Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused. - sarnased materjalid

pillid, ngija, puhkpillid, harf, huulik, kitarr, metall, orkestris, harfi, roop, viiul, klarnet, rgus, fagott, soolo, saksofon, tsello, pillitoru, keelpillid, oboe, vaskpuhkpillid, laava, trost, mber, kitarri, vioola, trompet, metsasarv, puupuhkpillid, poogen, trumm, pulga, steem, nast, iksem, helik, taldrikud, leiutati, rilt, kontrabass, jazzi
thumbnail
12
docx

Pillide tundmine

Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott ­ madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter ­ Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid ­ isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid ­ võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid ­ võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid ­ võnkuv õhusammas (oboe, orel)

Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet, trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul 9 1

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Puuupuhkpillid ja vaskpuhkpillid

17.sajandil suurenevad sõrmeavade arvud. Pilli pikkus on u. 60 cm. Pillil on 2kordne lesthuulik. Hääleulatus on hf3. oboe tämber on nasaalne, pisut pinisev, keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt, kuid kõrges pisut pingutatud. Kõige väljenduslikum on aga oboe laulvates ja aeglastes meloodiates. Tänapäeval kasutatakse palju ka altoboed e. Inglissarv. See on oboest suurem ja madalama kõlaga. Kõla lehtri ots meenutab lehtri kuju ja ka huulik on piklik. Mõlemat valmistatakse tavaliselt eebenipuust. Eesti tuntumad oboemängijad on Kalev Kuljus ja N.Rõõmusaar. FAGOTT on puupuhkpillide madalaim pill. Sünniajaks määratakse 16saj,mil ta kasvab välja pommerite perekonnast.Pill on Utähe kujuline, 2 poole meetrine,kokkusurutud toru.Pill on tavaliselt valmistatud vahtra puust . Heli avasid on 2530. Ka temal on 2kordne lesthuulik, aga suurem.Hääleulatus B1f2

Muusika
34 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vana Kreeka pillid

riputades nad kahele poole hobust. Timpanite prestiiz oli nii suur, et neid tohtis olla ainult aristokraatidel. Paruni seisust allapoole neid olla ei võinud. Timpanid tulid kasutusele mõnedes ratsaväerügementides, kuhu kuulusid põhiliselt aadlikud. 17. sajandi algul olid nad trompetite järel jõudnud ka kirikumuusikasse ja varsti pärast seda orkestrisse. Timpaneid saab häälestada teatud kõrgusele ja kasutada nii rütmi kui meloodia pillidena. 18. sajandist kasutati kelli orkestris 18. sajand klahvidega kellamäng 19. sajandi tselesta on dulcitone'i edasiarendus 1921. aastal leiutati USA-s vibrafon, mis on kellamängu ja ksülofoni vaheline pill Flööt Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. 1995. aastal kaevas Sloveenia arheoloog Ivan Turk Lääne Sloveenias Idrijca Orust Nova Gorica linna lähedalt välja vähemalt 45 000 aastat vana karu sääreluust valmistatud 12 cm pikkuse ja nelja auguga flööti meenutava instrumendi, mis kuulub

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud

muusikaline osa on ülesse ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel nt hea ­ halb, õilis ­ reetur. Instrumentaalkontsert on 3-osaline teos soolopillidele ja sümfooniaorkestrile, kus esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. 19. sajandil suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas vaskpuhkpillide tähtsus. Võeti kasutusele uued pillid, nt inglisarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisusid teoste esitamiskooseisud lausa hiiglaslikuks. Nt Gustav Mahleri 8. Sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171-liikmeline orkester (tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90-110 orkestranti). 19. sajandist alates saab rääkida mõistest ,,dirigent". Dirigent seisab orkestri ees. Paremas käes hoiab ta taktikeppi, millega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi. Vasaku käega annab ta edasi emotsiooni

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Puhkpillid

A n t s l a g ü mn a a s i u m Liis Kikas PUHKPILLID 7. a klass Juhendaja: E. Hirson 2004 Antsla 1 S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ......................

