5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva kohaliku raha hulka vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla- ja välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha. Kui reserv väheneb, siis tõmbab emiteerija raha ringlusest ära. 8. Millised on keskpanga funktsioonid? 7 tk. -raha emissioon ja valuutareservi hoidmine -riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine -järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle -kommertspankade kohustuslike ja teiste reservide hoidmine -kommertspankadele laenu andmine -pankadevahelised tasaarveldused
elavnemine,väikse valuutakurss Neg aspektid-puudub iseseisev rahanduspoliitika,väheneb keskpanga sõltumatus Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest(eurosüst-euro,Kesk-ja Lääne Aafrika-frank). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutakomitee e. sõltumatu emiteerija süsteem-Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluutavarudega. Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. Valuutakurss võib
Puuduseks võib olla ka see, et meil endil puudub kontroll investeeringute üle, sest otsuseid teeb fondi haldaja ning meil pole võimalik fondijuhti konkreetse väärtpaberiga seotud riskide puhul mõjutada. Nagu iga investeeringuga, kaasnevad ka antud fondi investeerimisega riskid, ehk võime jääda kahjumisse. Antud projekti riskid on: Krediidirisk fond investeerib otseselt või kaudselt võlakirjadesse või muudesse fikseeritud tuluga instrumentidesse. Kui võlakirja emiteerija ei maksa intresse ja põhisummat õigeaegselt välja, võib võlakiri kaotada oma väärtuse, isegi kuni täielikult. Tegevusrisk kahjude risk, mis tuleneb näiteks süsteemi riketest, inimlikest vigadest või välistest sündmustest. Valuutarisk- fond investeerib väärtpaberitesse, mis on emiteeritud muudes valuutades kui fondi baasvaluuta. Seetõttu mõjutab fondi valuutarisk, mis tuleneb valuutakursi muutustest.
Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluuta varudega. Eesti panga põhiülesanded: - Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises - Osalemine finantsstabiilsuse tagamises - Usaldusväärsete ja hästi toimivate arvestussüsteemide käigushoidmine ja arendamine - Eesti stabiilsuse ja kestliku majandusarengu teostamine jne Rahapoliitika e.monetaarpoliitika
Aasias on probleem kõige tõsisem Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aastaga vähenenud koguni 40% võrra. Hetkel kahanevad Indoneesia metsad hinnanguliselt tempoga 2-3 miljonit hektarit aastas (umbes pool Eesti pindalast), sealhulgas kuni 80% ulatuses läbi illegaalse raie, mis toimub seadusi eirates. Metsade raie ja turbarabade hävitamine on teinud Indoneesiast maailma suuruselt kolmanda kasvuhoonegaaside emiteerija. Elukohtade kadumine inimtegevuse tulemusena ohustab mitmeid kohalikke ja endeemseid liike. Rahvusvahelise Looduskaitse liidu poolt on ohustatud liikide hulka kantud 140 liiki Indoneesias elutsevaid imetajaid ja äärmiselt ohustatud liikide hulka 15 liiki imetajaid, kelle hulgas on ka sumatra orangutan. Rraadamine ja raie (millest märkimisväärne osa on illegaalne tegevus) ja nendega seotud maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastumist suduga
probleemiks see, et raha ja mitteraha piirid jäävad määratlemata. See probleem on aktuaalne ka raha tagatisvarude puhul. On ju harjutud pidama tagatiseks olevat kulda ikkagi rahaks. Raha liikideks jaotamisel tuleks arvesse võtta kaks põhiparameetrit: garanteeritust ja emiteerimist. Raha vaheväärtuse garanteerituses eristatakse nelja põhiastet: raha täielik sisemine garanteeritus ( kaupraha ), osaline sisemine garanteeritus ( vaegväärtuslikud mündid ), turu ja emiteerija ühine garanteeritus ( enamik tänapäeva rahast ) ja üksnes turu poolt garanteeritus. Kui raha liigitada vastavalt tema arengutasemele, saaksime kolm põhiliiki: kaupraha, tavaline raha ja väärtpaberid. 7 5. VALUUTA VAHETUSKURSS Igal valuutal on siseturul hüvise vastu vahetamisel kujunenud keskmine vaheväärtus, mille ümber hinnad kõiguvad. Sellest tulenevalt võiks arvata, et valuutade
Maksete ja hüvitiste vahe tuuakse finantsturule . Liigitatakse elu- ja kahjukindlustusselts. 50 Väärtpaberivahendajad- fin. Turuga seotud erinevate väärtpaberite emiteerimise ning teisese turu kaudu. 51 Finantsturgude liigid-Rahaturg- lüh, ajal kuni 1 a. instrumentide turg Kapitaliturg- pikemaajaliste instrumentide turg Esmasturg- toimub esmakordne müük investoritele, osapoolteks emiteerija ja investor Järelturg- osapoolteks kaks investorit, tunduvalt laiem kui esmasturg Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks. turu börsivorm- mis jaguneb tellimisraamatu põhimõttel toimivaks turuks ja maaklerituruks
