"Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähenda seda, et pean olemas olema nüüd." "Kuna ma tean, et kõik asjad, mida ma selgelt tunnetan ja mida ma eristan, võivad olla loodud Jumala poolt nagu ma tunnetan. Piisab, et ma olen tunnetan ühte asja teisest selgelt ja eristatavalt eraldi. Et olla kindel, et üks erineb teisest, peaksid nad eksisteerida eraldi vähemalt kõikvõimsal Jumalal." Eristamist on kolme liiki: reaalne, modaalne ja põhjenduslik. Filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte
ASK sumbuvuses. Nii et valik on kas lubada S11 ja S21 lainetused pääsuribas, mis kõiguvad vahemikus ± 3 dB või siis pöörata tähelepanu pääsuribale. Praktikas esimese filtri järgi võib panna ka teise filtri, mis signaali võimendaks. Teine filter võiks olla projekteeritud niimoodi, et ta lõikaks ära harmoonikud ja summutaks ebavajalikud elemendid. 6. Vastused küsimustele 1. Milliseid filtri tüüpe võib eristada? Võib eristada üsna palju filtri tüüpe, kuid ma eristan praegu kahte liiki: aktiivfiltrid ja passiivfiltrid. Aktiivfiltrid on need, kus kasutatakse aktiivelemente (näiteks, transistoreid). 2. Milleks kasutatakse optimeerimist? Erinevad meetodid? 3 Optimeerimine kasutatakse juhul kui arvutamine ei ole kasulik või on liiga tülikas. Optimeerimiseks nimetatakse programmi abil väärtuste sobitamist. On mitu varianti,
Kontrolltööks tean ja oskan! 1. Oskan defineerida elu 2. Tean looduse 5 riiki ja süstemaatika aluseid 3. Saan aru teaduslikust uurimismeetodist ning oskan sõnastada bioloogilist uurimisküsimust ja hüpoteesi 4. Tean elu organiseerituse tasemeid ning oskan järjestada neid näidete najal 5. Eristan makroelemente mikroelementidest ning tean sellise jaotuse põhimõtet 6. Tean põhibioelementide funktsiooni organismides 7. Tean vee põhifunktsioone ning saan aru miks ta on nii universaalne element 8. Oskan jaotada orgaanilisi aineid rühmadesse ning tean iga rühma kohta vähemalt paari näidet ning põhifunktsiooni ning millest nad koosnevad 9. Tean mis on bioaktiivsed ained ning nende olulisust organismis 10
· Teabe haldamine · Teabe otsimine ja sirvimine Teabe otsimiseks oskan võimesõnu või väljendi abil erinevaid browsereid kasutada (Chrome, Edge, Mozilla Firefox, Opera, Safari, Internet Explorer), erinevates keeltes (vene, eesti ja inglise keeled). Oskan välja valida leitud informatsiooni hulgast sobivaid materjale. Alati kontrollin leitud informatsiooni usaldusväärsust mitmest allikast. · Teabe hindamine Mina kriiliselt suhtun saadud informatsioonisse; eristan sellest hulgast tarvilikku vähem tarvilikust. Kasutan ühisjärjehoidjaid, kategooriaid ja silte omaloodud või internetist leitud teabeallikate märgendamiseks ning struktureerimiseks. Kasutan otsimiseks või info selgituseks erinevaid andmebaase nagu ESTER, EKI jne. Oskan võrrelda etteantud veebipõhiseid teabeallikaid sobivuse, objektiivsuse ja asjakohasuse aspektist. · Teabe salvestamine j taasesitamine
Ei ole võimalik osaleda vestluses kui ei kuula teistpoolt, sellisel juhul see on enda mõtete peale surumine. Oma lühikese elujooksul olen analüüsinud inimesi, kellega vestlen. Järeldanud sellest inimese olemust ja isiksuseomadusi ning läbi selle on paljud inimesed läbi nähtavad. Usun, et oskan teatud inimtüüpe väga hästi mõjutada. Olgu see negatiivselt või positiivselt. Eriti on võimalik mõjutada inimtüüpe, kes kahtlevad või ei ole endas kindlad. Väga hästi eristan seda kui keegi valetab või räägib tõtt. Öeldakse, et narkomaan tunneb tänaval omasugused kaugelt ära. Eks olen isegi elus piisavalt teatud põhjustel valetanud, kuid nimetan neid hädavaledeks. Mõned inimesed oskavad end kehakeelega paremini varjata kui teised. Kahjuks kehakeel räägib rohkem kui sõnad. Eks enda puhulgi peaks rohkem kontrollima sunnitud liigutusi. Suhtlemine on väga keerukas osa meie igapäevaelus ja seda ei ole võimalik õppida raamatust.
