Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ep" - 635 õppematerjali

ep

Kasutaja: ep

Faile: 0
EP7 Materjalitehnika EP 7 Punktkontaktkeevitus
7
docx

EP7 Materjalitehnika EP 7 Punktkontaktkeevitus

Started on Sunday, 27 April 2014, 11:46 AM State Finished Completed on Sunday, 27 April 2014, 11:48 AM Time taken 1 min 55 secs Marks 14.0/15.0 Grade 93.3 out of 100.0 Question 1 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevitus kuulub Select one: a. termomehaaniliste protsesside hulka b. termiliste protsesside hulka c. mehaaniliste protsesside hulka Question 2 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse abil saadakse: Select one: a. põkkliited b. vastak- ja nurkliited c. katteliited d. otsliited e. kõik ülalpool nimetatud Question 3 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kuidas kaitstakse sula keevispunkti ümbritseva õhu kahjulike mõju eest? Select one: a. elektroodi k...

Materjaliteadus → Materjalitehnika
136 allalaadimist
Seos Ek ja Ep vahel gaasides
1
doc

Seos Ek ja Ep vahel gaasides

Seos Ek ja Ep vahel gaasides, vedelikes ja tahkistes:Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. *tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B ­ see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungim...

Keemia → Keemia
10 allalaadimist
Eesti pank-eesti kroon
3
doc

Eesti pank, eesti kroon

1. Eesti pank · Eesti pank on Eesti Vabariigi keskpank. EP on 1919a EV keskpanga asutatud Eesti Panga õigusjärglane. · Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. · Eesti Pank juhindub oma tegevuses EV põhiseadusest, EP seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast. · Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult EP seaduse muutmiseseaduse kaudu. · EP ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning EP president määrusi ja käskkirju. 2. Eesti panga ülesanded 1. Eesti Pank korraldab raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seisab hea riigivääringu stabiilsuse eest. 2. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. 3. Eesti pank hoiab riigi vöörismetalli ja välisvaluuta varusid ning korraldab

Majandus → Majandus
19 allalaadimist
Materjalitehnika EP7-96%
22
pdf

Materjalitehnika EP7-96%

Alustatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:10 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:15 Aega kulus 4 minutit 51 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika on... Vali üks: a. Portselan b. Keraamilisest materjalist valmistatud treitera lõikeelement c. Põletatud tellis d. Kermised Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: a. Teraste sitkusnäitajad on madalamad b. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav c. Teraste kõvadus on oluliselt madalam d. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem e. Teraste tõmbetugevus on suurem Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. V...

Materjaliteadus → Materjalitehnika
85 allalaadimist
Maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks
6
pdf

Maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt elamukruntide moodustamiseks

lühikesele bussile on planeeritud Hallhundi teele. Kruntide hoonestusnõuded Pos Krundi Max Max Max Max Hoonete Sihtotstarve nr suurus ehitusalune parkimis- korruselisus kõrgus arv krundil (m2) pind (m2) kohtade arv hoonele (m) 1 3000 500 2 2 8 2 EP 2 3000 500 2 2 8 2 EP 3 3328 500 2 2 8 2 EP 4 2917 500 2 2 8 2 EP 5 300 500 2 2 8 2 EP 6 300 500 2 2 8 2 EP

Ehitus → Plaanimine ja teed
4 allalaadimist
Töö ja energia
1
odt

Töö ja energia

JA KANDUB ÜHELT KEHALT TEISELE. Mehaaniline energia jaguneb A) keha liikumise kineetiline energia, Keha kineetiliseks energiakts nim keha massi ja kiiruseruutu poolt korrutist Ek=mv2/2 Ek-kineetiline energia [Ek]=1J, m -mass [m]=1kg v-kiirus[v]= 1m/s. Kui keha kiirus suureneb 2 korda, siis tema kineetiline energia suureneb 9 korda. Nt : auto, rong. B) vastasikmõju energia ehk potentsiaalne energia a) maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia (joonis sirge) Ep=mgh Ep-potentsiaalne energia [Ep]=1J, m-mass, h-körgus[h]=1m, g=raskusjõud [g]=9,8 m/s2 b) deformeeritud vedru potentsiaalne energia joonis (tõusev kumer) Ep= k(delta l)ruudus/2 Ep=potentsiaalne energia, k ­ vedru jäikus[k]= 1 N/m, delta l-vedru pikenemine, lühenemine [delta l]= 1m 4) MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Suletud süsteemis kus mõjuvad ainult gravitatsiooni ja elastusjõud (ei mõju hõõrdejõud), kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus. SULETUD SÜSTEEMI MEHAANILINE

