvus on leitud empiiriliselt, Joule leiutatud kalorimeetri abil tehtud katsete seeria käigus. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul (tuletusega). Kasutades eritakistust saame ülaltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Ohm'i seadus: Voolutihedus juhtivas keskkonnas on võrdeline elektrivälja tugevusega; võrdeteguriks on keskkonna erijuhtivus. Joule-Lenz'i seadus: Defineerides erivõimsuse , saame Elektrivoolu erivõimsus on võrdeline voolutiheduse ruudu ja eritakistuse korrutisega (või väljatugevuse ruudu ja erijuhtivuse korrutisega). Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus.
jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, sildade ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. Elektrijuhtivus Sellega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides () ja eritakistust oommeetrites (.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse
Ag 6,8·107 S/m Cu 6,0·107 S/m Need on puhaste metallide erijuhtivused. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Veel mõnede puhaste metallide ja sulamite erijuhtivused: Kuld (Au) 4,3107 S/m; Alumiinium (Al) 3,8·107 S/m; Messing (70%Cu+30%Zn) 1,6·107 S/m; Raud (Fe) 1,0·107 S/m; Plaatina (Pt) 0,94·107 S/m; Süsinikteras 0,6·107 S/m; Roostevaba teras 0,2·107 S/m Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Metalli summaarne eritakistus avaldub võrrandiga: = t + l + d kus t oma-eritakistus; l lisandite poolt tingitud eritakistus; d defektide (deformatsiooni) poolt tingitud eritakistus. Kui lisand moodustab tahke lahuse, siis l = A Xi (1- Xi ), kus Akonstant, mis sõltub metallist ja lisandist; Xilisandi moolimurd tahkes lahuses. Kui sulam koosneb tahkete lahuste ja segust, siis;l =V+V , kus V tähistab vastava faasi ruumalaosa
kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termo- töötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse valmistatakse elektrijuhtmeid siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites N: Cu, Al meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust Halvad elektrijuhid – oommeetrites (Ω.m). Metalli temperatuuri tõusul elektriküttekehade valmis- tema elektritakistus suureneb. tamises, kus on vajalik suur elektritakistus N: sulamid nikroom, konstantaan Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja Ferromagnetilised –
soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, sildade ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. Elektrijuhtivus- Sellega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust oommeetrites (Ω.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse
liitium (Li) ja kõige vähem aktiivne on kuld (Au). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – valmistatakse elektrijuhtmeid elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites N: Cu, Al (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Halvad elektrijuhid – elektriküttekehade valmis- Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides tamises, kus on vajalik suur elektritakistus (Ω) ja eritakistust oommeetrites (Ω.m). Metalli N: sulamid nikroom, konstantaan temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja Ferromagnetilised – magnetiseeruvad väga magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet kergelt, kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja magnetiseeruda. elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co
K). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – valmistatakse elektrijuhtmeid N: Cu, Al elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), Halvad elektrijuhid – elektriküttekehade valmis-tamises, erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). kus on vajalik suur elektritakistus Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja) ja N: sulamid nikroom, konstantaan eritakistust oommeetrites (Ω) ja.m). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja magnetiline Ferromagnetilised – magnetiseeruvad väga kergelt, konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co
· Al, Cu, Fe, (Ag) juhtmetena elektrotehnnikas ja energeetikas, · Cu, Pb, Sn, Zn, Al masinaehitus. Vask punaka värvusega, sepistatav, valtsitav, traadiks tõmmatav metall. · Hea soojus- ja elektrijuht · Kuumutamisel õhus kattub musta värvuse, vask(II)oksiidiga, · Kuivas õhus püsiv, · Niiskes õhus tekib pruuni või roheka värvusega paatinakiht, · Toodetakse vaskpüriidist, · Lisand suurendavad vase eritakistust, · Külmtöötlemisel saadakse kõva vask, kasutatakse õhuliinides paljasjuhtmetena, elektriaparaatides, · Kuumutades saadakse suurema elektrijuhtivusega pehme vask, kasutatakse isoleeritud mähistraatides. Vasesulamid: · Pronks vase sulam tina, plii, raua või allumiiniumiga. Paremad valuomadused, suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Kasutatakse laevaehituses. · Messing vase ja tsingi (<45%) sulam
