Vana-Antsla kutsekeskkool SISUKORD: 1)Sissejuhatus 2)Mis on epilepsia? 3)Epilepsia ja ravi 4)Kas epilepsia on pärilik 5)Epilepsia ja ohutus 6)Naineja epilepsia 7)Epilepsiaga laps koolis 8)Kokkuvõtte Sissejuhatus Hakkan uurima epilepsiat ,kuna tahan teada mis see haigus endast kujutab ja kuidas seda ravida? Kas seda on võimalik ravida? Mida pean teadma epilepsia haigete kohta ja kuidas saan mina neid abistada. MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood
Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on epilepsiaga inimesi rohkem, kui üldiselt arvatakse. Põhjus? Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt ajukoores), mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms
B. Müokloonilised hood C. Kloonilised hood D. Toonilised hood E. Toonilis-kloonilised hood F. Atoonilised hood III. Mitteklassifitseeritavad hood (hood, mida ei ole võimalik klassifitseerida ebaadekvaatse või mittepiisava teabe tõttu või mis ei vasta ühelegi eeltoodud vormi kirjeldusele) Epilepsia uuringud ja diagnoosimine Üksik krambihoog ei tähenda veel epilepsiat. Kui hood korduvad, võib tegemist olla epilepsiaga ning isik peaks pöörduma arsti poole. Selleks, et diagnoosida epilepsiat, tehakse vastavad uuringud. Uurimine algab anamneesi kogumisest · Anamneesi kogumine, põhjalik küsitlus, kus selgitatakse välja, millistes tingimustes hoog tekkis ja kuidas hoog kulges. Oluline on hoo kirjeldus pealtnägijate poolt. Võimalusel on soovitav hoogu filmida. Küsitlus aitab välja selgitada millega oli tegu ning selgitatakse välja ka kas on
Isaac Newton Isaac Newton sündis 4.jaanuaril 1643.aastal (vana kalendri järgi 25.detsembril 1642.aastal). Tema samanimeline isa suri pärast paarikuist abielu tema emaga. Väike Isaac oli algul nii õrn ja nõrk, et tema elu pärast oldi mures, aga tema ema hoolitses tema eest hästi, nii et tema olukord oli parem kui tavaliselt epilepsiaga elavatel inimestel. Veel 3 aastat elasid nad Isaaci sünnilinnas Woolsthorpe'is. 1645.aastal võttis proua Newton teise abikaasa reverend Barnabas Smithi. Nad kolisid miili kaugusele uude koju ja Isaac usaldati tema vanaema hoolde. Poiss saadeti avalikku kooli Granthamis. Algul ei olnud Isaac eriti helgemate peade hulgas. Kui aasta kõrgemas klassis käiv poiss Isaaciga tüli noris, tekkis Isaacis tung temast parem olla ja nii ta õppis ja õppis kuni oli koolis teadmiste eest tunnustatud.
hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui laps ei suuda silpe õigesti hääldada, on mõistlik logopeediga nõu pidada. http://www.teatoimeta.ee/Logopeedilised_jutukesed_1091.htm b. Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus. Üks raskemaid vorme lastel on Lennox – Gastaut sündroom. Need lapsed vajavad erilist hoolt ja järelvalvet. Uurimused on näidanud, et epilepsiaga lapsed on enam hüperaktiivsed, agressiivsed, madala enesehinnanguga ja neil napib sotsiaalseid oskusi. Õpetajad on omandanud teadmisi, kuidas nende lastega käituda, kuid nad tunnistavad, et ka nemad tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka füüsiline tegevus
Silmad liiguvad edasi- tagasi. Mälumislihaste krambi tõttu hammustatakse korduvalt keelde. Suust võib väljuda vahutavat sülge. Lihastõmbluste lakkamisel ei tule patsient kohe teadvusele. Hingamine võib olla lõrisev ja pindmine. Esineda võib verejooks keelest ja suust. Suus võib olla hulgaliselt sülge. Nahk ja limaskestad tsüanootilised. Esineb tahhükardia ja tahhüpnoe. Patsient võib tunda end väga väsinuna ja kaevata peavalu. Teadvus võib olla häiritud. 13. Epilepsiaga sarnased seisundid Hüpoksia transitoorsed isheemilised atakid Hüpoglükeemia Elektrolüütide tasakaalu häired Alkoholi ja narkootiliste ainete üledoseerimine Minestus ehk sünkoop Parasomnia Mõned psüühikahäired 14. Õendustegevus generaliseeritud krambihoo korral Oluline on situatsiooni ja patsiendi seisundi jälgimine. Väljaspool haiglat Kui epileptiline hoog tekib esmakordselt või võõral inimesel, kutsu alati kiirabi. Oluline on patsiendi rahustamine. Haiglakeskkonnas