kõrvaldas selle, et hing peab hukkuma koos kehaga. "Pühendused" raamatu eesmärgiks on tõestada,et Jumal on olemas. On ka olemas eraldi keha ja hing. 5. Keha ja hinge eristamine Siin tulebki keha ja hinge eristamine. Descartes oma neljandas "Meditatsioonis" kirjutab ta:"Kuna ma tean, et kõik asjad, mida ma selgelt tunnetan ja mida ma eristan, võivad olla loodud Jumala poolt nagu ma tunnetan. Piisab, et ma olen tunnetan ühte asja teisest selgelt jaeristatavalt eraldi. Et olla kindel, et üks erineb teisest, peaksid nad eksisteerida eraldi vähemalt kõikvõimsal Jumalal."Eristamist on kolme liiki: reaalne, modaalne ja põhjenduslik. Reaalne on rajatud kahe või enama aine vahele ja erinevad üksteisest .Isegi
17. Peamine omistamisel tehtav viga Fundamentaalne atributsiooniviga- Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid. 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtetes ja tunnetes. 1. Mina teadvus- arusaam, et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest, tekib u. 2-aastaselt. 2. Eneseteadvus missugune ma olen, areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. 3. Mina identiteet- selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks välja kujunenud olema u.21.eluaastaks. Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon, enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev inf.-otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised.
Need iseloomujooned lugesin temast välja erinevate küsimuste vastustest veebikeskkonnas kliinfann.artun.ee, milledest ma esitan põnevamad: K: Tuletage palun meelde siiralt rõõmsaid ehk siis positiivset meelestatust kandvaid (kunsti)teoseid eesti kultuurist! V: No mis ma siia siis kirjutan. Ah jaa, selline tuntud literaat, nagu Alo Paju, raamatu nime kahjuks ei mäleta. K: Kuidas te teate, mis on rõõm? V: Olen harjunud arvama, et rõõm on emotsioon, ajutine nagu tuju. Eristan rõõmu ja õnnetunnet. Viimase kosumisel ei ole rõõmuga midagi pistmist. K: Kas "rõõm" ja "naer" on teie jaoks sünonüümid? V: 'Üks võib, aga ei pruugi teisest tuleneda' peaks olema hea loll vastus lollile küsimusele. K: Kas naerev mees ja naerev naine tähendavad sümbolitasandil teile erinevaid asju? V: 'Naerev mees' tähendab ehk kurba meest, kellele timukas igavese naeratuse näkku lõikas, 'naerev naine' tähendab võibolla, et kuskilt kostab kahjurõõmsat naeru.
· et on olemas eraldi keha ja hing. 6 KEHA JA HINGE ERISTAMINE Kui ma saan kindel olla, et ma olen olemas, siis saan ma kahelda oma keha olemasolus. Siin tulebki keha ja hinge eristamine. Descartes oma neljandas "Meditatsioonis", kus ta lõpetab diskussiooni keha ja hinge eritamise vahel, kirjutab ta: "Kuna ma tean, et kõik asjad, mida ma selgelt tunnetan ja mida ma eristan, võivad olla loodud Jumala poolt nagu ma tunnetan. Piisab, et ma olen tunnetan ühte asja teisest selgelt ja eristatavalt eraldi. Et olla kindel, et üks erineb teisest, peaksid nad eksisteerida eraldi vähemalt kõikvõimsal Jumalal." Eristamist on kolme liiki: reaalne, modaalne ja põhjenduslik. Reaalne on õigupoolest rajatud kahe või enama aine vahele ning me võime järeldada, et kaks ainet on tõesti erinevad
teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. Enesekontseptsiooni areng Mina- teadvus arusaam , et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest tekib umbes kaheaastaselt Eneseteadvus missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. Mina-identiteet selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks olema välja kujunenud ~ 21-eluaastaks Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised. 19. Johari aken ja sellest järelduv
Viies etapp Selles etapis teen selgeks, millised küsimused jätan töö sisse ja millised on ehk liiga töömahukad, mistõttu tuleb nad kõrvale jätta. Hetkel leian, et töö kompaktsuse eesmärgil ei saa ma ühtegi küsimust välja jätta. Eelmises etapis juba oleks tahtnud mõne välja jätta, samas aga osutus see ühtäkki vajalikuks, et laiapõhjaliselt aru saada nende organisatsioonide mainest. Kuues etapp Selles etapis eristan uurimisküsimused ja abiküsimused. Põhimõtteliselt on abiküsimused need, mille kaudu jõutakse uurimistöö tuumani. Tuum koorub lahti aga põhiküsimuste kaudu. Põhiküsimused: Kas nende organisatsioonide mainet kujundavad seal kasutuses olevad värbamismeetodid? Kuidas mõjutavad nende organisatsioonide mainet seal kasutuses olevad värbamismeetodid? Milliseid värbamistehnikaid Milline on nende
