Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist.
Toota aastas 385 tonni sealiha 385 000 kg : 6 vooru= 64166,7 kg liha eluskaslus on vaja toota igas voorus 641166,7:100= 641,67 (realiseerida ühes voorus) 641,67x100:98=654,76 (sigade suremus 2%) 654,76 x 100: 98= 668 siga (remondiks 2%) 668 x 100: 96= 695,83 (sigade suremus võõrdepõrsaperioodil 4%) 695,83 x 100: 88= 790,7 (sigade suremus imetamisperioodil 12%) 790,7:12= 65,89 siga igas voorus (emiste keskmine viljakus 12 põrsast) 65,89 x 100 : 85= 77,5 emist seemendada igas voorus (emiste tiinestumisprotsent on 85% ) 385 tonni tootmiseks peab emised olema 78 x 3 = 234 svatamine - nuum rea sad Nuumikud lis ee rim 4 5 6 ine 668 668
munarakud liiguvad munajuhadesse tertsiaalfolliikulite asemele tekivad kollakehad (LH mõjul) kollakehad hakkavad tootma progestreooni, mis pidurdab uute folliikulite valmimist ja reguleerib emaka arenemist loote kasvuks vajalikus suunas kui vabanevad munarakud jäävad viljastamata, taandarenevad kollakehad tsükli lõpuks ja progesterooni tootmine lõppeb. AINULT ÖSTRUMI FAASIS (inna faasis) - TOIMUB OVULATSOON - AVALDUB PAIGALSEISUREFLEKS - SAAB EMIST EDUKALT TIINESTADA METÖSTRUM Hüpofüüsis toodetakse jätkuvalt LH (luteiniseerivat hormooni) Kollakehad munasarjades kasvavad ja toodavad progesterooni Väheneb östrogeenide eritumine Emakas on tiinestuseks ette valmistatud Välised innatunnused vähehaaval kaovad Emisel kaob paigalseisurefleks Emist seemendada enam ei saa DIÖSTRUM Kollakehade inkretoorne talitlus on kõrgpunktis. Kui emis ei tiinestunud, algab prostaglandiini (emakas produtseeritav hormoon) mõjul
Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna siis ei söö teised sead toidu eest ära. Emised eelistavad 80% magamisajast olla lamamisalal!! Rühmasulus olles peaks olema 4-10 emist sulu kohta. Peale põrsaste võõrustamist hakkavad emised indlema 4-7 päeva pärast. Sugukuldid peavad regulaarselt jalutama, et mitte rasvuda ja et sperma kvall ei halveneks. Kuldisulud peavad asuma emiste sulgude kõrval, kuna see mõjutab emise inna avaldumist. IMETAVATE EMISTE PIDAMINE *Kuna põrsad imevad tihti, iga tunni järel ja emised on koguaeg pikali, siis on oluline korralik lamamisase. *Imetajaid emiseid söödetakse puderja söögiga
sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. · Poegimiste aastasagedus. Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste võõrutamisel 5 nädalaselt) 2,3 korda. · Sigimisea kestus või sigimisvõime kasutamisaeg, s.o. poegimiste arv emise eluea kestel. Emiste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks peetakse 24 põrsast, seda enam et sellele vastab ka emiselt minimaalselt nõutav nisade arv (12)
Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid. Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul (ööpäevased massiiibed võõrutamisest kuni paaritamiseni 500–600 g ja enamgi) on nende kehamass 110–120 kg ümber. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. Arvatakse, et sellega on võimalik esimest pesakonda suurendada kuni 3 põrsa võrra. Pesakonna suurus võrdub munasarjadest vabanenud ovotsüütide arvuga, millest on maha arvatud hävinud munarakud, idulased ja looted. Mainitud kaod sõltuvad emise puhul olulisel määral söötmisest ning intervallist poegimise ja taastiinestumise vahel, s.o. emise bioloogilise puhkeaja pikkusest
Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on normaalselt 0,55–0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid latreid, sest liiga laias latris olles pöörab emis end tihti ümber. Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Üldistades katsete tulemusi, loetakse optimaalseks paigutustiheduseks 4–10 emist sulu kohta. Normaalne asustustihedus kindlustatakse, kui sulu pind emise kohta rühmasulus on vähemalt 1,9 m2 (künata) ja üksikpidamisel 1,4 m2 (künata). Vabade ja tiinete emiste sulg peab olema selline, et söötade etteandmine oleks lihtne. Künale peaks olema juurdepääs kogu ulatuses ja see peaks olema võimalik sulgu minemata, siis on lihtne emiseid sööta ja künasid puhastada. Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. 3
parim. Kanter on ere näide süsteemse ja kohusetundliku töö viljadest. Sportlase ettevalmistuses pole ükski detail olnud liiga pisike, et sellele mitte tähelepanu pöörata. Kanteri ümber on professionaalne tiim ning samal kursil jätkates võib järgmised paar olümpiatsüklit mööduda tema valitsemise all. TIPPTASE Aleksander Tammert, kettaheite 8. 64.33 Alates 2002. aasta Müncheni EMist on Tammert heitnud kõikide tiitlivõistluste finaalis. See, et eelmise MMi neljas koht vahetus tänavu kaheksanda vastu, ei näita sportlase tipust taandumist. Oli teada, et Tammert võtab käesolevat hooaega rahulikumalt, ent vaatamata sellel suutis ta aasta tähtsaimal võistlusel näidata tänavust parimat tulemust. KESKMIKUD Märt Israel, kettaheite 22. 60.23 Eesti kettaheite kolmas number püsib juba mitmendat hooaega 60 meetri joone lähistel.
5. soohügieeniliste tingimuste ja piimakvaliteedi parandamiseks. Kõige kättesaadavam on teravilja põhk. Teravilja kvaliteet allapanuna: Kuivaine sisaldus Virtsa imavus % Vaalust kogutud ja 85% 400% hekseldatud põhk aunas Vaalust pallitud põhk 75% 300% Pikk põhk aunas 70% 120% 1 loomaühiku kohta 1,5 tonni. 1 loomaühik = 1 piimalehm, 5 vasikat, 6 nuumsiga, 2 emist Kõige kvaliteetsem on rabaturvas on vähe lagunenud ja seetõttu seob virtsa ja ammooniumammoniaake tunduvalt paremini kui ükski teine liik. Segudes hekseldatud põhk (soodustab käärimist) ja rabaturvas (seob hästi vedelikke ja gaase). Kuumsõnnik hobuse sõnnik, kasutatakse ka biokütusena. Külmsõnnik sea sõnnik, on happeline, ei hakka käärima. Saepurus tärpentinid, vahad lagunevad aeglaselt. Sõnnik peaks intensiivselt käärima enne 4-5 kuud.
loomaks, kes teenis kristlikku kuradit ja Freyat. Kägu ja pääsuke, kes olid kaks tema pühadest lindudest, langesid samuti pattu. Norra pagamismi ja hilisema nõiduse identifitseerimine polegi nii fantastiline nagu esmapilgul tundub. Mitmed autorid on seda juba teinud ja nõiajahid olid peamiselt Põhjaeuroopa nähtus. Nerthuse, keda võiks jumalate emaks pidada, vankrit vedasid Tacituse järgi lehmad. Kaks Freya tiitlit on hörn ja syr- tähendasid varem virtsa ja hiljem emist. Mõlemad on seotud viljakusega ja emis võib olla sobiv olend vastandiks Frey karule. Fehu hääldatakse nagu F tänapäeva inglise keeles. URUZ See tähendab aurochi, suurt metsikut mittetaltsutatavat Põhjaeuroopa karja, millised tänaseks on välja surnud. Julius Caesar kirjeldas neid De Bello Galligos elevantidest natuke väiksemate pullidena. Neil oli ebatavaline kiirus ja jõud ning nad olid eranditult metsikud ja julmad.
Tagasihoidlik. Vaeslaps isa polnud, ema surnud. Pruunid silmad. Üha enam hakkas Juss meeldima. Rõõmus, lõbus, kädistab nagu harakas aiateibas. Krõõt usaldas teda väga. Lõpuks kuulatigi Mari, nagu ta oleks uus perenaine. Võõrdus kirikust Jussi matuste pärast. Sest ajast peale, kui Krõõt teda oma järeltulijaks soovis, tõusis tal endalgi see tahtmine ning hakkas kahetsemagi, et Jussiga sauna elama oli läinud. Armastas peremeest, tolle poega, tema varandust, emist, uttesid, lehmi. Hella, pehme südamega. Ei usu enam mingit õigust, vaid ainult armu nagu loodaks või otsiks seda eriti just Jussi haualt.Kannatas peksu ega liigutanud end paigast, nagu Krõõtki. Kaitses lapsi eluhinna eest. 14. karjapoiss Mart suur ja arukas. Loopis Pearut kividega ning hoidis kraavid kuivad. Krõõt hakkas teda sest ajast peale Matuks hüüdma. Kui hiljem sulaseks oli, kutsuti ikka Matuks. Lõpuks lahkus Vargamäelt, et paremat kohta leida. .
Tiine emise söötmistugevus mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Vabade ja tiinete emiste pidamine. Vabad emised eelistavad enamiku magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. 11 Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Optimaalne paigutustihedus on 4–10 emist sulu kohta, sulu pind emise kohta rühmasulus vähemalt 1,9 m2 (künata). Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. ERITI TÄHTIS! Kui siga kasutab 1 kg kehamass juurdekasvu kohta 4 kg jõusööta, siis milline on söödaväärindus? 4 kg (ühe toodanguühiku saamiseks kulutatud söödakogus) Emiste sigimistsükkel (3 perioodi) – vaba, tiinus, imetamis. Kokku 150 päeva. Kesikuid peetakse rühmasulus. Sigade tiinusperiood: 115 päeva.
Kõige kättesaadavam on teravilja põhk. Teraviljapõhu veeimamisvõime sõltub palju koristamise tehnoloogiast. Teravilja kvaliteet allapanuna: Kuivaine sisaldus Virtsa imavus % Vaalust kogutud ja 85% 400% hekseldatud põhk aunas Vaalust pallitud põhk 75% 300% Pikk põhk aunas 70% 120% 1 loomaühiku kohta 1,5 tonni. 1 loomaühik = 1 piimalehm, 5 vasikat, 6 nuumsiga, 2 emist 1 lü annab ~10-12 t sõnnikut Kõige kvaliteetsem on rabaturvas on vähe lagunenud ja seetõttu seob virtsa ja ammooniumammoniaake tunduvalt paremini kui ükski teine liik. Segudes hekseldatud põhk (soodustab käärimist) ja rabaturvas (seob hästi vedelikke ja gaase). Kuumsõnnik hobuse sõnnik, kasutatakse ka biokütusena. Külmsõnnik sea sõnnik, on happeline, ei hakka käärima. Saepurus tärpentinid, vahad lagunevad aeglaselt.
y = 64,39 - 0,28x1 + 0,14x2 - 0,55x3 5. Emiste paaritamine ja kunstlik seemendamine. 17 KALAKASVATUSE ERIALA Emis on paarituseks/seemenduseks valmis, kui tal on nn paigalseisurefleks. Paigalseisurefleks tekib tavaliselt innafaasi alguses ja see jääb kogu innafaasi vältel, seega 1,5-2,5 päevaks püsima. Ovulatsioonid leiavad aset alles innafaasi teisel poolel. Ovulatsioon võib kesta 4-6 tundi. Emist tuleks seemendada 12-24 tundi pärast inna algust ja teist korda 12 h pärast 1. seemendust. 6. Sigade ahtrus ja abort. Sigadel on viljatuse peamisteks põhjusteks vale paaritus- (seemendus-) aeg, emiste ebaõige söötmine, suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused, sperma bakteriaalne saastatus ning emiste mittenõuetekohane pidamine. 1. Vale paarituse/seemenduse aeg emist tuleb seemendada siis kui häbemeturse on
Söö hammastega! Lao lagedale! Mokk maha! Võta aru pähe! Ole nüüd ikka! Korista oma kondid! Võtke jalad kõhu alt välja! Ära haugu hambaid lahti! Ära soni selge ilmaga! Ära tee pulli! Iga roju oma koju! 4 · Küsimuse vormis vihjed, irooniad, pilked, naljatused, norimisvormelid mitmesuguste situatsioonide puhul Kas haige ka olid, kui lolliks läksid? (st. sa oled loll, räägid rumalusi vms.); Kas kellaga siga ~ krapiga emist ~ ... nägid? (irooniline vihje sellele, kes töötajast jõudu soovimata möödub); Kas kobised sa ise või kobiseb su nahk (või liigutab tuul su papist lõugu)? (norimisvormel); Kas sa klaassepa poeg oled ~ läbi paistad? (kes valge ees seisab); Kas sa selle suuga sööd ka? (ropendajale); Kas silgud otsas? (nohisejale); Kas tahad kivi tõsta või rinda pista? (norimisvormel); Kas tere jäi taha tulema? (sellele, kes ei teretanud); Kes sind teretas, et sa oma mütsi kergitasid? ~
25) maagaasi kõrgsurvetrassi, nafta või keemiatoodete või muude vedelainete transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu, sea või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine;
25) maagaasi kõrgsurvetrassi, nafta- või keemiatoodete või muude vedelainete transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine;
pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba
Haigus on sporaadiline ehk esinevad üksikjuhtumid. Sigade tsirkoviirus-2 levib haigetelt loomadelt tervetele, kui haiged paigutatakse tervete hulka. Otsese ja kaudse kontaktiga, vertikaalselt ja horisontaalselt. Riskifaktorid: SRRS nakatunud või SRRS vastu vaktsineeritud kari (SRRS suurendab VMKS riski ja vastupidi), viirusega nakatunud karjad 3 km raadiuses, >500 siga karja juurde ostetud, karja suurus >400 emist, sigade tsirkoviirus-2 antikehade seroprevalents, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja kunstlik seemendamine. Riski vähendavad: bioohutus (profülaktiline karantiin ostetud loomadele, riiete ja jalanõude vahetus), parasiitide tõrje , emiste vaktsineerimine atroofilise riniidi vastu. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on väga varieeruv. Imukutel enamasti tunnuseid ei näe, tunnused on ilmekad 1,5-3,5 kuuste seas. Kurnatus, respiratoorne kahjustus, palavik, kahvatu
23) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 m3 maagaasi ammutamine; 24) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine, kui vett võetakse või heitvett juhitakse ära rohkem kui 500 m3 ööpäevas; 25) linnu- või seakasvatuse rajamine, milles saab kasvatada rohkem kui: 85 000 broilerit või 60 000 kana; 3000 nuumsiga arvestusliku kaaluga igaüks üle 30 kg; 900 emist; 26) karjääride rajamine, allmaakaevandamine suuremal kui 25 ha alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 ha alal; 27) kõrgepingeliinide rajamine, mille võimsus on üle 220 kV või pikkus üle 15 km; 28) tehiskiu või mineraalvilla tootmine; 29) tselluloosi, paberi või kartongi tootmine; 30) naftatoodete terminalide rajamine, mille kogumahutavus ületab 5000 m3; 31) keemiatoodete terminalide rajamine, mille kogumahutavus ületab 5000 m3 D- või
25) maagaasi kõrgsurvetrassi, nafta- või keemiatoodete või muude vedelainete transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
25) maagaasi kõrgsurvetrassi, nafta- või keemiatoodete või muude vedelainete transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamine või turba mehhaniseeritud kaevandamine; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, allmaakaevandamise või turba mehhaniseeritud kaevandamise lõpetamine; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008]
25) maagaasi kõrgsurvetrassi, nafta- või keemiatoodete või muude vedelainete transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku püstitamine; 26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine; 27) niisuguse linnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 85 000 broilerit või 60 000 kana, 3000 nuumsiga arvestuskaaluga igaüks üle 30 kilogrammi, 900 emist, 450 lüpsilehma, 600 lihaveist või 900 kuni 24 kuu vanust noorveist; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; 29) pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine;
annaabi.ee 
