ja gigantide vahel Lakooni gruppkajastab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt Etruski kunst 8. 3. saj eKr leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel Hauakambrid: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kupliga kaetud hauakünkad 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4. mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne sageli sisustatud eluruumina; seintele maalitud uksed ja aknad; kaunistatud seinamaalide,skulptuuride ja käsitööesemetega Etruski tempel: 1. sarnanes Kreeka templiga 2. põhiplaan ruudukujuline 3. hoone kõrgel puust või kivist alusele 4. hoonel oli lai, sügav eeskoda ja 2-3 väikest pühakoda 5. katus toetus sammastele (sarn. Dooria, koos baasiga) Skulptuurid: 1. emotsionaalsed ja isikupärased 2
Paide ordulinnuse varemed 19.–20. sajandi vahetusel Ehituslugu • Rajati Paide Vallimäele – looduslik kaitse: sood, metsad, Pärnu jõgi • Vallimäele 8-kandiline tornlinnus • Umbes 30 m kõrge, müürid kuni 3 m paksud • Ehitusmaterjaliks oli kohalik ning hea kvaliteediga paekivi • Esialgu kuuekorruseline – Alumist korrust kasutati keldri või aidana – Teist korrust võidi kasutada eluruumina – Kolmandat korrust kattis palkidele toetuv puitlagi – Neljandat kuplitaoline võlvlagi – Torni kahest viimasest korrusest pole kindlaid teadmisi, kuna need rekonstrueeriti Vallitorni korrused, postmark Vallitorniga Huvitav teada Paide Vallitornist sai Paide Paide Vallimäel on mälestusmärk neljale linna kui ka Järvamaa kuningale ja nende kolmele sulasele vapisümbol (juba 1441. aastal)
Sumbkülad olid levinud Põhja- Eestis ja saartel. Talu kõige tähtsam hoone oli rehielamu, mis hakkas kujunema I aastatuhandel m.a.j. üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, millele II aastuhande algul seoses maaharimise arenguga lisandus rehealune, mis täitis peamiselt majapidamisruumi ülesannet. Rehealusel oli esi- ja tagaseinas lai värav, kust sügisel vili sisse veeti. Talvel hoiti rehealuses koduloomi ja heina ning põhku. Rehetuba kasutati aastaläbi eluruumina. Toa taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel koldel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu. Suvel tehti süüa püstkojas, mida kutsuti Hiiumaal paarguks ja mujal Eestis suveköögiks. Suvekööki kasutati selleks, et rehielamu ruumid suvel liiga palavaks ei läheks. 19. sajandiks olid peaaegu kõigil rehemajadel olemas kambrid
Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: · kivisesse maapinda raiutud tunnelid; · ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; · kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 1 · mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. · Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. · Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. · Hauamaalid (freskod) väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) · Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. o koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. o meesfiguurid tumedad, naised heledad. o Üldine stiil on elav · Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree
Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid; ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 1 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. Hauamaalid (freskod) – väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. o koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. o meesfiguurid tumedad, naised heledad. o Üldine stiil on elav Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree
kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval või võlgnetava üüri või kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvat üüri või kõrvalkulude summat. 4.4 Üürileandjal on kohustus: 4.4.1 Anda korter üürnikule üle punktis 2.2 nimetatud ajal. Punktis 2.2 ei ole nimetatud ühtegi aega, millal võiks üürnikule korteri üle anda. 4.4.2 tagada üürnikule võimalus kasutada eluruumi tegeliku elukohana. 4.4.3 Hoidma korteri eluruumina kasutamiseks sobivas seisundis lepingu kehtivuse ajal. 4.4.4 Üüri tõstmisest 30 päeva kirjalikult ette teatama. 5. LEPINGU MUUTMINE JA LÕPETAMINE 5.1 Leping lõppeb punktis 2.3 nimetatud tähtaja saabumisega. Punkti 2.3 ei ole lepingus olemas. 5.2 Lepingu lõpetamise vormistavad pooled kirjalikult. 5.3 Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse kirjalikul teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuulub pooltevaheline vaidlus lahendamisele Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas. 5
Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogilistes ruumides kaminad. Arvatavasti kasutati ruumi preestri eluruumina. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad
Tornis on neli korrust, väljastpoolt ümbritseb kivimüüri puidust ringrõdu. Müüride paksus jalamil on 1,8 meetrit, torni sisemine läbimõõt küünib 4,3 meetrini. Kitsad aknad olid algselt mõeldud laskeavadeks, ringrõdu aga kaitsekäiguks, mille põrandas olid tõrjeaugud. Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür. Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, kus lisaks kaminale ja danskerile, mis esinevad ka ülejäänud korrustel, on seina ehitatud voodiniss. Ülejäänud korrused on puht kaitseotstarbelised, millest annavad tunnistust ka 11 erineva kujuga laskeava. Esimese ja teise korruse vahelaed on võlvitud. Kolmanda ja neljanda korruse vahel on talalaed. Ühelt korruselt teisele pääseb müüritreppi mööda. Kiiu tornlinnuse muudab aga Baltimaades erandlikuks III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik ehk urdaaz.