Tumendamine: Lisame samamoodi heledamale värvile tumedat. Väga tumedate varjude saamiseks lisame musta pintsliotsaga, kuid me lisame veel sinist. Miks? Sest kõik looduses olev must on kas sinakasmust või pruunikasmust. 2) Värvi ei pea võtma palju. Sammuti kasutage vett, et vedeldada paksu värvi pildil. Värvide segamine kohe pildi peale tekitab väga huvitavaid kujundeid. 3) Graafikatööd tulevad kõige paremini välja mustaga. Graafikas eristan mina kahte eriliiki: Trükikunst ja joonekunst. Kõige tavalisemad jooned on sirge, laineline, sik-sak ja kurviline joon(S-joon). Lisaks on alati võimalik veel oma jooni mõelda. Joonte lisamisel tihedamini tekivad tumedamad kohas ja hõredamal joonestikul tekivad heledamad kohad. Täpitamisega on võimalik sama saavutada. Mida tihedamalt täpitad, seda tumedam on koht. TÄHTIS
koolis arendada. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. · Mina- teadvus arusaam , et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest tekib umbes kaheaastaselt. · Eneseteadvus missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest. · Mina-identiteet selge arusaam, kes ma olen ja kuhu kuulun, peaks olema välja kujunenud ~ 21-eluaastaks · Teiste hinnangute jälgimine ja sellest tulenev informatsioon · Enese jälgimine mitmesugustes tegevustes ja sellest tulenev informatsioon - otsida tegevusi, kust tulevad õnnestumised.
tegelikult räägib, on midagi erinevat. See, millest keel ise räägib, kaob siis, kui teatud lause on öeldud. II osa Keel loob maailma, või on väravaks sellesse maailma. N:,,Ma otsustasin tööd vahetada" selle all mõtlen mingit tahte akti, mis on mingisugune jõud minus, mis on esile kutsutud keele abil. Ilma keeleta ei saaks väljendada oma tahteid, tundeid. Me elame keele poolt loodud eristuste maailmas. Näiteks kasvõi see, kui ma eristan hobi ja tööd, eraldan nendele eraldi aega, millele rohkem, millele vähem, tekivad prioriteedid. Nii organiseerin ma oma elu, millest ma tean ainult tänu keelele. Meie keele rikkus on meie elu rikkus, meie keele vaesus on meie elu vaesus. Kui mul on niisugune keel, kus asjad on põhimõtteliselt selged, elu põhitõdesid on võimalik väljendada lihtsalt, siis on ka minu elu suhteliselt lihtsakoeline. Ma elan selliselt, missugune mu keel on.
Kuigi liigirikkus alguses ajas mind kui algajat linnuvaatlejat pisut segadusse, kuid sellest sai ajapikku üle. Ma alustasin lihtsamatest liikidest ehk linnas elavates lindudes. Hiljem hakkasin jälgima rohkem metsas olevaid linde. Tihti juhtus, et ei õnnestunud näha ühtegi uut linnuliiki. See siiski ei tähendanud, et neid poleks seal olnud. Ma hoidsin edasi silmad lahti ja ei kaotanud lootust. Ma tunnen nüüd palju uusi liike ning eristan neid juba natuke. Eriti Haapsalus on linde niivõrd palju, et neid võib otsida nii palju kui süda ihkab. Ka tänavuse linnalinnuvaatluse liigirikkaim linn on Haapsalu. (Aktuaalne kaamera, 2014) Algaja linnuvaatleja kohta ma olen üsna rahul oma tulemustega. Enne linnuvaatlemise alustamist ma arvasin, et leian veel vähem linnuliike. Kuna linnuvaatlus oli minu jaoks midagi uut, ei osanud ma oma oskusi hinnata. Praegu tulemust vaadates on linde üht-teist rohkem kui alguses oli mõeldav