Muusika
41 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Muusikariistad

Muusikariistad Muusikariistad tekitavad kindla helikõrguse ja rütmikaga helisid, mida me kokku nimetame muusikaks. Antiikajast peale on inimesed valmistanud mitmesuguseid pille, kasutades seejuures nii mõnigi kord käepäraseid materjale. Nad on teinud muusikat meelelahutuseks, aga ka töötegemise hõlbustamiseks. On erinevat tüüpi muusikariistu ehk pille, mõnel neist on piirkonniti väga oluline tähendus. Pillid edastavad helisid helilainete võnkumisena. Sõltuvalt sellest, kuidas heli tekitatakse, liigitatakse pillid keel-, puhk- ja löökpillideks. Klaver Üks tähtsamaid klahvpillidest on klaver, ta on ühteaegu nii keel- kui ka löökpill. Klaver koosneb korpustest, malmraamist, puittugiraamist, kõlalauast, keltest (230), klaviatuurist ning haamer-,summutus- ja pedaalmehhanismist. Klaverikeeled on pingutatud tugevale malmraamile,

Muusika
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Puhkpillid

SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk.

Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Keelpillid

Keelpillid Kaks sorti A) poogenkeelpillid: Viiul, altviiul e vioola, Tsello ja kontrabass B) näppekeelpillid: Harg ja kitarr · 16.-17. sajandil kujunesid euroopas välja Viiul, altviiul e vioola, Tsello ja kontrabass(valmistamiseks kasutati erinevaid puite: Kuusk, mänd ja vaher jne). · 17. - 18. saj tegutsesid Amatide, Guarneride ja Stardivaride Suguvõsast pärit pillimeistrite saavutused on jäänud tänani ületamatuks. · Nn viiulite perekonnda kuuluvad pillid on kõik keelpillid Viiul · Pikkust 60 cm · Kõige heledama häälega

Muusikaõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Puhkpillid - flööt, oboe, klarnet

Flööt on üks vanimaid muusikariistu. Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast

Muusika
35 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Jazz muusika

välja tõmmates teisi mängijaid ei segaks. Primitiivsed jazzorkestrid leidsid kasutust mängides ka matustel. Kuni surnu muldasängitamiseni toimus kõik vajaliku tõsidusega, kuid tagasiteel, vaevalt mõnisada meetrit kalmistust eemal, alustas orkester rütmilist muusikat. New Orleansi puhkpilliorkestrite mäng erines tunduvalt nende Euroopa ametivendade omast. See oli kõlalt räme ja kooskõlaliselt tahumatu, sest igas orkestris oli neid, kes ei tundnud nooti ja mängisid kuulmise järgi. Pealegi püüdsid mustad puhkpillimängijad saavutada tooni, mis meenutaks inimhäält. Märkimisväärne oli nende orkestrite rütm. Nad lähtusid Aafrika muusikale omasest ühtlasest pulsist. Sellele lisandus aegamööda off-beat. Lisaks rütmilisele omapärale, pillimehed improviseerisid. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate

Muusika
171 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keelpillid

Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Viiuldaja sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - alt, tsello ja kontrabass. Helinäide See on alt. Sellel pillil on ka teine nimi - vioola. Ta on veidi suurem kui viiul ja kõlab seetõttu ka viiulist madalamalt. Alti kasutatakse põhiliselt ansamblipillina,

Muusika
29 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Referaat teemal puhkpillid

VÕRU KESKLINNA KOOL Karel Nagel 7.a klass PUHKPILLID Referaat Võru 2014 Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1

Pillid
7 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Puupuhkpillid

PUUPUHKPILLID Termin ``puupill`` märgib tämbri karakterit ja pilli ehitust, mitte materjali. (vanasti valmistati neid ka puust). Põhimõtteliselt kujutavad puupillid endast silindrilist (flööt, klarnet) või koonuselist toru (oboe, fagott, saksofon). Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast

Instrumendid
9 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes. Oratooriumi libreto võib olla nii ladinakeelne(tugev seos traditsioonilise kirikumuusikaga) kui itaaliakeelne (seos ooperiga).Keskseks solistiks on jutustaja-annab edasi põhi süzee, teised solistid kehastavad loo tegelasi ja esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. Kommenteeriva ja sündmustes vahetult osaleva koori tähtsus on (eriti ladinakeelses)palju suurem kui ooperis. Vaimulik kontsert- motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhääle toetajana,sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. Mitmehäälse kooritehnika asemel tuli soololaul. Varsti peale 1600 a. esimesed vaimulikud soolokantaadid. Heinrich Schütz(1585-1672) sünd. Tüüringis, kooripoiss, juuratudeng, õppis Veneetsias Gabrielli juures, 55 aastat Dresdeni õuekapelli juht. Schütz toob Põhja -Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendab seda edasi saksa kõnemeloodika alusel

Muusika
139 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Jazz - konspekt

- Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on tavaliselt vask-, puupuhk- ja löökpillid. Soolopillideks on kornet, trompet,saksofon,klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klarnet, kontrabass, löökpillid ja bandzo või kitarr (ülesanne on hoida tempot).

Muusikaajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvamuusika

kogumit korratakse muudetud kujul. *Järjesta naishääled, alusta kõrgeimas tessituuris kõlavast: Alt, mezzosopran, kontraalt, sopran, koloratuursopran Koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontraalt *Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast : Bass, kontratenor, bariton, tenor, oktavist Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist *Loetle orkestripille: Keelpillid (5)- viiul, vioola, kontrabass, tsello, harf Puupuhkpillid (4+1) ­ klarnet, oboe, fagott, flööt, pikoloflööt, kontrafagott Vaskpuhkpillid (4)- trompet, kornet, metsasarv, tromboon Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, dzembe, suur trumm Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20. sajandi I poole muusikast 1. Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10) 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik

Muusikaajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Torupill, kannel, lõõtspill

saavutada 1.oktavi piirkonnas. LÕÕTSPILL ­ eesti keeles on tavaks kasutada mõistet lõõtspill eeskätt just vanemat tüüpi diatoonilisel skaalal põhinevate lõõtspillide (ka harmoonik, härmoonik, lõõtsmoonik, kortsmoonik jm.) kohta, eristades neid uuematest kromaatilistest lõõtspillidest ­ nuppakordionist ja klahvakordionist, mis kõnekeeles ongi lihtsalt akordion. Ajalugu Vaba keelega pillid, kuhu õhku puhuti sisse, olid Hiinas ja KaguAasias tuntud arvatavasti juba vähemalt 2000 aastat tagasi. 18. sajandi teisel poolel sattusid mõned sellised muusikariistad misjonäride kaudu Euroopasse, kus 19. sajandi algul sündisid erinevad samal tööpõhimõttel pillid ­ suupill ja lõõtspillid. Aastal 1821 valmistas Christian Friedrich Ludwig Buschamm esimese suupilli, mille 15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile

Muusika
31 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Mustlasmuusika

2010). Hispaania mustlasmuusika on vast maailmas kõige tuntum: nimelt flamenco on pärit Andaluusiast ning see tekkis just mustlasmuusika mõjutustel. Flamenco tähtsaim komponent on emotsioon. Täishäälikud on enamjaolt pikendatud, samuti iseloomustab Hispaania muusikat rõõmuhõisked ja ­hüüded, nagu näiteks ,,ai" ning ,,yai". Hispaanias kasutatakse palju kitarri, kastanjette ja tamburiini. Just need instrumendid on ka teiste piirkondade mustlaste seas populaarsed. Kitarr on tähtis saatepill, kastanjetid ja tamburiin aga annavad juurde palju rütmikust ja erksust. Vähem on seejuures teisi mustlasmuusikas iseloomulikke pille nagu viiuleid ja klarnetit. Pearõhk on kitarril, samas ka rütmipillidel ja laulul. (World Music: the Rough Guide...1999: 153) Parema ülevaate saamiseks kuulasin Tomatito Bulerias´ musitseerimist kitarril. Antud lugu on hispaanialikult temperamentne. Samuti on kuulda Hispaania mustlasmuusikale iseloomulikke hüüdeid ja käteplakse

Muusika
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kannel, viiul ja lõõtspill.

Kannel Kannel on muusikainstrument, mis kuulub näppekeelpillide hulka. Kannelt tunnevad paljud Eestile lähemad ja kaugemad rahvad, näiteks:soomlased, karjalased, marid, udmurdid, lätlased, leedulased ja venelased . Samuti on kannel Eesti muistne pill. Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad näiteks väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib aga keelte arv olla kuni 50. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar that aastat. Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses. Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli

Muusika
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muusika 9. klassi arvetustöö