või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis (riigipankades sai paberraha eelmääratud vääringus kulla vastu vahetada). Bretton Woods’i süsteem. ’30 loobuti maailmas kullastandardist. 1944. aastal USA’s Bretton Woodsi moodustatud valuutaliidu otsusega võeti kohustus ostma kulda hinnaga 35$ / unts. ’70 oli süsteem oma aja ära elanud ning 1971. augustis loobus USA viimase riigina kulla- valuuta fikseeritud suhtest. Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem – keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega. 8. Krediitraha Krediitraha on raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga. Selle vahetamise kohustust mingiks reaalvaraks keskpangad ei taga. Samas on krediitraha emiteerimise ainuõigus ainult riigi keskpangal või kommertspangad teostavad emissiooni
Obligatsioon Ei haldusnõukogu lahkutakse lus on lihtne- kaudu. Igal sellest üle ei ole nimeline, poolt sama rahvaettevõtte asutamisleping. täisosanikul on jää, siis kuulub kauaks kui töökollektiivi Vajalik osanike üks hääl, täisomanikud tagasiostmisele haldusnõukogu liikmeskonnast arv on sõltumata ei saa midagi. emiteerija poolt, ise. Direktori ja muudel minimaalselt 2. panusest. Aktsiaseltsi vajatakse üldpädevuses on variantidel Pole Usaldusosaniku (AS) tugevad kindlaks tootmis- *liikmed miinimumkapit l ei ole õigust küljed: tähtajaks, ei tehnoloogia ja saavad ali nõuet. juhtida ühingu *aktsionäride
Liigitatakse kindlustuse objekti järele elu- ja kahjukindlustusseltsideks. 49. Väärtpaberivahendajad on ettevõtted, mis pakuvad investoritele ostjate leidmist ja esmast väärtpaberi emissiooni, väärtpaberite vahendamist. 50. Finantsturgude liigidRahaturg- lüh, ajal kuni 1 a. instrumentide turg: Kapitaliturg- pikemaajaliste instrumentide turg, Esmasturg- toimub esmakordne müük investoritele, osapoolteks emiteerija ja investor Järelturg- osapoolteks kaks investorit, tunduvalt laiem kui esmasturg Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks. turu börsivorm- mis jaguneb tellimisraamatu põhimõttel toimivaks turuks ja maaklerituruks. turu börsiväline turg- finantsinstituutide vaheline turg 51. Lihtmaksed ja dokumendimaksed mõiste ja liigid Lihtmakse- maksed põhinevad
4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel 1) Kullastandard 2) Kullastandardi taastamise ajajärk 3) Bretton Woodsi süsteem 4) Kaasaegne süsteem Valuutakursi alusel 1) Rahvuslik maksevahend (traditsiooniline kursside sidumine) 2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast) 4) Valuutakomitee (sõltumatu emiteerija süsteem) 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte – VT. TÖÖLEHT 2 RAHAPOLIITIKA 11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid - ehk monetaarpoliitika, eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega 12. Leebe ja karm rahapoliitika
Kuld- ja hõbemüntide tootmine ja hoidmine on kulukas, transport tülikas. Krediitraha on üsna uus nähtus. Suurem osa arenenud riike kasutas kullastandardit kuni 1930. aastateni, lõplikult loobuti raha sidumisest kullaga alles 1970. aastatel. Krediitraha eest saab omandada kaupu ja teenuseid ainult siis, kui ka teised inimesed krediitraha tunnustavad. Krediitraha nõuab: 1. Abstraktset mõtlemist 2 Usaldust 2. U ld raha h emiteerija i ij vastu. 3. Reeglina on garandiks riik. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9 Krediitraha probleemid Rahaseadusest on kasu vähe ((kohustab kodanikke keskpanga p g emiteeritud raha aktsepteerima), riik peab tagama ka majanduse stabiilse arengu. Usalduse suurendamiseks kohaliku krediitraha vastu on kasutatud valuutakomitee
61. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed. Kestuse järgi: 15 Lühiajalised – tähtaeg on kuni 1 aasta Keskmise pikkusega – tähtaeg kuni 7 aastat Pikaajalised – tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju. Emiteerija järgi: Valitsuse võlakirjad – 3 kuud kuni 30 aastat Munitsipaalvõlakirjad – kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud Ettevõtte võlakirjad – ettevõtte poolt emiteeritud. Kommertspaber (270 päeva). Intresside maksmise järgi: Diskonto võlakirjad – võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena Kupongvõlakirjad – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul
laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Valuutakursi liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes.
