on tugevamini seotud kontrollija integreerida uut teadmist varasemaga Oskused ja võimed eneseregulatsiooniga, kui informatsiooniga, enesejuhitavaks õppimiseks
enda tegevust ja arengut ise Kasvatuse reguleerida. Enesemääratlemise ehk - Eneseregulatsiooniga taotluseks eelduste loomine Mida enam inimene oma aktualiseerimise läbi pürgib kaasneva vabaduse inimese suutlikkusele subjektile käitumist inimene oma arengu tingimustes on indiviidil
ebaeduks. 1) Võimekusele orienteeritud motivatsioon-eesmärgiks on indiviidil oma üleolekut näidata. 2) Ülesandele oritneteeritud motivatsioon- indiviid tegutseb eesmärgiga saavutada hea tulemus v lahendada püstitatud probleem, üleoleku demontsteerimine ei ole tema jaoks oluline. 10. Mille poolest erineb enesemääratlemise teooria klassikalisest motivatsiooniteooriast spordis? Kuidas on enesemääratlemise teooria seotud eneseregulatsiooniga? Klassikalise motivatsiooniteooria kohaselt on inimese käitumise suund, intensiivsus ning püsivus määratletud teiste tegurite poolt, enesemääratlusteooria jälgib seda, mil määral ja kui palju on inimeste käitumine nende eneste määratletud( sealhulgas siis ka suund, intensiivsus ja püsivus), mida mõjutavad sisemine, välimine ning amotivatsioon. Enesemääratlusteooria on seotud eneseregulatsiooniga selles osas, et inimene määratleb enda käitumist ning sellega
Ta ootab kiitust, tahab teistele meeldida, kõike hästi teha ja seejuures mitte eksida (Männamaa, Marats 2009). Vaadeldav laps väga tahtis, et pallimäng oli reeglite kohaselt või kullimängu vältel laps väga tahtis olla tähelepanu keskpunktis. Kui ta ei saanud soovitavat, siis ta ärritus ja solvus. Seega saab teha järeldust, et kui lapsel ei täida tema ootused olla edukaks, esimeseks ja teha koostööd omal viisil, siis ta ei suuda eneseregulatsiooniga toime tulla. Eneseregulatsioon on väga tähtis ja selleks laps vajab veel täiskasvanu abi, et saavutada tegutsemiskindlust, juhtida oma käitumist ja emotsioone ning kontrollida impulsse (Männamaa, Marats 2009). Samal ajal viieaastane laps üritab kasutada füüsilisi, loomingulisi või kognitiivseid ehk tunnetuslikke oskusi enda lohutamiseks ja emotsioonide kontrollimiseks (Männamaa, Marats 2009)
samaväärsed kui kohtud. On vaja suurte meediafirmade toetust, ajakirjanike organisatsioonid peavad toetama, siis toimib. Sveitsis on Unabhängige Beschwerdeinstanz – UBI (The Independent Complaints Authority for Radio and Television), mis võtab vastu kaebusi telesaadete ja raadiosaadete kohta. Seal vaadatakse üle, kas on rikutud seadusi. Seegi institutsioon on nii-öelda “pehmete seadustega”. Kolmas peatükk: eneseregulatsioon. Peamine initsatiiv et eneseregulatsiooniga tegeleda: ärilised (??), riigi survel(??).Riikliku sekkumise vältimine Eneseregulatsioon ei tule meediasektorilt. Probleem: kui tahame muuta meediat isereguleerivaks, et nad tegeleksid rohkem eneseregualtsiooniga, lahendus: peaks olema mingi nõukogu. Kui riik hakkab midagi seadusega reguleerima, siis kohe muudetakse midagi. (Inglismaal pole väga selge see, et sõnavabadust tuleb kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu
Tahtmatu tähelepanu on inimese tahtes sõltumatu. Sel puhul katkeb tegevus ja luuakse valmidus signaali mõistmiseks ja vajadusel ka vastavalt käitumiseks. Reeglina köidavad tähelepanu intensiivsed (ja ka ootamatud) signaalid, ebatavalised ärritajad ja ka harjumuspärase puudumine (näiteks seismajäänud kell) ja nii edasi. Tahteline tähelepanu on aga seotud inimese teadlike kavatsustega. See eeldab tahtepingutust. See on protsess, mis on seotud eneseregulatsiooniga. See tähelepanu on meie vastutusel selles mõttes, et kuhu ja kui kauaks me ta suuname ning ka täiesti arendatav. Eriti noorukieas. (Tankler, M. 40-42) Imikueas on tegemist tahtmatu tähelepanuga aga tähelepanu on juba valiv eelistades tuttavaid objekte tundmatutele. Ka väikelapseeas puudub tahteline tähelepanu. Maht ja püsivus on väikesed- iga uus ärritaja köidab tähelepanu. Eelkoolieas tähelepanu püsivus kasvab aga jaotamine on veel raske, samuti ka ümberlülitamine.
Muutub väiksemaks arutlus ja diskuteerimisvõima, süsteemne mõtlemine, sõnavara. Positiivne on: tähelepanu, peenmotoorika, võõrkeel, mõtlemine (teatud osas). Mälu ja tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja konsentreerimine objektidele, millel on isiksuse jaoks püsiv (nt keha vajadused, ellujäämisega seotud) või situatiivne tähendus (tahvli vaatamine, pliiatsi kasutamine). Tahteline tähelepanu saame ise arendada, see on seotud eneseregulatsiooniga. Tekib 4-5 eluaasta. Tahtmatu tähelepanu lihtsalt jääb mulle ette, on olemas. Tahtelisjärgne tähelepanu tekib, kui tahteline enam ei tööta. Isemotiveeriv tegevus. Nt õppimine (???) Tahtmatu mäng 1-aastasel 14 min, 4-aastasel 50 min. Täelepanu köidavad uued objektid, värvid, suurus, millegi puudumine (nt tahvle klassist) see, mida tajume meeltega. IMIKUD tahtmatu tähelepanu, eelistavad tuntut tundmatule! Nt liikuv objekt, lõhn.
ringijooksmisena, hüplemisena, toolilt tõusmisena jne kuigi oleks vaja rahulikult istuda - Probleemide tõttu võib tekkida depressioon ja agressiivne käitumine Põhjused: pärilikkus, keskkond, ajukahjustus, entsefaliit, toiduallergiad - Aju arengu viivis, mis vanusega kahaneb - Eneseregulatsiooni puudulikkus – eesmiste ajpiirkondade närviringetes anomaaliad sh basaalganglionides. Lisaks tegevuse katkestamisele ei õpi puuduliku eneseregulatsiooniga lapsed ka enda kogemusest - Ravimitest stimlandid Autismi spekti häired - Väa varieeruv häire raskusaste ja toimetulek ’ei kasva välha’ - Võib märgata ’imlikke’ tunnuseid juba beebidelt, füüsilise kontakti vältimine - Üldiselt ei panda sümptomeid 1-3 eluaastani tähele Iseloomulikud tunnused: - Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused - Sots vastastikuse mõjutamisega seotud raskused - Sots kujutlusvõimega seotud raskused - Sensoorne ülitundlikkus
kasulikku tegevusse. Isikud, kes kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe õhkkonna. Sellises keskkonnas väheneb oluliselt grupisisene võitlus ja produktiivsus on kõrge. Andekad inimesed tunnevad seotust organisatsiooniga ja ei soovi lahkuda. Eneseregulatsiooni rahustav efekt seisneb põhjus-tagajärg seoses: mida vähem negatiivseid emotsiooniilminguid tipus, seda vähem neid on terves organisatsioonis. Lisaks sellele on kõrge eneseregulatsiooniga inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis. Uuenduste saboteerimise asemel osalevad nad aktiivselt õppeprotsessis, innustavad teisi sama tegema ja otsivad ise aktiivselt informatsiooni. Sellest tulenevalt suurendab kõrge eneseregulatsiooniga isik grupi ühtsust ja muutub juhi silmis usaldusväärsemaks. Ilminguteks kõrgest eneseregulatsioonist on: kalduvus asju põhjalikult kaaluda,
Tahtmatu, tahteline ja tahtelisjärgne tähelepanu. Tahtmatu- orienteerumisrefleksile. Ei pea pingutama, ei pea juhtima. Ta lihtsalt on aga ma tahtlikult ei suuna. Väikelapsel on ka alguses tahtmatu tähelepanu. Mäng- 1aasta- 14min, 2-aasta- 21 min, 3-aasta- 27min, 4-asta- 50min, 5-aasta- 83 min, 6-aasta- 96min Tahteline- seotud inimese teadlike kavatsustega ja eeldab tahtepingutust. Aktiivse ja keerulise struktuuriga vahendatud protsessiga mis on seotud eneseregulatsiooniga. On arendatav. Tekib 4,5 aastastel lastel. Tahtelisjärgne- tahtepingutus komponent tegevuse käigus kaob ja tegevus muutub isemotiveeruvaks. Objekt on teadlikult ja kavatsuslikult valitud. Tähelepanu köidavad: janu, nälg, valu (bioloogilised komponendid), liikumine, värvid, tavapärasest erinev... - 4-5 aastased otsivad visuaalset infot juhuslikult - 6-7 aastased alustavad süsteemikindla info otsinguga
situatsioonides. See võib, sõltuvalt situatsioonist, avalduda kas liigse ringijooksmisena, hüplemisena, toolilt püstitõusmisena jne., kuigi oleks vaja rahulikult istuda, ülemäärase jutukuse ja käratsemisena või pideva nihelemise ja väänlemisena. Probleemide tõttu võib tekkida depressioon ja agressiivne käitumine Eneseregulatsiooni puudulikkus - eesmiste ajupiirkondade närviringetes anomaaliad sh basaalganglionides. Lisaks tegevuste katkestamisele ei õpi puuduliku eneseregulatsiooniga lapsed ka enda kogemusest (Berger et al 2013). Vanuses 6-11 a kognitiivses testis 1-3 aastast eakaaslastest maas. Autismi spektri häired • Väga varieeruv häire raskusaste ja toimetulek, „ei kasva välja“ • Võib märgata „imelikke“ tunnuseid juba beebidel: füüsilise kontakti vältimine. • Üldiselt ei panda sümptomeid 1-3 eluaastani tähele Iseloomulikud tunnused: Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused Sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused
millel on isiksusele püsiv või situatiivne tähendus. Tähelepanu jaguneb kolmeks: tahtmatu, tahteline ja tahtelisjärgne tähelepanu. Tahtmatu toimib tänu orienteerumisrefleksile; ei pea pingutama ega suunama vaid toimub iseeneslikult Tahteline on seotud inimese teadlike kavatsustega ja eeldab tahtepingutust. Aktiivse ja keerulise struktuuriga vahendatud protsessiga mis on seotud eneseregulatsiooniga. On arendatav. Tahteline tähelepanu on vahendatud kõnelis-sõnaline protsess; on juba mängus eneseregulatsioon. Tahteline tähelepanu väsib väga kiirelt. Tahtelisjärgne - tahtepingutuse komponent tegevuse käigus kaob ja tegevus muutub isemotiveerivaks. Objekt on teadlikult ja kavatsuslikult valitud. Lapse jaoks kõige huvitavama mängu kestvus (domineerib tahtmatut tähelepanu): 1aasta - 14min 2-aasta- 21 min 3-aasta- 27min 4 aasta- 50min
kontrollimiseks ja isegi suunamises kasulikku tegevusse. Isikud, kes kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe õhkkonna. Sellises keskkonnas väheneb oluliselt grupisisene võitlus ja produktiivsus on kõrge. Andekad inimesed tunnevad seotust organisatsiooniga ja ei soovi lahkuda. Eneseregulatsiooni rahustav efekt seisneb põhjus- tagajärg seoses: mida vähem negatiivseid emotsiooniilminguid tipus, seda vähem neid on terves organisatsioonis. Lisaks sellele on kõrge eneseregulatsiooniga inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis. Motivatsioon - Kõrge liidripotentsiaaliga inimene on motiveeritud sügavalt juurdunud vajadusest saavutada midagi saavutuse enda pärast, mitte välistest autasudest (raha, positsioon, ... ). Kirg töö enda vastu ning püsiv soov ja energia muuta asju paremaks. Kõrge motivatsiooniga inimesed jäävad optimistlikuks ka kaotusseisus. Sellisel juhul liitub
Võrreldes eakaaslastega on näha, et laps ei suuda mitut asja korraga teha. d) VALIVUS valitakse välja, mida tähele panna. Kas laps suudab valida, mida tähele panna ja mis on oluline, mida võiks tähele panna! Kas on asi tähelepanus tõesti või ta mõtlemises on hoopis midagi, et teadmised on sellised, et ta ei tea, mida tõesti tähele panna. e) TAHTMATU w TAHTLIK tahtmatu on alguses olemas, hiljem koos eneseregulatsiooniga areneb ka tahtlik tp. Tahtliku tp problad on probleemsed koolis: kui õps enam niipalju ei juhenda. Et laps peab valima, vaatama et ülesanne saaks tehtud, et õiged asjad saaksid tehtud , mida ja kuhu vaadata, kaua teha ülesannet jnejne. Hea oleks jälgida lapsi tp uurimisel. (et uurimisvahendeid ei pea niiväga siinkohal kasutama). TAJU mida taju teeb? Mis tajust kasu on? Taju ül on öelda, mis asjadega on tegemist
Isikud, kes kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe õhkkonna. Sellises keskkonnas väheneb oluliselt grupisisene võitlus ja produktiivsus on kõrge. Andekad inimesed tunnevad seotust organisatsiooniga ja ei soovi lahkuda. Eneseregulatsiooni rahustav efekt seisneb põhjus-tagajärg seoses: mida vähem negatiivseid emotsiooniilminguid tipus, seda vähem neid on terves organisatsioonis. Lisaks sellele on kõrge eneseregulatsiooniga inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis. Motivatsioon - Kõrge liidripotentsiaaliga inimene on motiveeritud sügavalt juurdunud vajadusest saavutada midagi saavutuse enda pärast, mitte välistest autasudest (raha, positsioon, ... ). Kirg töö enda vastu ning püsiv soov ja energia muuta asju paremaks. Kõrge motivatsiooniga inimesed jäävad optimistlikuks ka kaotusseisus
. Sotsiaalne pädevus- suutlikkus end teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Erinevad mõisted? Enesekohast pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses mina- kontseptsiooniga, enesehinnagu ja eneseregulatsiooniga; sotsiaalset pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses interpersonaalsete suhete ja interaktsiooniga erinevatel tasanditel. Enesekohane pädevus tähendab teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist, mis arendavad sügavamat arusaama endast vaadeldes inimest tervikuna. Enesekohane pädevus hõlmab teadmisi eneseregulatsiooni, toimetulekustarteegiate, oma mina ja enesekasvatuse ning oma ja võimete arenduse kohta ja kasutamist iga päev. + oskus
Kinnitus ei pruugi käitumise omandamiseks vajalik olla, ent see on oluline igapäevaste toimingute suunamisel ja mõjutamisel. 3. Meie tunnetuslikud ootused ja taju mõjutavad seda, mida me teeme ja meie konkreetse tegevuse tagajärgede teadvustamine endale mõjutab meie käitumiste valikuid. 4. Me oleme info aktiivsed töötlejad, mitte mehhaaniliselt toimivad indiviidid, nagu biheivioristid arvavad. Tänu tunnetusprotsessidele tegeleme me eneseregulatsiooniga, oma käitumise hindamise ja kontrollimisega. Ajalooliselt on sotsiaalne õppimisteooria läbinud suuri muutusi. Algselt oli see sotsiaalne isiksuseteooria (Miller & Dollard, 1941), seejärel vaatlusõppimise teooria (Bandura, 1962) ja lõpuks sotsiaalse õppimise kognitiivne teooria (Mischel, 1987). Ühelt poolt nähakse sotsiaalse õppimise teooriat biheiviorismi edasiarendajana, teisalt aga vaadatakse sellele kui biheiviorismist välja kasvanud, ent uuele ja iseseisvale mõtteviisile. 2
Selle protsessi kirjeldamisel lähtutakse harilikult eeldusest, et eksisteerib üheltpoolt korrastamist ning reguleerimist vajav sotsiaalsete suhete kaootiline ruum, teiselt poolt aga õigus kui (sotsiaalse) korra ideaalne mudel. Õiguse kehtestamine tähendabki nimetatud mudeli rakendamist muidu kaootilise ühiskonnaelu korrastamiseks. Et tagada selle edukust, tuginetakse vajadusel (riikliku) sunni mehhanismile. Sisulises plaanis on tegemist subjektselt aluselt lähtuva (õigusliku) eneseregulatsiooniga. Vastastikuses dialoogis, läbi sotsiaalse olemise tingimuste mõtestamise jõutakse ratsionaalsete käitumuslike lahenditeni, määratletakse subjektsete õiguste ja kohustuste sisu ning ulatus. Selles mõttes õiguse, õiguskorra kehtestamine tähendab pigem selle loomist, 67 mitte formaalset pealesurumist
annaabi.ee 