Metsasarv ­ kõla on trompetist pehmem ja sumedam; helimees hoiab tihti kätt kõlalehtris, et muuta tämbrit Saksofon ­ lesthuulikuga, klappidega kaetud sõrmeavad, mahe tämber, kõlalehter 2. BAROKKORKESTER, VÄIKE JA SUUR SÜMFOONIAORKESTER Barokkorkester ­ keelpillid + klavessiin, dirigenti pole vaja Klassikaline e. väike sümfooniaorkester ­ keelpillid ülekaalus, viisi mängivad puupuhkpillid; dirigent olemas, aga roll pole tähtis Romantiline e. suur sümfooniaorkester ­ puhkpillid ülekaalus, viisi mängivad vaskpuhkpillid; dirigent on tähtis, kuna orkester on suur 3. DIRIGENDI ÜLESANDED · Orkestri juhatamine · Muusika tempo andmine · Pillirühmade sisseastumise näitamine · Orkestri kõlatugevuse reguleerimine · Sobiva kõlakarakteri leidmine · Häälte tasakaalu viimine 4. ANSAMBLILIIGID 2-liikmeline duo 3 trio 4 kvartett 5 kvintett 6 sekstett

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.

Muusika
87 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Muusikaajalugu

-eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Samast viisist on tuletatud hulk eri karakteritega tantse. Fuuga ­ tähtsaim polüfoonilise muusika vorm, selle aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema, mis kõlab algul ühehäälselt. Kõik ülejäänud hääled alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku. Soolokontsert- soolopilli ja orkestri vastandamine. Motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhäälte toetajana, sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. 1570 aastal tegutses Pariisis haritlastering, mis pani aluse õukonnaballetile ­ kuhu kuulusid luule, muusika, tants, maali- ja kostüümikunst. 1650. aastal lisandus ballettkomöödia, selle aluseks oli komöödialavastus, millega seoti balletistseenid ja laulud. ,,Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully (1632-1687). Kuulsaimad esindajad: Prantsusmaa.

Muusikaajalugu
331 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Muusika kontrolltöö vastused

paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel), ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. I)mis oli muusika eesmärk Vanas-Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. J)pillid- Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia. Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus. Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon. 5. A)gregoriuse koraal- diatoomilistel helilaadidel põhinev 1-häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. B)Ambriosuse hümnid- jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud. C)Neumad- erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale

Muusika ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Viimaseid meelitas läände tegelikult kuld, mida Californias, Sacramento orus leidis 1848 aastal James Marshall.) Kauboi töö oli tegelikkuses päris raske. Suurte karjade ühest paigast teise ajamine ja nende eest hoolitsemine oli füüsiliselt raske töö oma üksluise ja üksindusega. Seetõttu olid enamus kauboilaule lüürilise iseloomuga igatsevad unistused, või lausa nukrad. Igavust aitasid peletada naljalaulud. Levinumateks pillideks olid kitarr ja suupill. Naabruses asuvast Mehhikost tuli lauludesse hispaania mõjutusi. Countrymuusika teise, põhilise pooluse juured on inglise, iiri ja šo ti asunike folklooris. Nendest maadest välja rännanud ja Ameerikas A p alatši mäestikku elama asunud inimesed, on oma kunagise kodukoha rahvamuusika säilitanud üllatavalt ehedan a. S ealseid m aaelanikke nim etati “hillbilly’deks” ja vastav alt sellele ka sealset m uusikat alguses “hillbilly’ks”

Muusika
73 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata publikul mõista ning suhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär.Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos ­ sokk ja ode ­ laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Vana-Kreeka pillid :lüüra, kithara(keelpill, mida sõrmitseti. Lüürast suurem ja tugevam.), forminks(lüürataoline keelpill), barbitos(lüürataoline keelpill), paju-/vilepill, aulos(klarnetitaoline muusikariist), tympanon(raamtrumm), kümbal(löökpill). Mõisted: 1) Barbarid- mittekreeklased. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud nii. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. 2)Hellenid - rahvas, kelleks kreeklased end ise kutsusid.