Füüsika → Füüsika
99 allalaadimist
Keha töö-energia ja võimsus
1
docx

Keha töö, energia ja võimsus

soojus, elektri, valgus, tuuma). Mehaaniline en. jaguneb kaheks: kineetiline energia, potentsiaalne energia. Kineetiline energia- on kehal siis kui ta liigub. Nim ka liikumise energiaks. Valem- Ek =mv2 /2. Tähis- Ek (kin.e). Kin.e sõltub põhiliselt kiirusest (püssikuul). Lisaks sõltub ta massist (kaubarong). Potentsiaalne energia- on kehal siis kui ta asukoht teiste kehade suhtes muutub või tema enda mõõtmest muutuvad. Ülestõstetud keha valem-Ep=mgh tähis-Ep(pot.e). Sel juhul sõltub pot.e põhiliselt kõrgusest(Kivi kukkumine IV või I korruselt) Lisaks sõltub ta massist (kivi või udusulg). Deformeeritud keha. Valem Ep=kx2/2. Näiteks: vibu 6)Energia jäävus. Energia ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise ehk kogu energia on jääv. Valem-E=Ep+Ek.7) ­viskamise hetkel h=0 ehk E p=0J. kiirus on maksimaalne ehk Ek- max. kogu energia E=Ep. ­Keha kiirus väheneb ehk Ek väheneb. Kõrgus h suureneb ehk E p suureneb. Kogu energia peab

Füüsika → Füüsika
31 allalaadimist
Elektromagnetiline induktsioon
1
docx

Elektromagnetiline induktsioon

Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v ­elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud

Füüsika → Füüsika
92 allalaadimist
Zac Efron
5
doc

Zac Efron

projects. He plans to return at some time. Efron also attended Pacific Conservatory of the Performing Arts, a community college located in Santa Maria, California, which provided him with the opportunity to perform as a "young player" during the years of 2000 and 2001 Marriage: Zac Efron is not in marriage. Zac Efron on Vanessa Hudgens began dating in 2005 during the filming of High School Musical. Films: Year Film Role Other notes 2002 Firefly Young Simon Tam Ep. "Safe" Melinda's World Stuart Wasser The Guardian Luke Tomello Ep. "Without Consent" 2003 ER Bobby Neville Ep. "Dear Abby" The Big Wide World of Carl Pete Laemke Laemke Miracle Run Steven Morgan 2004 Room Raiders Himself Guest star Triple Play Harry Fuller

Keeled → Inglise keel
7 allalaadimist
Plaanimine ja teed
14
pdf

Plaanimine ja teed

nr suurus ehitusalune parkimis- korruselisus kõrgus arv otstarve pind (m ) 3 kohtade arv hoonel ( ) krundil (m) 1 1667 250 2 2 8 2 EP 2 1608 250 2 2 8 2 EP 3 1564 250 2 2 8 2 EP 4 1500 250 2 2 8 2 EP 5 1500 250 2 2 8 2 EP 6 1390 250 2 2 8 2 EP

Ehitus → Plaanimine ja teed
76 allalaadimist
Jõud-impulss ja energia
4
doc

Jõud, impulss ja energia

Jõud, impulss ja energia KT 1. VARIANT 1. Kineetiline ja potentsiaalne energia, energia jäävuse seadus Kineetiline energia on keha liikumise energia. Ek=mv2/2 ­ (m ­ mass, v ­ kiirus ja J) Potentsiaalne energia on energia, mis on kehal tänu tema asukohale (kõrgusele) pinnasuhtes Ep=mgh ( m-mass, g - raskuskiirendus, h ­ kõrgus, J ­ dzaul) Visates palli horisontaalselt üles muutub tema kineetiline energia potensiaalseks energiaks. Õhutakistust mitte arvestades võrdub palli Ep algse Ek-ga kõige kõrgemas kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus ­ Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2. Jõumoment, jõuõlg

Füüsika → Füüsika
111 allalaadimist
SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG kõik arvutused ja tabel
8
xlsx

SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG kõik arvutused ja tabel

0.010404 Ub(alfa) 0.003333 0.381924 Uc(alfa) 0.241634 0.066564 0.058564 t(n-1) 2.3 0.438244 n 10 0.006724 ep alfa 0.005 0.019044 t 2.0 2 0.000324 beta 0.95    2  U C  с  0.009604 ep paksus 0.0005 dm с l  0.001764 ep konts 0.0005 g/сm3

Füüsika → Füüsika
88 allalaadimist
MEHHAANILINE ENERGIA
8
docx

MEHHAANILINE ENERGIA

Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m). Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis Ek=mv2/2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh  Ep  Ek  0 4. Töö käik. 1. Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid.

Füüsika → Füüsika
61 allalaadimist
Pangandusõigus
36
doc

Pangandusõigus

Kolmeks põhiliseks funktsiooniks on: · raha emiteerimine · raha ringluse korraldamine · eesti krooni stabiilsuse tagamine ­ Põhiseaduse eelnõu sai valmis ja esitati üldrahvalikule hääletusele. Igaks juhuks seda rahaühikut ps teksti sisse toodud pole Kui materiaalset aspekti laiemalt lahti vaadata, siis otsus selle suhtes, millist rolli keskpank riigis mängib, tehakse poliitilisel tasandil. EP on viidud PS institutsioonide hulka ja sellega seoses tema õiguslik staatus kui ka põhiülesanded kajastuvad põhiseaduses. Materiaalse mõiste juures on tähtis ka see, et EP seadus kuulub konstitutsiooniliste seaduste hulka. § 104 Formaalses mõttes ­ avalik-õiguslik juriidiline isik, erineb kõikidest teistest põhiseaduslikest institutsionidest. PS sellist mõistet välja toodud ei ole. Ta on loodud seaduse alusel. Pole eraldi välja toodud

Õigus → Õigus
203 allalaadimist
Füüsika-I praktikum nr 12b-NIHKEMOODUL
24
docx

Füüsika I praktikum nr 12b: NIHKEMOODUL

..................± … 3. Arvutused koos määramatusearvutusega. Traadi läbimõõt ja selle määramatus: 1 n d   di n i 1 (1)  d d n 2 i U A  d   t n1,  i 1 n n  1 ep U B  d   t  3 2    d d  n  2 2

Füüsika → Füüsika
180 allalaadimist
Töö ja energia
1
rtf

Töö ja energia

Võimsus näitab töö tegemise kiirust e. kui palju tööd tehakse ajaühikus. valem: N= A/ t, n- võimsus, A- töö, t- aeg; ühik 1W · Mida näitab energia? Energia näitab keha võimet teha tööd. Mis on kineetiline energia? Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. valem : Ek= mv2/2 , Ek- kin. energia, m- mass, v -kiirus. · Mis on potensiaalne energia? Vastastikmõju energia , valem: Ep= mgh, kus Ep- pot. energia, m- mass, g- gravitatsioonikonstant( g = 10m/s2), h- kõrgus maapinnast. · Mis on mehaaniline koguenergia? Keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse keha mehaaniliseks koguenergiaks. valem: E= Ek + Ep Energia jäävuse seadus? Energia jäävuse seadus väidab, et energia ei teki ega kao,ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. E= Ek+ Ep=const

Füüsika → Füüsika
58 allalaadimist
Mehaaniline töö
1
docx

Mehaaniline töö

Kasulik töö-töö, mis vastab meie ootustele. Võimsus näitab kui palju Tööd tehakse ajaühikus ning iseloomustab töö tegemisel kiirust(W) Võimsus- võrdse tööhulga tegemiseks võib erinevatel juhtudel kuluda Erineval hulgal aega (N=A/t) Võimsuse ühikud on W ja Hj nende vaheline Seos on see, et 1hj=735,5W Energia-füs. Suurus, mis isel.keha võimet Teha tööd(tähis:E ühik:j) Pot.energia- vastastikmõju energia, pot. Energiat Omav keha võib teha tööd Ep=mgh Ep sõltub keha enda osade või selle keha ja teise keha vastastikust asendist. Ek sõltub massist ja kiirusest Kineetiline energia-liikuva kena energia(Ek=mV2/2) Keha kogu energia on Ek+Ep summa. Energia jäävuse seadus-energia ei teki ega kao, ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele(Ek=Ep)

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
Füüsika teooria 10-klass
2
docx

Füüsika teooria 10. klass

A3=f3*S*cos180=F3*S*(-1)=-F3*S; A4=F4*S*cos90=F4*S*0=0) Võimsus Võimsus iseloom. A tegemise V. N=A ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega. N=A/t N on 1W, kui A 1J tehakse 1s jooksul. Et A= N*t, siis A-d võib mõõta ühikutes 1Ws=1J. 1kWh=1000W*3600s=3,6*10astmes6 J. Mehaaniline energia Kui keha on võimeline A tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu nim. Ek ja arvutatakse valemiga : Ek=(mvruut)/2. Energiat, mida omavad kehad vastasjõu tõttu nim. Ep. Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust arvutatakse valemiga Ep=mgh (joonis1). Keha Ep, mis on tingitud raskusjõu mõjust, deformatsioonist arvutatakse valemiga: Ep=(kxruut)/2 k=jäikus; x=pikkus.(joonis2) Kehal võib olla nii Ep kui ka Ek. Nende summat nim. Mehaaniliseks kogu energiaks. MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS: suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjutavate kehade Ek ja Ep summa on jääv. Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 Kui lisandub Fh siis valem

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
Informaatika Esimene Kontroltöö
35
xlsx

Informaatika Esimene Kontroltöö

M Maastur 18M 255/55R18 255 lamell M Maastur 18M 255/55R18 255 naast M Maastur 18M 255/55R18 XL 255 naast Tootja Muster Indeks ( ,,andmeloend") Jaehind FALKEN HS414 77Q 750 . "filter", DUNLOP SP ARCTIC M4 82T 1167 , FALKEN EP-01 79Q 705 FALKEN HS435 79Q 610 FALKEN HS414 79Q 1.725 (lamell) Goodyear Michelin FALKEN EP-01 79Q 810 FALKEN HS435 79Q 725 14C 15. FALKEN EP-01 83Q 2.780 Goodyear Michelin FALKEN HS435 83Q 725 3000 16, 1

Keeled → Vene keel
9 allalaadimist
Euroopa Liit - kujunemine valitsemiskorraldus
4
docx

Euroopa Liit - kujunemine,valitsemiskorraldus

o Otsuste vastuvõtmine: Kvalifitseeritud häälteenamus - > kui poolthääli on 255 e 73,9% häälte koguarvust. Ühehäälsus - >mõne riigi delikaatsete probleemide puhul peavad poolt olema kõik riigid · Euroopa komisjon o Alaliselt tegutsev organ, mille presidendiks Jose Manuel Barrosa. o Kokku 27 liiget->Transpordivolinik Siim Kallas o Volinikud valitakse liikmesriikide valitsuse poolt, kelle EP hääletab voliniku ametisse. o Volinik peab lähtuma EL huvidest, mitte oma riigi eesmärkidest o Ülesanded: Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos kohtuga). Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, näiteks pidades

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist
Füüsika I praktikum nr28-PINDPINEVUS
16
docx

Füüsika I praktikum nr28: PINDPINEVUS

väärtus a a  ...............  ........... Tabel 2 Pindpinevusteguri määramine. Katse mo , g N mo+ m1 , g m1 , g m,g dm d , mm nr. 1 2 3 4 5 m  ................  ........... d  ................  ........... 3. Arvutused koos veaarvutusega. m0 Anuma massi määramatus: ep U C  m0   U B  m0  m  t  3 Anuma koos veega massi m0  m1 määramatus: ep U C  m0  m1   U B  m0  m1  m  t  3 , t

Füüsika → Füüsika
162 allalaadimist
Referaat - Euroopa Parlament
10
docx

Referaat - Euroopa Parlament

lähedasemad ja tahtsin ise ka rohkem uurida ja teada saada Euroopa Parlamendi kohta. Referaat koosneb neljast põhi pealkirjast, millest iga ühe all selgitan lahti pealkirjas sisalduva. Referaadi sisu üritan anda edasi võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Abimaterjalidena kasutan erinevaid allikaid internetist, mille hulgas ka Euroopa Parlamendi kodulehekülge ning Euroopa Liidu institutsioonide teatmikku. 1. Euroopa Parlament 1.1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks. Lepingu eesmärk oli koostöö tegemine ühiste eesmärkide nimel. Järgmiste lepingutega lepiti kokku uutes koostöövaldkondades ning parandati ELi institutsioonide tööd. Liikmesriikide arv on kasvanud esialgsest kuuest 27-ni. Näiteks Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati põllumajanduspoliitika ning Nice´i lepinguga

Politoloogia → Diplomaatia
27 allalaadimist
Põhikooli füüsika valemid
2
docx

Põhikooli füüsika valemid

Rõhk p=F/S f - sagedus f - Hz Rõhk vedelikes p=ρgh T - võnkeperiood T-s Jõud F=mg F - jõud F-N Üleslükkejõud Fü=ρVg S - pindala S - m2 Töö A=Fs g - grav konstant g - 9,8N/kg Kasutegur η = Ak/A*100% ρ - tihedus ρ - g/cm3 kg/m3 Potentsiaalne energia Ep=mgh V - ruumala V - m3 Kineetiline energia Ek=mv2/2 v - kiirus v - km/h m/s Kogu energia E=Ep+Ek η - kasutegur η-% Soojushulk Q = cm(t2-t1) E - koguenergia E-J Soojushulk sulamisel Q = Lm Ep - pot. energia Ep - J

Füüsika → Füüsika
73 allalaadimist
Coldplay
11
pptx

Coldplay

Formed in 1998 in London Have sold 40 million albums Have been an active supporter of various social and political causes Members Chris Martin ­ vocalist, guitarist Jonny Buckland ­ lead guitarist Guy Berryman bassist Will Champion drummer Formation Chris and Jonny met at the University College London in 1996. The first name of the group was Starfish. The name "Coldplay" came from a local student. Discography In 1998, band released 500 copies of the "Safety EP". In 1999, band released debut single "Brothers and Sisters EP". In the spring of 1999, band released "The Blue Room EP". In the summer of 2001, band released "Norwegian Live EP". "Parachutes" Released in July 2000 It debuted at number one on the UK Albums Chart. It was nominated for the Mercury Music Prize in September 2000. It reached doubleplatinum status. It was critically wellreceived. "A Rush of Blood to the Head" It was released in August 2002.

Muusika → Muusika
15 allalaadimist
Voltmeetri kaliibrimine
8
xlsx

Voltmeetri kaliibrimine

13.5 11.5 9.5 U1, V kahanedes Voltmeetri näit (V) 7.5 U2, V kasvades 5.5 3.5 1.5 -0.50 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1 Galvanomeetri jaotised Piirhälve ep(U) Etalonvoltmeetri lubatud piirhälve 0,5%*15V=0,075V ep(U)=epe(U) + el(U) + 1/2eVmax(U) 0,15V - pool jaotise väärtusest epe(U) - etalonvoltmeetri lubatud piirhälve el(U) - kaliibritava galvanomeetri näidu lugemise hälve ep(U)=0,075V+0,15V+0,1V = 0,325V Kus epe(U) on etalonvoltmeetri lubatud piirhälve, mis arvutatakse voltmeetri juhendi järgi, el(U) - kaliibritava galvanomeetri

Energeetika → Elektrotehnika1
6 allalaadimist
Pangandus konspekt
46
doc

Pangandus konspekt

· vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam. AVATURUOPERATSIOONID Tavapärased väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud (tagasiostu). Lühiajalist raha kokku ostes või turule paisates muudab keskpank rahaturu likviidsust juhtides sellega lühiajaliste intresside kujunemist. EP rahapoliitika teostub valuutaturul, avaturuoperatsioonid pole Eesti oludes eriti otstarbekad ega vajalikud. Tagasiostuleping e repo on väärtpaberite müük tingimusel, et müüja need kokkulepitud ajal ja kokkulepitud hinnaga tagasi ostab. Sisuliselt on tegemist laenuga väärtpaberite tagatisel. Repo tähtajad on väga lühiajalised, piirdudes mõne päevaga. 5

Majandus → Pangandus
72 allalaadimist
Füüsika-impulss-töö-võimsus-energia
2
docx

Füüsika, impulss, töö, võimsus, energia

võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga. ühtlase liikumise korral : N = A/t = Fs/t = Fv | N = Fv 1 kWh = 3,6·106 1W = 1J/1s - võimsus näitab, kui palju teehakse tööd igas sekundis. energia- näitab töö tegemide võimet. keha energia on võrdne kogu tööga, mida keha on võimeline tegema. Kui keha teeb tööd ss energia muundub. E = Ek + Ep | Ek = -Ep Kineetiline energia ( Ek ) ­ liikuva keha energia (liikumisenergia: sõitev auto, jooksev inimene. Ek2 ­ Ek1 = Ek Potensiaalne energia ( Ep ) ­ vastastikmõjuenergia, kehade vastastikmõju, võime teha tööd A = mgs = mg(h1 ­h2) =mgh1-mgh2 = Ep1 - Ep2 = -Ep KEEMIA ! derivaadid,nukleofiilinetsentner Amiini reageerimine : hape R - NH2 + HCl R ­ NH3 Cl vesi R ­ NH2 + H2O R ­ NH3 OH alkeen(-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH ­ CH3 (propeen)

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Mehaaniline energia Laboratoorne töö
3
docx

Mehaaniline energia Laboratoorne töö

MEHHAANILINE ENERGIA 1. Töö eesmärk. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis mv2 Ek ¿ 2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh = E p+ Ek =0 4

Füüsika → Mehaanika ja soojuse valemid
34 allalaadimist
NICE I-LEPING
5
odt

NICE`I LEPING

liikmesriigi ühinemislepingu allkirjastamist otsustab nõukogu ühehäälselt: volinike arvu; rotatsioonisüsteemi korralduse, mille puhul liikmesriike koheldakse nende kodanike liikmeks olemise järjestuse ja ametis oldava aja suhtes võrdsel alusel ning iga komisjon peab kajastama liikmesriikide demograafilist ja geograafilist mitmekesisust. 2.2. Nimetamised Komisjoni presidendi nimetab edaspidi Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega. Pärast seda, kui EP on nimetamise kinnitanud, nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ja kokkuleppel presidendiga teised komisjoni liikmed. Kui EP on uuel hääletusel komisjoni koosseisu tervikuna heaks kiitnud, nimetab nõukogu komisjoni presidendi ja liikmed kvalifitseeritud häälteenamusega ametlikult ametisse. 2.3. Sisemine korraldus Nice'i leping jätkab Amsterdamis alanud arengut, andes komisjoni presidendile laiad volitused komisjoni korralduse küsimuses

Majandus → Ettevõtlus
11 allalaadimist
Mehaaniline energia
10
docx

Mehaaniline energia

11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Töö eesmärk: Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töö vahendid: Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused: Kehade potensiaalse energia avaldis: Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis mv 2 Ek= 2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode

Füüsika → Füüsika
185 allalaadimist
Füüsika KT nr 6-Mehaaniline töö-Energia
2
pdf

Füüsika KT nr 6: Mehaaniline töö, Energia

positiivne cos0o juures 2. Energia - f.-suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tähis E, mõõtühik 1J Energia seos mehhaanilise tööga - Jäävuse seaduse järgi tehakse tööd sama palju kui energia muutub. Mehaanilise energia kaks põhiliiki Kineetiline energia - energia, mis on tingitud liikumisest Ek=mV2/2 Potentsiaalne energia - energia, mis on tingitud jõududest. Ep=kl2/2 Potentsiaalse energia suhtelisus Ep=mgh Mehhaaniline koguenergia - keha potensiaalse ja kineetilise energia summa Energia jäävuse seadus: Kehade süsteemi või keha mehaaniline koguenergia on muutumatu. Ep+Ek=Const Võimsus - f.-suurus, mis näitab töö tegemise kiirust. Tähis N, valem N=A/t, mõõtühik 1W Ülesanded erinevate energiate leidmise ja energia jäävuse seaduse rakendamise kohta:

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist
MAGNETRON arvutused ja graafikud
12
xlsx

MAGNETRON arvutused ja graafikud

Lsol e/m 163933646601.72 n0 Isk Uc(Ua) 0.0333333333 Ua ep(Ua) Uc(Isk) 0.0033333333 t ep(Isk) Uc(Bk) 2.20873198E-005 Uc(e/m) 902237253.28614 2    Rk2   2

Füüsika → Füüsika ii
102 allalaadimist
Töö ja energia
1
doc

Töö ja energia

Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure pöördenurga moodustab ringiraadius ühes ajaühikus. Tähis- (oomega) Ühik- rad/s =v/r ; =2/t Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius, nim pöördenurgaks. Tähis- = l/r, kus l-kaare pikkus ja r-raadius. Potensiaalne energia tähendab võimet, mis on tavaliselt ülestõstetud kehal. Tähis- Ep Ühik- J Ep= mgh Kineetiline energia on liikuva keha energia. Tähis- Ek Ühik- J Ek= mv²/2 Energia jäävuse seadus: Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. E=Ek+Ep Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Tähis- A Ühik- J A=Fs cos Võimsus on töö tegemise kiirus. Tähis- N Ühik- W N=Fs/t ; N=Fv ; N=A/t Impulsi jäävuse seadus. Plastne põrge

Füüsika → Füüsika
84 allalaadimist
Füüsika Põhilised valemid
2
docx

Füüsika Põhilised valemid

Nimetus Tähis Ühik Valem V.E.S.K.P.Ü Jõud F N F=m·g m=mass(g), g=9,8(N/Kg) F=Jõud(N) Töö A J A=f·s A=meh. Töö(J) S=teepikkus(m) Potensiaalne Ep J Ep=m·g·h h=kõrgus(m) Energia Ep= pot. Energia Kineetiline Ek J Ek=m·v²/2 v²=kiirus energia Võimsus N W N=A/t A=töö Kiirus v m/s v=S/t S=teepikkus Rõhk P Pa P=F/S S=Pindala(m²) P= rõhk(pa) Vedeliksamba p Pa p=·g·h V=Ruumala(m³) Rõhk =Tihedus(kg/m³)

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist
Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD
18
docx

Füüsika I praktikum nr14: POISEUILLE’ MEETOD

Tulemused kannan tabelisse. 6. Kuna vedeliku sisehõõrdetegur oleneb temperatuurist ,siis mõõdan ka väljavoolanud vee temperatuur. 7. Arvutan sisehõõrdetegur ja tema määramatus. 3. Arvutused koos määramatusearvutusega. Liitmääramatuste leidmine (kui kordusmõõtmised puuduvad A-tüüpi mõõtemääramatust ei hinnata): U C  x  U B  x  m  2  U B  x  l  2 ep U B  x  m  t  3 , t  kus ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve, on Student´i tegur ja ∞ on lõpmatus, β on usaldatavus, füüsika praktikumis on usaldatavus tavaliselt 95%. U B  x l    l , kus β on usaldatavus ja l on pool skaala jaotise selle osa väärtusest, mida mõõtmisel hinnati.

Füüsika → Füüsika
58 allalaadimist
Füüsika ELEKTROSTAATIKA-11kl-valemid-mõisted-teooria
1
doc

Füüsika ELEKTROSTAATIKA (11kl) valemid, mõisted, teooria.

Coulomb'i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F= k Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot. energiat. f=Ep/q. Ep pot.energia(J) q-laeng(c) f- q1q2/E r2. F-jõud(N) k= 9x109 Nxm2/C2 q- I keha laeng(c) E- aine dielektriline läbitavus (-) r-kehade vaheline kaugus (m) NB! Vaakumi korral epsilon võrdub potensiaal(v-volt). Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade

Füüsika → Füüsika
276 allalaadimist
Coulombi seadus
1
docx

Coulombi seadus

Homogeenne e-vä on selline e-vä, mille e-vä tugevus on kõikjal nii suuruselt kui suunalt sama. Homogeense e-vä jõujooned on paral. sirged. Ühtlaselt laetud tasand tekitab homogeense elektrivälja. Elektrivälja tugevuse valem: E= k*q/r2, kus E- elektrivälja tugevus (V/m), k- 9*109Nm2/C2, q- punktlaengu laeng (c), , r- kaugus laengust (m). Ekvipotentsiaalpind on pind, mille mistahes punktis on sama potentsiaalpind. NB! Ekvi pp ja elektrivälja jooned on alati risti. (fii)=Ep/q, kus - potentsiaal (v). Pinge näitab elektri välja poolt ühiklaengu ümberpaigutamise tehtavat tööd. Pinge on potentsiaalide vahe U= 1-2. U=A/q, kus q- pinge (v), A- töö (J), v- laeng (c). Ep = Eqd, d- kaugus negatiivse laenguga plaadist (paral. pind). Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on sellesse punkti asetatud ühiklaengu potentsiaalne energia. =Ep/q, kus - potentsiaali tähis (v- volt), Ep ­ pot. energia (J), q- laeng (c)

Füüsika → Füüsika
72 allalaadimist
Mehaaniline energia
6
pdf

Mehaaniline energia

Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Eri massidega kehade potentsiaalsete ja kineetiliste energiate määramine. Energia salvestamise ja muutumise seadustega tutvumine. 2. TÖÖVAHENDID Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potentsiaalse energia avaldis on Ep = mgh (2), kus m on keha mass (kg), g on raskuskiirendus (m/s²) ja h on keha kõrgus aluspinnast (m). mv2 Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis on Ek = 2 (3), kus m on keha mass (kg) Ja v on keha kiirus (m/s). Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures on ΔEmeh = ΔEp+ ΔEk = 0 (4). 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1