vaha on, täielikumalt ja selgemalt esimesel korral kui ma heitsin pilgu ja uskusin, et tunnetan vaha välise meelega, või vähemasti niinimetatud ühismeelega [sensu communi]13, s.o kujutlusvõimega? Või pigemini nüüd, kui olen hoolikalt uurinud nii seda, mis vaha on, kui seda, kuidas teda tunnetatakse? Kahelda selles asjas on kindlasti kohatu; sest mis oli esimeses tajus selgepiiriline? Mida oli seal sellist, mida ei võiks saavutada mis tahes loom? Ent kui ma vaha eristan välistest vormidest ja vaatlen teda alasti, otsekui oleksin talt riided võtnud, siis ei saa ma teda tõesti haarata ilma inimvaimuta, ehkki minu otsustuses võib olla endiselt eksimusi. Kuid mida ütelda vaimu enese ehk minu enese kohta? Sest siiamaani ma ei tunnista midagi muud minus olevat peale vaimu. [1649] Mis on see mina, kes paistab seda vaha nii selgelt ja täpselt tajuvat? Kas ei tunneta ma iseennast mitte ainult palju tõesemalt, palju kindlamalt, vaid ka palju
kooslus. Eelkõige kirjanduse baasil. Kuidas toimub tähenduse loomine lugemisprotsessi käigus; ootushorisont, ette-aimamised, "tühikute" täitmine lugeja poolt. NB! Ettevaatust E- kogemuse mõistega! Hans Robert Jauss Wolfgang Iser slaidilt ka killuke. ------------------------------ 8. loeng. Kunsti tõlgendamine 1. Selgitage semantilise tõlgenduse ja kategoorilise tõlgenduse erinevust! 1. Kunsti tõlgendamise liigid: Eristan kahte liiki tõlgendusi: A. Semantiline tõlgendus (S- tõlgendus), B. Kategooriline tõlgendus (K-tõlgendus). A. Semantiline tõlgendus: Tüüpilised näited:* "W kujutab Jeesuse ristilöömist", "W väljendab luuletaja pisaraterohket hinge-piina", "W kehastab sünni ja surma dramaatikat", "W sümboliseerib hea võitu halva üle". NB!* Teose "tähendus" võib haarata kõike neid kokku. Reeglina eristatakse "tähendust" ja "tähtsust"! B
Ema ei pane tähele, et laps 30 minutit järjest kooliülesannete kallal püsis või tal lihtsalt pole kodus kommi; õpetajal on isiklikus elus pahandusi ning kirjand, mis eelmises tunnis läbi oleks läinud, saadetakse ümbertegemisele. Ja seetõttu peab inimene õppima eristama situatsiooni neid olulisi tunnuseid, kus antud käitumisviisi esitada sobib, olenemata väikestest muudatustest neis situatsioonides. Oluline on leida adekvaatne tunnus: mille abil eristan, et tegemist on just selle situatsiooniga. Ja mille abil üldistan, et tegemist on jälle sedasama tüüpi situatsiooniga. Just selles eristamise ja üldistamise kunstis, mitte niivõrd käitumisviiside repertuaari äraõppimises, seisneb sotsiaalse õppimise teooria järgi toimetulemiskunst. Neile üksiksajadele pööratakse hoolikat tähelepanu käitumise modifikatsiooni tehnikates, näiteks siis, kui käitumisteraapias vaimse mahajäämusega inimestele, psühhokroonikutele või
mõttepalliks. Kogemus, kõige lähtekoht, on liigendunud tervik, mille eri osade nimed on subjekt ja objekt. Neid vastasmõjud olevaid osapooli ei või sellepärast teineteisest lahutada; Kanti tervikpildis on nad suhtes taustaga, mis hoiab neid koos ja mis toidab neid mõlemaid. Ja seose moodustavad inimkogemus ja selle loogilised eeltingimused. aru toimib sünteetiliselt see aktiivne aru, mille Kant esimesene avastas (Kell lööb. Mõnikord ei märka, kuid eristan nad oma arus ja asetan nad seoses teineteisega, sügavale sellesse tervikusse, mis moodustub kogemuseks kella kolme löökidest.)(pikemalt Saarinen, lk. 201) Kanti jaoks on maailm kahene. Nagu Platon, eraldab ta ilmneva ehk fenomenaalse maailma ja selle taustal oleva teadvusest sõltumatu tõelisuse tasandi, mida Kant kutsub asjade iseeneses maailmaks. Kuid kui Platon põlgab maailma sellisena, nagu see meile ilmneb, siis Kant tõstab selle tunnetusteooria keskpunkti
mis moodustas graniitvundamendi minu praeguse võitluse jaoks. Nendele tõekspidamistele, mida ma lõin endale siis, pidin ma hiljem lisama ainult väga vähe, kusjuures muuta ei tulnud mitte midagi. Vastupidi. Ma olen praegu täiesti veendunud selles, et inimese kõik loomingulised ideed ilmnevad üldjoontes juba tema nooru-ses ja selles ulatuses, milles antud inimene on suuteline loominguliselt mõtlema. 12 Ma eristan nüüd vanaduse tarkust, mis on suure põhjalikkuse, ettevaatlikkuse ja pika elu tulemuseks ja nooruse geniaalsust, mis heldekäeliselt heidab inim-konnale loomingulisi ideid ja mõtteid, ehkki mõnikord veel lõpetamata kujul. Noorus annab inimkonnale ehitusmaterjali ja tulevikuplaanid, millest hiljem tark vanadus lapib telliseid ja ehitab hooneid, kuna niinimetatud vana-duse tarkus üldsegi ei lämmata nooruse geniaalsust. * *
annaabi.ee 
