Interfaas Faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon e. DNA kahekordistumine ATP süntees Suurenenud raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahtikeerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri e. Primaarsoonise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstrueerimisfaas Kääv kaob Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uus tuumamembraan Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine
Tunnete peegeldamine. 18. Mis sisaldub heas kuulamises Tähelepanelik vaikus. Empaatiline näoilme ja zestid. Sõbralikud ,,mõminad". ,,Ukseavajad" (,,Jutusta veel ...", ,,Ja siis...?"). Aktiivne kuulamine. 19. Sõltuvusfaas-inimene on sõltuvuses autoriteedist. Sõltutakse juhtidest, keda ülistatakse .Ei ole suurt koostööd. , konfliktifaas-pettutakse juhis, kuid orienteerutakse ikkagi tema järgi. Grupis on võimuvõitlus ja rahulolematus. Otsitakse süüdlast., eraldumisfaas-omaarvamus on olemas, teiste omasid ei taheta teada. Üksteist hakatakse tunnustama. Suureneb isiklik vastutus. Asjadega tegeletakse põhjalikult. ,koostööfaas-tööjaotus toimub vastavalt vajadustele ja võimetele. Hakatakse üksteist aktsepteerima. Tekivad sügavad suhted üksteise vahel. Asju võetakse tõsiselt. Info on kogu grupi käes ja seda jagatakse. Igaüks üritab millegagi oma grupile vajalik olla. 20.Keelelise suhtlemise oletus-oletus, et inimese ettekujutlus maailmast ja tema
MITOOS (tütarrakkudes kromosoomide arv püsib) Profaas- Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tuuma membraanid lõhustuvad, tuumakesed kaovad. Tsentrioolide vahele moodustub kääviniidistik. Metafaas- e. rändamisfaas. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, ühele tasapinnale. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge, teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas- e. eraldumisfaas. Kääviniidid lühenevad ja viivad kromatiidid eri poolustele varem sünteesitud ATP energia arvel. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumakesed. Kromosoomid keerduvad lahti. Tsütoplasma jagunemine kahe uue raku vahel. MEIOOS (kromosoomide arv väheneb kaks korda) I. jagunemine (II jagunemine sarnaneb mitoosiga) Profaas- toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire e. crossingover. Homoloogilised
Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, tsentrioolid kahestuvad, DNA replikatsioon, kromosoomid keerduvad lahti, raku mõõtmed suurenevad Profaas: ettevalmistav faas, algab ääviniidistiku kujunemine, tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks kromosoomid, tuumakesed kaovad Metafaas: kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, rändamisfaas, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas: eraldumisfaas, kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas: rekonstrueerimisfaas, sünteesitakse uued tuumamembraanid, kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed Mitoosi tähtsus: 1)toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel, 2)tütarrakud on geneetiliselt identsed, 3)suureneb rakkude arv org. Kasv, 4)surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks
ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks 1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda
paranemine, kromosoomide arvu püsimine, gen. Identsed. 1. 1. Profaas ettevalmistav faas 1. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks NB! Kromosoomid on kahekromatiidilised, s.t. 2 DNA molekuli 2. Tuumakesed kaovad 3. Tuum suureneb 4. Tuumamembraan kaob 5. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja kujunevad kääviniidid 2 tsentriooli vahele 2. Metafaas - eraldumisfaas 1. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 2. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge, teise otsaga aga tsentriooli külge 3. Anafaas - rändamisfaas 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid (DNA molekulid, ühe kromosoomi osad) liiguvad eri poolustele 4. Telofaas rekonstrueerimisfaas 1. Kääviniidid kaovad 2
Tuumamembraan jaguneb vesiikuliteks, tuumake kaob ning kromosoomid kinnituvad mitoosi käävile. Vesiikulid jäävad nähtavaks kogu mitoosi vältel. Kääviniidid, mis algselt olid väljaspool tuuma, hõlmavad nüüd ka selle ala, kus enne oli tuum. Metafaas: ehk rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli ja teise otsaga kromosoomi tsentromeetri külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ja tekib ekvatoriaal- ehk metafaasi tasand. Anafaas: ehk eraldumisfaas. Kromatiidid liiguvad poolustele ja kääviniidid lühenevad. Rakk venib ja poolustevaheline kaugus suureneb. Telofaas: ehk rekonstrueerimisfaas. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Kääviniidid kaovad ja tekivad tuumakesed. Kromosoomid organeeritakse tsentrioolide ümber ja tulevane tuumamembraan alustab moodustumist nende ümber. Kõige lõpuks järgneb telofaasile veel tsütukinees, mille käigus emarakk lahkneb kaheks identseks tütarrakuks.
METAFAAS Rändamisfaas Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Mikrofoto mitoosi metafaasist sibularakus ANAFAAS Eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad Mikrofoto mitoosi anafaasist sibularakus TELOFAAS Rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse
METAFAAS Rändamisfaas Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Mikrofoto mitoosi metafaasist sibularakus ANAFAAS Eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad Mikrofoto mitoosi anafaasist sibularakus TELOFAAS Rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse
Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Mitoosi faasid 1Profaas ettevalmistusfaas ·kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks ·tuumamembraan lahustub ·tsentrioolidd liiguvad raku poolustele ·algab kääviniitide kujunemine ·tuumakesed kaovad 1Metafaas rändamisfaas ·kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ·kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli külge ja teise otsaga tsentromeeri külge. 1Anafaas eraldumisfaas ·kääviniidid lühenevad ·kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) 1Telofaas rekonstrueerimisfaas ·jagatakse tsütoplasma 2 tuuma ümber ära ·kääviniidid kaovad ·tekivad tuumakesed ·sünteesitakse uued tuumamembraanid ·toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine ·taimerakus kujuneb vahesein ·loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Tähtsus: ·tütarrakud on geneetiliselt identsed ·suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv
kasv. 11) Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada joonisel. 1) Profaas- ettevalmistav faas, algab kääviniidistiku kujunemine, tsntrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembranid lõhustuvad. 2) Metafaas rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad üheotsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge, kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaal tasandile. 3) Anafaas Eraldumisfaas. Kromatiidid poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. 4) Telofaas rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Toimub tsütokinees. Loomarakus plasmamembraan sopistub. 12)Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? DNA kahekordistumise tulemusena muutub raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. 13)Milles seisneb mitoosi tähtsus. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel
=A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(ettevalmistav faas) Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas(eraldumisfaas) Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ehk primaarsoomise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas(rändamisfaas) Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele(ATP energia arvel) Telofaas(rekonstrueerimisfaas) Kääv kaob Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uus tuumamembraan Toimub tsütokinnes-tsütoplasma jagunemine Mitoosi tähtsus
→ ATP süntees 2. profaas (ettevalmistav faas) → on näha kromosoomid (keerduvad kokku) → tsentrioolid liiguvad raku poolustele → algab kääviniidistiku (nende ülesanne on jaotada kromosoomid tütarrakkude vahel) kujunemine → tuum suureneb → tuumakesed kaovad → tuumamembraani lõhustumine 3. metafaas (rändamisfaas) → kromosoomid koonduvad ritta taku ekvatoriaaltasandile → kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 4. anafaas (eraldumisfaas) → eraldub kõige rohkem energiat → kääviniidid lühenevad → kromotiidid liiguvad raku poolustele 5. telofaas (rekonstrueerimisfaas) → kääviniidid kaovad → tekivad tuumakesed → sünteesitakse tuumamebraanid → kromosoomid keerduvad lahti → moodustatakse tuumakesed → tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) → loomrakul plasmomembraan sopistub sisse, taimerakul kujuneb vahesein → telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku Mitoosi tähtsus:
3. Kujuneb kääviniidistik (valguline niidistik tekib tsentrioolide vahele) 4. Tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad, tuumakesed (tuuma sees, valgusüntees Rrna) kaovad Metafaas (rändamisfaas) 1. Kromosoomid koonuduvad ekvatoriaaltasandile 2. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentrosoomi tsentromeetri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas) 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas (rekonstrueerimisfaas) 1. Kääviniidid kaovad 2. Tekivad tuumakesed 3. Sünteesitakse uued tuumamembraanid 4. Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Mitoosi tähtsus
Ametirolli täitjatele esitatavad ootused on fikseeritud eeskirjades või ametijuhendites jne. Rollikonflikt tekib siis kui rollirepetuaaris on eriilmelised rollid, mille nõuded on üksteisele vastukäivad. Tekivad sisepinged, pidev vajadus teha valikuid, võib väheneda eneseusaldus. Nimeta grupi arengu faasid ja iseloomusta neid lähtudes J, P, R. Sõltuvusfaas rahulolu - kõrge, produktiivsus - madal, juhitavus kõrge Konfliktifaas R - madal, P - madal, J - madal Eraldumisfaas R hakkab tõusma, P hakkab tõusma, J hakkab langema Koostööfaas R - kõrge, P - kõrge, J väga madal Konformsus allumine grupi survele, näiline loobumine oma tõekspidamistest. Mis võib viia koostöös vastuoludeni. , - avalik usaldamatus kellegi suhtes - kaasvestleja katkestamine kui ta avaldab oma arvamust - oma teenete esiletõstmine - soovimatu tunnistada oma vigu - oma vaatenurkade peale surumine - pidevad väikesed torked
2. Mitoos INTERFAAS- faas kahe mitoosi vahel Rakus intensiivne aine-ja energiavahetus. DNA replikatsioon ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahti keerdunud PROFAAS- ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku (nähtavaks) Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine METAFAAS- eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keeruvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees Loomaraku plasmamembraan
Mitoosi faasid: Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas. · (1) Profaas (Ettevalmistav faas) - Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks; Tuumakesed kaovad; Tuum suureneb; Tuumamembraanid lõhustuvad; Algab kääviniidistiku kujunemine; Tsentrioolid liiguvad poolustele. · (2) Metafaas (Rändamisfaas) - Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile; Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. · (3) Anafaas (Eraldumisfaas) - Kääviniidid lühenevad; Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel). · (4) Telofaas (Rekonstrueerimisfaas) - Kääviniidid kaovad; Tekivad tuumakesed; Sünteesitakse uued tuumamembraanid; Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine; Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse; Taimerakus kujuneb vahesein.
Interfaas faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon, järgneb DNA õigsuse kontroll Toimub ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kastuvad Kromosoomid on lahti keerdunud Mitoosi vaadeldakse 4 faasina: Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse
arv, tsentrioolid kahestuvad, APT sünteer Profaas (ettevalmistav faas): kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine, tsentrioolid liiguvad poolustele, tuum suurenev, tuumamembraanid lõhustuvad, tuumakesed kaovad Metafaas (rändamisfaas): kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas): kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia abil), kääviniidid lühenevad) Telofaas (rekonstrueerimisfaas): kääviniidid kaovad, tuumakesed tekivad, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees (tsütoplasma jagunemine): loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb vahesein. 7. Milles seisneb mitoosi tähtsus? Mitoos tagab organismi kasvamise ja aregu. Surnud rakkude asendamine, vajalik paljunemiseks ja
Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks 1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos
- anda aega kohanemiseks - täpsete korralduste ootamine - rahulolu(kui olukorda juhitakse kellegi poolt väga konkreetselt), vähe naljategemist. · II konfliktifaas: - rahulolematus, kriitilisus - pettumine juhis, kuid orienteeritus siiski säilib (juht on juht ikkagi) - aktiivsuse jaotumine, ühed teevad kaasa, teised mitte - "patuoinad" grupis kerkivad esile - Proovitakse ja otsitakse piire, toimub võimuvõitlus · III eraldumisfaas - Tunnustada üksteist - Lühikese kestvusega faas - Eriarvamusi mitte ümber lükata, vaid tunnustada - Aktiivsuse/õppimise võime kõrge, suur produktiivsus - Mõni võib tunda end üksikuna, tehakse üksi tööd/ollakse üksi - Tunnetatakse oma piire ja võimalusi · IV koostööfaas - pingevaba, emotsionaalselt meeldiv - sügavamad kontaktid rühmaliikmete vahel - toojaotus vastavalt võimetele, grupis tõstetakse esile inimeste võimeid, kui on
teatavad ühised väärtused, huvid ja hoiakud. Gruppide klassifikatsioon: · suuruse alusel: suured grupid / väiksed grupid · kestvuse alusel: alalised / ajutised · moodustamise viisi alusel: ametlikud / mitteametlikud Grupiomadused: · grupis ,,meie" tunne · grupi eesmärgid · grupi liikmete omavaheline sobivus · grupi normid · grupi staatuse ja rollide süsteem Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you. New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D
kellel on teatavad ühised väärtused, huvid ja hoiakud. Gruppide klassifikatsioon: suuruse alusel: suured grupid / väiksed grupid kestvuse alusel: alalised / ajutised moodustamise viisi alusel: ametlikud / mitteametlikud Grupiomadused: grupis ,,meie" tunne grupi eesmärgid grupi liikmete omavaheline sobivus grupi normid grupi staatuse ja rollide süsteem Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev.
MITOOS Interfaas (kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, ATP süntees, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, kromosoomid lahti keerdunud, tsentrioolid kahestuvad). Mitoos (jagunemise tulemusel kromosoomide arv tütarrakkudes sama, identsed rakud, surnud rakkude asendamiseks). 1. Profaas (ettevalmistav, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tsentrioolid poolustele, tekivad kääviniidid). 2. Metafaas (eraldumisfaas, kromosoomid koonduvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeri ja raku tsentriooli külge). 3. Anafaas (rändamisfaas, kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele). 4. Telofaas (rekonstrueerimisfaas, kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tsütoplasma jaguneb, membraan nöörub keskosast sisse, 2 tütarrakku). MEIOOS Meioos (jagunemise tulemusel kromosoomide arv 2x väiksem).
GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks.
Mitoosi faasid: PROFAAS- ettevalmistav faas tsentrioolid liiguvad poolustele kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks algab kääviniidistiku kujunemine tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad tuumakesed kaovad METAFAAS- rändamisfaas kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- eraldumisfaas kääviniidid lühenevad kromatiidid liiguvad poolustele TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas kääviniidid kaovad tekivad tuumakesed sünteesitakse uued tuumamembraanid toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakukest ( membraan+kest) MEIOOS suguline paljunemine ehk kahe raku ühinemine -> uue geneetilise materjaliga rakk (kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda 4n2n
· Valjeneb hääl, tundepuhangud "patuoina" otsimist · Ei suudeta milleski kokku leppida Ei otsi ja ei lase otsida süüdlast Leiab ja toob välja ühiseid jooni · Midagi ei jää meelde grupiliikmete vahel · Saadakse valesti aru Tegeleb tunnetega · Asjad lähevad katki, kukuvad Grupiprotsessid: Eraldumisfaas Grupis toimub Suureneb sõltumatus Vabanetakse ülemäärasest juhile Juhti tajutakse usalduslikuna, Juht annab orienteeritusest kindlust 66 Alustatakse läbirääkimisi reeglite Anda infot tegevuse kohta muutmiseks või kinnitamiseks Annab sõnumeid, et on üks neist
annaabi.ee 
