Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevate keel-, löök- ja puhkpillide kirjeldused.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pillid, kõla, puhkpill, puhkpillid, harf, huulik, harfi, orkestris, kitarr, metall, löökpilli, puupuhkpill, löökpillid, viiul, roop, vaskpuhkpill, saksofon, klarnet, fagott, soolo, keelpillid, tsello, pillitoru, flööt, oboe, eelkäiad, vioola, jazz, kitarri, kõlalehter, trost, vaskpuhkpillid, poogen, puupuhkpillid, tämber, trompet, metsasarvMuusikariistad Muusikariistad tekitavad kindla helikõrguse ja rütmikaga helisid, mida me kokku nimetame muusikaks. Antiikajast peale on inimesed valmistanud mitmesuguseid pille, kasutades seejuures nii mõnigi kord käepäraseid materjale. Nad on teinud muusikat meelelahutuseks, aga ka töötegemise hõlbustamiseks. On erinevat tüüpi muusikariistu ehk pille, mõnel neist on piirkonniti väga oluline tähendus. Pillid edastavad helisid helilainete võnkumisena. Sõltuvalt sellest, kuidas heli tekitatakse, liigitatakse pillid keel-, puhk- ja löökpillideks. Klaver Üks tähtsamaid klahvpillidest on klaver, ta on ühteaegu nii keel- kui ka löökpill. Klaver koosneb korpustest, malmraamist, puittugiraamist, kõlalauast, keltest (230), klaviatuurist ning haamer-,summutus- ja pedaalmehhanismist. Klaverikeeled on pingutatud tugevale malmraamile,
VÕRU KESKLINNA KOOL Karel Nagel 7.a klass PUHKPILLID Referaat Võru 2014 Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1
Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid võnkuv õhusammas (oboe, orel)
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk.
Puupuhkpillid(ppp) Pilli ehitus ja soe tämber. Tänapäeval tehtud muust kui ka puidust(elevandiluud, sünteetiline materjal eboniit, klaas ja metall). Kõigil on kõlatoru millel on õhusamba muutmiseks avad. Toru lõppeb helilehtriga. Avasid suletakse kas sõrmedega või klapisüsteemiga(19. Leitati ja parandas tooni ja avardas mängu tehnilidi võimslud ning lubas mängida terves helistikus) Igal pillil on huulik. Ühekorde huulik(flööt) Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puutudes. Ühekordne lesthuulik e trost(klarnet ja saksafon) Kinnitub klambriga pillitorule ja paneb õhujoa vibreerima ning suunab selle pillitorusse. Kahekordne lesthuulik e topelttrost(oboe ja faggot) Kaks õhukest omavahel ostast kinnitatud pillirooliistakud hakkavad puhudes huulte vahel vibreerima, tekitades nasaalse tämbri
A n t s l a g ü mn a a s i u m Liis Kikas PUHKPILLID 7. a klass Juhendaja: E. Hirson 2004 Antsla 1 S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ......................
Tänapäeva FLÖÖT on 15.sõrmeavaga, mis on varustatud klappmehhanismiga.Seda pilli hoitakse suu ees mängides põiki(põikiflööt). Huulikuks on pillile ovaalne ava, see on aukhuulik. Selle hääleulatus on c1d4. See on nii saate kui ka soolopill.Pillid ajalugu ulatub aastatuhandete taha.Tänapäevase kuju ja hääleomaduse andis pillile Saksa pillimeister Theobald Böhm. Flöödil on ka väike vend pikoloflööt, kõla on oktaavi võrra kõrgemalt. 1690.a esitles Saksa pillimeister Johann Denner uut pilli, mis saab nimeks KLARNET, kuna tema kõla kõrges registris meenutas keskaegset trompetclarinot. Pilli valmistatakse puidust kui ka tehismaterjalitest. Klarneti pikkus on 68cm ning ta võetakse lahti 3 me ossa.Pilli toru algab peenema noka taolise osaga, millle kinnitatakse ühe kordne lesthuulik ehk trost. Hääleulatus on eg3. Tänapäeval
poogenpillidest põhiliselt viiulit, vioolat, tšellot ja kontrabassi ning näppepillidest harfi.Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognat saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega" muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellised pillid on mandora ja rebekk.Viiuleid valmistatakse kaheksas suuruses: 1/16, 1/10, 1/8, 1/4, 1/2, 3/4, 7/8 ja 4/4. Rebekk Poogenpillid Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku
See on viiul. Ta on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava
riputades nad kahele poole hobust. Timpanite prestiiz oli nii suur, et neid tohtis olla ainult aristokraatidel. Paruni seisust allapoole neid olla ei võinud. Timpanid tulid kasutusele mõnedes ratsaväerügementides, kuhu kuulusid põhiliselt aadlikud. 17. sajandi algul olid nad trompetite järel jõudnud ka kirikumuusikasse ja varsti pärast seda orkestrisse. Timpaneid saab häälestada teatud kõrgusele ja kasutada nii rütmi kui meloodia pillidena. 18. sajandist kasutati kelli orkestris 18. sajand klahvidega kellamäng 19. sajandi tselesta on dulcitone'i edasiarendus 1921. aastal leiutati USA-s vibrafon, mis on kellamängu ja ksülofoni vaheline pill Flööt Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. 1995. aastal kaevas Sloveenia arheoloog Ivan Turk Lääne Sloveenias Idrijca Orust Nova Gorica linna lähedalt välja vähemalt 45 000 aastat vana karu sääreluust valmistatud 12 cm pikkuse ja nelja auguga flööti meenutava instrumendi, mis kuulub
Muusikat oli vaja ka üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. Üsna pea taipasid muistse aja pillimehed, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpillid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). Teiste varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Algul sai mängida ainult üksikuid helisid. Rohkemate helide saamiseks hakati ühendama mitu erineva pikkusega vilet
Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli) g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants) h) pantomiim - balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada - keelt, meelt ja ravida haigusi. j) pillid - Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon 2. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: gregoriuse koraal - Gregoriuse koraal – diatoonilistel helilaadidel põhinev 1- häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. Ambrosiuse hümnid - jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop
helidest koosnev kõlakompleks. Konsonants- kahe või enama ühise osaheliga kõlasobivus, mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna. Kromaatiline helirida- tõusvate või langevate pooltoonide helirida. Libreto- ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Liturgia- religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav jumalateenistus. Live-elektroonika- muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal. Multimeedia- teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Oopus- lad. keeles töö, heliteos Partituur- muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida.
.. 1995c: 866). Zurnal nagu oboelgi on nasaalne kõlavärv, sageli mängitakse sellega unistavaid meloodiaid (Rademacher 1997: 117). Türgile, aga ka Egiptusele ja Balkanimaadele on iseloomulik kahest instrumendist: oboest ja laiasilindrilise kahepealisest trummist koosnev traditsiooniline ansambel. Nüüdisajal on hakatud järjest enam kasutama oboe asemel klarnetit. (The New Grove...1995c: 866) Kuna klarnet on suurima heliulatusega puhkpill, oboel on aga heliulatus tunduvalt väiksem, võimaldab klarnet mustlaste meeleolusid palju avaramalt väljendada kui oboe. Klarnet annab mustlasmuusikasse talle omase melanhoolsuse ja sügavuse, samas võimaldab muusikul täiendada kiiremaid, tantsulisemaid lugusid kiirete ning meisterlike meloodiakäikudega. Seda kõike tänu oma tumedale ja mahedale kõlavärvile alumises registris ja sillerdavale helisevale toonile ülemises registris. (Eve Karp et al 1995a: 12)
muusikalisi teadmisi teised neegrid. See võis aset leida küll alles peale orjuse kaotamist, kui neegrite igapäevaelus hakkasid levima mitmesugused muusikariistad ja tekkisid esimesed muusikalised kollektiivid-väikesed puhkpilliorkestrid. Enne seda möödus üle kahe sajandi ränka orjust, mille surve all aafrika muusika eksisteeris valdavalt vokaalsete vormidena. Nii nagu orjade inglise keel kujunes häälduselt ja grammatikalt omapäraseks, said ka valgete laulud nende suus hoopis erisuguse kõla. Neil polnud enam puhtaid Euroopa , aga ka mitte Aafrika tunnusjooni. Oli tekkinud uus nähtus-afroameerika muusika. 3.TÖÖLAULUD Ameerika pinnal sündinud afro-ameerika muusika vormidest on töölaulud kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Sajandite jooksul on need laulud saatnud inimeste kollektiivseid pingutusi istanduste väljadel, raudtee ehitamisel, laevade laadimisel, puuvilla pakkimisel
kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedes. Oratooriumi libreto võib olla nii ladinakeelne(tugev seos traditsioonilise kirikumuusikaga) kui itaaliakeelne (seos ooperiga).Keskseks solistiks on jutustaja-annab edasi põhi süzee, teised solistid kehastavad loo tegelasi ja esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. Kommenteeriva ja sündmustes vahetult osaleva koori tähtsus on (eriti ladinakeelses)palju suurem kui ooperis. Vaimulik kontsert- motetist, mille esitlusel osalesid pillid lauluhääle toetajana,sündis monoodilise stiili mõjul vaimulik kontsert. Mitmehäälse kooritehnika asemel tuli soololaul. Varsti peale 1600 a. esimesed vaimulikud soolokantaadid. Heinrich Schütz(1585-1672) sünd. Tüüringis, kooripoiss, juuratudeng, õppis Veneetsias Gabrielli juures, 55 aastat Dresdeni õuekapelli juht. Schütz toob Põhja -Euroopasse itaalialiku väljenduse ja vormimaailma, arendab seda edasi saksa kõnemeloodika alusel
Rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Pärimusrühma liikmetel on varasemate kogemuste põhjal tekkinud ettekujutus sellest, missugune peaks olema mingi olukorra juurde kuuluv muusika. Rahvalaulik või pillimees loob oma mälu, isikupärase loomisvõime ja kuulajate ootuste põhjal muusika iga kord uuesti. Sealjuures on tal teatav vabadus seda muuta ja ümber luua ehk varieerida. Muutmise tõttu ei kõla pillilood ega laulud rahvamuusikas ühesugustena, vaid nendest tekivad erinevad variandid. Usutav on, et väga tähtsaid teadmisi või maagilise sisuga tekste on püütud põlvest põlve edasi anda muutumatul kujul. Seepärast peetakse rituaalidega seotud muusikat suhteliselt püsivaks. 2.2.Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Tänapäeval
PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet, trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul 9 1
Vincenzo Galilei teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. uus monoodiline stiil ühehäälne laulmine akordilise saatega, millest kirjutatakse üles ainult bassiliin (akordilist saadet ja bassiliini mängis basso continuo-pill või sagedamini terve basso continuo grupp: viola da gamba, violone; lauto, teorb, chitarrone, harf jt, samuti klavessiin) uus tekstiedastamisstiil stile recitativo (kõnelev), stile narrativo (jutustav), stile concitato (erutatud), stile rappresentativo (kujutav, etendav) Giulio Caccini (laulja ja helilooja, tolleaegne avangardist, kes 1602 avaldas laulukogumiku Le Nuove musiche), mille eessõnas kaitses ja põhjendas uut stiili: uues stiilis on kõige tähtsam tekst, millest tulenevad rütm ja meloodia. (16/17
annaabi.ee 