Nende kunst erines nii perioodide kui ka linnade kaupa. Leitud on tuhandeid etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost, Umbriast ja mujalt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid; ümmargused, kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne. Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropole). Suurimad neist asusid Tarquinias ja Cerveteris. Hauakambrid olid sageli sisustatud eluruumina, seega olid seintele maalitud uksed ja aknad, et luua paremat illusiooni. Hauakamber oli kaunistatud arvukate seinamaalide, skulptuuride ja käsitööesemetega. Hauamaalid ehk freskod kujutasid endast väga elurõõmsaid (näiteks kujutati pidusi, jahiretki, spordivõistlusi, viibimisi pereringis jne) maale. Seinamaalides olid suured Kreeka kunsti mõjutused, näiteks kololeeritud joonistused olid lihtsates heledates toonides, meesfiguurid olid tumedad ja naised heledad.
Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogilistes ruumides kaminad. Arvatavasti kasutati ruumi preestri eluruumina. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad
Talu ümbritsev maa jagunes karja-, heina- ja põllumaaks, lisaks sellele kuulus talule ka mets. Rehielamu hakkas kujunema I aastatuhendel üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, mille II aastatuhende algul seos maaharime arenguga lisandus rehealune. 17.sajandil on esimest korda mainitud kambreid, mis 19.sajandik olid olemas peaaegu kõigil rehemajadel. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Rehetoal oli 3 ust- rehealusesse, kambrisse ja esiküljel õue viiv uks. Vahel viimane puudus ja rehetuppa käidi läbi rehealuse. Uksed tehti madalad, et soe kaotsi ei läheks. Lõuna-Eestis oli rehetoas suur raudkivist suitsuahi. Ahju ja seina vahele jäeti vahe, mis täideti liivaga, et ei oleks tuleohtu. Võis vahet ka mitte jätta. Ahju peal sai ka magada. Hiljem ehitati kambri soojendamiseks truup. Suits tuli pärast truubi lõõrides ringlemist reheahju tagasi
Sokli piirkonna soojustamisel kasutada soklile sobivat soojustus materjali. Pritsvee vähendamiseks moodustada ümber sokli kruusast riba või madalad põõsad pritsvee hajutamiseks ja vähendamiseks. [6] 12 KOKKUVÕTE Enne hoonete ehitamist, tuleb hoolikalt planeerida hüdroisolatsioon. Seda eriti juhul, kui plaanitakse ka keldrikorrust kasutada eluruumina. Pragusel ajal on ehitusmaterjalide turul pakkuda piisavalt erinevaid tooteid, et leida hoonele vajaminev ja tõhus hüdroisolatsiooni materjal. Eestis sajab aastaringselt suhteliselt palju sademeid, ning hoone tööea säilitamiseks tuleks paigaldada korrektselt ja sobivatest materjalidest hüdroisolatsioon. 13 KASUTATUD KIRJANDUS [1] J. Tamm, Hooned
Veranda teise sissepääsu on tinginud tõenäoliselt just nimelt seinaga kaheks jagatud veranda plaan. Pean tõenäoliseks, et siiski on jaotus koos trepiga hiljem, nõukogude ajal, ehitatud. Loomulikult ei pruugi ka tänane sisearhitektuur olla vastavuses 76-nda aasta joonistega. Seetõttu tasuks hoone võimalikul rekonstrueerimisel kindlasti kaaluda vaheseinte lammutamist ja otstarbekamalt paigutamist. Võib oletada, et algselt polnud arhitekt arvestanud ka katusealuse kasutuselevõttu eluruumina, kuna selle kohta ei leidu joonist ja lõikel pole näidatud sinna viivat treppi. (Isegi antud vundamendiplaan ei vasta tegelikkusele, fassaadijoonised puuduvad üldse. Arvatavasti on hoone efektne ehisvöö ja karniis siiski juba selle rajamise ajal lisatud.) Algsetel joonistel võib märgata ka vanni tähistavat tingmärki, aga tegelikkuses pole sinna pesemisvõimalust tänaseni rajatud. Samas on elamus mingil ajahetkel 11 leibkonda elanud (1976. a. inventariseerimisaruande alusel)!
Suurema kattega on tegu keldriga. 6. Mis on korrus? • Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. • Korruseks loetakse ka tehnilist korrust. Pööningu- või katusekorrust loetakse korruseks juhul, kui seal paiknevaid ruume on võimalik kasutada eluruumina või mitteeluruumina. Katusel asuvat üksikut hoone tehnoruumi, sealhulgas liftiseadme ruumi, ventilatsiooniseadme ruumi, väljapääsu katusele ja muud seesugust, ei võeta hoone korruselisuse arvestamisel korrusena arvesse. • Korrused liigitatakse maapealseteks korrusteks ja maa-alusteks korrusteks. • Maa-aluseks korruseks on korrus, mille põrand on madalamal rohkem kui pool ruumi
Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: 10 kivisesse maapinda raiutud tunnelid; 11 ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; 12 kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 13 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. 14 Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. 15 Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. 16 Hauamaalid (freskod) väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) 17 Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. 18 koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. 19 meesfiguurid tumedad, naised heledad. 20 Üldine stiil on elav 21 Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree
korrast jätkub neljale klassile (kogusummas 27 õpilast) kooliõpetaja ja kooliteenija eluruumideks kuna suur ülemine korrus täiesti tühi ja oma suurte ruumidega külm ja kasutamata seisab..." Vallaisad tõid oma keeldumise põhjuseks, et noored oma koolimaja käimisega rikuvad maja põrandad ära. Uues ja suures majas töötas Nurtu kool kuni 1964. aasta kevadeni, mil kool õpilaste vähesuse pärast likvideeritakse. Maja kuulub praegu Valgu sovhoosile ja on kasutusel tööliste eluruumina. 1. Nurtu vallakool asus oma esimesed 20 aastat Uue-Nurme mõisa häärberis. Maja on ammugi lammutatud ja praegu ei ole ka seda kohta leida. 2. "Kamariku" koolimajas töötas kool 1887 aastani. Ka seda maja pole enam olemas. On aga Kooli talu hooned ja siin maantee ääres asuski koolihoone. 3. Silla koolimajas asus Nurtu kooli kuni 1929. aasta sügiseni. 4. 1928. aastal algasid Silla koolimaja õuel uue koolimaja ehitustööd ja 1929. aasta
suvekojas. Hiljem hakkasid levima saunaköögid. Sauna tuli minna heas ja lahkes meeleolus. Saunas ei tohtinud tülitseda. Vihtlemisel tuli vastastikku üksteist abistada ja kombekohaseid tänusõnu lausuda. Saun oli püha koht. Arvati, et saunas käivad esivanemate hinged ja haldjad. Saun oli sünnitusruum ja tohterdamiskoht; saunas suitsutati liha, kuivatati väheses koguses vilja või lina, vanutati villast riiet. Sauna kasutati ka eluruumina, kus elasid vaesed ja maata inimesed, kes saunaajaks pidid oma kraaminatukesega välja kolima. Magamiseks 2 kasutasid nad saunalava, toitu tegid ahjusuus. Pärast talude päriseksostmist oli Lõuna- Eesti suurtaludes saunakambrite ehitamine väga levinud. Saunas elasid saunikupered, kes kasutatava maa ja eluruumi eest tegid peremehele tööd.
