isendite hulgas, kusjuures vähemalt kahe variandi sagedus on suurem kui 1% - Steriilsed mutatsioonid rida mutatsioone, mis vähendavad organismi paljunemisvõimet, kuni paljunemisvõime kaoni. - Geenide interaktsioon - - Epistaas mittealleelsete geenide produktide vastastikune mõju - Genotüüp organismi geneetiline struktuur - Fenotüüp genotüüp + keskkond - Pseudoautosoomsed regioonid sugukromosoomidel - - Epigeneetiline toime geeniekspressiooni ja rakufenotüübi muutused organismi arengu käigus, mis ei ole seotud muutustega DNA nukleotiidses järjestuses, vaid mittegeneetiliste faktoritega - Supressorgeen geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise - Pleiotroopsus üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid - Sündroom mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus - Penetrantsus genotüübi avaldumise sagedus kandjate fenotüübis
erinevad muutuste mehhanismid mis erinevad alus DNA sekventsi muutustest. 21. sajandil on saanud epigeneetika üldaktsepteeritud faktoriks, mis on mõjutanud rakkude eristumise evolutsioonilist käiku. Kuigi epigeneetikat hulkrakses organismis arvatakse olevat eristumise mehhanismiks, kuna epigeneetilised mustrid nullivad ennast ära, siis kui organismid paljunevad, kuigi on mõningaid nähtusi, kus epigeneetiline informatsioon kandub edasi generatsiooniliselt. See näitab, et ka mitte-geneetilisi muutusi on võimalik pärida ning selline käik mõjutab adaptatsiooni lokaalsele olukorrale ja võib mõjutada evolutsiooni käiku. On eeldusi, et teatud olukorras võib Lamarcki evolutsioon juhtuda. Kasutatud kirjandus http://evolution.berkeley.edu/evolibrary/article/0_0_0/history_2 5 http://en.wikipedia.org/wiki/Modern_evolutionary_synthesis#T he_modern_synthesis http://darwin200.christs.cam.ac
erinevad muutuste mehhanismid mis erinevad alus DNA sekventsi muutustest. 21. sajandil on saanud epigeneetika üldaktsepteeritud faktoriks, mis on mõjutanud rakkude eristumise evolutsioonilist käiku. Kuigi epigeneetikat hulkrakses organismis arvatakse olevat eristumise mehhanismiks, kuna epigeneetilised mustrid nullivad ennast ära, siis kui organismid paljunevad, kuigi on mõningaid nähtusi, kus epigeneetiline informatsioon kandub edasi generatsiooniliselt. See näitab, et ka mitte-geneetilisi muutusi on võimalik pärida ning selline käik mõjutab adaptatsiooni lokaalsele olukorrale ja võib mõjutada evolutsiooni käiku. On eeldusi, et teatud olukorras võib Lamarcki evolutsioon juhtuda. Kasutatud kirjandus http://evolution.berkeley.edu/evolibrary/article/0_0_0/history_2 5 http://en.wikipedia.org/wiki/Modern_evolutionary_synthesis#T he_modern_synthesis http://darwin200.christs.cam.ac
Kordamisküsimused geneetikas loeng 12 kohta bioloogia õppesuuna tudengitele: 1. Millest on tingitud eukarüootidel tuumaväline pärilikkus? Emaefekt, Epigeneetiline pärilikkus, Mitokondriaalne pärilikkus. 2. Faktid, mis toetavad mitokondrite evolutsiooni endosümbioosi teooriat? mitokondrid on eukarüootide evolutsiooni algetappidel rakku tunginud mikroorganismid purpursed fotosünteesivad bakterid, mis on kohanenud sümbiootiliselt eluks peremeesrakus. 1,5 - 2 mljrd. aastat tagasi. tõestus: sõltumatu genoom ja valgu süntees, mtDNA sarnasus prokarüootidega (rõngakujuline, puuduvad intronid
love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt Psühhodünaamiline paradigma Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine
Mõtlemine ja kõne saavad alguse imikuea element.test tegudest, tajudest ja matkimisest. In.teadmised kui mõistuse biol.organ; teadmised on kohanemisvõimelised; teadja ja teadmiste suhted. Piaget´ terminoloogia on bioloogiline info vastuvõtt mõistuse poolt nagu toitainete omastamine keha poolt. Tasakaal akommodatsiooni läbi (organism kohaneb keskkonnaga v võtab omaks selle mõjud). Intellektuaalne areng kui evoluts.protsess. ,,epigeneetiline maastik" looduse poolt on keskk.mõjutustele erineva varstuvõtlikkusega arenguteed ning neile on seatud piirangud (arengu kanaliseerimine: teat.aspektid on universaalsed, kuid pöördepunktides toimivad häired võivad mõjutada neid. Nt. Reeglina sünnib in. 2käe ja jalaga, kuid mitte alati). Orgude üh.kohad on kui arengu kriitilised punkti, kust edasi võib minna mitmel viisil, sõltuvalt keskk.tingimustest. kalle näitab arengukiirust
love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt Psühhodünaamiline paradigma Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine
Biomeetria – matemaatiliste meetodite rakendamine biosüsteeide uurimiseks ning saadut andmete analüüsimine ja järelduste tegemine 34.Onkogeneetika Onkogeenid ja onkogeenide supressorid - Viirusonkgeenid - Rakulised pro-onkogeenid - Okogeenide supressorid - Pärilikud kasvajad - Kasvajate supressorvalgud Loeng V 1 Mälugeenid Põlvkondadevaheline epigeneetiline pärilikkus - Hirmugeenid - Mäletamine - Õppimisvõime - Molekulaarne emaarmastus 35.IQ intelligentsuskvoot Binet’-Simoni test - Mõõdab inimese IQd - Testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid - Erinevad testid erinevatele vanusegruppidele Kuidas IQ geneetiline tase realiseerub Narkomaanide lastel geneetiline võimekus ei realiseeru Beebi aju on õppimismasin; aktiivsuse järjekord:
Eukromatiin on kromatiini osa. See on lõdvalt pakitud kromosoomi ala, mille pealt toimub transkriptsioon. Heterokromatiin ehk kondenseerunud kromatiinaine on DNA pakitud vorm, mis on tuumas inaktiivne ja mikroskoobis nähtav tumedate aladena Histooni kood on hüpotees, mille järgi histoonide modifikatsioonid mõjutavad kromatiini olekut ja seeläbi organismide pärilikkust läbi epigeneetika. Selle hüpoteesi pakkusid 2000. aastal välja Brian Strahl ja David Allis Epigeneetiline programmimine taimedes aitab kontrollida arengu etappe. Geenitehnoloogia on üks sordiaretuse variant Meetod, mille käigus viiakse geen või geenid ühest organismist teise. Võimaldab viia vaid ühe huvipakkuva tunnuse geeni teise organismi ehk võimaldab täppisaretust Geneetiliselt muundatud organism (GMO): organism (bakter, taim, loom), mille geneetilist materjali on muudetud looduses mittetoimuval viisil, et anda taimele uus omadus. Klassikaline sordiaretus vs geenitehnoloogia
Avastati maisis ( Barbara McClintok) kirju maisitõlvik. Transposoonid põhjustavad mitteaktiivseid või ebastabiilseid alleele. Naturaalselt esinevad transposoonid põhjustavad geneetilist variatsiooni. Transposooni vaigistamine: Maisis rohkelt aktiivseid transposoone. Kui luua mutandid, mis takistavad epigeneetilist protsessi, siis transposoonid ,,ärkavad". Epigeneetilised sildid tekkisid, et võõrast DNA-d (viirused) vaigistada. Transposoonide epigeneetiline vaigistamine on oluline et hoida genoomi terviklikkust! Transposoonide vaigistamise haldamine on aktiivne protsess, milleks on vaja siRNA tootmist ja epigeneetikat. Small interfering RNA-s e. Väikesed segavad RNA-d on pärit tsentromeeri ümbrusest. Kokkuvõte: transposoonide aktiivsus peab olema kindlalt kontrollitud, et vältida laialdast mutatsioonide levikut. Epigeneetilised kontroll-protsessid on DNA metüleerimine, histoonide modifitseerimine ja si RNA tootmine.
suhtub selllesse teisiti. Vana Kreeka subjekt keskendub naudingule. Kristluses on ihu võrreldes hingega patune. Kui tegeled seksiga, oled oma ihadele nö allunud. Vana Kreekas on aga läbi naudingu võimalik ennast luua kui aktiivset subjekti. Eetika kui elust kunstiteose vormimine. BIOSEMIOOTIKA Biosemiootika kujuneb 1990 alguses. 25 aastat vana semiootika osa. Thomas Kuhn!!! „The Structure of scientific Revolutions 1962 (vene k. 1975) Praegune paradigma- epigeneetiline pööre 21. Saj. Biosemiootika.- valdkond, mille uurimisalaks on elusorganismide märgiprotsessid ja tähendusloome. Biosemiootika otsesest uurimisalast jäävad välja asjad mis seostuvad inimkultuuriga. See on teadus, mis uurib kultuuri välist, inimkeeleta toimuvat semioosi. Keele-eelne teadmine –eeldab -õppimisvõimet -(auto) kommunikatsiooni -vahendatust Selle tõsikindlus põhineb -äratundmisel -seostamisel -imitatsioonil Imiteerimine võimaldab tõsikindlust.
B kateniini aktivatsioon muudab karvanääpsu raku saatuse epiermise rakust karvarakuks. Kui B kateniin eemaldada, ei teki enam karvarakke. Ehk siis tüvirakud tekitavad ainult epidermi rakke mitte karva rakke. B kateniin nagu lüliti, mis kontrollib millised rakud epiteeli tüvirakkudest tekivad. Wnt signaalidel on samuti stimulatoorsed mõjud rakujagunemisele, neid hoiavad tagasi Wnt raja inhibiitorid nagu DKK ja sFRP. 10. Epigeneetika 83. Milliste mehhanismidega toimub geneetilise info epigeneetiline reguleerimine? RNA interferents – RDR – RNA polümeraas kaheahelaline RNA (dsRNA) → Üheahelalised interfereerivad RNA-d moodustuvad kaheahelaliselt RNAlt (20-30 nukleotiidi). → Nad paarduvad sihtmärk RNAle ja võivad nii põhjustad mitmeid kahjustusi: 1. lõikavad, 2. represseerivad translatsiooni ja sihtmärk RNA destruktsiooni, 3. moodustavad heterokromatiinseid alasid DNA-l, millelt sihtmärk RNA transkribeeritakse.
11. Geeni splaissing. Alternatiivne splaissing splaissing e. kokkupõime (ingl. Splicing)- Protsess, mille käigus RNA-st elimineeritakse eksonite vahele jäävad intronite järjestused ja eksonite järjestused seotakse kovalentselt. alternatiivne splaissing (ingl. Alternative splicing)- Samalt geenilt kodeeritud pre-mRNA eriviisiline (alternatiivne) splaissing, mille tulemusel saadakse ühe geeni alusel valgu paljusid isovorme (nt. koespetsiifilisi). 12. Epigeneetiline regulatsioon Need on mehhanismid, mille käigus on kas DNA, RNA või valgud keemiliselt või struktuurselt nii muudetud, et säilub nende primaarne järjestus, kuid muutunud on funktsioon. Olulise tähtsusega on sellised modifikatsioonid rakulise elutegevuse regulatsioonis, geeniekspressioonis, DNA replikatsioonis ja rekombinatsiooniprotsesside toimumises Epigeneetlise regeultasiooni all mõeldakse: DNA metülatsiooni
vahendatud transkriptsiooniks vajalikud transkriptsioonifaktorid. Nt initsiatsioonikompleksi komponendid. RNAP III poolt transkribeeritud lncRNAd 2. Posttranskriptsiooniline regulatsioon – Splaissimine – translatsioon ja – siRNA juhitud geeniregulatsioon – substraadiks endogeensetele siRNAde tekkele 3. Epigeneetiline regulatsioon – Imprinting Xist ja X-kromosoomi inaktivatsioon – X inaktivatsiooni viib läbi Xist lncRNA Telomeersed mittekodeerivad RNAd – lncRNA, mis moodustab telomeerse heterokromatiinse osa koos telomeersete valkudega. • LncRNAde biogenees – transkriptsioon ja protsessimine on väga sarnane mRNAle
"üleliigsete" osade eraldamist muutuvad nad aktiivseteks. Sama kehtib ka RNA molekulide ja raku organellide, nagu ribosoom kohta. Järelikult nõuab funktsionaalse molekuli süntees erilist keskkonda, milles vastav aktiivne struktuur moodustub, kusjuures ehituse juures peavad kohal viibima ka vajalikud abimolekulid. Ilmselt kannab ka seesama keskkond elujõudu. 4 Teisiti öeldult on elujõud epigeneetiline faktor, see osa informatsioonist, mis ei ole otseselt kodeeritud geenide poolt. Nii jõuamegi vana tõeni, elu tekib ainult elust ehk nagu kuulus saksa rakubioloog Rudolf Virchov seda väljendas omnis cellila e cellula - iga rakk tekib rakust. Geeniväline informatsioon Üks näide epigeneetilise faktori ülekande kohta on eriti aktuaalne- prionid, mida peetakse vastutavaks "hullu lehma tõve" ja inimese Creutzfeld-Jacob'i tõve eest. Prion on
Kõige tüüpilisem näide klassikaline lamarkism: a. Kõikidel organismidel on sisemine tendents täiustumiseks edasise arengu generaator b. Väliskeskkond, mille muutus sunnib muutuma ka organismid Vastuväited: - Lamarck eitas loomulikku väljasuremist - Väliskeskkonna suunav mõju - Lamarck pooldas liitpärilikkuse hüpoteesi (vanemate elujooksul omandatud tunnused päranduvad järglasele) Epigeneetiline tegur muutus pärilikkuses, mis on toimunud eluea jooksul ja mõjutab tunnust Geneetiline tegur muutus DNA koostises, mis pärandub 4) Selektogeneetilised teooriad kõik need teooriad põhinevad looduslikul valikul: a. Klassikaline darwinism / sünteetiline evolutsiooniteooria b. Neutralism c. Katkeva tasakaaluteooria Evolutsiooniliste muutuste väikeimaks elementaarüksuseks on populatsioon. Üksikisendid ei evolutsioneeru. Populatsioon:
pikkpeasus, kitsas otsaesine, mandlikujulised silmad, väike suu õhukese ülahuule ja allapoole suunatud suunurkadega) lühike kasv, pikkusele mittevastavad väikesed labakäed ja -jalad ülemäärane, sageli täitmatu söögiisu/ ülemäärane hõivatus söögiga psühhomotoorse arengu hilistumine, kerge või mõõdukas vaimse arengu mahajäämus ja/või väljendunud õpiraskused 36. Geneetiline imprinting Imprinting on epigeneetiline protsess, mille käigus metüleeritakse DNA ja modifitseeritakse histoone. Tulemuseks on ühe alleeli geeniekspressioon (ilma DNA järjestuse otsese modifitseerimiseta). Need epigeneetilised markerid määratakse juba idurakkudes ning säilitatakse organismi kõigis somaatilistes rakkudes 37. X-kromosoomi inaktivatsioon X-i inaktivatsioon toimub astmeliselt ja järgib "n-1" reeglit, mis tähendab, et kõik X-
rändavad E7-E9 tagsoole kaudu gonaadi algmesse. Rännu jooksul paljunevad 10-100 2500-5000ks. Steam cell factor (SCF) ja tema türokinaasretseptor Kit: vajalik nende eluhoidmiseks,liikumapanekuks.Sugurakude eellased imetajatel: diploidsed, jagunevat mitootilisels, sooliselt neutraalsed. Gonaadides: oogenees ja spermatogenees.Paljunevad mitootiliselt, massiliselt, soospetsiiline eristuminem, meioosi teostumine, haploidne genotüüp (osaliselt munarakuse). Epigeneetiline reprogrammeerimine (DNA de-metüleerimine), küpse munaraku ja spermatosoide tunnuste kujunemine. Meioos: haploids genotüüpe tekkimine. Üks DNA replikatsioon- kaks jagunemist. Geneetilise materjali rekombinatsioon. Toimub ainul sugurakkudes. Erineva ajagraafikuga oogenees (algab embüoos kaks pausu) ja spermatogeneesis (albad puberteedieas, pausideta). Käivitatakse somaatilise gonaadi- ja neerurakkude poolt. Oogenees: toimub meioos kahe pika pausuga: 1. embrüos , esimese
◦ Gleitman "Psychology" + Butterworth ◦ autistid vajavad kindlust, rutiini; ei jõua tavaliselt põhiharidusest kaugemale ◦ Aspergeri sündroom - autisimi leebem vorm, lapsed suudavad kõneleda, kuid mitmetähenduslike asju ei mõista, suudavad ka ülikooli tasemel haridust omandada ◦ kodutöö ei mõjuta eksami hinnet, sest õppejõud ei saa piisavalt palka, et kõike läbi lugeda Õpikust: Mõisted epigeneetiline maastik - arengul mitu teed ja areng ei ole ühtlane, vaid nagu mäestik, kus vahepeal stabiilsem areng ja siis suuremad tõusud, kuid toimub pidev areng edasi U-kujuline areng - mingi oskus on lapsel alguses olemas, siis mingil hetkel kaob ja tekib uuesti täiustunud kujul, nt vastsündinud imiteerib laual hoides käimisliigutusi, siis see refleks kaob ja umbes 1-aastaselt hakkab laps kõndima etoloogia - loomulikus keskkonnas toimuva käitumise uurimine Ajalugu
tungid. o Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks. o Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1. Oraalne faas- sünnist kuni 12-18 kuud 2. Anaalne faas- 1,5a.-3a. 3. Falloslik faas- 3.-6.a. 4. Latentne faas-5-6.a. kuni noorukieani 5. Genitaalne faas noorukieast kuni surmani E.Erikson. Sarnane Freudiga. o Püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat s.o.isiksuse arengu epigeneetiline (psühhosotsialne) teooria. o Välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. o Püüdis leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsühholoogilist teooriat ja kirjeldada isiksuse kujunemist sotsiaalsetes tingimustes. o Põhiidee- küpsus s.o. identsus, väljakujunenud eneseteadvus. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid
Eoskott - kottseentele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskupar - sammaltaimede organ, milles valmivad eosed. Epigeneetika - teadus, mis uurib DNA modifitseerimist (nt. metüülimist), kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. Epigeneetiliste tegurite tõttu on hulkrakse organismi genotüübilt identsed rakud fenotüübilt erinevad, olenevalt nende asupaigast ja ajast. Epigeneetiline - raku selline geneetiline eriseisund, mis ei ole tingitud geenide (DNA) mutatsioonidest. Epigeneetilised muutused tulenevad geenide avaldumise regulatsioonist kromatiini struktuuri, DNA inaktiveerimise või mRNA translatsiooni tasemel. Epiteelkude - kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Eribioloogia - bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. Erimaine liigiteke (allopatriline e
inimene on kvalitatiivselt olemas spermatosoidis (Antonie van Leeuwenhoek). Metafüüsiline arenguteooria, kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng (suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. Preformism eitab ontogeneesis inimese kvalitatiivset arengut. Epigeneesi puhul räägitakse sellest, et toimub ka kvalitatiivne areng. Nicolaas Hartsoeker tegeles raku arengu teemadega, kas toimud preformism või epigeneetiline (kvantitatiivne või kvalitatiivne) areng. John Locke (1632-1704) ja tabula rasa teooria, seisukohad essees "Essee inimmõistusest"(1690): Bioloogia taust; filosoofiline käsitlus, metoodika teadmata Tabula rasa (puhas leht) kui inimene sünnib, ei ole tal kaasasündinud teadmist, vaid inimese teadmised pärinevad aistingutest, reflektsioonist - vastandus tolleaegsete domineerivate seisukohtadega Assosatsioon tähendab, et mingi aistinguga seotakse mingi nähtus
Latentne faas - surutakse seksuaalsed ihad maha Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud. Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest. (Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks. Õnnelik ja kurb olemine ei ole lineaarne, seal on rohkem sisu ja keerukust). Erik Homburger Erikson (1902-1994) - Epigeneetiline lähenemine Psühhosotsiaalne arenguteooria, 1968 Tähtsaim isiksuse komponent on EGO - analüütiline lähenemine Inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalselt Inimene on ratsionaalne Psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte: Aste Ligikaudne iga 1. Usaldus ja usaldamatus sünnist - 1,5 eluaastani 2. autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5-3 aastat
dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline. Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. Kriis. 8 arenguetappi. Arengu psühhosotsiaalne mudel. Psühhobiograagia, psychohistory. Mängu uurimine. Ego intergratsioon ühiskonda. Kreatiivne ego. Kultuuri kontekst. I ARENGU STAADIUMID: Epigeneetiline printsiip. Staadium-isiksus. Ego areng. Ego tugevus (virtue), isiksuse terviklikkus. Kriis (crisis) – konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel. Positiivne ja negatiivne lahendus. Rituaalid – rituaal, riitus. I areng. 0-1.5aastat, baasliin usaldus ja ebausaldus. Eesmärk on baasturvalisus. Positiivne lahendus on lootus ja seotus. Negatiivse lahenduse puhul pessimism.
Molekulaarbioloogia põhidogma DNA↔ RNA →valk DNA sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel! RNA-sõltuv DNA polümeraas – pöördtranskriptaas – revertaas – katalüüsib DNA sünteesi RNA matriitsilt, leiti algselt retroviirustelt. Dogma evolutsiooniline aspekt: looduslik valik toimub organismide mitte geenide tasemel. Valik toimub geeniproduktide tasemel. Ühte „head“ geeni võib ümbritseda „halvad“ geenid ja teda ei valita. Mutatsioonid toimuvad juhuslikult. Epigeneetiline pärilikkus - on seotud genoomi ekspressiooni mustrite kordumisega uues põlvkonnas (DNA metüleerimine), ei ole seotud muutustega genoomis. Geneetilise info 3 põhilist ülekandeprotsessi: 1. Replikatsioon – kahekordistumine geneetiline info on säilitatud DNA kaksikheeliksi kujul viib läbi DNA-sõltuv DNA polümeraas (substraat: desoksünukleosiid-5’-trifosfaat) DNA replikatsioon – eukarüootidel RNA replikatsioon – viirustel
annaabi.ee 