Füüsika → Füüsika
82 allalaadimist
Muutuvad ja jäävad suurused
2
docx

Muutuvad ja jäävad suurused

suurus , A=Fscos a , N Energia- Keha(de) süsteemi mehaaniline oleku kirjeldamise suurus, mis näitab võimet teha tööd, 1N*1m=1J , E 11. Miks on töö arvutamise valem cos a? Näitab nurka maapinna ja jõu mõjumise vahel 12. Energia liigid. Mõiste, tähis, ühik, valem Kineetiline energia- Keha liikumisolekust tingitud energia, Ek, 1J, Ek=mv2/2 Potentsiaalne energia- Kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energia, Ep, 1J, Ep=mgh 13. Mehaaniline koguenergia? Millest koosneb (õp 82) valem Potensiaalse ja kineetilise energia summa. E=Ek+Ep 14. Mehaanilise energia muundumine ja ülekandumine Üks energia liik muutub teiseks Üks keha annab teisele üle 15. Mehaaniline energia jäävuse seadus (õp 84) Suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Ek+Ep=const 16. Mehaaniline energia ja süsteemi väline töö. Mehaanilise energia arvelt võib keha teha tööd

Füüsika → Bioloogiline füüsika
4 allalaadimist
Mehaaniline energia ME11B
7
docx

Mehaaniline energia ME11B

Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh = E p+ Ek =0 h1 h2 l Joonis 1. Katseautode rada. 4. TÖÖ KÄIK Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid. Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast ( h ). Arvutame potensiaalenergiad ( Ep ). Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal ( l ). Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 4 Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel ( v ). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega.

Füüsika → Füüsika
41 allalaadimist
Füüsika I praktikum nr18-VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE
26
docx

Füüsika I praktikum nr18: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE

Tabel 2. Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Vedru nr. …………… m=………………………… T=………………………… Katse Ao, At, t, , Nr. cm n cm s  s-1 3. Arvutused koos määramatusearvutusega. Massi mi määramatus: ep U C  mi   U B  mi  m  t 3 (1) t  - Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Vedru pikkenemise li määramatus: U C  li   U B  l  m  2  U B  l  l  2 ep

Füüsika → Füüsika
171 allalaadimist
Rahvusvahelised organisatsioonid
60
pptx

Rahvusvahelised organisatsioonid

tolliliit ja ühisturg. • 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade, 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. • 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid (7) ja nende ülesanded 1. Euroopa Parlament • Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik võim, • EP esindab EL kodanike huve. Parlamendiliikmed valitakse otsestel valimistel iga 5 aasta tagant. • EP kuulub 754 liiget 27 EL liikmesriigist. • EP-l on 3 alalist töökohta: Brüssel, Luxembourg, Strasbourg. • EP peamised ülesanded: • 1. Seadusandlik pädevus - EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte. • 2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. • 3

Ühiskond → Ühiskond
16 allalaadimist
Füüsika valemid 10 klass
2
odt

Füüsika valemid 10.klass

A=F*s=mgh A=F*s*cos A= 2 A= 2 - 2 A N= t N=F*v m v2 E= Ek + Ep Ek= 2 Ep=m*g*h Ep =mgh-mgh0 I v t 1 = r = t = r T= n T= f T= 2 * l T= 2 * k m T= 2 g

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
Nizza leping
12
docx

Nizza leping

(Euroopa Parlament). Hääletussüsteemi muudatuse tulemusel välistati see, et suured riigid ei sõda väikesetest üle ja ka vastupidi. See pidi muutma olukorra võrdsemaks ning ausamaks. Selline hääletamissüsteem on küll keeruline, aga see eest arvestab see piisavas koguses EL rahva arvamusega kui ka nõuab piisavalt suurel hulgal riikide toetushääli. Institutsioonide osas muudeti peamiselt Komisjoni ja Parlamendi liikmete arvu. Nizza lepinguga pandi paika, et EP-s saab olema maksimaalselt 732 saadikut ning Komisjonis on alates 2005 aastast üks volinik igast liikmseriigist(Euroopa Parlament). Need muudatused olid selleks, et tulevastel liikmetel oleks ka häält nii Parlamendis kui ka Komsjonis ning et neid võetaks ka kuulda. Veel suurendati EP volitusi, laiendades veidi kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja nõudes, et EP peab andma oma nõusoleku tõhustatud koostöö sisseseadmisele

Politoloogia → Euroopa liit
5 allalaadimist
Füüsika üldmõõtmised
18
docx

Füüsika üldmõõtmised

10(10−1) = 0,0826 mm i =1 ¿ √¿ Arvutan süstemaatilise ehk B-tüüpi mõõtemääramatuse. Selleks on vaja teada Studenti tegurit, mille leian juhendaja antud tabelist. Kuna β (usaldusnivoo - tõenäosus, et tulemus on õige) on 95% ehk 0,95 ja vabadusastmete arv on ∞, siis saan Studenti teguriks 2,0. Lubatud piirhälve lph ehk ep on antud mõõteriista täpsus, mis on 0,05 mm. Ümardan vastuse kolme kehtiva numbrini. Varunumber on vajalik täpsuse kao vältimiseks edaspidisel ümardamisel. lph 2 2 UB(đ) = t∞,β 3 = 3 ep = 3 0,05 = 0,0333 mm Viimaks arvutan koguvea ehk liitmääramatuse järgmiselt. Ümardan vastuse kahe kehtiva numbrini. Varunumber on vajalik täpsuse kao vältimiseks edaspidisel ümardamisel. Uc(đ) = √U 2