Selle eemaldamiseks piisab tühisest energiahulgast, mistõttu tehnikas praktiliselt kasutatavas temperatuurivahemikus on praktiliselt kõik lisandaatomid ioniseeritud (lisandi aatom muutub valentselektroni lahkumise järel positiivseks iooniks). Niisuguseid lisandeid, mis annavad pooljuhile juhtivuselektrone, nimetatakse doonorlisanditeks. Doonorlisandid annavad pooljuhile n-juhtivuse. Vajalik lisandikogus on väga väike, näiteks 1mg fosforit 50 g ülipuhta räni kohta vähendab räni eritakistust 100 000 korda. Liikuvaid laengukandjaid, mis antud pooljuhis on ülekaalus, nimetatakse enamus- laengukandjateks, vastasmärgilisi laengukandjaid aga vähemuslaengukandjateks. Pooljuhti, kus enamuslaengukandjad on negatiivse laenguga (elektronid), nimetatakse n- pooljuhiks. Kui räni kristallvõres asendada üks räni aatom kolmevalentse aine (alumiiniumi, boori, galliumi v. indiumi) aatomiga, siis jääb üks kovalentside puudulikuks (jääb auk), mille
Elektrostaatilised häired võivad põhjustada kaalu näidu triivimist. Kaalud tasub maandada. VEE PUHTUS JA PUHASTAMISE MEETODID 25. Vee puhtuse klassid. Milliseid parameetreid kasutatakse vee puhtuse iseloomustamiseks? Vee puhtuse klasse on mitmeid, nad pole isegi hästi võrreldavad. On olemas nt ISO ja ASTM klassifikatsioonid (ISO Grade 1, 2 ja 3, ASTM Type 1, 2 ja 3). Vee puhtuse iseloomustamiseks kasutatakse eritakistust, neelduvust, kuumutusjääki, oksüdeeritava aine sisaldust, SiO2 sisaldust, pH-d, erinevate ioonide sisaldust, bakterite sisaldust. Nt ISO Grade 1 eritakistus on üle 10 M, ASTM Type 1 üle 18 M. 26. Vee erijuhtivuse määramine ja UV neeldumise määramine vee puhtuse iseloomustamisel. Nende parameetrite poolt antava info võrdlus. I don't want to know the answers, I don't need to understand
(ristlõike pindala ja pikkus ) ning vähesemal määral temperatuurist. Erinevatel ainetel on elektritakistus erinev. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida nimetatakse eritakistuseks. Aine eritakistuseks nimetatakse sellest ainest 1 m pikkuse ja 1 m 2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Täpsemaks formuleeringuks lisataks veel, et see toimub 20° C 10 juures, mida nimetatakse toatemperatuuriks. Eritakistust tähistatakse kreeka keelse tähega ( roo ) ja teadmetabelites antakse ristlõike pindala mõnikord mitte ruutmeetrites ( m 2 ), 2 vaid ruutmillimeetrites ( mm ), mis on SI süsteemi süsteemiväline mõõteühik Seega eritakistus mõõtühikuks on 1 mm 2/ m . Mida pikem on juhe, seda suurem on takistus. Seega juhtme takistus sõltub juhtme pikkusest
materjal muutub tahkest olekust vedelaks. · volfram = 3410ºC, · raud = 1539ºC; · vask = 1083ºC; · alumiinium = 660ºC; · titaan = 1665ºC ; · tina = 220ºC; · plii = 327ºC; · plastid = 60....200ºC ; · alumiiniumoksiid = 2050ºC; · elavhõbe = - 40ºC. Elektrijuhtivus. Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida. Selleks, et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus. On omadus, mis seisneb materjalide purunemises korduvate temperatuuripingete toimel. Seda nähtust tuleb arvestada vahelduva soojusreziimi tingimustes töötavate seadmete
materjal muutub tahkest olekust vedelaks. · volfram = 3410ºC, · raud = 1539ºC; · vask = 1083ºC; · alumiinium = 660ºC; · titaan = 1665ºC ; · tina = 220ºC; · plii = 327ºC; · plastid = 60....200ºC ; · alumiiniumoksiid = 2050ºC; · elavhõbe = - 40ºC. Elektrijuhtivus. Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida. Selleks, et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini kohta [ W / (m K) ]. Soojusväsimus. On omadus, mis seisneb materjalide purunemises korduvate temperatuuripingete toimel. Seda nähtust tuleb arvestada vahelduva soojusreziimi tingimustes töötavate seadmete
seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus · Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Sõltuvus on leitud empiiriliselt, Joule leiutatud kalorimeetri abil tehtud katsete seeria käigus. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i ja Joule-Lenz'i seadused diferentsiaalkujul. Kasutades eritakistust saame alltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Eritakistuse pöördväärtust nim. Erijuhtivuseks Eritakistus sõltub temperatuurist: metallides ehk pooljuhtides Metallide erijuhtivusi: raud: ; alumiinium: ; vask: . Ohm'i seadus diferentsiaalkujul: ehk , kus on eritakistuse pöördväärtus - erijuhtivus.
seaduses oleva võrdeteguri pöördväärtus · Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Sõltuvus on leitud empiiriliselt, Joule leiutatud kalorimeetri abil tehtud katsete seeria käigus. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i ja Joule-Lenz'i seadused diferentsiaalkujul. Kasutades eritakistust saame alltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Eritakistuse pöördväärtust nim. Erijuhtivuseks Eritakistus sõltub temperatuurist: metallides ehk pooljuhtides Metallide erijuhtivusi: raud: ; alumiinium: ; vask: . Ohm'i seadus diferentsiaalkujul: ehk , kus on eritakistuse pöördväärtus - erijuhtivus.
, (12.11) kus on metalli eritakistus mingil teadaoleval temperatuuril , metalli takistuse temperatuuritegur. Selle valemi põhjal sõltub eritakistus temperatuurist lineaarselt ja (12.11) näib esmapilgul olevat vastuolus valemiga (12.10). Tegelikult on (12.11) ligikaudne valem, mis saadakse järgmisel meetodil. Oletame, et me teame suurust kui metalli eritakistust ühel kindlal temperatuuril ja tahame määrata eritakistuse mingil teisel temperatuuril T, mis ei erine palju temperatuurist , s.t. eeldusel . Selleks arendame valemi (12.10) Taylori ritta temperatuuri lähiümbruses ja võtame arvesse ainult esimest järku väikesi liidetavaid: Leiame paremal pool võrdusmärki oleva tuletise valemit (12.10) kasutades: . Tulemuse asendamine eelmisse valemisse annab
annaabi.ee 