Sõnalise kontakti saavutamine poisiga on keeruline, ta peaaegu üldse ei kontakteeru teiste lastega, enamasti veedab ta aega üksi ja on kinni rutiinsetes tegevustes. Samuti on temaga silmsidet võimatu saavutada. Lisaks neile sümptomitele on lapsel söömishäire ja võõrasse keskkonda sattudes sattus patsient stressi ning muutus ärevaks ja rahutuks. Kõik need sümptomid viitavad ka kirjandusallikate põhjal kindlale autismile. Kuna autism on tihedalt seotud õpiraskuste ja epilepsiaga, arvatakse, et haiguse põhjus on bioloogiline. Rohkema informatsiooni saamiseks poisi kohta peaks kindlasti küsitlema ka patsiendi lähedasi. Ravi käigus peaks patsiendil kindlasti olema kindel järelvaataja, kes abistab, õpetab ja jälgib patsienti, kuna järelvalveta võivad autistid end vigastada. Et rehabilitatsioon oleks võimalikult tulemuslik, on tähtis seda alustada nii varases staadiumis kui võimalik. Sageli siiski piiravad optimaalset rehabilitatsiooni kasutusel
Alkoholijoobes inimese keeran küljele ja katan sooja tekiga. Ei jäta inimest üksi, annan palju vett, lasen magada. Olen tähelepanelik, et mürgitanud inimene ei tekitaks mulle kahju. Hingamisseiskuse korral elustan. Päikesepiste: viin inimese varju, annan juua mineraalvett, külmakompressid. 12. Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu? Tegemist võib olla epilepsiaga. Kaitsen kannatanut vigastuste eest – võimalusel kergendan kukkumist, eemaldan kõik ohtlikud asjad ruumis. Fikseerin kellaaja, milla algas ja lõppes kramp. Üritan kaitsta kannatanu pead, asetades selle alla midagi pehmet, vabastan kaela. Suhu ei tohi midagi panna, jõuga ei hoia kinni. Kui hoog lõpeb – avan hingamisteed. Jälgin elutähtsaid funktsioone. Kuni teadvusele tulekuni ei jäta inimest järelvalveta. Vajadusel elustan.
11. Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata? Kahtlustan, et see võiks olla ajuinfarkt ehk insult. Võib olla on peatrauma, puugihammastus. 12. Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu? Tegu võib olla epilepsiaga. ● Kaitsta kannatanut vigastuste eest o Võimalusel kergenda kukkumist o Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada! o Tee ümbritsev ruum vabaks, eemaldades kõik ohtlikud asjad (kuumad joogid, teravad esemed). o Fikseeri kellaaeg, millal kramp algas ja millal lõppes o Võimalusel kaitse kannatanu pead, asetades pea alla midagi pehmet. Vabasta kaela ümbritsevad rõivad o Ära kannatanut liiguta, kui ta ei ole otseses hädaohus
sellega omakorda inimese enda elukvaliteeti. Ilmselt kõige kuulsama käitumishäirega inimene, kes keskmisele inimesele peaks olema teada, on Anneliese Michel, kellest Scott Derrickson filmi pealkirjaga ,,Emily Rose'i vaimude väljaajamine (The Exorcism of Emily Rose)". Loomulikult on inimesi, kes eeldavad, et neiu oligi kurjast vaimust vaevatud, samas väidab arstide-leer kindlakäeliselt, et see, mis tütarlast vaevas oli skisofreenia koos epilepsiaga. Eks igaüks usub just täpselt seda, mida uskuda tahetakse.. Antud referaadis püüangi välja tuua isiksushäired ja neid iseloomustavad tunnused, millest lähtuvad psühholoogid ja psühhiaatrid inimese isiksuse käsitluses. 3 1. ISIKSUS Igaüks meist on omaette isiksus. Enamikel on oma maailmavaade ja arusaam asjadest. Kõik see
1) Dementsus e. nõdrameelsus vt dementsusesündroom 2) Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus - dementsusest kergem kognitiivsete funktsioonide kahjustus 3) Vaimne alaareng e. oligofreenia e. nõrgamõistuslikkus Kui intellekt üldiselt vastab normile, kuid tegemist on üksikfunktsioonide häirega, eristatakse: 4) Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: - spetsiifiline artikulatsioonihäire - ekspressiivne kõnehäire - retseptiivne kõnehäire - afaasia koos epilepsiaga (Landau-Kleffneri sündroom) 5) Õpivilumuste spetsiifilised häired: - spetsiifiline lugemishäire - spetsiifiline õigekirjahäire - spetsiifiline arvutamisvilumuste häire - spetsiifilised segatüüpi häired 6) Motoorika spetsiifiline arenguhäire Psühhootilistele häiretele iseloomulikud sündroomid Alljärgnevalt on esitatud loetelu sündroomidest, mida võib kohata psühhootiliste häirete (F2) korral.