Kui vara ei tagastata, võib olla tegemist ostu-müügitehinguga ja kogu tehing maksustatakse selle ulatuses. Kui vara tagastatakse, siis üldjuhul ei loeta seda rikkumiseks ja tehing on tagasitäidetud. 4. Teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Teeseldud on tehingu hulk, kui see tehti mõne teise tehingu varjamiseks. Sellisel juhul kohaldatakse varjatud tehingu kohta käivaid maksusätteid. Nt: Äriühing rendib oma töötajale äripinna, kes tegelikult kasutab seda eluruumina. Tekib erisoodustus. Töö-või äripindade rendihinnad on madalamad kui eluruumide hinnad. 5. Maksukohustus tekib ka siis, kui püütakse varjata maksukohustust. Siia kuuluvad need tehingud, mis ei kuulu eelnevate alla. Maksudeklaratsioonid Kõik deklaratsioonid ei kanna deklaratsiooni nimetust. Lisaks käsitletakse ka deklaratsiooni maksuaruannet. Käsitletakse ka muid maksuseadusest tulenevaid dokumente, mille esitamine ja koostamine on kohustuslikud.
11)Milles poolest erinevad teineteisest hoone suletud brutopind ja netopind?Netopind on kokkuliidetud sisepindade mõõtude summa. Brutopind on kokkuliidetud välispiirete mõõtude summa. 12)Selgita mõistet kasulik pind.Kasulik pind- suletud netopind, millest on maha lahutatud tehniline pind ja ühendusteede pind. 13)Selgita mõistet eluruumEluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile esitavatele nõuetele. 14)Millised on eluruumile esitatavad peamised nõuded. Ööpäevaringse viibimise võimalus; eraldi sissepääs,uste mõõdud; põranda pind, ruumi laius, kõrgus; loomulik valgustus; ventilatsioon; õhu temp., niiskus, klosett; külm vesi jne. 15)Milline on normile vastav temperatuuri vahemik eluruumides.Õhu temperatuur eluruumis peab olema
4 rehielamu Eestlaste traditsiooniline kodu ja elamispaik oli rehetare, omapärane pikk rõhtpalkseintega hoone, millel oli suur ja kõrge õlgkatus ning puudus korsten. Selline taluelamu kujunes välja juba 10.-11. sajandil. Rehetare tähtsamateks ruumideks olid pikka aega rehetuba ja rehealune. 18. sajandil ehitati rehetoale juurde kamber, küttekoldeta ruum, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Keskne ruum rehielamus oli köetav rehetuba, kuhu koondus kogu talupere elu. Rehetoa keskmiseks suuruseks oli 30–40 m² ja kõrguseks 3,2–4 m. Siin elati talveperioodil pead-jalad koos, keedeti süüa, küpsetati leiba, söödi ja magati. 5 Mehed nokitsesid tubaste puutööde kallal, naistel tuli kedrata linad ja villad ning veeta pikki tunde kangastelgede taga. Külmal ajal toodi rehetuppa ka väiksemaid loomi.
1. Kodutus. Tundub olema väga lihtsalt sõnastatav probleem. Kodutus on sõna otseses mõttes kodu puudumine. Täpselt samamoodi on asi ka teiste keeltes homeless in ingl. koduta, vähe kodu. Ka venekeeles. Kodutus on kodu puudumine. Mis on kodu? See, kuhu mütsi paned, see on füüsiline eluruum. Kolme erineva tasapinna mõiste. Kõigepealt on olemas füüsiline eluruum. See on ennekõike üldine ja füüsiline mõiste. See on elamuseadusele vastav ruum, mis käsitletud eluruumina. Ja see meile rohkem huvi ei paku. Eluase, on juba kraadivõrra kangem ja keerulisem mõiste. Sesmõtes, et eluase on sotsiaalteaduslik mõiste. Ja käsitleb elamist eluruumis, seda elamisprotsessi. Need suhted, mis tekkisid seoses sellega, et meil on eluruum, seda staatust mis eluruumiga kaasneb. Nt kui kikas ütleb, et elab kopli liinidel, siis milline ettekujutus tekib? Venelane, kunstnik, poheem. Mis arvate, kas kikas on pigem jõukas või pigem vaene? Pigem vaene. Elutingimused
Vaatamata sellele, et üürilepinguid võib sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks, sõlmitakse üürilepinguid tihtipeale ikkagi eluruumi kasutusse andmiseks. Kuna üürilepinguid sõlmitakse eluruumi kasutusse andmiseks ning VÕS- st tulenevad eluruumi üürnikule spetsiifilised õigused, tuleb alati üürnikul ja ka üürileandjal selgeks teha, mida saab käsitleda eluruumine ja mida äriruumina. VÕS § 272 lg 1 kohaselt saab eluruumina käsitleda ennekõike elamut või korterit, mis on mõeldud alaliseks kasutamiseks. Elamuna tuleb mõista eelkõige elamiseks mõeldud hoonet või ka hoone osa - näiteks kaheks jaotatud elamu puhul. Korterina võib käsitleda piiritletud ruumi või ruume elamiseks mõeldud majas, mis moodustavad piiritletud terviku ja mis võimaldavad seega iseseisvat kasutust. VÕS § 272 lg 1 tulenev eluruumi mõiste määratlus ei
loomade hoidmine; seal valmistati ka enamus talu tarbevarast. Rehielamu hakkas kujunema I aastatuhandel m.a.j. üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, millele II aastuhande algul seoses maaharimise arenguga lisandus rehealune. 17. sajandil on esimest korda mainitud kambreid, mis 19. sajandiks olid olemas peaaegu kõigil rehemajadel. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. 19. sajandi teisel poolel hakati rehielamut, eriti kambrite osa täiustama: ehitati uued korstnaga küttekolded, mitu kambrit, eraldi köök ning nendele laudpõrandad ja -laed, suured aknad, mõnel pool tehti välisukse ette klaasakendega koda. Nii said kambritest eluruumid, rehetuba jäi majandusruumiks, mis mõnikord ehitati ümber köögiks. Talutööd, tööriistad ja elatusvahendid Peamine suvine veovahend oli vanker. Kuni 17. saj. tehti vankreid puust, esimesteks
selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, kasutuseeliste hüvitamise nõue (v.a. kui hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega). Kasutuseeliseks on ka see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda. o Pööningu kõrgus ei vasta eluruumidele kehtestatud normidele, mistõttu ei saa seda hinnata eluruumina. Samuti on maakohus leidnud, et katusekorruse väljaehitamine ja selle kasutamine on kasulik kõigile, sest vähendab maja küttekulu. o AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike
Energiatõhususe renoveerimispakettidesse on koondatud erinevate meetmete kombinatsioonid, mis tagaksid taotletava energiatõhusustaseme. Selleks et saavutada teatud energiatõhususarvu (ETA) klassi, on tehtud renoveerimispaketid erinevatele hoone tüüpidele lähtudes, eri soojusallikatest. Hoonetüübid on jaotatud kolme rühma: kütmata keldriga hoone, köetava keldriga hoone ja ilma keldrita hoone. Köetava keldri korral on eeldatud, et keldriruume saab kasutada eluruumina. Vastavalt soojusallikale on renoveerimispaketid jaotatud kolmeks: ahiküttega hooned, gaasi- ja kaugküttega hooned ning õhk-vesi-soojuspumba baasil soojusega varustatavad hooned. Õhk-vesi-soojuspumbaga lahendus on kõikide hoone tüüpide korral üks renoveerimismeede kogu renoveerimispaketis. Tervikrenoveerimine on esmajärjekorras soovitatav lahendus. Renoveerimistööde mahtu ja järjekorda on võimalik mõningal määral muuta. Kui ei tehta kõiki töid korraga ja
annaabi.ee 