keskkonnamõjusi olla ja kuna antud ehitus on ajutine, siis pole ka pikaajalist mõju. 4.3 Mõju õhukvaliteedile Välisõhk on elukeskkonna oluline komponent, mis mõjutab elanike tervist. Välisõhu kvaliteedi all mõistetakse välisõhu puhtust, mida igapäevaselt sisse hingatakse. Selle kvaliteeti langetavad erinevad saasteained, mis avaldavad otsest või kaudset negatiivset mõju inimeste tervisele. Harku järve piirkonnas on põhiline õhu saastaja ja müra emiteerija autotransport. Seal ei ole suuri tööstusettevõtteid. Suurima Haabersti asumi Väike-Õismäe soojavarustus põhineb Mustamäe katlamajal. Teistes asumites on kasutusel ka ahiküte, kuid olulist õhureostust need ei põhjusta. Tallinna õhukvaliteedi mõõtejaamadest asub üks Väike-Õismäel. Võrreldes Väike-Õismäe õhu kvaliteeti Kopli või kesklinna omaga, siis on see pea kõigi näitajate suhtes parem. Üldiselt jäävad saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtusi.
Kui on mitme aktsia seeriad, siis iga seeria jaoks võib olla eraldi aktsiaraamat. Esitajaaktsia ei ole nimeline (ei kuulu aktsiaraamatusse kandmisele). Esitajaaktsia nominaalväärtus on suhteliselt väga suur. Eestis, Lätis, Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal esitajaaktsiaid pole. Neid võiks välja anda USA ja Hiina. Nad ei anna häält, on vabalt võõrandatavad, üldjuhul annab garanteeritud dividendid, peale tähtaja lõppemist kuulub emiteerija (väljaandja) poolt kohustuslikule tagasiostjale, eesmärk on obligatsioonil saada kapitali (see, kes emiteerib) ja teiseks saada dividende (ostja poolt). Obligatsiooni võivad emiteerida (välja anda e. müüa) kõik, kes on selleks suutelised ning kes on usaldusväärne (usaldatakse temalt osta). Obligatsiooni dividendide protsent on 12 20% (väljaandmise tähtaeg ei tohi olla väga pikk ega lühike). Obligatsioon mingisugustel
c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused. Pankade tekkimise eeldused: o inimeste säästutegevus o säästude säilitamise ebapiisav turvalisus o säästude parem kasutamine
II. Pikaajal. kohustused - ei kuulu täitmisele järgneva aruandeper. jooksul. Jagun.: 1) Pikaajal. võlakohustused: mittekonventeeritavad võlakohustused, pangalaenud, muud laenud krediidiasutustelt. 2) Muud pikaajal. võlad: hankijatele tasumata võlad, võlad tütar- ja emaettevõtetele, võlad sidus- ettevõtetele. 3) Pikaajal. eraldised: pensionikindlustused, muud eraldised. Võlakiri - väärtpaber, mis tõendab, et selle omanik on võlakirja emiteerijale laenanud teatud sum- ma. Emiteerija peab laenuandjale per. maksma intressi ning kindlaksm. ajal võlakirja tagasi ostma. Võlakirju emiteerit. nimiväärtusega (müügihind = nimiväärtus), diskontoga (müügihind < nimi- väärtus) või preemiaga (müügihind > nimiväärtus). Veksel - arveldusraha erivariant; kindlavormiline eraõigusl. võlakohustuse variant, mis annab veksli võtjale õiguse nõuda vekslil märgit. summa tasumist veksli kehtiv. tähtaja möödum. 9 7
maksmata jäänud dividendid makstakse korraga ettevõtte pankrotistumisel. Dividendide mittemaksmisel ei saa eelisaktsionär algatada pankrotimenetlust, vaid saab hoopis hääleõiguse. Probleemiks on kujunenud eelisaktsiate liigitamine omakapitali või võõrkapitali instrumentideks. Eelisaktsiad tuleks Eestis kajastada omakapitalis, aga eelisaktsiate dividendid arvestada finantskuluna kasumiaruandes. Kui vara jaotamine eelisaktsiate omanikele on emiteerija otsustada, siis on eelisaktsiad omakapitaliinstrumendid (Alver et al. 2004). Eelisaktsiate väljalaskmist ja hoidmist saab seletada turuintressimäära kaudu. Kui intressimäärad tõusevad, siis ei ole mõtet võlakirju välja lasta, valitakse hoopis eelisaktsiad. Kui intressimäärad tõusevad kiiresti, siis eelisaktsiate hind langeb kiiresti. Eelisaktsiate positiivseteks külgedeks võib pidada järgmisi aspekte: nad vähendavad ettevõtja
annaabi.ee 
