korteritel), mida soovitakse müüa või üürile anda peale 1. jaanuarit 2009. Müüja või üürileandja peab tehingu toimumisel võimaldama ostjal või üürijal energiamärgisega tutvuda. Uued hooned: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustati 2009. aastal. Sellisel juhul tuleb energiamärgis esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemisel. 3. Kuidas taotleda (saada) energiamärgist? Olemasolevatele hoonetele annab energiamärgise energiaauditeid tegev või energiamärgist väljaandev ettevõtja. Ettevõtjate loeteluga saab tutvuda majandustegevuste registris. Uutele hoonetele väljastab energiamärgise projekteerija. 4. Kes peab tagama, et hoonel oleks energiamärgis? Energiamärgise olemasolu peab tagama hoone omanik. Uute hoonete puhul, mille projekteerimist alustati 2009. aastal või hiljem, peab projekteerija tagama, et hoone vastaks energiatõhususe miinimumnõuetele
§ 31. Energiamärgis (1) Energiamärgis on dokument, mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud juhul, kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus. (3) Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat. (4) Energiamärgise vormi ja väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 1000-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu. Energiamärgis tuleb nimetatud hoonetes paigaldada külastajate jaoks nähtavale kohale.
asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. 5. Mis on energiamärgis? Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. Kehtib 10 aastat. Annab selleks vastavat kutset omav pädev isik. Energiamärgise andja kannab energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. 6. Millal tuleb taotleda projekteerimistingimusi? Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. 7. Kaua kehtib ehitusluba ja kes väljastab? Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Väljastab kohalik omavalitsus. 8
tehnohooldus- ja heakorratööde korraldamine ning eluasemete üürimine elamistingimuste parandamisel abi vajavatele isikutele; 2. linnale kuuluvate üksikkorterite majandamine; 3. linnavara võõrandamise korraldamine; 4. Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamine; 5. elamumajanduse arengut toetavate välis- ja arendusprojektide koordineerimine (nt korteriühistu juhtide koolitamine ja energiamärgise hankimise toetuse andmine, peremajade ehitamine vanemliku hooleta lastele ja sotsiaalmajutusüksuste rajamine); 6. era- ja avaliku sektori koostööprojektide arendamine; 7. maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingute korraldamine; 8. avalikult kasutatava maa, linnale kuuluvate ehitiste kruntide ja linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimine; 9. vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine; 10
keskkonnasäästlikud, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. Hoone keskkonnasäästlikud lahendused suurendavad energia, vee ja materjalide kasutamise efektiivsust, vähendades samas hoone mõju looduskeskkonnale. Uue plaanitava hoone konstruktsioonid ja detailid tuleb kavandada nii, et neid oleks võimalik järjepidevalt hooldada ning sel viisil kogu hoone kasutusiga pikendada. Alates 1. jaanuarist 2009 on muudetud kohustuslikuks hoonetele energiamärgise andmine. Eelkõige on energiamärgis kohustuslik: uutel ehitatavatel hoonetel, üle 1000 m2 kasuliku pinnaga avalikel hoonetel ja olemasolevatel hoonetel. [1] Hoone energiamärgis on ametlik dokument, mille eesmärk on teada anda, kui palju sisekliima tagamisega hoone või hoone osa tarbib energiat võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega [2]. Sarnaselt kodumasinatele on võimalik hooneid reastada sõltuvalt nende energiakasutuse näitajatest
võimalikult tervislik. Ökoehitis koosneb peamiselt looduslikest materjalidest ning on energiasäästlik. Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust, allergiavaba viimistlust, võimalusel taaskasutust ja madala difusioonitakistusega ehk "hingavaid" konstruktsioone. "Hingav" maja tasakaalustab õhuniiskuse taseme sarnaselt looduslikule palkmajale. Majades on tervislik mikrokliima ja neis elamine on energiasäästlik, need majad vastavad energiatõhususe ja energiamärgise nõuetele. Terviklik ökoloogiline lahendus ja lähenemine teebki majast ökomaja. Elamu teeb ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ning avade paigutus. Ökoehitus tähendab lisaks looduslikule materjalivalikule ka võimalikult väikest töökulu, milles vahel tehakse kompromisse, tehes vannituppa näiteks küll loodusliku, kuid palju vaeva nõudva eksklusiivse viimistluse.