anomaalsustest, sensoorsetest defektidest, vaimsest alaarengust või välisfaktorite ebasoodsast toimest. Laps võib ühtedes tuttavates situatsioonides olla kommunikatiivsem või kõnest paremini aru saada kui teistes, kuid keeleliste väljenduste puudulikkus avaldub igas olukorras. (Spetsiifiline artikulatsioonihäire; Ekspressiivne kõnehäire; Retseptiivne kõnehäire; Afaasia koos epilepsiaga (Landau- Kleffneri sündroom)) Õpivilumuste spetsiifilised häired: Õpivilumuste omandamine kahjustub lapse arengu varasel perioodil. Kahjustus ei tulene ainuüksi õppimisvõimaluste puudumisest ega kaasnevast koljutraumast või ajuhaigusest, vaid nende häirete korral arvatakse olevat tegemist kognitiivsete protsesside anomaalsusega mõnest bioloogilisest düsfunktsioonist. Esineb tunduvalt sagedamini poistel. (Spetsiifiline lugemishäire;
funktsioonide olemust püüti paremini mõista ning teiselt poolt avastati aju rakuline organisatsiooni tase. III Teadus Marc Dax (1770-1837): Käsikiri kõne lateraliseerumisest. Pierre Paul Broca (1824-1880): 1861 – kaks patsienti „aphemia“ diagnoosiga, mõlemal kahjustus vasaku laubasagara alaosas. Arusaamiseks olulised mõlemad ajupoolkerad. Käelisuse ja kõne lateraalsus pole 1:1 seoses. Arengukontekst – varase epilepsiaga haige, kellel puudusid kõnehäired. Afaasiate eri vormide olemasolu. Teadvuse areng ei ole kumulatiivne. Armand Trousseau (1801-1867): termin „aphasia“. Carl Wernicke (1848-1905): kõnest arusaamine T sin. Sup (1874) (tempiraarne sinister superior – temporaarne oimu vasak ülemine). Santiago Ramon y Cajal (1852-1934): Neuroniteooria üks alusepanijaid, tsütoarhitektoonika, st aju histoloogia, rakulise koostise uurida
Haigestumise põhjuseks peetakse stseeni, kus toimus plahvatus ja ühe tegelase silmist sähvis viie sekundi jooksul punaseid välgunooli. Multifilmis vaatamisest kõige enam kannatada saanud lapsed olid transilaadses seisundis, nad ei suutnud korralikult hingata ning kurtsid, et silme ees virvendab pidevalt too tegelane. Mõnel lapsel ilmnesid haigusnähud siis, kui juhtunut näidati taas teleuudistes. Meedikute hinnangul oli tegemist fotosensitiivse epilepsiaga, millel on ka grupihüsteeria tunnused. Tavaliselt mööduvad taolised haigusnähud kiiresti, kuid asjatundjad hoiatavad, et lapsevanemad ei tohiks lubada lastel vaadata liialt kaua telekat, mängida video- või arvutimänge. Üldjuhul ei olevat sellise haigushoo tagajärjed ohtlikud, kuid raskematel juhtudel võib kõrvalmõjuna esineda isegi osalist mälukaotust (Oja, 2011). 5. KUIDAS MÕJUVAD MULTIFILMID JA FILMID LASTELE?
tonaalsus, motoorne planeerimine. Milliseid ajupiirkondi on teadvusega seostatud? claustrum • Crick ja Koch on välja pakkunud, et erinevate sensoorsete tunnuste seostamisel ja seega teavustamisel võib oluline piirkond olla eesmüür ehk claustrum. • Selle ühendused on unikaalsed – saab sisendi praktiliselt kõigist kortikaalsetest piirkondadest ja annab ka kõikidesse nendesse väljundi. • Koubeissi jt (2014) stimuleerisid eesmüüri epilepsiaga patsientidel, et kindlaks teha, kus on hoogude kese. • Ühe eesmüüri lähedal oleva elektroodi kaudu stimuleerimine põhjustas teadvuse kaotamise nii kauaks kuni stimulatsioon lõpetati. Loeng 13 Mida kujutavad endast üldiselt neuroloogilised arenguhäired? (Õppimise, tähelepanu, sotsiaalse käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud; millal algab ja et sümptomid ka täiskasvanuna; üldine sümptoloogia (slaid 4).)
? Ainut 2 % et teget paljud ei saa vajalikku abi. Laste aju areng kui saavad valmis vastavad struktuurid, areneb ka vasta fukntsioon. Seega planeeriva.täidesaatvad fuktsioonid kõige hiljem, sest ka frontaalsagar, kus need asuvad, Matemaatikaga raskusi. Mataga on rohkem tüdrukutel raskusi. arenebe/Küpseb kõige hiljem. Õpivilumuste häire on eraldi häire. Aga mõne haigusega kaasuvalt nt epilepsiaga võib ka Nt diabeet kaugstaadiumid (kõrge suhkrusisaldus, vererõhumuuused, osmootilised välja areneda veel õpiraskus. muutused.) mida see siis mõjutabs ee haigus? See mõjutab mõlemat ajuhemisfäärfi, poolkera. .. Aga meningiit? Meningiit mõjutab ajus kõiki piirkondi. Entsefaliidid mõjutavad ajus kindlat piirkonda (temporaalsagarasse tekkisid haigus)
Orgaaniline isiksusehäire - Enam muutub: emotsioonide, impulsside, vajaduste avaldumine - Kognitiivne muutus - Vähenenud eemsärgipärase tegevuse võime - Häiritud emotsionaalsus - Vajaduste ja impulsside väljendamisel ei arvestata tagajärgi ega sotsiaalseid aasid - Tunnetushäired – paranoilisus - Ülemärane hõivatus üksikust teemast - Kõne kiiruse ja kulu muutused - Seksuaalkäitumise muutused - Frontaalsagara sündroom - Limbilise epilepsiaga isiksus - Lobotoomia sündroom - Leukotoomiajärgne seisund Harjumus ja impulsihäired - Korduvad teod - Ilma ratsionaalse motiivita - Kahjustavad inimese enda ja teiste huve - Käitumise põhjuseks on kontrollimatud impulsid - Patoloogiline hasartmängimine - Püromaani - Kleptomaania - trihhotillomaania – juuste kiskumine sooidentsushäired - transseksualism - kaksikrolli transvetism – vastassoo riietusesemete kandmine, ei tekita erutust
Nägude töötlemiseks on ajus eraldi ala. - Kõige suuremad defitsiidid on frontaalsagara kahjustuse puhul. Frontaalsagara kahjustusega patsientidel, vahet pole kummal poolel kahjustus on vähem näoväljendusi. - Asümmeetriat eriti pole. - Mõlema kahjustusega on halvad näoväljenduste lugemisel. Otsmikusagara roll sotsiaalses tunnetuses ja käitumises. - Subjektiivne mõnutunne, sensoorsed mõnud, hüved töödeldakse seal - Kirjelda temporaalsagara epilepsiaga patsiendi emotsioone, kognitsioone ja käitumist. The general clinical impression is that temporal-lobe patients exhibit a clear personality change. For example, epilepsy patients and their friends were asked to complete rating scales of behaviors such as “anger,” “sadness,” or religiosity, and the patients were found to display a distinctive set of traits (Bear and Fedio, 1977), summarized in Table 20.3, sometimes referred to as temporal-lobe personality (see also Section 15.3)
Ainsa süsteemi hüpoteesi kohaselt saaks ajukahjustuse tõttu kannatada mõlemad keeled võrdselt, kahe süsteemi hüpoteesi kohaselt aga üks keel teisest enam. Uurimused pole sellele küsimusele selget vastust andnud. Mõnikord taastub peale traumat kõigepealt esimene, mõnikord teine keel. Samas on teatud märke ka kahe eraldi süsteemi toimimise võimalikkusest. Ojemann & Whitaker (1978) registreerisid keelega seotud ajukoore aktiivsust kakskeelsetel epilepsiaga (langetõvega) patsientidel. Nõrkade elektrivooludega stimuleeriti nende ajukoore erinevaid piirkondi. On teada, et ajukoore elektriline stimulatsioon pidurdab aju spontaanset aktiivsust stimulatsiooni rakendamise piirkonnas. Mõnes ajuosas oli objektide nimetamise võime alanemine mõlemas keeles võrdne, mõnes erinev. Näis, et nõrgemini omandatud keel oli ajukoores difuussemalt esindatud ja tugevam keel enam lokaliseeritud. Seega viitab uurimus sellele, et mõned kakskeelsuse
annaabi.ee 