Füüsika → Füüsika
44 allalaadimist
Patendiuuringu kodutöö
4
docx

Patendiuuringu kodutöö

aastal. Viimane kehtivusaasta riigilõivu tasumist tõendav dokument on saabunud kuupäeval 18.09.2015 ning järgmine kehtivusaasta lõivu tasumistähtpäev on 30.09.2016. Samale leiutisele on välja antud patent ka USA-s patendinumbritega US2004063437 (A1) ja US7890114 (B2). Venemaal pole sellele leiutisele patenti välja antud. Vastava infoga andmebaaside lingid (otsingu kuupäev 26.11.2015): 1. http://worldwide.espacenet.com/publicationDetails/biblio? CC=EP&NR=1404066B1&KC=B1&FT=D# 2. http://www1.epa.ee/ep/andmed.asp? NroParam=EP02360277.4&ID=X564386&NID=&offset=&HKR= 3. http://www1.epa.ee/ep/dokumendid.asp? NroParam=X564386&HakemusParam=EP02360277.4&ID=X564386 &NID=&offset=&P=T&HKR=

Õigus → Intellektuaalne omand ja...
4 allalaadimist
Jõuülekandeõlid
2
odt

Jõuülekandeõlid

250 41,0/ - Enim kasutatavad õlid on 75W-80; 80W-90; 75W-90; 85W-140 jne. 80W-90 LS - ,,limited slip" e. hõõrdsidurblokeeringuga peaülekannetele Klassifikatsioon API järgi Sõltuvalt kasutustingimustest ja ülekandemehhanismi konstruktsioonist ette nähtud eri klassid. Tähistatakse GL ( Gear Lubricant) ja numbritega 1... 5. NB! API ei hõlma automaatkäigukastivedelikke. GL-1 - Õli ei sisalda kõrgsurvelisandeid EP. Kasutatakse väikestel kiirustel töötavates ülekannetes kus madalad pinnasurved. GL-4 - Õli sisaldab kõrgsurvelisandeid EP. Kasutatakse põhiliselt autode manuaalkäigukastides. GL-5 - Õli on kõrge EP lisandite sisaldusega ja seda kasutatakse enamuse kaasaegsete autode, põllumajandusmasinate jm. masinate hüpoidpeaülekannetes. Võib kasutada ka käigukastides ja teistes ülekannetes kui valmistaja nõuab õli vastavust GL-5 klassile.

Varia → Kategoriseerimata
7 allalaadimist
Mehhaaniline energia
6
pdf

Mehhaaniline energia

kus: m – keha mass (kg) v – keha kiirus (m/s) Mehaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). ∆𝐸𝑚𝑒ℎ = ∆𝐸𝑃 + ∆𝐸𝑘 = 0 4. Töö käik  Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid  Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast (h).  Arvutame potensiaalenergiad (Ep).  Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal (l).  Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega (t).  Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel (v).  Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega.  Leiame miniautode kineetilised energiad (Ek).  Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib A

Füüsika → Füüsika
51 allalaadimist
Füüsika tähised-ühikud ja valemid
1
docx

Füüsika tähised, ühikud ja valemid

Füüsika tähised,valemid ja ühikud. Ek-Kineetiline energia tähis Ek-mv/2 Ep-potentsiaalne energia tähis Ep=m*g*h valem A-Töö tähis 1J-töö ühik A=F*s P-rõhu tähis P=F/S valem L-pikkuse tähis 1m-pikkuse ühik S-teepikkuse tähis 1m-teepikkuse ühik t-aja tähis 1s-aja ühik v-kiiruse tähis 1m/s-kiiruse ühik F-jõu tähis 1N-jõu ühik m-massi tähis 1kg-massi ühik Roo-tiheduse tähis 1 kg/kuup meeter ­tiheduse ühik E-energia tähis 1J-Energia ühik

Füüsika → Füüsika
76 allalaadimist
Elektrilaeng
1
doc

Elektrilaeng

väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektorite summa ehk E- vektoreid tuleb liita. El.välja jõujooned- mõtteline joon, mille igas punktis on el.välja tegevuse vektor (E) suunatud pikki selle joone puutujaga. El.välja graaf.kujutamine- Homogeene el.väli- On ühesugune raskusjõu väli. Tema välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Töö el.väljas- A=F*s*cos_ Ep=mgh Ep=qEd El.välja potentsiaal- näitab, kui suur on vaadeldavas el.välja punktis ühikulise positiivsuse laenguga keha potentsiaalne energia. Tähis _=k*Q/r _=Ep/q Ekvipotentsiaalpinnad- ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulk. Ekvipotentsiaalpinnad ja jõujooned on alati omavahel risti- Pinge U- nimet. El.välja kahe punkti potentsiaalide vahet. Pinge kirjeldab olukorda, milles el.jõud tööd teevad. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb

Füüsika → Füüsika
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun