Aine- ja energiaringe looduses Aine ja energia moodustavad terviku kuna iga aine sisaldab energiat. Energiat on vaja kõikide protsesside toimumiseks. Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega (footon valguse elementaarosake). Energiat kulub väga erinevalt, näiteks keha temperatuuri hoidmiseks. Kuna Lõunapoolsematel rahvastel kulub kehatemperatuuri säilitamiseks vähem energiat, jääb neil rohkem energiat üle ja nad on "energilisemad". 1. Energia ja aine liikumine looduses. Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama. Taimed valmistavad toitaineid looduses leiduvatest elututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest. Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat. Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, r...
Geoloogiline aineringe · Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) · Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad) Bioloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. Liikumapanev jõud Päikese energia ning sellel põhinev elusaine tegevus (kõik osalevad, kuid mikroorganismidel põhiosa) Bioloogiline aineringe (olulisemad C-, N-, P- ja S-ringe) Elusaine komponendid e biogeensed elemendid: · Põhibioelemendid: C, H, O, N, P, S (moodustavad 96-97% biosüsteemi kuivkaalust) · Ioonsel kujul esinevad elemendid: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikroelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As
vooluhulk) Geoinfosüsteemide rakendamine · maamõõtmine, topograafia ja kartograafia (kaartide koostamine) · kaugseire tulemuste kasutamine (ilma ennustamine) · navigatsioonisüsteemid (lennukite laevade liikumine) · linnaplaneerimine (keerukas, muutuv) · loodusvarade kasutamine ja kaitse · kohateabe analüüs (kuhu rajada, prügilad) Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum · maa süsteemides toimub aine- ja energiaringe. Süsteemide vahel on kindlad seoses loodusseadused. Süsteemid võib jaotada · Avatud süsteemis toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga. · Suletud süsteemid aine ja energiavahetus ümbritseva koskkonnaga puudub. · Dünaamiline süsteem ajas muutuvad süsteemid · Staatiline süsteem ajas muutumatud süsteemid. Maa sfäärid · litosfäär · atmosfäär · pedosfäär · hüdrosfäär · biosfäär Sfääride kujunemine:
arhed) - õhulämmastiku sidumine tähendab õhulämmastiku redutseerimist ammoniaagini - azot lämmastik - trifolii ristik - juuremügara teke (võib tulla eksamisse) - alnus lepp - gingko hõlmikpuu - hippophae astelpaju Aineringed Biogeokeemiline tsükkel - Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe - Tselluloos moodustab peamise osa looduslikest polüsahhariididest
Konkurents – liike või organisme negatiivselt mõjutav suhe, tuleneb näiteks elukohast või toidust Tootja – orgaanilist ainet sünteesivad taimed, vetikad ja autotroofsed bakterid, moodustavab toiduahela 1 lüli Tarbija – organism, kes toitub otse või teiste organismide kaudu tootjate loodud ainest Lagundaja – organism, kes lagundab orgaanilise aine anorgaaniliseks aineks (süsinikdioksiid, vesi) Ökoloogiline tasakaal – ökosüsteemi seisund, kus aine ja energiaringe on tasakaalus 2. Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid jagunevad kaheks: biootilised ja abiootilised tegurid: Abiootilised tegurid - temperatuur, lumekatte paksus, valgus, tuul Biootilised tegurid – toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurendid Antropogeenne tegur – inimtegevus (soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, metsade üleraie) 3. Ökoloogilise teguri graafiline kujutis 1-5 on sobimatu vahemik 5-10 raskesti talutav vahemik
puunottidele ja haokubudele. Mukri raba on kujunema hakanud preboriaalse kliimastaadiumi lõpul (umbes 10 000 9000 aastat tagasi) järve soostumisel ning on Eesti vanimaid soid. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane staadium. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood ei ole rabad. Raba on liigivaene, kuid väga stabiilne kooslus põhjuseks suur isereguleeruvus ja suhteline autonoomsus ümbritsevate alade aine- ja energiaringe suhtes. See tuleneb suurel määral turbasammaldest, kes toituvad sadeveest ning suudavad palju vett vastu võtta ja endas hoida. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on aga seisev ning sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Humiinainete sisalduse tõttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Just vähese mineraalainesisalduse tõttu ei kustuta rabavesi hästi janu, ehkki on puhas ja seda võib juua. Viru Raba
umbrohuseemnete ja võimalike parasiitide, haigusi tekitajate eluvõimet kahjustatakse; taimedele, mullale kahjulikud ained, ka haisuained, lagundatakse; toodetakse taimede arenguks ja kasvuks tarvilikke ensüüme, fermente. 5 Kompostimise ajalugu on sama vana, kui põllumajandus. Kompost on produkt, toodang – mitte jääkaine. kompost on põllu, talu ainete-energiaringe osa. Ka näiteks 1000 m² põllumaa kasutamisel. Kuna Eestimaal on loomade arv hektari põllumaa kohta viidud liialt väikeseks on mulla huumusebilansi tasakaalustamisel ja ainete-energiaringe reguleerimisel orgaanilistest väetistest vaja kasutada keskmiselt 1/3 komposti, 1/3 haljastusväetisi ja 1/3 käärinud sõnnikut. Kultuurriikides on kompostimine inimeste koolitamise lahutamatu osa. Eeldusi komposti valmistamisel meil veel on
1. Reservfond atmosfääris, nt. Süsinik, lämmastik, hapnik; häirimiseks tuleb rakendada märkimisväärseid pingutusi, aga inimesel on õnnestunud süsinikuringe tasakaalust välja viia massilise fossiilsete kütuste kasutamisega 2. Reservfond on litosfääris suhteliselt väike ja mobiilne ja tasakaalu on lihtne rikkuda, nt. Fosfor, väävel; fosgoriringe on pesemisvahenditega tasakaalust välja viidud iv. Energiaringe ühesuunaline, mitte tsükliline , kvalitatiivne muutus, mis on lihtne, päikesekiirgusega tuleb lühilainelisem valgusenergia, aga ökosüsteemis hajub eeskätt pikema lainepikkusega soojusenergia 1. Toiduahelad, toiduvõrgustikud a. Kui on vaja koostada toiduahel etteantud liikidest: alati tuleb alustada produtsendist ehk taimest; seostada tuleb omavahel reaalselt toitumissuhtes olevad ja
Illustreerige võrranditega. Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia toimel moodustuvad lihtsatest keemilistets ühenditest orgaanilised ained. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine. CO2 + H2O + h <=> { CH2O} + O2 (Fotosüntees Aeroobne biolagunemine) { CH2O } => CO2 + CH4 (Anaeroobne biolagunemine) (6CO2 + 6H2O + energia C6H12O6 + 6O2) Summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega. Fotosünteesi ja hingamise põhivalemid on vastavalt (1 ja 2) CO2 + H2O + 8hv -> CH2O + O2 . (1) CH2O + O2 -> CO2 + H2O + 6ATP (2) 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline ringe, hüdroloogiline ringe, kivimite ringe ja biogeokeemiline ringe. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid
samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda vastavate ressursside tootmiseks või saaste absorbeerimiseks (looduslikeks komponentideks lahutamiseks ning aineringetes taaskasutamiseks) vajaliku bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga. Ökosüsteem - isereguleeruv funktsionaalne terviklik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiaringe kaudu seotud organismid Elupaikade sidusus Väljasuremiskünnis - elupaikade hulk, mis on populatsiooni säilimiseks tarvilik, kui elupaiku veel vähemaks jääb, siis väheneb populatsiooni elujõulisus järsult Väljasuremisvõlg - liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb metapopulatsioon - „populatsioonide populatsioon“ ehk rändavate või passiivselt levivate
vedu. Mahe: looduslike kahjurite mõjutused, vähene keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus (erinevalt intensiivpõllumajandusest on põllud ebasümmeetrilised). ► Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. Fotosüntees on valgusenergia muundumine orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine. Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega. CO2 + H2O + hν <=> { CH2O} + O2 (Fotosüntees ↔ Aeroobne biolagunemine) { CH2O } => CO2 + CH4 (Anaeroobne biolagunemine) ► Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringed: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Kivimite
vallutajast selle lihtliikmeks ning kodanikuks. See eeldab austust teiste kogukonna liikmete ning ka kogukonna enda vastu. Maa eetika ei suuda takistada ressursside (muld, vesi, taimed, loomad) muutmist, majandamist või kasutamist, kuid ta sätestab nende õiguse kestvalt püsida, paiguti ka oma looduslikus olekus. Käitumine on õige, kui hoida elusa ja taimede, loomade ning inimeste terviklikkust (toiduahelad, aine- ja energiaringe), ilu ja stabiilsust (kooslused muutuvad ja arenevad, kui inimese eluga võrreldes on need küllaltki stabiilsed). 7. Millise kriteeriumi alusel saab langetada eetilisi otsuseid, st kas tegevus on maa suhtes hea või halb, õige või väär? Seda saab langetada sotsiaalse käitumise alusel. Tegevus on hea või õige, kui inimene suhtub maasse sotsiaalselt ning siis, kui kasutab otsuste tegemiseks südametunnistust
ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks. Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut. Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja orgaaniliste (eriti fosfori- ja lämmastiku-)ühendite sisaldus vees ja põhjasetetes ning nende akkumuleerumise intensiivsus. NB: joonis!! · Kirjeldage ja joonistage väävliringet. · Väävliringe on väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid
Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf 1 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Soolast merevett on maakeral kõige rohkem, umbes 83,5% kõigist veevarudest. Ookeanifauna elab 35 promille lähedasel soolsusel. Ekvaatori piirkonnas tõuseb soolsus pinnal kuni 36 promillini. Soolsuse
Illustreerige võrranditega. Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia toimel moodustuvad lihtsatest keemilistest ühenditest orgaanilised ained. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine. CO2 + H2O + h <=> { CH2O} + O2 (Fotosüntees Aeroobne biolagunemine) { CH2O } => CO2 + CH4 (Anaeroobne biolagunemine) (6CO2 + 6H2O + energia C6H12O6 + 6O2) Summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega. Fotosünteesi ja hingamise põhivalemid on vastavalt (1 ja 2) CO2 + H2O + 8hv -> CH2O + O2 . (1) CH2O + O2 -> CO2 + H2O + 6ATP (2) 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid
kasutavad elu-, sigimis- ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Väljasuremisvõlg - liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Kooslus - on ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, mis on sarnase liigilise koosseisu ja struktuuriga ning suhtelise stabiilsusega. Ökosüsteem - isereguleeruv funktsionaalne terviklik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiaringe kaudu seotud organismid. Suktsessioon - erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas).
rohevetiktaimed. Hk. mändvetiktaimed. 45. Samblikud. Nende ehitus, eluvormid, kasutamine, lihhenoindikatsioon. 46. Kõrgemad taimed. Soontaimed. 47. Ainuraksed loomad. 48. Loomariik kitsas käsitluses 49. Inimese evolutsioon. G. Kõrgemad taimed: 50. Taime ehitus ja toimimine H. Loomad. 51. Loomade füsioloogiline toimimine 52. Loomade käitumine I. Kooselu: ökoloogia. 53. Populatsioonibioloogia. 54. Liigid keskkonnas ja nende vahelised suhted 55. Ökosüsteemide aine- ja energiaringe. 56. Ökosüsteemide mitmekesisus. 57. Looduskaitsebioloogia. MATERJAL: Elu organiseerumise tasemed: Elutud: aatom, (mikro)molekul. Üsna elusad: makromolekul, organell (mitokonder ja plasmiid) (väljaspool organismi elada ei suuda). Elusad: rakk (võib elada väljaspool organismi), kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. Elusorganismide põhitunnused: Paljunemine (õnnetustes hukkunute asendamiseks).
keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 34. Inimese evolutsioon, selle tähtsamad etapid. 35. Vee jaotumine Maal. Vee olulisus majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused. 97,5% veest ookeanides, magevesi (liustikud, põhjavesi, igikelts) 2,5%. 0,4% järved, mullaniiskus, märgalad, atmosfäär, jõed, taimed, loomad. Tänu vee olemasolule on võimalik põllumajandus ja populatsioonide püsimine. Vesi moodustab 90% elusorganismide koostisest, tagab aine- ja energiaringe. 36. Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika. 37. Vee tarbimine majapidamistes. Vee tarbimine põllumajanduses. Põllumajanduses on ülekaalukas vee tarbija veisekasvatus (15500 liitrit/1 kg toodangu kohta), sellele järgneb lambaliha toodang (5538 liitrit/1 kg toodangu kohta), siis hirss ja juust (5000), sealiha (4800), oliivid (4400), kanaliha (3900), riis (3400), datlid (3000). Väiksem vajadus on näiteks kartulil (250) ja kurkidel (240). 38
detriidist või teistest loomadest. (loomad peidus taimestikus, vetikad Migratsioonid peam. horisontaalsed, kinnituvad taimedele ja loomadele nt.). infaunal ka vertikaalselt. Amensalism-ühele kahjulik, teisele · Biotsönoos- kooslus, eri liikidest neutraalne (kalad songivad põhja, taimestik organismide ühendus, millel on sühteliselt ei saa areneda). püsiv aine- ja energiaringe. Biogeotsönoos- · Mutualism- ei saa elada võetakse arvesse ka substraat. Mida teineteiseta (sümbiontsed vetikad keerulisem on süsteem, seda vähem on ainuraksetes, käsnades, rõõneskarbis. temas korrapäratust e. ENTROOPIAT, Protokooperatsioon- kui saavad rohkem aga infot. Aine ja energia liiguvad teineteiseta läbi (kalade maimud ja muunduvad toiduahelate kaudu. Aine ja meduuside kombitsate vahel)
seejärel orgaaniline aine lagundub mineraalaineiks, süsinikdioksiidiks, veeks jt. aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on süsiniku, lämmastiku, fosfori ja väävliringe. Iga ökosüsteem koosneb kahest komponendist - biootilisest (elusorganismid) ja abiootilisest (keskkonnatingimused), mis, olles omavahel vastastikuses tihedas sõltuvuses, moodustavad ühtse terviku, mida iseloomustab teatud aine- ja energiaringe tüüp. Aineringe põhiline energiaallikas on Päikese kiirgus. Sood kuuluvad selliste akumulatiivset tüüpi ökosüsteemide hulka, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest väljub turba kujul aineringest. Võrreldes teiste ökosüsteemidega on soo- ökosüsteemi põhiliseks iseärasuseks pidev turba moodustumine. Turba akumuleerumise katkemisel hävib paratamatult ka soo kui ökosüsteem. Turvas tekib soo kõige pindmisemas aereeritavas osas,
Costa Rica liblikate mitmekesisus on lhedane inimese suu mikroobikoosluse liigilise mitmekesisusega. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 2. AINERINGE Aineringe, ainete ringkik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna vi eri geosfride (atmo-, hdro-, lito- ja biosfri) vahel. A-e philised energiaallikad on Pikese kiirgus ja Maa sisejud. Biogeokeemiline tskkel on biosfris nii looduslike kui ka inimtekkeliste ssteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. B. t-i liikumapanev jud on Pikese energia ning sellel phinev elusaine tegevus. B. t. kirjeldab aine liikumist ja muundumist biokeemiliste protsesside toimel kossteemis. B. t. sisaldab fsikalisi protsesse nagu lahustumine, sadenemine, aurustumine ja seondumine; keemilisi protsesse nagu biosntees, biodegradatsioon; erinevaid fsikaliste ja keemiliste muutuste kombinatsioone. Kik elusorganismid osalevad b.t.-s, kuid mikroorganismidel on selles phiosa.
· Rannik rannavööndit ja viimase naabruses olevad rannikumaad ja rannikumeri · Eestis puudub järskrannik · Kruusa-, veeristiku- ja liivarannad on Eesti kõige tüüpilisemad kuhjerannad · Rannavööndi dünaamika seisukohalt on oluline ka merejää tegevus 25.09.13 Eesti mullad Muld kui mälu Muld on nii maastike kui ka ökosüsteemide keskne komponent, mis seob temaga kokku puutuvaid looduskomponente ühtseks tervikuks läbi aine- ja energiaringe. Mullageograafia on mullatekke ja leviku tingimuste ruumiline jaotumine maastikus. Mulla mitmekesisu, kvaliteet ja paiknemine kujundab tegevuseeldused erinevateks inimkasutusviisideks: 1. Põllumajanduslik 2. Metsanduslik 3. Loodus-, jahiturismi jt eesmärkidel Eestis on potentsiaal päris hea. Muldade tundmine ongi suur seoste kompleks. Noodijoonestikus muld ja maastik, ,,kui viiuli ja bassivõti". Noodid kui mullasifrid, kindla asetusega üksteise ja maastiku suhtes
Geoloogiline aineringe • Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) • Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad). Bioloogiline aineringe • Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. – Liikumapanev jõud Päikese energia ning sellel põhinev elusaine tegevus (kõik osalevad, kuid mikroorganismidel põhiosa) – Bioloogiline aineringe (olulisemad C-, N-, P- ja S-ringe) Elusaine komponendid e biogeensed elemendid: • Põhibioelemendid: C, H, O, N, P, S (moodustavad 96-97% biosüsteemi kuivkaalust) • Ioonsel kujul esinevad elemendid: Na, K, Mg, Ca, Cl • Mikroelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 113
annaabi.ee 