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Keelpillid

poogenpillidest põhiliselt viiulit, vioolat, tšellot ja kontrabassi ning näppepillidest harfi.Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognat saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega" muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellised pillid on mandora ja rebekk.Viiuleid valmistatakse kaheksas suuruses: 1/16, 1/10, 1/8, 1/4, 1/2, 3/4, 7/8 ja 4/4. Rebekk Poogenpillid Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku

Instrumendid
3 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Muusika

erineva kiirusega, mis oli tingitud piirkonna geograafilisest asendist, inimeste tegevusaladest, usundi arengust jpm. Seetõttu kujunesid välja ka nn kõrgkultuurid. Vanades kõrgkultuurides täitis muusika põhiliselt kultuslikku funktsiooni ning kõlas ka tantsu, söömaaegade ja võistluste taustaks. Kõrgkultuurrahvaste muusikas leiab mitmeid ühiseid jooni: · Kujunes rikkalik instrumentaarium · Kujunes kutseliste muusikute seisus · Kõikide muusikas kasutati harfi · Muusika täitis eelkõige kultuslikku funktsiooni Vana maailma kõrgkultuurid on: · Hiina · India (Hiina ja India on Lähis-Ida kõrgkultuurid) · Egiptus · Vana-kreeka (Vana-Kreeka on Euroopa kõrgkultuur) Vana Hiina · Vana Hiina muusiikakultuuri pikkuseks peetakse umbes 5000 a. · Muusika on ühehäälne · Hiina heliastmikus on 5 heli, puuduvad pooltoonid (pentatoonika) · Heliastmiku iga aste oli seotud riigi ja rahvaga Vana Egiptus

Muusika
15 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

* Meloodiline. Võrdlus: Vanemal rahvalaulul olid eestvedajaks/lauljaks naised , uuemal aga mehed. Uuem rahvalaul erines vanast ka vormiliselt: värsid koonduvad salmideks. 2.Enamik pille valmistati kodus, kuid mõningaid keerulisema ehitusega pille (viiul, lõõtspill, tsitter) võis osta ka poest või meistrilt. Laias laastus võib eesti rahvapillid jagada nelja rühma: ·puhkpillid (flööt, klarnet, trompet) ·keelpillid (kannel, põispill, viiul, mollpill, kitarr, Hiiu kannel) ·lõõtspillid (lõõts, Eesti lõõts, akordion, libliklõõts) ·löökpillid (Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill ) ·Roopillid, Sarvepillid, torupill Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks vanem ja uuem. Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants, kandali...)

Muusikaajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr. · Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. RENESSANSS · Sissejuhatus 14.saj. muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Ilmalikustamine, mis

Muusikaajalugu
279 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Muusikaajalugu

Bluesi tekstid räägivad minevikust, spiritual tulevikust. Blues jaguneb 2ks: akustiline blues e. delta blues, linnablues- pigem ansamblitega ja elektripillidega. Iseloomulikud jooned : Harmoonia skeem- bluesi pikkuseks 12 takti, kõikidel bluesidel ühesugune Blue noodid. Meloodia on kurvakõlaline- minoorne Saade rõõmus- mazoorne Bluesi tekstid kolmerealised Delta blues ( maa blues, akustiline blues) Tähtsam pill kitarr, suupill Bluesi esitajateks oild sageli vigased, töövõimetud, pimedad Lauldi nasaalse tämbriga. Kõige tuntum Robert Johnson 2. Classic Female Blues- lauljateks põhiliselt naised Bessie Smith 3. Linnablues ( Chicago , eletrki blues.) 30-40ndad Klaver, trumm, contrabass, mikrofon, elektrikitarr Kuulsam esineja Muddy Waters 4. Briti blues 60ndad- tänu sellele läks blues pop muusikasse Clapton, rolling stones, led zeppelin, animals, jeff beck

Muusikaajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muusika

aastaselt.Hüüdnime Duke sai juba koolipõlves silmatorkavalt korraliku riietuse ja viisaka käitumise Blues'i arengulugu on jagatud üsna mitmetesse perioodidesse. Kõige vanemat nimetatakse country pärast. blues'iks. Seda laulsid peamiselt mehed, levinumaks saateinstrumendiks oli banjo, hiljem kitarr. Tema muusika on alati vaidlusi esile kutsunud. Ellington on alati püüdnud jazzmuusika mõiste Linnaolustikus kujunes välja nn. klassikaline blues. Esitasid enamuses naised, kes teenisid sellega võimalikult avara tõlgitsemise poole. Sealjuures on ta oma muusikalisi ideid ammutanud siiski elatist (kutselised?). Kolmekümnendate aastate alguseks vahetas teda välja nn. kaasaegne blues. See oli

Muusika
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun