Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Emaplaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emaplaat, sata, extreme, emaplaati, liidesed, kontroller, socket, mälutüüp, formaat, toide, põhjasild, ühendused, express, bios, patarei, photoKuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta Sisaldab 200mm ventilaatorit küljepaneelil, kahte esipaneeli 120mm ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE") 3 Emaplaat ASRock Z87 Extreme 4 (socket 1150) Protsessori pesade arv: 1 Protsessori pesa tüüp: LGA1150 QPI/DMI siini kiirus: 5 GT/s Mälutüüp: DDR3 DDR III mälupesade arv: 4 Mälusiini sagedus: 1600 MHz, 1333 MHz, 1066 MHz Maks. mälu maht: 32768 MB Videoliidesed tagapaneelil: 1 x VGA, 1 x DVI, 2 x HDMI, 1 x DisplayPort USB 2.0 liideses: 8 USB 3.0 liidesed: 8 RAID süsteem: 6xSATA SATA seadmete maksimaalne arv: 8 Formaat (standard): ATX
Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad
.........7 1 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend–väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid.
Referaat Juhendaja: 2008 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid.
elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Socketid Socket on emaplaadi protsessori pesa. Socketeid on väga palju ja erinevaid. Socketid: o DIP o PLCC o Socket 1 o Socket 2 o Socket 3 o Socket 4 o Socket 5 o Socket 6 o Socket 7 o Super Socket 7 o Socket 8 o Slot 1 o Slot 2 o Socket 463/Socket NexGen o Socket 587 o Slot A o Slot B o Socket 370 o Socket 462/Socket A o Socket 423 o Socket 489/Socket N o Socket 495 o PAC418 o Socket 603 o PAC611 o Socket 604 o Socket 754 o Socket 940 o Socket 479 o Socket 939 o LGA 775/Socket T o Socket 563
Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number
Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte
Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või
asusid ühel trükiplaadil niinimetatud SEC korpuses. Muudatus oli põhjustatud Pentium Pro kõrgest hinnast (uus tehnoloogia oli tunduvalt odavam). Tänu tehnoloogia edasisele muutumisele (odavnemisele) oli hilisemates mikroprotsessorites (Pentium III ja Pentium 4) L2 vahemälu toodud uuesti tagasi protsessoriga ühele kristallile ja töötas protsessori taktsagedusega. Aastal 2004 tõi Intel turule uued Pentium 4 HT Technology Extreme Edition mikroprotsessorid, mis sisaldasid lisaks 8 KB L1 vahemälule ja 512 KB L2 vahemälule ka 2 MB mahuga L3 vahemälu. Järgnev tabel on eespooltoodud jutu lühikokkuvõte. Tabel 11 Aasta Protsessor L1 L2 L3 1989 80486 8K 256K* Puudub 1993 Pentium 8K + 8K 256K* Puudub 1995 Pentium Pro 8K + 8K 256K Puudub
süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4
Ühendatavus - monitori liides arvutiga ühendamiseks, mis võib olla VGA - analoogsignaali jaoks, DVI-D,DisplayPort või HDMI digitaalse sisendi jaoks. Printerite ja skännerite jaoks olulised parameetrid: resolutsioon punktides tolli kohta ehk DPI (Dots Per Inch) värvide toetus ehk kas tegemist on värvilise või must-valge seadmega maksimaalne toetatud paberi formaat seadmete kiirusnäitajad PPM (Page Per Joonis 1-5. USB pistik (Allikas: Learning Minute) ehk mitu lehekülge minutis suudab Materials for Information Technology seade töödelda Professionals (EUCIP-Mat)) ühendatavus - reeglina USB Massmäluseadmete jaoks olulised parameetrid: - Salvestustehnoloogia:
Mõnikord põhja sild sisaldab ka integreeritud video kontrollereid (GMCH) Inteli süsteemides, sellepärast et erinevad protsessorid ja mälu tüübid nõuavad erinavat signaleerimist, tüüpiliselt põhja sild töötab ainult kahte klassi kuuluva protsessoriga ning üht tüüpi mäluga. Vähesed kiibistikud, mis toetavad kahte tüüpi mälusid(tavaliselt on selline võimalus kui liigutakse edasi vanalt standardilt uuemale). Näiteks põhjasild Nvidia nForce2 kiibistikul töötab ainult Socket A protsessoritega, kombineeritud koos DDR, SDRAM-iga. Põhja sild on süsteemi emaplaadil kõige tähtsaim faktor määrates ära protsessorite arvu, kiiruse, tüübi ning kui palju mälu saab kasutada. Sellised faktorid nagu voltide regulleerimine ja vabade ühenduste arv mängib ka rolli. Tehniliselt kõik tavakasutajal olemas olevad kiibistikud toetavad ühte protsessori tüüpi ning maksimaalset mälu kogust mille määrab ära protsessori tüüp ja emaplaadi ehitus.