konstruktsioone. "Hingav" maja tasakaalustab õhuniiskuse taseme sarnaselt looduslikule palkmajale." Firma Palktare müüdavate ThermoLog ökomajad eelkirjeldatud tingimustele ka vastavad: majades on tervislik mikrokliima ja neis elamine on energiasäästlik (seinte soojajuhtivusteguri U-väärtus on ainult 0,19 W/m²K, nõutud U-arv on kuni 0,25), need majad vastavad juba praegu uuest aastast kehtimahakkavatele energiatõhususe ja energiamärgise nõuetele. Terviklik ökoloogiline lahendus ja lähenemine teebki majast ökomaja. ThermoLog ökomajade soojustamiseks kasutatakse looduslikku ja Nature Plus sertifikaadiga 4 Steico puitkiudvilla ning tuultpidava soonühendusega puitkiust tuuletõkkeplaati. Õhutihendus ja "hingavus" saavutatakse vanapaberist ümbertöödeldud Pro Clima õhu- ja aurutõkkepaberiga. Modernse välisilmega saab murtud ka müüt, et ökomaja sobib ainult loodusse
Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15) Lisaks kinnistusraamatule peetakse: 1) maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet) 2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) 3) Riiklik teeregister – saab teavet näiteks kinnisasja läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta (peab Maanteeamet) 4) Riigi kinnisvararegister – annab ülevaate riigile kuuluvatest kinnisasjadest, teiste isikute poolt riigile kasutamiseks antud kinnisasjadest ja piiratud asjaõigustest, samuti on selle eesmärk avalikustada riigi kinnisvaratehingud (RVS § 95 lg 1) (registrit peab
või projekteerijaga kujundada, kuid seljuhul peab arvestama, et hinnapakkumist ei saagi kohe tulla vaid alles siis, kui on teadvustatud projekti ligikaudne maht. Eelprojekti osa reguleeriv seadusandlus: Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010. a. määrus nr. 67. Vastavalt Ehitusseadusele lisandub ehitusloa taotlemisel esitatavale projektile energiamärgis, mida reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2008. a. määrus nr. 107. Energiamärgise vorm ja väljastamise kord Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt - Energiatõhususe miinimumnõuded Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a. määrusega nr. 258. Vabariigi Valitsus ja Majandus- ja kommunikatsiooniminister võivad ehitise omadustest ja kasutusest tulenevalt kehtestada nõuded ehitisele või selle osadele:
6 Alla Rajur Tööohutus ühistranspordi ja kergliikluse juurdepääsueeldustega piirkondades. Vajalik on säästvate linnaliikuvuse kavade loomine ja vastavate auditite läbiviimine, ummikumaksu kehtestamine linnades ja ,,saastaja-maksab" printsiipide rakendamine. Sõidukite kütuseefektiivsus paraneb energiamärgise rakendamise, ebaökonoomsete sõidukite ning süsinikumahukate kütuste maksustamise ning diferentseeritud teekasutustasude rakendamisega. Oluline roll on ka biokütuste arendamisel ja taastuvenergia kohustuste täitmisel. 2.2 Biokütus Biokütuste arendamisel ja sellega seotud eesmärkide seadmisel on oluline arvestada biokütuste säästlikkuse kriteeriumitega. Ühistranspordile kui sõiduautodest energia- ja
seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning energia muundamiseta. 52. Energiamärgis dokument mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgise koostamist ja väljastamist reguleerib ehitusseadus. Kehtivuse aeg on 10 aastat. 53. Müra kahjulik toime; kaitse müra eest (mis liiki müra eest on kaitse vajalik). Müra ja vibratsioon võivad: _ kahjustada närvisüsteemi; halvendada mälu ja tähelepanuvõimet; tekitada peavalu; kahjustada veresoonkonda, tekitada probleeme vererõhuga; tekitada südame funktsionaalseid häireid; tekitada psühho-emotsionaalset pinget. Vajalik on kaitse:
lehel); Lähteandmed kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks; Kaalutud energiakasutuse arvutus. Energiamärgis võib maksta 1 500 – 4 000 krooni. Energia tarbimine – on vajalik energia hulk hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks. Kaalutud energiaerikasutus – on energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt- tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise seaduslik alus 2002.a. võeti vastu Euroopa Liidu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (2002/91/EÜ). Direktiivi eesmärk on edendada Euroopa Liidus hoonete energiatõhusust , võttes arvesse kliimat ja kohalikke tingimusi ning nõudeid hoone sisekliimale ja meetmete majanduslikku põhjendatust. Direktiiv kohustas EL-i riike kehtestama nõudeid hoonete energiatarbimise alandamiseks. Miinimumnõuete rakendamine üle 1 000 ruutmeetriste hoonete renoveerimisel. 2006.a
jahutamiseks, ventilatsiooniõhu soojendamiseks, ventilatsiooniõhu jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks, valgustamiseks ja seadmete kasutamiseks. Energiamärgis - dokument mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgise koostamist ja väljastamist reguleerib ehitusseadus. Kehtivuse aeg on 10 aastat. Hoone summaarne energiakasutus (kWh/a) – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide soojusenergia ja elektri kasutus, arvestamata lokaalset taastuvenergiat (välja arvatud soojuspumbad). Hoone summaarne energiakasutus sisaldab kõiki tehnosüsteemide, sealhulgas soojusallikate ja
20. Ehituse tegevusalade litsensimine. Erinõudega tegevusala, mis nõuab litsentsi, on majandustegevuse valdkond, millel tegutsemiseks on seadusega sätestatud majandustegevuse registri registreeringu või tegevusloa olemasolu nõue. Litsentse väljastatakse: Ehitamine, Projekteerimine, Omanikujärelevalve, Ehitusgeoloogilised ja geodeetilised uuringud, Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine, Ehitiste ekspertiiside tegemine, Ehitusjuhtimine, Hoonete energiaauditi tegemine, Hoonete energiamärgise väljastamine 21. Riigihangete seadus ehitustegevuse korraldamisel. RHS sätestab riigihangete-ehitustööde ja teenuste, teostamise korra, riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning vastutuse seaduse rikkumise eest, samuti riikliku järelevalve teostamise korra, eesmärgiga edendada konkurentsi ning tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine. 22. Ehitustööde riigihangete teostamise eeskiri
Käesolevas uuringus ei keskendutud mõõdetud energiatarbe analüüsile, kuna: puidu kui peamise soojusenergiaallika kulu oli raske hinnata (kütteväärtus, küttepuidu kulu mõõtmine); ahjude ja katelde efektiivsus ei olnud teada; tarbevee kulu elamutes ei mõõdetud (kinnistusisene veevärk). Maaelamutele kohaldatavad energiatõhususe miinimumnõuded ja energiatõhususarv erinevates energiamärgise klassides vt. Tabel 8.1. Tabel 8.1 Eramute energiatõhususe miinimumnõuded ja energiatõhususarv erinevates energiamärgise klassides Energiatõhususe miinimumnõue eramutele Energiatõhususarv erinevates energiamärgise klassides, (sh. paarismajad ja ridaelamud) kWh(m2·a) (energiatõhususe miinimumnõuded on toonitud alas)
Esitada tuleb ka energiamärgis, mis on üldjuhul nõutav (see ei ole nõutav hoone puhul, mille ehitusluba on väljastatud enne 2009. aasta 1. jaanuari). Energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine. Energiamärgisele tuleb lisada hoone energiatarbimist vähendavate abinõude loetelu (EhS § 31 lg 1). Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat (EhS § 31 lg 3). 77. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused Vastus: Ehitusseadus § 60. Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevus ja kohustused (1) Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas; 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades
Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15) Lisaks kinnistusraamatule peetakse: 1) maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet) 2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) 3) Riiklik teeregister – saab teavet näiteks kinnisasja läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta (peab Maanteeamet) 4) Riigi kinnisvararegister – annab ülevaate riigile kuuluvatest kinnisasjadest, teiste isikute poolt riigile kasutamiseks antud kinnisasjadest ja piiratud asjaõigustest, samuti on selle eesmärk avalikustada riigi kinnisvaratehingud (RVS § 95 lg 1) (registrit peab
http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&id=13349182 25. Maagaasiseadus. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&id=13342610 26. Vedelkütuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&id=13354737 27. Välisõhu kaitse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010028?leiaKehtiv 28. Ehitusseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/13277804 29. Energiatõhususe miinimumnõuded. https://www.riigiteataja.ee/akt/12903585? leiaKehtiv 30. Energiamärgise vorm ja väljastamise kord. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? id=13094120 108(113) Villu Vares Energia ja keskkond 12 LISAD 12.1 Kasutatavad ühikud Tabel 12.19 Energiaühikute teisendamine toe MWh GJ Gcal toe 1 11,630 41,868 10,0
106 lahendust, väljapuhkeõhus olev soojus kasutatakse ära tubadesse sissepuhutava õhu soojendamiseks, ruumide kütteks või tarbevee soojendamiseks. Kui hoonepiirded ei ole õhupidavad, siis vahetub suur osa õhku soojustagastit läbimata. See põhjustab suuremat energiakulu ja vähendab soojustagasti positiivset mõju. Kuna õhupidavate piiretega hoone energiakulu on väiksem, võimaldab see saada hoonele parema energiamärgise. Seega, õhupidavad piirded vähendavad hoone energiakulu. Tuleb aga rõhutada, et õhupidavate piiretega peab kaasas käima toimiv, tõhus ja tasakaalustatud õhuvahetus (ventilatsioon). Kui õhupidavate piiretega hoonel ei ole toimivat ventilatsioonisüsteemi, siis õhk siseruumides ei vahetu ja sisekliima saab rikutud. Ventilatsioon peab tagama piisava õhuvahetuse ja ei tohi halvendada hoone soojuslikku mugavust (tuuletõmbus, värskeõhuklappidest sissevoolav külm õhk) ega akustilist
annaabi.ee 