Mbit/s. Ühte USB porti võib kasutada kuni 127 välisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid) külgeühendamiseks. USB ilmus turule 1996. a., kuid hakkas laiemalt levima alates 1998. aastast, kui sellega varustati iMac USB lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada 14. IDE : integreeritud ajamielektroonika IDE on standardne elektrooniline kettaliides, mis ühendab arvuti emaplaati kettaajamiga. Sõna "integreeritud" tähendab siin seda, et kettaajami juhtimiselektroonika on kettajamiga kokku ehitatud (integreeritud). IDEliidese aluseks on IBM PC tööstusliku standardarhitektuuri (ISA) 16bitine siinistandard, kuid see liides on kasutusel ka muid siinistandardeid kasutavates arvutites. Praegu on enamikus arvutites kasutusel täiustatud IDE (Enhanced IDE ehk EIDE) . IDE kuulutati ANSI standardiks novembris 1990
sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust
. . . . . . . . . . . 5 1.2 Kahendsüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.3 Informatsiooni esitamine arvutis. Mälumahu ühikud . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.4 Arvutite liigitus. Arvutikorpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 Emaplaat ja sellega seonduv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Salvestusseadmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 1.7 Sisend-väljundseadmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 1.8 Sülearvutite eripärad . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Microsoft Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG kontseptsiooni? Xerox Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? CERN 1 Arvuti, mis see on? Mis firma tootis esimese PC-tüüpi arvuti? IBM Kas PATA liidese külge saab ühendada DVD-ROM’i (CD-ROM’i)? Jah Kas tavaarvuti (s.t. praegu laiatarbe poest ostetava laiatarbearvuti) SATA liidese külge saab ühendada tavalist CD-ROM’i (jällegi laialitarbeseade)? Jah Mis on Cache? Vahemälu Mis on ROM? Püsimälu Millised järgmistest liidesepesadest paiknevad (tavaliselt) lauaarvuti tagaküljel? Jadavärat, hiire pesa klaviatuuri pesa USB liidese pesa rööpvärat Milline nimetatutest on patareitoitega muutmälu? CMOS Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? Central Processing Unit
Juriidilistel põhjustel nimetas Intel oma 586-e ümber “Pentium”-iks (AMD “K86”, Cyrix- il “5x86” e. M1). Pentiumi järetulijate varjunimeks sai “P6”. Ühe generatsiooni piires on otsustavaks protsessori takstsagedus. Nii näiteks on Pentium 100MHz kiirem kui Pentium 75MHz. Kuna aga arvuti kiirus sõltub mitmetest erinevatest näitajatest, siis Pentium 150 MHz ei ole täpselt 2x kiirem kui Pentium 75MHz. Reeglina nõuavad erineva põlvkonna protsessorid ka erinevat emaplaati. INTEL Esimese laiatarbeprotsessorite tootjana on Intel kindlustanud endale suurima PC protsessorite turuosa. Inteli uuendused on arvuteid arendanud XT aegadest alates. 4004 -oli Inteli ja üldse maailma esimene mikroprotsessor, mis anti seeriatootmisse XI 1971 aastal ja töötas taktsagedusega 0,108 MHz ning milles oli 2300 transistori. Protsessor võimaldab töödelda ainult numbrilist informatsiooni.
Inteli protsessorid on kaitstud läbipõlemise vastu. Kui temperatuur jõuab kriitilise piirini siis lülitub protsessor välja. Pentium 4 protsessoris on lisaks sisse ehitatud ka eraldi temperatuurikontrolli lülitus, mis kriitilise temperatuurini jõudes alandab protsessori taktsagedust ning protsessor suudab tööd jätkata ka peale jahutusventilaatori seiskumist. AMD protsessorid temperatuurikaitset ei oma ja seega võib protsessor ja emaplaat läbi põleda kui jahutusventilaator seiskub. AMD protsessoritest eristab Athlonit Duronist suurem vahemälu ja kõrgem süsteemisiinisagedus. Ka AMD protsessoritest on praegu saadaval erinevad variandid. Uus Duron (Morgan) ja Athlon XP sisaldavad 3Dnow! Professional multimeedialaienduse ja sensori temperatuuri jälgimiseks. Viimasest on kasu kui emaplaadile on integreeritud vastav kaitselülitus. Ka on uutel AMD protsessoritel piiratud voolutarvet ja maksimaalset eralduvat soojust.
eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAMile kui EDO RAMile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM) üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24 bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu.
....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.........................................................................................................14 3. Emaplaat...............................................................................................................................15 3.1. Pordid ja pistikud..........................................................................................................16 4. Andmekandjad......................................................................................................................18 4.1. Disketiseade................................................................................
EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust 5 ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt väljaarendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson RIISTVARA KAARDID Referaat Juhendaja: Silver Silluta 28.09.10 1 2 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Võrgukaart...................................................................................................................5 Võrgukaardi ühendused emaplaadile:....................................................................6 Võrgutüübid:.....
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2
üleminekul 10%. CD-R aluse ja peegelduva kihi vahel on orgaanilisest materjalist kiht, mille kuumutamine muudab seda läbipaistvaks. Laser peab seda lohuks. CD-RW orgaanilise kihi kuumutamisel 300C-ni see kristalliseerub (erase), 600C-ni aga muutub amorfseks (write). PILET 5. Vahemälu (Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne). Vahemälu organiseerimine kolmel viisil: Assotsiatiivne vahemälu kontroller võib põhimälust võetud ploki paigutada vahemälu piires kuhu tahes Kogumassotsiatiivne vahemälu on jaotatud kogumiteks, millest igaüks sisaldab mitut andmeplokki. Iga põhimälust vahemällu loetav plokk võib asuda suvalises kogumis, kuid kogumi piires on kindlal kohal. Otsevastavusega iga konkreetne vahemäluplokk vastab kindlatele põhimäluplokkidele. Vahemälu ehk peidikmälu on protsessoris (või sellega vahetult ühenduses) olev mälu. See
personaalarvuteid, eristades neid sel viisil näiteks Macintoch'i personaalarvutitest. Teisiti õeldes, PC all mõeldakse Intel'i protsessoriga personaalarvuteid. Töölauaarvuti (desktop computer). Lauale paigutamiseks projekteeritud arvuti, mille kuvar paikneb otse arvuti peal. Kuna lauaarvutid on madalad ja laiad, siis on neis harilikult ainult kuni kolm massmäluseadet. Tornarvuti (tower computer). Arvuti, mille toiteallikas, emaplaat ja massmäluseadmed on paigutatud ülestikku üksteise kohale. Tornarvuti on kõrge ja kitsas ning see paigutatakse tavaliselt põrandale ning on juhtmete abil ühendatud laual asuva kuvari, hiire ja klaviatuuriga. Tornarvuti peamine eelis võrreldes lauaarvutiga on see, et tema korpuses on rohkem ruumi, mis võimaldab monteerida rohkem massmäluseadmeid ja muid komponente. Sülearvuti (laptop computer). Väike kaasaskantav arvuti, mida saab kasutada süles hoides.
.............................................................. 51 Andmevahetuse juhtimine (Bus arbitration)..............................................................................51 Sisend-väljund seadmete ja protsessori andmevahetus............................................................ 52 Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid ( Supporting System)...................................52 2 Mälu kontroller (Memory controller).................................................................................... 52 Peidikmälu, vahemälu kontroller (Cashe controller).............................................................52 Siini kontroller (Bus controller).............................................................................................52 Mälu otsepöördus reziimi kontroller (DMA controller)........................................................52
.......................................................................................................... 49 Andmevahetuse juhtimine (Bus arbitration)............................................................................... 51 Sisend-väljund seadmete ja protsessori andmevahetus .............................................................. 52 Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid ( Supporting System) ..................................... 52 o Mälu kontroller (Memory controller) ...................................................................................... 52 2 o Peidikmälu, vahemälu kontroller (Cashe controller) .............................................................. 52 o Siini kontroller (Bus controller) .............................................................................................. 52
Korraga ei saa olla aga kahte 0-ndat gruppi, 1-st gruppi, 2-st gruppi ega 3-ndat gruppi erinevatest segmentidest. line – minimaalne vahemäluga vahetatav infohulk (4 – 16 baiti) Selleks, et oleks võimalik kindlaks teha millisest segmendist mingi grupp on võetud, on vahemälus iga segmendi juures vastava segmendi number. Adresseerimine on lihtne ja ka suhteliselt odav, kuid kui vaja on näiteks 0-nda grupi infot erinevatest segmentidest, tuleb pidevalt teha ümberlaadimist. Vahemälu kontroller võrdleb mälu poole pöördumisel, kas vastava grupi juures on soovitud segmendi number. Kui on kokkulangemine (hit), siis pöördub protsessor vahemälu poole. Kui aga ei lange kokku, asendatakse vastav grupp teisega. Vajadusel (kui protsessor on antud gruppi midagi kirjutanud) kopeeritakse asendatav grupp ka põhimällu. Võrdlusena võib tuua kohtadega määratletud parkla, kus näiteks maakonna koodijärgi on jaotatud üliõpilastele parkimiskohad - probleemid võivad esineda kui nt
mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus. · Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. · Sülearvuti ehk laptop ehk rüperaal on mobiilne arvuti . Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad
*Daisy chain prioriteedid siinile pääsemiseks on paika pandud riistvaraliselt (jäigalt) füüsilise asetusega. Seega saab protsessori tähelepanu tavaliselt esimesena see seade, mis asub andmevahetust juhtivale skeemile kõige lähemal. *Kontrolleriga määratavad probleemid - kõik (I/O seadmed/muud funktsionaalsed komponendid) on iseseisvalt ühendatud ühe tsentraalse katkestusi töötleva kontrolleriga. Kontroller on omakorda ühendatud protsessoriga ning vastavalt tema otsustele saavad I/O seadmed protsessori tähelepanu. *Kolmandaks võimaluseks on programmselt määratud prioriteedid. 15. Multipleksor, Demultipleksor[2] *Multipleksor(MUX)- multipleksor on digitaalskeemides kasutatav kommutatsioonielement. Multipleksoril on harilikult 2n andmesisendit, n kontrollsisendit ning üksainus väljund.
suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe SPETSIAALSE RIISTVARA REALISEERIMINE Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused: Programne realisatsioon + riistvaraline realisatsioon: CPUga ühendatakse siine mööda mikrokontroller (RAM, ROM, CLK, CPU + pordid), selle külge omakorda riistvaraline skeem / trükkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Programne lahendus: Odav, aeglane, paindlik. Kasutusvaldkonnad peamiselt mitte väga nõudlike ning väikesemahuliste ülesannete juures. Riistvaraline realistatsioon trükkplaadina:Kallis, keerukas, väga kiire, jäik. Sobiv suuremahuliste, andmerohkete ning ekstreemsetes oludes läbiviidavate ülesannete lahendamise jaoks. Väikeste tootmismahtude juures hirmkallis. Juba loodud skeemi ei saa ümber konfigureerida. Programmeeritav loogika Tehnoloogiad:
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes pak
Printereid klassifitseeritakse eelkõige tööpõhimõtete järgi, mida nad kasutavad. Erinevate printimistehnoloogiatega printerid sobivad erinevate tööde jaoks, neil on erinev prindikvaliteet piltidele ja tekstile, erinev printimise kiirus, lehekülje hind, müratase jne. Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: · paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem, · trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) ning · juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale. Printerite klassifikatsioon nende tööpõhimõtte järgi: Löökprinterid: Kõigi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi. Löökprinterid jagunevad omakoda kolme suuremasse gruppi olenevalt sellest, kuidas ja millega teostatakse löök. · Kõige levinum on maatriksprinter, kus vastu värvilinti, mille taga on paber, lüüakse
annaabi.ee 
